Euroopa Parlamendi 12.veebruari 2019.aasta resolutsioon Euroopa Liidu põhiõiguste harta rakendamise kohta ELi institutsioonilises raamistikus ()
Euroopa Parlament,
–võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,
–võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid2, 3, 6, 7, 9, 10, 11, 21, 23 ja49 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid8, 9, 10, 11, 12, 15, 16, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, artikli67 lõiget1, artikleid258, 263, 267 ja352,
–võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat,
–võttes arvesse Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahelist vastastikuse mõistmise memorandumit,
–võttes arvesse Veneetsia komisjoni arvamusi ja õigusriigi toimimise kontrollnimekirja,
–võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,
–võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) ning oma 12.septembri 2017.aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta(1),
–võttes arvesse oma 15.märtsi 2007.aasta resolutsiooni põhiõiguste harta järgimise kohta komisjoni õigusaktide ettepanekutes: korrapärase ja nõuetekohase kontrollimise metoodika(2),
–võttes arvesse oma iga-aastaseid resolutsioone põhiõiguste olukorra kohta ELis,
–võttes arvesse oma 25.oktoobri 2016.aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta(3),
–võttes arvesse oma 19.jaanuari 2017.aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(4),
–võttes arvesse oma 14.septembri 2017.aasta resolutsiooni ELi institutsioonide läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse kohta(5),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.mai 2001.aasta määrust (EÜ) nr1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele(6),
–võttes arvesse nõukogu 15.veebruari 2007.aasta määrust (EÜ) nr168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet(7),
–võttes arvesse komisjoni 27.aprilli 2005.aasta teatist „Põhiõiguste harta järgimine komisjoni õigusaktide ettepanekutes – Korrapärase ja nõuetekohase kontrollimise metoodika“ (),
–võttes arvesse komisjoni 29.aprilli 2009.aasta aruannet põhiõiguste harta järgimise korrapärase ja nõuetekohase kontrollimise metoodika rakendamise kohta praktikas (),
–võttes arvesse komisjoni 19.oktoobri 2010.aasta teatist „Euroopa Liidu strateegia põhiõiguste harta rakendamiseks“ (),
–võttes arvesse komisjoni 6.mai 2011.aasta talituste töödokumenti „Tegevusjuhiseid põhiõiguste arvessevõtmiseks komisjoni mõjuhinnangute koostamisel“ (SEC(2011)0567),
–võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12.detsembri 2011.aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Inimõiguste ja demokraatia tulemuslikum edendamine välistegevuse raames“ (),
–võttes arvesse 25.juunil 2012.aastal vastu võetud ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava,
–võttes arvesse nõukogu 20.jaanuari 2015.aasta suuniseid põhiõiguste austamise kontrollimiseks nõukogu ettevalmistavates organites võetavate metodoloogiliste sammude kohta,
–võttes arvesse suuniseid nõukogu ettevalmistavatele organitele põhiõiguste austamise kontrollimise kohta,
–võttes arvesse nõukogu eesistujariigi korraldatud seminari 13.mai 2016.aasta aruannet „ELi põhiõiguste harta riikliku poliitika kohaldamine“,
–võttes arvesse komisjoni 19.mai 2015.aasta suuniseid inimõigustele avalduva mõju analüüsimiseks kaubandusega seotud poliitikaalgatuste mõju hindamisel,
–võttes arvesse komisjoni aastaaruandeid ELi põhiõiguste harta kohaldamise kohta,
–võttes arvesse komisjoni iga-aastaseid põhiõiguste kollokviume,
–võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 20.septembri 2016.aasta otsust liidetud kohtuasjades C‑8/15 P ja C‑10/15 P, Ledra Advertising Ltd vs. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank (EKP)(8),
–võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 6.novembri 2018.aasta otsust liidetud kohtuasjades C‑569/16 ja C‑570/16, Stadt Wuppertal vs. Maria Elisabeth Bauer ja Volker Willmeroth vs. Martina Broßonn(9),
–võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 18.detsembri 2014.aasta arvamust Euroopa Liidu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühinemise kohta(10),
–võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 24.septembri 2018.aasta arvamust4/2018 „Probleemid ja võimalused põhiõiguste harta rakendamisel“,
–võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti põhiõiguste aastaaruandeid,
–võttes arvesse FRA 2018.aasta oktoobri käsiraamatut „Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamine õiguses ja poliitika kujundamise riiklikul tasandil – juhised“,
–võttes arvesse parema õigusloome vahendeid, eelkõige töövahendit nr28 „Põhiõigused ja inimõigused“,
–võttes arvesse kodukorra artiklit38,
–võttes arvesse Euroopa Nõukogu peasekretäri 2.detsembri 2016.aasta arvamust Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalõiguste samba loomise algatuse kohta,
–võttes arvesse Madalmaade COSACi delegatsiooni 2017.aasta novembri dokumenti ELi läbipaistvuse kohta „Suletud uste avamine: ELi muutmine kodanikele läbipaistvamaks“ ja COSACi delegatsioonide 20.detsembri 2017.aasta kirja ELi institutsioonidele ELi poliitiliste otsuste läbipaistvuse kohta,
–võttes arvesse uuringuid „Põhiõiguste harta rakendamine ELi institutsioonilises raamistikus“, „Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli51 tõlgendamine: harta rangema või laiaulatuslikuma riiklikele meetmetele kohaldamise dilemma“ ja „Euroopa sotsiaalharta Euroopa Liidu põhiõiguste harta rakendamise kontekstis“, mille liidu sisepoliitika peadirektoraat avaldas vastavalt 22.novembril2016, 15.veebruaril2016 ja 12.jaanuaril2016(11),
–võttes arvesse kodukorra artiklit52 ning esimeeste konverentsi 12.detsembri 2002.aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli1 punkti1 alapunktie ja 3.lisa,
–võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta ning petitsioonikomisjoni arvamust (8‑0051/2019),
A.arvestades, et Lissaboni lepinguga anti Euroopa Liidu põhiõiguste hartale (edaspidi „harta“) ELi õigusraamistikus esmase õiguse staatus ning sellel on aluslepingutega võrdne õigusjõud;
B.arvestades, et käesolevas raportis ei hinnata kõiki hartas sisalduvaid individuaalseid õigusi, vaid pigem analüüsitakse harta kui esmase õiguse vahendi rakendamist;
C.arvestades, et sotsiaalsätted on harta ja liidu õigusstruktuuri oluline osa; arvestades, et kogu liidus on oluline tagada põhiõiguste austamine ja rõhutada nende tähtsust;
D.arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu kohaselt on hartas tunnustatud põhiõigused ELi õigusstruktuuri keskmes ja nende õiguste austamine on ELi õigusaktide õiguspärasuse vajalik eeltingimus;
E.arvestades, et harta hõlmab kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste õigusaktide ja artikli51 sätetega nii negatiivseid (rikkumisega seotud) kui ka positiivseid (aktiivse edendamisega seotud) kohustusi, mis peaksid olema võrdselt täidetud, et tagada harta sätete täielik toimimine;
F.arvestades, et harta artiklis51 piiritletakse harta reguleerimisala, pidades silmas subsidiaarsuse põhimõtet, võttes arvesse liikmesriikide ja liidu volitusi ning austades liidule aluslepingutega antud volituste piire;
G.arvestades, et harta artikli51 lõikes2 on selgelt sätestatud, et harta ei laienda liidu õiguse reguleerimisala kaugemale senisest pädevusest, ei lisa liidule uusi pädevusvaldkondi ja ülesandeid ega muuda aluslepingutes määratletud pädevust ja ülesandeid;
H.arvestades, et liidu institutsioonid, organid ja ametid on hartaga pidevalt seotud, isegi kui nad tegutsevad väljaspool ELi õigusraamistikku;
I.arvestades, et artikli 51 kohaselt kohaldatakse harta sätteid liikmesriikide suhtes üksnes liidu õiguse rakendamise korral; arvestades aga, et sellise nõude ebakindlate piiride tõttu on raske kindlaks teha, kas ja kuidas hartat konkreetselt rakendada;
J.arvestades, et hartas sätestatud sotsiaalsete ja majanduslike õiguste potentsiaali ei ole siiani piisavalt ära kasutatud; arvestades, et – ja tuletades meelde Euroopa Nõukogu peasekretäri arvamust – sotsiaalõiguste austamine on mitte ainult eetiline möödapääsmatus ja õiguslik kohustus, vaid ka majanduslik vajadus;
K.arvestades, et ELi lepingu artiklis6 rõhutatakse ka seda, et Euroopa inimõiguste konventsiooniga tagatud põhiõigused peavad olema liidu õiguse üldpõhimõtted;
L.arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis151 viidatakse sotsiaalsetele põhiõigustele, nagu need on sätestatud Euroopa sotsiaalhartas;
M.arvestades, et 22.novembri 2016.aasta uuringus põhiõiguste harta rakendamise kohta ELi institutsioonilises raamistikus(12) käsitletakse muu hulgas harta asjakohasust komisjoni tegevuses vastavalt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule ja Euroopa poolaasta kontekstis; arvestades, et liidu majanduse juhtimise valdkonnas pööratakse vähe tähelepanu hartas sätestatud sotsiaalõigustele; arvestades, et neid õigusi tuleb käsitada tõeliste põhiõigustena;
N.arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste sambas võetud kohustus anda kodanikele uusi ja tõhusamaid õigusi sellistes valdkondades nagu võrdsed võimalused ja võrdne juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus edendab hartas sätestatud õigusi veelgi;
O.arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõte on üks ELi põhiväärtusi ning et see on sätestatud ELi lepingutes ja hartas; arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis8 kehtestatakse soolise aspekti arvestamise põhimõte, märkides, et kõigi liidu meetmete eesmärk on meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine;
P.arvestades, et ELi õigusloome- ja otsustusprotsessi läbipaistvus kaasneb õigusega heale haldusele, mis on sätestatud harta artiklis41 ja on kodanike jaoks oluline eeltingimus, mis võimaldab hinnata ja nõuetekohaselt jälgida ELi institutsioonide poolt harta rakendamist;
Q.arvestades, et hartas sätestatud laiaulatuslike õiguste – alates tsiviil- ja poliitilistest kuni sotsiaalsete, majanduslike ja kolmanda põlvkonna õigusteni – edendamine liidu institutsioonide, organite ja ametite poolt annaks otsustava tõuke Euroopa avaliku sfääri väljaarendamisele ja Euroopa kodakondsuse kontseptsiooni ning aluslepingutes sätestatud ELi osalusmõõtme käegakatsutavale väljendamisele;
R.arvestades, et FRA on põhiõiguste harta tõhusaks rakendamiseks sõnastanud mitmeid soovitusi oma arvamustes „Improving access to remedy in the area of business and human rights at the EU level“(13) (Õiguskaitse kättesaadavuse parandamine ettevõtluse ja inimõiguste valdkonnas ELi tasandil) ning „Challenges and opportunities for the implementation of the Charter of Fundamental Rights“(14) (Probleemid ja võimalused põhiõiguste harta rakendamisel);
S.arvestades, et harta artiklis24 sätestatakse lapse õigused, mis kohustab avalik‑õiguslikke asutusi ja eraõiguslikke institutsioone seadma oma toimingutes esikohale lapse huvid;
T.arvestades, et harta artiklis14 rõhutatakse iga lapse õigust tasuta haridusele;
Harta õigusloome- ja otsustusprotsessi lõimimise tugevdamine
1.on kindlalt veendunud, et komisjoni esitatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõhusa rakendamise strateegia () oli pärast harta jõustumist esimene jõupingutus, kuid seda tuleb kiiresti ajakohastada; väljendab heameelt aastaaruannete üle, mis käsitlevad harta kohaldamist komisjoni poolt, ning nõuab 2010.aastal välja töötatud strateegia läbivaatamist, et seda ajakohastada, võtmaks arvesse uusi probleeme ja institutsioonilist tegelikkust, eriti pärast Brexitit;
2.tunnustab ELi institutsioonide tehtud mitut olulist sammu harta lõimimisel ELi õigusloome- ja otsustusprotsessi; märgib, et harta peamine ülesanne on tagada, et ELi õigusaktid oleksid täielikult kooskõlas hartas sätestatud õiguste ja põhimõtetega, ning tunnistab raskusi, mis on seotud nende aktiivse edendamise ja nende järgimise tagamisega;
3.rõhutab, et kõigi liidu õigusaktide ettepanekute puhul on oluline austada hartas sätestatud põhiõigusi;
4.tuletab meelde, et ELi institutsioonide kehtestatud menetlused seadusandlike ettepanekute vastavuse hindamiseks hartaga on peamiselt sisemenetlused; nõuab võimalust näha ette konsultatsioonide tõhustatud vorme, mõjuhinnanguid (sh konkreetseid soolise mõju hinnanguid) ja õiguslikku kontrolli sõltumatute põhiõiguste ekspertide täieliku kaasamisega; kutsub komisjoni üles edendama struktureeritud ja reguleeritud koostööd inimõiguste valdkonna organitega, näiteks FRA, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) ning Euroopa Nõukogu ja ÜRO asjaomaste organitega ning selles valdkonnas tegevate kodanikuühiskonna organisatsioonidega iga kord, kui seadusandlik ettepanek võib põhiõigusi edendada või neid negatiivselt mõjutada;
5.nõuab, et komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament vaataksid läbi nõukogu määruse (EÜ) nr168/2007, et võimaldada FRA‑l esitada omal algatusel ELi õigusaktide eelnõude kohta mittesiduvaid arvamusi, ning edendaksid ametiga süstemaatilisi konsultatsioone;
6.palub komisjonil, teistel ELi institutsioonidel ning liikmesriikide valitsustel ja piirkondlikel omavalitsustel suhelda põhiõigusi puudutavates küsimustes FRAga;
7.tunnistab FRA keskset rolli harta järgimise hindamisel ja väljendab heameelt ameti tehtud töö üle; kutsub FRAd üles jätkama ELi institutsioonide ja liikmesriikide nõustamist ja toetamist põhiõiguste kultuuri parandamisel liidus; väljendab heameelt hiljuti vastu võetud FRA 2018.–2022.aasta strateegia üle;
8.võtab teadmiseks FRA poolt välja töötatud interaktiivse veebipõhise vahendi Clarity, mille abil hõlbustada kõige asjakohasema inimõigustealase pädevusega kohtuvälise organi tuvastamist konkreetsetes põhiõigustega seotud asjades;
9.kutsub komisjoni üles tagama põhjalikke mõjuhinnanguid majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste tagajärgede tasakaalustatud hindamise abil ning vaatama läbi oma otsuse jagada põhiõiguste kaalutlused praegusesse kolme kategooriasse – majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane mõju – ning looma kaks konkreetset kategooriat „Mõju põhiõigustele“ ja „Soolise mõju hindamine“, et tagada põhiõiguste kõigi aspektide hindamine;
10.kutsub komisjoni üles võtma liidu tasandil süstemaatiliselt meetmeid, et säilitada ja täita harta sätteid ning tagada liidu õiguse kohandamine, et võtta arvesse rahvusvaheliste inimõigustealaste õigusaktide juriidilisi ja õigusalaseid arengusuundi; sellega seoses tuletab meelde oma üleskutset komisjonile esitada ettepanek, milles võetakse järelmeetmeid parlamendi 25.oktoobri 2016.aasta resolutsioonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta(15), mis võimaldaks süstemaatiliselt jälgida ELi institutsioonides ja organites ning liikmesriikides esinevaid suundumusi, mille puhul tuleks võtta meetmeid hartas ette nähtud õiguste, vabaduste ja põhimõtete kaitsmiseks ja täitmiseks; soovitab eelkõige, et Kopenhaageni kriteeriumide raames sätestatud tingimusi seoses põhiõigustega ei kasutataks ühinemise eeltingimustena kõigest üks kord, vaid et liikmesriike hinnataks nende järgimise osas perioodiliselt;
11.märgib, et ka ombudsmanil on oluline roll põhiõiguste austamise tagamisel harta raames, mitte ainult seoses artikliga41, mis käsitleb õigust heale haldusele, vaid võttes arvesse ka asjaolu, et hea haldus on muude põhiõiguste tagamise nurgakivi; tuletab meelde ombudsmani eeskujulikku tegevust muu hulgas läbipaistvuse ja teabevabaduse valdkonnas, samuti Euroopa Ombudsmani poolt parlamendi käesoleval ametiajal koostatud eriaruannet agentuuri Frontex kohta(16), mis käsitleb eelkõige varjupaigataotlejate ja sisserändajate kaebuste õigusi;
12.on seisukohal, et kohtupraktika mõjutab harta kohaldamisala ja et seda tuleb arvesse võtta;
13.nõuab, et ELi seadusandjad võtaksid teadmiseks Üldkohtu 22.märtsi 2018.aasta otsuse (kohtuasi T‑540/15) tulemused kolmepoolsete kohtumiste dokumentidele juurdepääsu kohta(17) ja tegutseksid sellele vastavalt; rõhutab vajadust suurendada läbipaistvust ja hõlbustada juurdepääsu dokumentidele ELi institutsioonide vahel, et arendada tulemuslikumat institutsioonidevahelist koostööd, mis hõlmaks ka vastutust põhiõigustega seotud küsimustes; nõuab tungivalt, et nõukogu lahendaks kiiresti oma otsustusprotsessi läbipaistvuse ja dokumentidele juurdepääsuga seotud mureküsimused kooskõlas Euroopa Ombudsmani asjakohaste soovitustega;
Harta peavoolustamine ELi poliitikavaldkondadesse
14.tuletab meelde, et ELi poliitika kujundamisel lähtutakse ELi lepingu artiklites2, 3, 4, 5 ja6 sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest, samal ajal täielikult toetades ja rakendades ELi toimimise lepingu IIjaotise Iosas üldiselt kohaldatavates sätetes sisalduvaid nõudeid;
15.nõuab, et ELi institutsioonid tugevdaksid soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise rakendamist kogu ELi tegevuses, et võidelda soolise diskrimineerimise vastu ja edendada soolist võrdõiguslikkust;
16.kinnitab veel kord, et kõik ELis vastu võetud õigusaktid peavad järgima kõiki harta sätteid, sh selle sotsiaalsätteid; rõhutab, kui oluline on lisada ELi majandus- ja rahapoliitikat reguleerivasse õigusraamistikku täpsed viited hartale; toonitab, et valitsustevaheliste kokkulepete kasutamine ei vabasta ELi institutsioone kohustustest hinnata selliste vahendite vastavust ELi õigusele, sealhulgas hartale;
17.peab äärmiselt oluliseks, et liit võtaks otsustavaid meetmeid, et tugevdada oma osalemist kõigi harta õiguste, sealhulgas sotsiaalsete õiguste kasutamise tagamises;
18.palub komisjonil tagada, et Euroopa poolaasta protsess, sealhulgas riigipõhised soovitused ja iga-aastased majanduskasvu analüüsi soovitused, oleks kooskõlas harta sotsiaalsete õiguste normatiivsete komponentidega;
19.toetab tugevate ja järjekindlate põhiõiguste klauslite lisamist ELi fondide loomist käsitlevate määruste eelnõude regulatiivosasse;
20.kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma makromajanduslike otsuste tegemisel nõuetekohaselt arvesse põhiõiguste hinnanguid, mis põhineksid kogu Euroopa ja rahvusvaheliste inimõigustealaste õigusaktidega tagatud tsiviil-, poliitilistel ja sotsiaalsetel õigustel;
21.palub komisjonil uurida, mida oleks vaja teha Euroopa Liidu ühinemiseks Euroopa sotsiaalhartaga, ning esitada selle eesmärgi saavutamise ajakava kohta ettepanek;
22.tuletab meelde, et aluslepingutes sätestatud volituste alusel on sotsiaalpoliitika rakendamine ja seega ka harta sotsiaalsätetele tõhusa ja käegakatsutava mõju andmine peamiselt liikmesriikide kohustus; kordab siiski oma ettepanekut seoses aluslepingute võimaliku muutmisega, et neisse lisataks sotsiaalprotokoll, et tugevdada majandusvabaduste suhtes sotsiaalseid põhiõigusi;
23.võtab teadmiseks eurorühma de facto otsustava, kuid mitteametliku rolli euroala majanduslikus juhtimises, ning mõju, mis tema otsustel võib poliitika kujundamisel olla, ilma et seda tasakaalustaks demokraatliku vastutuse ja kohtuliku kontrolli asjakohased mehhanismid; tuletab selle liikmetele meelde nende horisontaalset kohustust, mis tuleneb ELi lepingu artiklitest2 ja6 ning hartast;
24.palub komisjonil ja Euroopa Keskpangal täiel määral järgida harta sätteid Euroopa stabiilsusmehhanismist tulenevate ülesannete täitmisel, sh seoses viimatimainitu laenuandmistavadega, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat.
25.tuletab meelde, et liidu tegevus rahvusvahelisel areenil peab lähtuma ELi lepingu artikli21 lõikes1 sätestatud põhimõtetest; on veendunud, et harta sätete täielik austamine ja edendamine ELis kujutab endast võrdlusalust liidu käitumise õiguspärasuse ja usaldusväärsuse hindamisel selle rahvusvahelistes suhetes, sealhulgas ELi laienemisprotsessi raames vastavalt ELi lepingu artiklile49;
26.täheldab Euroopa Liidu Kohtu piiratud jurisdiktsiooni ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas ning hoiatab hartas sisalduvate tõhusate õiguskaitsevahendite võimalike piirangute eest;
27.tuletab ELi institutsioonidele meelde nende inimõigustealaseid kohustusi, mis kuuluvad harta reguleerimisalasse, seda ka kaubanduspoliitika valdkonnas; ergutab komisjoni tegema enne kaubandusläbirääkimiste lõpetamist konkreetseid inimõigustealaseid mõjuhinnanguid, lähtudes ÜRO kaubandus- ja investeerimislepingute inimõigustealaste mõjuhinnangute juhtpõhimõtetest;
28.tuletab meelde, et nii aluslepingutes kui ka hartas viidatakse rahvusvähemuste kaitsele ja diskrimineerimisele keele alusel; nõuab konkreetsete haldusmeetmete võtmist ELi institutsioonides, et innustada riikide valitsusi leidma kestlikke lahendusi ja edendama oma liikmesriigis keelelise mitmekesisuse kultuuri, piirdumata seejuures ELi ametlike keeltega;
29.tuletab meelde ELi lepingu artiklis6 sätestatud kohustust ühineda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga; palub komisjonil võtta vajalikud meetmed, et kõrvaldada juriidilised tõkked, mis takistavad ühinemisprotsessi lõpuleviimist, ning esitada liidu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühinemise kohta uus lepingu eelnõu, millega pakutakse positiivseid lahendusi vastuväidetele, mille Euroopa Liidu Kohus esitas oma 18.detsembri 2014.aasta arvamuses2/13; on arvamusel, et lõpuleviimisele järgneksid uued kaitsemehhanismid, mis kaitseksid liidu kodanike ja elanike põhiõigusi, ning see annaks inimõiguste jõustamiseks lisamehhanismi, nimelt võimaluse esitada Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebusi seoses ELi õigusakte rakendava ELi institutsiooni või liikmesriigi tegevusest tuleneva inimõiguste rikkumisega, mis kuulub konventsiooni kohaldamisalasse; on samuti arvamusel, et Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika annab seetõttu märkimisväärse panuse praegusesse ja tulevasse ELi tegevusse, mis on seotud inimõiguste ja põhivabaduste järgimise ja edendamisega kodanikuõiguste, justiits- ja siseasjade valdkonnas – lisaks Euroopa Kohtu kohtupraktikale samas valdkonnas;
30.nõuab horisontaalse ELi diskrimineerimisvastase direktiivi(18) vastuvõtmise viivitamatut lõpuleviimist, et ELis täiendavalt tagada põhiõigused konkreetsete ELi õigusaktidega;
Harta ja ELi ametid
31.tõstab esile teatavate ELi ametite potentsiaali toetada liikmesriike hartaga seotud kohustuste täitmisel, toimides ELi ja riiklike tegevusvaldkondade vahel sageli operatiivse lülina; osutab asjaolule, et seda ülesannet saab tõhusalt täita üksnes täiel määral välja kujunenud põhiõiguste tava väljatöötamise abil justiits- ja siseküsimuste valdkonnas tegutsevates asutustes ja/või sellistes asutustes, mille tegevus võib mõjutada hartast tulenevaid õigusi ja põhimõtteid, võttes arvesse põhiõiguste kaitse ja edendamise sise- ja välismõõdet;
32.kutsub asjaomaseid ELi ameteid üles tõhustama tööd, et rakendada hartas sätestatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid ning tagada seejuures, et kõik ELi institutsioonid ja ametid rakendaksid kõigi seksuaalse vägivalla ning füüsilise ja psühholoogilise ahistamise vormide suhtes nulltolerantsi poliitikat; nõuab, et kõik ELi institutsioonid ja ametid rakendaksid Euroopa Parlamendi 26.oktoobri 2017.aasta resolutsiooni seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis(19);
33.võtab teadmiseks mitmesuguste asutuste välja töötatud strateegiate ja vahendite diferentseeritud ulatuse, mis aitavad täita inimõigustealaseid kohustusi, kuid mille tulemuseks on erineval tasemel rakendamine; rõhutab vajadust edendada ELi asutustevahelist koostööd ja struktureeritud dialooge sõltumatute inimõiguste ekspertidega ning toetuda olemasolevatele parimatele tavadele, et edendada ühist ja tugevdatud inimõiguste raamistikku;
34.kutsub justiits- ja siseküsimuste valdkonnas tegutsevaid ELi ameteid ja/või neid, kelle tegevus võib hartast tulenevaid õigusi ja põhimõtteid mõjutada, üles võtma vastu põhiõiguste sisestrateegiad ning edendama korrapäraseid põhiõiguste ja harta teemalisi koolitusi oma kõigi tasandite töötajatele;
35.peab kahetsusväärseks, et paljude ELi ametite asutamismääruses puudub sõnaselge viide hartale; kutsub kaasseadusandjaid üles seda lünka vajaduse korral ametite asutamismääruste või -otsuste koostamisel või läbivaatamisel täitma ning nägema iga konkreetse ameti volitusi ja eripära arvesse võttes ette operatiivseid lisamehhanisme, mis tagavad harta järgimise;
Liikmesriikide toetamine harta riiklikul tasandil rakendamisel
36.tuletab meelde, et harta ELi ja liikmesriikide mõõtmed on omavahel lahutamatult seotud ja need täiendavad üksteist, tagades harta sätete järjepideva kohaldamise ELi üldises õigusraamistikus;
37.rõhutab, et harta, selle reguleerimisala ja kohaldamise ulatuse osas esineb nii sellest kasu saavate õiguste valdajate kui ka õigus- ja inimõiguste ekspertide seas jätkuvalt teadlikkuslünki, ning taunib selle puuduse kõrvaldamiseks mõeldud riikliku tegevuse nappust;
38.kutsub komisjoni üles tugevdama hartast teadlikkuse suurendamise tegevust, kaasates täiel määral kodanikuühiskonna organisatsioone, ning edendama ja rahastama riikide kohtunikele, õigusala töötajatele ja riigiteenistujatele mõeldud sihtotstarbelisi koolitusmooduleid, mille eesmärk on lisaks hartale parandada ka teadmisi liidu poliitikast ja liidu õigusest, sealhulgas materiaal- ja menetlusõigusest, ELi õigusalase koostöö vahendite kasutamisest, Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikast, õiguskeelest ja võrdlevast õigusest; palub lisaks komisjonil anda liikmesriikidele praktilisi suuniseid, mis toetavad neid harta rakendamisel riiklikul tasandil; palub komisjonil sellega seoses täiel määral tutvustada hiljuti avaldatud FRA käsiraamatut Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamise kohta õiguses ja poliitika kujundamises riiklikul tasandil;
39.ergutab liikmesriike vahetama korrapäraselt teavet ja kogemusi harta kasutamise, kohaldamise ja järelevalve kohta ning peavoolustama liikmesriikide tasandil juba välja töötatud parimate tavade näiteid; ergutab liikmesriike vaatama läbi oma menetlusnormid, mis käsitlevad seaduslikku kontrolli ja seaduseelnõude mõju hindamist harta seisukohast; märgib, et sellistes menetlustes tuleks hartale selgelt viidata, samamoodi nagu riiklike inimõigustealaste õigusaktide puhul, et vähendada miinimumini ohtu, et harta jäetakse tähelepanuta;
40.juhib tähelepanu sellele, et lüngad, mis esinevad ELi õigusaktide ülevõtmisel ja nõuetekohasel rakendamisel liikmesriikides, võivad avaldada tegelikku mõju ELi põhiõiguste kasutamisele; tuletab sellega seoses meelde komisjoni rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana ja seega lõpliku, kui mitte peamise põhiõiguste kaitsmise eest vastutajana, kes kasutab vajaduse korral ka rikkumismenetlusi; nõuab sellega seoses sihikindlamat juhtimist ELi õigusaktide nõuetekohase rakendamise tagamisel;
Harta järjepidevam tõlgendamine
41.on veendunud, et harta sätete erinev tõlgendamine ELi institutsioonide, liidu organite ja ametite ning liikmesriikide poolt kahjustab harta lisaväärtust, milleks on ühiste kaitse miinimumnõuete kogum, mida kohaldada horisontaalselt kõigile institutsioonilistele ELi tegevusvaldkonnaga seotud osalejatele, poliitikavaldkondadele ja tegevusele;
42.rõhutab, et harta lisamine ELi esmasesse õigusse liidu pädevusi laiendamata ja järgides subsidiaarsuse põhimõtet, nagu see on määratletud harta artiklis51, loob uusi kohustusi otsuseid tegevatele ja rakendavatele institutsioonidele ning ka liikmesriikidele, kui nad rakendavad ELi õigusakte riigi tasandil, ning et seetõttu on harta sätted nüüd ELi ja liikmesriikide kohtute poolt vahetult täitmisele pööratavad;
43.ergutab ELi institutsioone ja liikmesriike võimaldama harta kui terviku selgemat kohaldamist;
44.peab kahetsusväärseks, et siiani ei ole Poola Vabariik ja Ühendkuningriik otsustanud aluslepingute protokollist nr30 taganeda;
o oo
45.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
„The Implementation of the Charter of Fundamental Rights in the EU institutional framework“ (Põhiõiguste harta rakendamine ELi institutsioonilises raamistikus), Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond C – kodanike õigused ja põhiseadusküsimused, 22.november2016.
Euroopa Parlamendi 2.detsembri 2015.aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani eriaruande kohta, milles käsitletakse agentuuriga Frontex seotud omaalgatuslikku uurimist OI/5/2012/BEH‑MHZ, ELTC399, 24.11.2017, lk2.
Komisjoni 2.juuli 2008.aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest ().