Euroopa Parlamendi 7.juuli 2022.aasta resolutsioon parema õigusloome kohta: ühendatud jõududega parema õigusloome poole ()
Euroopa Parlament,
–võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit5,
–võttes arvesse protokolli nr1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,
–võttes arvesse protokolli nr2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,
–võttes arvesse EuroopaLiidu põhiõiguste hartat,
–võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Parem õigusloome: ühendatud jõududega parema õigusloome poole“ (),
–võttes arvesse komisjoni talituste 3.novembri 2021.aasta töödokumenti parema õigusloome suuniste kohta (SWD(2021)0305),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis208 sätestatud arengukoostöö eesmärke,
–võttes arvesse komisjoni 5.mai 2021.aasta teatist „2020.aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (),
–võttes arvesse oma 25.novembri 2020.aasta resolutsiooni Euroopa uue tööstusstrateegia kohta(1),
–võttes arvesse 2021.aasta novembris avaldatud parema õigusloome vahendeid, mis täiendavad samaaegselt avaldatud parema õigusloome suuniseid,
–võttes arvesse 16.detsembri 2003.aasta institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet ning selle kokkuleppe uusimat, 13.aprilli 2016.aasta versiooni(2),
–võttes arvesse komisjoni 24.märtsi 2021.aasta teatist „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia“ (),
–võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee arvamust „Parem õigusloome: ühendatud jõududega parema õigusloome poole“ (CDR4071/2021),
–võttes arvesse 10.juuli 2018.aasta aruannet, milles esitatakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma „Teeme vähem, aga paremini“ järeldused,
–võttes arvesse oma 24.juuni 2021.aasta resolutsiooni Euroopa Liidu õigusloome kvaliteedi ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta – raport parema õigusloome kohta, mis käsitleb aastaid2017, 2018 ja2019(3),
–võttes arvesse oma 9.juuni 2022.aasta resolutsiooni parlamendi algatusõiguse kohta(4),
–võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 12.juuni 2018.aasta eriaruannet nr16/2018 „ELi õigusaktide järelhindamine: hästi toimiv kuid mittetäielik süsteem“,
–võttes arvesse oma 9.juuni 2016.aasta resolutsiooni Euroopa Liidu avatud, tõhusa ja sõltumatu halduse kohta(5),
–võttes arvesse oma 16.detsembri 2020.aasta resolutsiooni uue Euroopa VKEde strateegia kohta(6),
–võttes arvesse oma 15.jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, milles väljendatakse heameelt komisjoni võetud kohustuse üle tagada, et kõik ELi meetmed aitaksid ELil saavutada kestliku tuleviku ja õiglase ülemineku, ning vastavalt ajakohastada parema õigusloome suuniseid ja milles muu hulgas nõutakse, et ELi ja selle liikmesriikide parema õigusloome tegevuskavadesse integreeritaks põhimõte „esmalt kestlikkus“(7),
–võttes arvesse president UrsulavonderLeyeni 16.juuli 2019.aasta kõnet(8),
–võttes arvesse 7.juunil 2021.aastal toimunud täiskogu arutelu „VKEde liidu olukord – Parema õigusloome tegevuskava / halduskoormuse vähendamise eesmärgi kohaldamine“(9),
–võttes arvesse kodukorra artiklit54,
–võttes arvesse arengukomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning põhiseaduskomisjoni ja petitsioonikomisjoni arvamusi,
–võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0167/2022),
A.arvestades, et parem õigusloome on kõigi ELi institutsioonide ühine eesmärk ning see tuleks saavutada, suurendades läbipaistvust, vastutust ning institutsioonide, liikmesriikide, kodanike ja sidusrühmade vahelist koostööd ning tagades kõigi Euroopa põhiväärtuste, sealhulgas demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste täielik austamine; arvestades, et läbipaistvus, usaldusväärsus ja vastutus on õigusriigil põhineva demokraatia olulised eeltingimused; arvestades, et Euroopa õigusaktid peaksid olema eesmärgipärased, proportsionaalsed, selged, läbipaistvad ja põhjalikud, et kodanikud ja sidusrühmad saaksid neist tõhusalt kasu; arvestades, et parem õigusloome aitab tagada, et ELi poliitika ja õigusaktid on suunatud tulevikku, võttes arvesse tehnoloogia, ühiskonna- ja keskkonnaarengu kiiremat tempot; arvestades, et seetõttu on üha olulisem toetada õigusaktide ettepanekuid tõenditega, mis põhinevad kõige asjakohasematel hinnangutel ja vastastikused eksperdihinnangud läbinud usaldusväärsetel teaduslikel tõenditel, samuti tuleks järgida ettevaatuspõhimõtet; kutsub sellega seoses komisjoni üles haldama tõendeid läbipaistvalt ja tagama, et need oleksid leitavad, kättesaadavad, koostalitlusvõimelised ja korduskasutatavad; rõhutab, et kvaliteetset õigusloomet ei saa taandada üksnes lühiajalise koormuse ja kulude vähendamise kvantitatiivsetele eesmärkidele, vaid see peaks olema kõigile kasulik pikaajaline investeering meie ühiskonna ja tuleviku ühisesse heaollu;
B.arvestades, et komisjon peaks täielikult järgima Euroopa kliimamääruse(10) artikli6 lõiget4, milles on sätestatud, et kõik kavandatavad meetmed ja seadusandlikud ettepanekud peavad olema kooskõlas ELi 2050.aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisega; arvestades, et selleks peab komisjon hindama kõikide kavandatavate meetmete ja seadusandlike ettepanekute, sealhulgas eelarveettepanekute kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärkidega ja seda, kas need tagavad kliimamuutustega kohanemisel edusammude tegemise;
C.arvestades, et uusi kliimaeesmärkidega kooskõla kontrolle on kohaldatud seadusandlike meetmete ja ettepanekute eelnõude mõjuhinnangute suhtes alles alates 1. jaanuarist 2022, hoolimata Euroopa kliimamääruse jõustumisest 2021. aasta juulis, mis tähendab, et määruse sätteid ei ole mitme Euroopa rohelise kokkuleppe seisukohast olulise ettepaneku puhul rakendatud;
D.arvestades, et lähenemisviis, mille kohaselt kontrollitakse mõjuhinnangutes ja hindamistes kooskõla Euroopa kliimamäärusega, on esitatud parema õigusloome teatises ja sellele järgnenud suunistes ja vahendites; arvestades, et komisjon peaks siiski kohaldama neid kontrolle süstemaatiliselt ning tegema seda uue kavandatava meetme või olemasolevate õigusaktide toimivuskontrolli ettevalmistusprotsessi alguses, et komisjon saaks tõeliselt suunata poliitikavalikuid; arvestades, et Euroopa kliimamääruse artikli6 lõikes4 osutatud kooskõla hindamise osana peab komisjon esitama põhjendused kavandatava meetme või seadusandliku ettepaneku kooskõla puudumise kohta Euroopa kliimamääruse eesmärkidega;
E.arvestades, et komisjon võttis 2021.aastal vastu teatise „Parem õigusloome: ühendatud jõududega parema õigusloome poole“, selle suunised ja neid täiendavad vahendid;
F.arvestades, et parem õigusloome on õiguskindluse tagamise meede ja ta peaks tooma kasu kõigile ning teenima Euroopa ühiskonna, ettevõtjate, töötajate, kodanike, tarbijate ja keskkonna üldisi huve; arvestades, et kvaliteetsed õigusaktid teenivad avalikku huvi, sest need mõjutavad otseselt ELi, tema territooriumide ja ettevõtjate konkurentsivõimet ning kujutavad endast ka demokraatia ja kodanike otsese osaluse tugevdamise vahendit nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil;
G.arvestades, et vajalik on õigusalane läbivaatus ning vajaduse korral ja asjakohasel juhul ka lihtsustamine, et kõrvaldada õigusaktide rakendamist takistavad asjaolud, sh piiriülestes olukordades, ja muuta õigusaktid õigustatud isikute jaoks–olgu nad kodanikud või ettevõtjad – tõhusamaks, läbipaistvamaks ja kõikehõlmavamaks;
H.arvestades, et parema õigusloome põhimõtted ja vahendid peaksid jääma poliitiliselt neutraalseks, et tagada probleemide objektiivne määratlemine ja tõelised alternatiivsed poliitikavariandid, mida komisjon, nõukogu ja parlament kaaluma peaksid;
I.arvestades, et parema õigusloome eesmärk peab olema teenida ELi ambitsioone, eelkõige selle pikaajalisi eesmärke, näiteks majanduskasvu edendamine, investeeringute ja töökohtade loomise hoogustamine, konkurentsivõimelisema ja demokraatlikuma Euroopa tagamine, sotsiaalne areng, ning siduv eesmärk saavutada 2050.aastaks liidu kliimaneutraalsus ja pikaajaline prioriteetne eesmärk saavutada 2050.aastaks kodanike heaolu, tehes seda planeedi võimaluste piires; arvestades, et kestlikkus peaks olema kvaliteetse õigusloome keskmes, seades sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnakaalutlused võrdsetele alustele; arvestades, et parema õigusloome põhimõtete kohaldamisel peaks komisjon kindlaks määrama kõige tõhusamad lahendused kasu maksimeerimiseks, minimeerides samal ajal seotud kulusid;
J.arvestades, et komisjon on võtnud kohustuse suurendada pingutusi, et edendada ja parandada laste kaasavat ja süsteemset osalemist ELi tasandi otsustusprotsessis, eelkõige tehes asjakohaste tulevaste algatuste raames lastele mõeldud konsultatsioone;
K.arvestades, et hästi läbi viidud mõju eel- ja järelhindamised ning avalikud konsultatsioonid ja põhimõte „kõigepealt hinda“ on teadliku, parema, tõhusa, vastutustundliku ja läbipaistva õigusloome olulised vahendid, mis on kohandatud õigustatud isikute vajadustele; arvestades, et see aitab kaasa mõju kvantifitseerimisele ning seda on võimalik arvesse võtta kulude ja tulude suhtes; arvestades, et sellistes hindamistes tuleks arvesse võtta majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid aspekte sama üksikasjaliku analüüsi ja täpsusega, võttes arvesse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid tõendeid, sealhulgas ka poliitikameetmete mõju põhiõigustele; arvestades, et kontrollikoda avaldas 2018.aastal eriaruande koos soovitustega järelhindamiste kvaliteedi parandamiseks;
L.arvestades, et veebiportaali „Avaldage arvamust!“ eesmärk on hoogustada kodanike ja sidusrühmade osalemist ELi poliitikakujundamises ning see on osutunud kasulikuks vahendiks ELi poliitika ettevalmistamisel; arvestades, et komisjon võttis 3.juulil 2020.aastal kasutusele selle vahendi uue versiooni, et veelgi parandada oma konsultatsioone ja üldsusega suhtlemist ning suurendada läbipaistvust; arvestades, et kontrollikoda avaldas 2019.aastal(11) eriaruande koos soovitustega selle portaali täiustamiseks, eelkõige kasutajasõbralikumaks muutmiseks, sh seoses teavitustegevuse ja läbipaistvusega ning tõlgete kasutamise ja kättesaadavusega;
M.arvestades, et õiguskontrollikomitee hindab nii mõjuhinnangute kui ka toimivuskontrollide ja oluliste hindamiste kvaliteeti, et toetada kvaliteetsete otsuste tegemist; arvestades, et 2021.aastal sai ligikaudu kolmandik mõjuhinnangutest negatiivse esimese arvamuse; arvestades, et õiguskontrollikomitee võib etendada olulist rolli Euroopa õigusaktide täiustamisel;
N.arvestades, et ELi institutsioonide sujuva toimimise eeltingimuseks on mitmekeelsuse austamine; arvestades, et ELi lepingu artikli1 kohaselt tuleb ELi tasandil otsuseid teha nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik; arvestades, et üldsusele kättesaadavad Euroopa Liidu veebisaidid ELi programmide raames avanevate rahastamis- ja hankevõimaluste kohta avaldatakse tihti kõigepealt inglise keeles; arvestades, et nende veebisaitide tõlkimine võib kesta mitu kuud; arvestades, et nende veebisaitide kättesaadavus kõigis ELi ametlikes keeltes on ausa konkurentsi jaoks oluline;
O.arvestades, et õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) ning tulevikukindluse platvormi eesmärk on lihtsustada ELi õigusakte ning vähendada nii tarbetut haldus- ja regulatiivset koormust kui ka kulusid, et parandada õigusnormidele vastavust ja nende rakendamist, saavutades nende aluseks oleva poliitika eesmärgid seeläbi, et keskendutakse varasemate, praeguste ja tulevaste õigusaktide regulatiivsele tasakaalustamisele ja toimivuskontrollile;
P.arvestades, et komisjon kehtestas põhimõtte „üks sisse, üks välja“ kavatsusega tasakaalustada komisjoni uutest seadusandlikest ettepanekutest tekkida võiv koormus, kõrvaldades asjaomases poliitikavaldkonnas senist koormust;
Q.arvestades, et lähenemisviisiga „üks sisse, üks välja“ on võimalik panustada õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi, laiendades seda selliselt, et lisaks üksikutest kehtivatest õigusaktidest tulenevale tarbetule koormusele vaadeldakse lisaks ka uusi õigusakte ja kogu poliitikavaldkonda; arvestades, et samal ajal on vaja selgitada seda, kuidas lähenemisviisi „üks sisse, üks välja“ praktikas rakendatakse, sest õigusaktid peaksid alati kasu tooma kodanikele, ettevõtjatele, töötajatele ja tarbijatele;
R.arvestades, et Euroopa tasandil tehtavatest lihtsustamispüüdlustest kasu saamine sõltub ka sellest, kas kaasseadusandjad säilitavad asjakohased sätted, ja sellest, milliseid valikuid teevad liikmesriigid nende sätete ülevõtmisel riigisisesesse õigusesse, ning komisjoni suuremast pingutusest kooskõlastada ja konsulteerida liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;
S.arvestades, et 24.oktoobri 2017.aasta teatises „Paremad lahendused parema õigusloome tegevuskava paremaks täitmiseks“ () väljendas komisjon kahtluseid „üks sisse, üks välja“ lähenemise ja koormuse vähendamise eeleesmärkide kehtestamise suhtes, leides, et see tooks kaasa dereguleerimissurve ja vähendaks komisjoni poliitilist vastutust võtta meetmeid siis, kui neid on vaja võtta;
T.arvestades, et veebisaidil EUR-Lex(12) avaldatud teabe kohaselt võttis komisjon 2021.aastal vastu või muutis 1977 seadusandlikku või muud kui seadusandlikku akti; arvestades, et samal ajavahemikul tunnistati kehtetuks või kaotasid kehtivuse 1008 seadusandlikku või muud kui seadusandlikku akti;
U.arvestades, et aluslepingutega antakse parlamendile otsene algatusõigus ainult väga piiratud juhtudel; arvestades, et parlament on oma algatusõigust käsitlevas resolutsioonis nõudnud parlamendi algatusõiguse laiendamist;
V.arvestades, et Euroopa Liit toimib esindusdemokraatia alusel;
1.väljendab heameelt komisjoni eesmärgi üle, et ELi õigusaktid peaksid tooma maksimaalset kasu kodanikele ja ettevõtjatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), ning tema kavatsuse üle muuta lähenemine paremale õigusloomele dünaamilisemaks ja kohanemisvõimelisemaks tuleviku arengsuundade suhtes; väljendab lisaks heameelt komisjoni võetud kohustuse üle kasutada paremini ära strateegilist prognoosi ning nõuab selle lõimimist mõjuhinnangutesse ja hindamistesse; rõhutab, et parema õigusloome tegevuskava peaks toetama liidu majanduse rohepööret, võimaldades muu hulgas uuenduslike ja progressi võimaldavate tehnoloogiate tõhusamat turule toomist; tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle täiustada ettepanekute mõjuanalüüsi ja aruandlust, näiteks konkurentsivõime ja VKEde, territoriaalsuse, kestlikkuse, võrdsuse, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta, mis võib aidata tuvastada ka lünki, vajadusi ja võimalusi ning aidata avastada olemasolevaid riske ja suundumusi, ning seega aidata kaasa poliitiliste prioriteetide kindlaks määramisele ja pikaajalise perspektiiviga strateegilise planeerimise kavandamisele, eelkõige vähem arenenud riikides ja seoses kestliku arengu eesmärkide saavutamisega;
2.kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tunnistama parema õigusloome ja lihtsustamise vajadust, võttes integreeritud ja tasakaalustatud viisil arvesse majandus-, keskkonna-, soolist ja sotsiaalmõju;
3.tunneb lisaks heameelt komisjoni võetud kohustuse üle integreerida kõikidesse oma seadusandlikesse ettepanekutesse kestliku arengu eesmärgid kooskõlas ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga2030, et pöörata suuremat tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele ja kõigi võrdsusele ning tagada, et põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ja ettevaatuspõhimõtet kohaldatakse kõigis poliitikavaldkondades; nõuab, et mõjuhinnangutes võetakse lisaks arvesse kestliku arengu tegevuskava 2030 kui terviku saavutamise mõju; märgib murelikult, et viidates üksnes asjaomastele kestliku arengu eesmärkidele, on oht jätta kestliku arengu tegevuskava 2030 integreeritud ja terviklik olemus tähelepanuta; tuletab meelde liidu võetud kohustust olla koos liikmesriikide ning nende kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, ning tihedas koostöös oma rahvusvaheliste partneritega, kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärkide rakendamisel maailmas esirinnas; peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon ei ole veel välja töötanud integreeritud ja terviklikku kestliku arengu eesmärkide rakendusstrateegiat; tuletab meelde, et EL peab suurendama oma nähtavust arengumaades tõhusa teabevahetusega oma koostöö- ja rahastamisprogrammide kohta;
4.toetab keskkonnamõjude täiustatud analüüsi ja aruandluse kohustuse võtmist kõigis ELi poliitikavaldkondades põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohustusliku hindamisega ning toetab asjaolu, et seda hindamist tuleb kohaldada kõigi poliitikavaldkondade ettepanekute suhtes, et vältida ebaühtlast kohaldamist; nõuab, et komisjon määratleks selgelt põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“, et tagada selle järjepidev kohaldamine; tunneb heameelt ettepaneku üle, mille kohaselt tuleks õigusloomes kestlikkust ja digiüleminekut paremini arvesse võtta; rõhutab, et põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hindamisel tuleb arvesse võtta laiemaid kulusid ja tulusid ühiskonnale, näiteks rahvatervise valdkonnas, ning keskkonnamõju;
5.soovitab komisjonil kaaluda lähenemisviisi „esmalt kestlikkus“ rakendamist ja võtta see kasutusele kogu poliitika väljatöötamisel ja hindamisel, seades esikohale pikaajalise kestlikkuse kaalutlused; märgib, et strateegiline prognoos toetab õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi, milles tuvastatakse tarbetu regulatiivse koormuse vähendamise võimalusi ja tagatakse, et kehtivad ELi õigusaktid oleksid jätkuvalt tulevikukindlad;
6.nõuab sellega seoses, et valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) ning valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) aruandeid võetaks tulevikusuundade strateegilise prognoosi protsessis süstemaatiliselt arvesse; väljendab sellega seoses heameelt niisuguse tulevikukindluse platvormi töö üle, mis koondab muu hulgas haldusasutuste, valitsusväliste organisatsioonide ning väikeste ja suurte ettevõtjate eksperditeadmisi korrapärastel kohtumistel, et täiustada kehtivaid ELi õigusakte; märgib, et seda platvormi võiks kasutada ka laiemate teemade, näiteks rohepöörde arutamiseks;
7.tuletab meelde, et inimõiguste ja demokraatia järgimise kaitsmine, edendamine ja hõlbustamine on ELi välistegevuse keskse tähtsusega prioriteet, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis21, ja et liidu välistegevuse suhtes kohaldatakse ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartat; toonitab, et EL on järjepidevalt kinnitanud oma pühendumust jääda maailma areenil mõjukaks osalejaks ning jätkata juhtiva rolli täitmist ülemaailmse demokraatia ja inimõiguste kaitsjana; peab seetõttu kahetsusväärseks, et ettepanekus ei ole ELi parema õigusloome vahendite paketis sisalduvat põhiõiguste vahendit piisaval määral üle võetud suunistesse, mis käsitlevad ELi inimõiguste valdkonnas ülemaailmselt võetud kohustusi ja aluslepingust tulenevaid kohustusi; rõhutab seetõttu, kui oluline on kogu ELi välispoliitika, sealhulgas kaubanduspoliitika ja arengukoostöö inimõigustealane mõju, pidades eelkõige silmas vähem kaitstud rühmasid;
8.rõhutab seetõttu, et suuniseid tuleks muuta ja neid tuleks tõhusalt rakendada, et tagada inimõiguste süstemaatiline ja nõuetekohane arvessevõtmine, kohustades ELi mitte võtma meetmeid, mis takistaksid või raskendaksid inimõiguste teostamist; rõhutab, et sooline mõju tuleks integreerida kogu aruandlusesse ning et lisaks inimõiguste olukorra üldisele hindamisele peavad inimõiguste mõjuhinnangud sisaldama sooliselt segregeeritud andmeid ja hindama spetsiifilist inimõigustealast mõju naistele;
9.rõhutab, et keskkonna- ja tervishoiualastel õigusaktidel on ELi kodanike elule otsene mõju; kutsub seetõttu komisjoni üles koostama arusaadavas tavakeeles kõigile seadusandlikele ettepanekutele lühikese seletuskirja ning võtma kõiki asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kõik ELi kodanikud mõistaksid seadusandliku ettepaneku olemust, sealhulgas võimalikku mõju nende elule;
10.väljendab heameelt asjaolu üle, et vastavalt komisjoni 9.märtsi 2021.aasta teatisele „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ () on parema õigusloome eesmärk edendada tulevastes ELi õigusaktides põhimõtet „vaikimisi digitaalne“ kui olulist digiüleminekut toetavat vahendit; rõhutab, et sellised tehnoloogiad nagu tehisintellekt võivad täiustada õigusloomeprotsessi ja parandada juurdepääsu teabele ning muuta õigusaktid kodanikele ja ettevõtjatele arusaadavamaks; kutsub komisjoni üles kohaldama juhtumipõhiselt digiüleminekuga seotud õigusaktidele regulatsiooni testkeskkondasid(13) ning võtma arvesse ELi lisaväärtust ja proportsionaalsust, eelkõige eesmärgiga toetada VKEsid ja iduettevõtjaid; nõuab siiski, et niisugused regulatsiooni testkeskkonnad oleksid ajaliselt ja ulatuselt rangelt piiratud ning et nende üle tehtaks nõuetekohast järelevalvet ja et need oleksid kooskõlas ELi isikuandmete kaitse ja põhiõiguste ܾ’ga;
11.on seisukohal, et digitaliseerimisprotsesside uute vormide väljatöötamine kõigi kolme institutsiooni otsustusprotsessis on oluline väljakutse ja võimalus parandada ELi õigusloome kvaliteeti digiajastul; on veendunud, et kolme institutsiooni võetud kohustused seoses selliste arengutega tuleks selgelt kindlaks määrata ja lisada muudetud institutsioonidevahelisse parema õigusloome kokkuleppesse; kutsub seadusandjaid üles kasutama digitaliseerimist, et vältida tarbetut halduskoormust ja hõlbustada seadusandlikku tööd;
12.tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle võtta kasutusele ettevõtjate digitaalne ühtne aruandlusvahend, millega konsolideeritakse aruandlusnõuded, mis tulenevad muud kui finantsaruandlust käsitlevast muudetud direktiivist, taksonoomiast, aga ka paketi „Eesmärk55“ aruandlusnõuetest ühtseks vahendiks, mis on välja töötatud erinõuete ja eelnevalt välja töötatud põhiliste tulemusnäitajate ning standarditega, mis on ettevõtjatele ja muudele organisatsioonidele modulaarsel ja digitaalsel viisil kättesaadavad;
13.rõhutab kodanike lihtsa juurdepääsu olulisust õigusallikatele ja vajadust luua ühtne läbipaistev veebisait, kus saab jälgida kogu õigusloomeprotsessi ja kõigi ELi institutsioonide täiendavaid dokumente;
14.märgib, et kaubandus tugineb endiselt suures ulatuses paberdokumentidele; on veendunud, et digitaliseerimine ja elektrooniliste kaubandusdokumentide kasutamine vähendavad kulusid ja keerukust; kutsub komisjoni üles kasutama ära digiajastut ja -vahendeid, et vähendada teatavat tüüpi koormust või kohustusi; rõhutab niisuguste digitaalsete kaubandusdokumentide kasutuse uurimise vajadust, mis suurendaksid tõhusust ja turvalisust ning vähendaksid halduskoormust;
15.rõhutab, et ELis on 22,6miljonit(14) VKEd ja seetõttu ei peaks komisjon tegema üksnes VKE-teste süstemaatilisemalt, vaid nägema ette ka kohustusliku VKE-testi asjakohasel juhul kõigis seadusandlikes ettepanekutes; toonitab, et niisuguse testiga tuleks selgelt kindlaks teha, kuidas oleks võimalik kulude ja tuludega seonduvalt saavutada lihtsustamine, ning võimaluse korral sõnastada lisasoovitused, et vältida VKEdele tarbetut haldus- või regulatiivset koormust;
16.tuletab meelde, et väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act“ sätestatud põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“ kohaldamine on enne õigusakti ettepaneku esitamist tehtava proportsionaalsuse kontrolli oluline element ning selle eesmärk peaks olema tagada, et VKEde häält võetakse kuulda ja nende huve võetakse arvesse võimalikult varakult, et edendada VKEde kui Euroopa majanduse alustala arengut;
17.kutsub komisjoni üles looma VKEde saadiku kohta, et aidata vähendada tarbetut haldus- ja regulatiivset koormust liikmesriikides, ning VKE saadiku koht peaks asuma presidendi kabinetis ja olema horisontaalse pädevusega;
18.tuletab meelde, et ühine kaubanduspoliitika kuulub liidu ainupädevusse ning ELi toimimise lepingu artiklis207 sätestatut tuleks kindlalt kaitsta ja säilitada; rõhutab vajadust vältida eri elemente sisaldavate kaubandus- ja investeerimislepingute pikki ratifitseerimismenetlusi, et tagada nende õigeaegne jõustumine;
19.on kindlalt veendunud, et kõigil eurooplastel peab olema võimalik jälgida ELi õigusloomeprotsessi; tunneb heameelt komisjoni algatuse üle muuta veebiportaal „Avaldagearvamust!“ puuetega inimestele kättesaadavamaks ja koondada avalikud konsultatsioonid ühtseks tagasisidekorjeks; nõuab, et kõik seotud dokumendid, küsitlused ja sisendid oleksid võimalikult kiiresti kättesaadavad kõigis ELi ametlikes keeltes; nõuab otsustusprotsessi suuremat läbipaistvust, eelkõige selles osas, kuidas vastuseid arvesse võetakse, sealhulgas tagades vastuste nõuetekohase arvestamise vastavalt nende esindatusele, sõltuvalt sellest, kas need esindavad individuaalseid või kollektiivseid huve; märgib, et konsultatsioonide kavandamisel ja valikul on märkimisväärne mõju saadud tagasisidele ja tulemustele; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et kõik tema poolt algatatud tagasisidekorjed oleksid neutraalsed ja erapooletud, sealhulgas kasutades tõenditel põhinevaid ja asjakohasel juhul avatud küsimustega küsimustikke; tuletab lisaks meelde, et parlamendile esitatud petitsioonid on kodanike osalemise ja tagasiside oluline vorm, mida komisjon peaks korrapäraselt hindama ja käsitlema;
20.nõuab läbipaistvamat konsultatsiooniprotsessi ja nende kokkuvõtlike aruannete avaldamist, mis oleksid saadaval kõigis ELi keeltes ja kättesaadavad ka puuetega inimestele;
21.on seisukohal, et komisjon peaks oma püüdlustes tagama, et ELi poliitika põhineks selgel arusaamisel poliitikavaldkondadest, kus toimuvad kiired struktuurimuutused (nagu keskkond ja digiüleminek), kasutama sisendina kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide petitsioone; on seisukohal, et kodanike osalemine sellistes poliitikavaldkondades nagu põhiõigused, õigusriigi austamine ning võitlus kõigi diskrimineerimisvormide vastu põhjustest sõltumata on väga oluline;
22.on veendunud, et arengumaid mõjutavate õigusaktide kvaliteet sõltub muu hulgas nende õiguspärasusest ja tõhususest, mis omakorda sõltuvad konsulteerimisprotsessi laadist ja sellest, kuidas õigusaktid vastavad asjaomaste riikide vajadustele, ning kas nende rakendamisega saavutatakse kahju tekitamata soovitud tulemused; väljendab heameelt selle üle, et suurendades välispartnerite kaasamist, keskendub komisjon ELi õigusaktide vajaduste ja mõju paremale mõistmisele väljaspool ELi; kutsub komisjoni üles seda kaasamist tulemuslikuks muutma, tagades kaasavad, sisukad ja tõhusad konsultatsiooniprotsessid, hõlmates mõjutatud sidusrühmi, näiteks arengumaade sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna esindajaid, samuti eri valdkondade eksperte ja ettevõtjaid; teeb ettepaneku, et nende konsultatsioonide tulemusi ja kogutud tõendeid tuleks tõeliselt kasutada sisendina õigusaktide koostamisel ning et eelkõige võetaks arvesse asjaomaste sidusrühmade konteksti ja erivajadusi partnerriikides, kus konsultatsioon läbi viiakse; väljendab heameelt algatuse üle muuta konsultatsiooniprotsessid sihipärasemaks, selgemaks ja kasutajasõbralikumaks; kutsub komisjoni üles tagama, et avaliku konsultatsiooni protsessi kavandatud lihtsustamine ei kahjustaks selle tõhusust; rõhutab rolli, mida ELi delegatsioonid võivad etendada, eelkõige arengumaades, ning vajadust teha kättesaadavaks vajalikud vahendid ja ressursid nende konsultatsioonide läbiviimiseks;
23.nõuab, et ELi institutsioonid järgiksid mitmekeelsuse valdkonnas põhiõiguste hartas ja nõukogu määrusesnr1/1958 ning sisemistes suunistes ja otsustes, näiteks Euroopa hea halduse tava eeskirjas, sätestatud põhimõtteid, õiguseid ja kohustusi;
24.kutsub ELi institutsioone üles eraldama vajalikke inimressursse, et tagada õigusloomeprotsessi eri etappides mitmekeelsuse austamine;
25.peab ühtseid keeleversioone ELi ametlikes keeltes oluliseks eeltingimuseks kehtivate õigusaktide usaldusväärseks tõlgendamiseks kohtute ning ELi ja liikmesriikide ametiasutuste poolt ning oluliseks panuseks ELi õiguse ühetaolisesse kohaldamisse; kutsub institutsioone üles neid nõudeid tulevase õigusloome käigus olulisel määral täitma;
26.nõuab, et kõik rahastamis- ja hankevõimalusi käsitlevad Euroopa Liidu veebisaidid tõlgitaks üheaegselt kõigisse ELi ametlikesse keeltesse, kuna teabe kättesaamise võimaldamine esialgu üksnes inglise keeles paneb niisugused liikmesriigid halvemasse olukorda, kus inglise keel ei ole ametlik keel;
27.rõhutab tugevaid seoseid taasterahastu „NextGenerationEU“ rakendamise ja ELi ühiskondade suurema vastupanuvõime eesmärgi vahel ning vajadust, et ELi institutsioonid jõuaksid liidu kodanikeni, et suurendada teadlikkust nende poliitiliste ülesannete põhiolemusest ja nende täitmisest; on veendunud, et selline teavitustegevus peaks lõppkokkuvõttes aitama kaasa paindlikumale ja tõhusamale institutsioonidevahelisele otsustusprotsessile, mis on võimeline pandeemiast saadud kogemustele jõuliselt ja otsustavalt reageerima;
28.nõuab tugevamat poliitilist dialoogi ELi institutsioonide ja riikide parlamentide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel;
29.tunnistab praegust suundumust, mille kohaselt püüavad riikide parlamendid rohkem osaleda ELi poliitikat käsitlevate poliitiliste dialoogide kaudu, et luua kodanikele suuremat lisaväärtust, tegutsedes protokollide nr1 ja 2 kohaldamisalas; tunnistab sellega seoses ka Euroopa Regioonide Komitee taotlusi sarnaseks tulevikku suunatud kaasamiseks, esitades selleks omaalgatuslikke arvamusi;
30.tuletab meelde, et märkimisväärset osa ELi õigusaktidest rakendatakse riigi tasandist allpool olevatel tasanditel, millel on väärtuslik vahetu kogemus ELi õigusaktide kohaldamisel tihedas koostöös kohaliku majanduse, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ja kodanikega ning mis võivad aidata suurendada ELi meetmete tõhusust ja nähtavust;
31.kordab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eripära ja kohandatud konsultatsioonide vajadust; soovitab komisjonil konsulteerida ennetavalt Euroopa Regioonide Komiteega ettepanekute avatud konsultatsioonide ja tegevuskavade väljatöötamisel, mis mõjutavad märkimisväärselt riigi tasandist allpool olevaid valitsustasandeid;
32.rõhutab, et aktiivne subsidiaarsus on parema õigusloome tegevuskava lahutamatu osa; kiidab sellega seoses heaks asjaolu, et komisjon kasutab oma seadusandlikes ettepanekutes üha enam subsidiaarsuse hindamise tabelit, nagu on soovitatud komisjoni 23.oktoobri 2018.aasta teatises „Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte rolli suurendamine ELi poliitikakujundamises“ ();
33.eeldab, et Euroopa tuleviku konverentsiga sillutatakse teed ka edasistele subsidiaarsuse põhimõttega seotud reformidele, eelkõige seeläbi, et ka ELi juhtimisprotsessides kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet;
34.tunnistab, et parem õigusloome on kõigi ELi institutsioonide ühine eesmärk ja vastutus; kinnitab, et kaasseadusandjana ühtlustab parlament oma teenistuste tegevust, et aidata paremini hinnata ja jälgida mõju, mida arengumaadele avaldavad välismõõtmega ELi õigusaktid, sealhulgas parlamendi poolt vastu võetud asjakohased tekstid seadusandlike menetluste ja ELi rahastamisprogrammide kohta; kinnitab samuti, et sellest tulenevalt tugevdab parlament ka komisjonide vahelist koostööd ja kooskõlastamist ning kõigis asjaomastes komisjonides arengupoliitikaalaseid eksperditeadmisi ja selgitab arengukomisjoni rolli poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte tagajana, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi kodukorras (VI lisa) – kõik selleks, et parandada ELi õigusaktide kvaliteeti ja tõhusust;
35.tuletab meelde, et kodanike petitsioonide pidev ja tähelepanelik läbivaatamine pakub hulgaliselt võimalusi muuta parem õigusloome kaasavamaks ja tõhusamaks ning parandada poliitikakujundajate arusaama kohalikest ja piirkondlikest oludest ning kodanike muredest ja eelistustest; kinnitab, et ELi õigusaktidega tuleks tagada kodanike ja ettevõtjate võrdne kohtlemine ning kodanike õiguste tõhus täitmine kogu liidus ning kehtivate Euroopa õigusnormide tugev ja võrdne täitmine;
36.tuletab meelde, kui oluline on säilitada institutsioonidevaheliste läbirääkimiste eel tihedad kontaktid kaasseadusandjate vahel, sealhulgas kutsudes mitteametlikele aruteludele regulaarselt ka teiste institutsioonide esindajaid kooskõlas institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktis34 sätestatud kohustusega; peab kahetsusväärseks, et see võetud kohustus ei ole toonud kaasa uusi koostööstruktuure ega süstemaatilisi tavasid niisuguste arutelude hõlbustamiseks; teeb ettepaneku, et kaasseadusandjad lepiksid sellega seoses kokku heade tavade juhendis;
37.on kindlalt veendunud, et suuremat rõhku tuleb panna institutsionaalsele konsultatsioonile, kooskõlastamisele ja koostööle ELi institutsioonide sees ja nende vahel; nõuab tungivalt, et komisjon ühtlustaks oma sisemenetlusi komisjoni rahvusvahelise partnerluse peadirektoraadi süstemaatiliseks kaasamiseks kõikidesse mõjuhinnangutesse, eelkõige võimalike ELi-väliste mõjudega ELi õigusaktide puhul, ning võtaks nõuetekohaselt arvesse kõnealuse peadirektoraadi sisendeid, soovitusi ja ettepanekuid poliitikavaldkondade arengusidususe raames; kutsub komisjoni üles suurendama komisjoni rahvusvahelise partnerluse peadirektoraadi kaasatust ja sisulist osalemist talitustevahelistes konsultatsioonides ning institutsioonidevaheliste suhete ja väliskoordineerimise töörühmades ning võtma nõuetekohaselt arvesse selle juhtiva peadirektoraadi panust arengukoostöö ja arengumaade osas;
38.nõuab laste õiguste lõimimist ELi õigusaktidesse seeläbi, et seadusandlike ettepanekute mõjuhinnangutes võetakse arvesse laste õiguseid; nõuab sellega seoses, et mõju hindamise vahendite raamistikus võetaks kasutusele laste õiguste test, mis võiks hõlmata sidusrühmadega konsulteerimist, sealhulgas laste osalemise mehhanismi, mõjutatud piirkondade kindlaks määramist, lastele avalduva mõju mõõtmist ja alternatiivsete mehhanismide hindamist;
39.julgustab komisjoni täitma ELi laste õiguste strateegias võetud kohustust ning algatama rohkem avalikke konsultatsioone lastele ja noorukitele ning kasutama aktiivselt ELi laste osalusplatvormi, et kaasata noorte kodanike hääl ELi otsustusprotsessi;
40.nõuab, et institutsioonid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et tagada vähe kaitstud inimeste, näiteks puuetega inimeste osalemine ELi otsustusprotsessis; rõhutab vajadust parandada kõikide kodanike juurdepääsu teabele; nõuab, et algatataks rohkem avalikke konsultatsioone, mis on suunatud erirühmadele, näiteks lapsed, noored või eakad; kutsub kõiki otsustajaid ELis üles võtma arvesse sidusrühmade panust ja tagama järgnevates otsustusprotsessides tõhusad järelmeetmed;
41.nõuab spetsiifiliste probleemide kohta käivate mõju näitajate väljatöötamist, näiteks mõju vähe kaitstud rühmadele; kiidab sellega seoses UNICEF-i ettepanekut võtta kasutusele laste kohta käiv näitaja, milles hinnatakse poliitika mõju lastele, ning nõuab sarnaste mehhanismide väljatöötamist teistes poliitikavaldkondades;
42.kutsub komisjoni üles teostama mõjuhinnanguid eranditult kõigi seadusandlike ettepanekute puhul; peab väga kahetsusväärseks, et mitme poliitiliselt tundliku ettepaneku puhul ei ole seda varasemalt alati järgitud; tuletab meelde, et parlament on mitmel korral komisjoni mõjuhinnangu asemel koostanud oma mõjuhinnangu, et anda teavet poliitikakujundamiseks; nõuab, et mõjuhinnangutele eraldataks piisavalt aega ja vahendeid, et tagada nende kvaliteet; tuletab siiski meelde, et mõjuhinnangud aitavad teha teadlikke poliitilisi otsuseid, kuid ei tohiks kunagi asendada õigusloome protsessi ega seda põhjendamatult edasi lükata; rõhutab siiski, et peamine rõhk ELi õigusloomeprotsessis peaks olema kvaliteedil, läbipaistvusel, tipptasemel teadmistel ja mõjuhinnangus olevatel andmetel, mitte algatuste lõpuleviimise kiirusel; nõuab, et mõjuhinnangud avaldataks koheselt pärast nende valmimist, mitte alles pärast poliitikaettepaneku esitamist, tagades seeläbi ELi otsuste tegemise suurema läbipaistvuse; tunnistab, et parema õigusloome ja eelkõige mõjude eelhindamiste tõhusaks rakendamiseks on vaja piisaval tasemel vahendeid; nõuab tungivalt, et komisjon eraldaks sellega seoses asjakohased vahendid;
43.juhib tähelepanu asjaolule ja peab kahetsusväärseks seda, et mitme olulise seadusandliku ettepaneku puhul on tuvastatud mõjuhinnangute puudumine, mida saab vaid osaliselt seostada COVID-19 pandeemiaga, ja võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse avaldada komisjoni talituste analüütiline töödokument koos ettepanekutega või ettepaneku vastuvõtmisest kolme kuu möödudes nendel juhtudel, kui mõjuhinnangut ei tehtud; toonitab, et kuigi tegemist on kiiduväärt sammuga suurema läbipaistvuse suunas, ei tohiks see viia selleni, et komisjon hoiab kõrvale oma mõjuhinnangutega seotud kohustustest, ning komisjon peaks seadusandliku ettepanekuga samaaegselt avaldama talituste töödokumendid;
44.väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle tugevdada territoriaalse mõju hindamist ja maapiirkondadele avalduva mõju hindamist(15), et võtta paremini arvesse ELi eri territooriumide, näiteks linna- ja maapiirkondade, piiriüleste ja äärepoolseimate piirkondade vajadusi ja eripärasid; tuletab meelde, kui oluline on Euroopa Regioonide Komitee jaoks territoriaalse mõju hindamine, sealhulgas maapiirkondadele ja linnadele avalduva mõju hindamine ning piiriülese mõju hindamine;
45.rõhutab vajadust töötada välja lisavahendid, et hinnata uute poliitikameetmete, algatuste ja õigusaktide keskkonnamõju, kui olemasolevad vahendid on ebapiisavad, tagamaks, et von der Leyeni komisjoni keskkonnahoidlikud eesmärgid ja keskendumine ÜRO kestliku arengu eesmärkidele oleksid komisjoni mõjuhinnangutes ja seadusandlikes ettepanekutes tähtsamal kohal; nõuab sellega seoses, et võetaks arvesse kulusid, mis võivad tekkida poliitilise tegevusetuse tõttu, eelkõige tervishoiu, kliima, keskkonna ja sotsiaalse mõõtme valdkonnas, ning viivituste kumulatiivset mõju; leiab, et mõjuhinnangutes tuleb võrdselt tähelepanu pöörata eelkõige komisjoni ettepanekute majanduslike, sotsiaalsete, tervishoiu- ja keskkonnaalaste tagajärgede hindamisele ning et hinnata tuleb kodanike põhiõigustele ning naiste ja meeste võrdõiguslikkusele avalduvat mõju;
46.peab kahetsusväärseks asjaolu, et arengumaid käsitleva liidu poliitika ja õigusaktide mõjuhinnanguid, eelkõige neid, mis käsitlevad muid kui arengumeetmeid sisaldavaid siseseid õigusakte, on vähe ning neis ei hinnata ega käsitleta võimalikke mõjusid arengumaadele nõuetekohaselt; on kindlalt veendunud, et mõjude eelhindamine on väärtuslik vahend arengumaid ja eelkõige vähim arenenud riike käsitlevate poliitiliste ja/või seadusandlike ettepanekute võimalike riskide kindlakstegemiseks ja nendega tegelemiseks; kutsub komisjoni üles pöörama rohkem tähelepanu ELi õigusaktide mõjule arengumaades ning, kui see on asjakohane, austama ja edendama nendes algatustes arengukoostöö eesmärke, eelkõige sellistes valdkondades nagu ränne, keskkond, põllumajandus ja võitlus rahvusvahelise kuritegevusega, nagu organiseeritud kuritegevus, uimasti- ja inimkaubandus ning rahapesu; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks mõjuhinnangute järeldused üle muid kui arengumeetmeid käsitlevate õigusaktide sätetesse, et paremini kajastada ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud ELi kohustust;
47.väljendab muret Euroopa kliimamääruse sätete rakendamise pärast juhtudel, kui mõjuhinnangut ei tehta, eelkõige poliitiliselt tundlike ettepanekute, sealhulgas teiseste õigusaktide puhul; tuletab meelde, et vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele peaks komisjon koostama mõjuhinnangud oma seadusandlike ja muude kui seadusandlike algatuste, delegeeritud õigusaktide ja rakendusmeetmete puhul, millel on tõenäoliselt märkimisväärne majanduslik, keskkonnaalane või sotsiaalne mõju;
48.märgib, et vahend 35 hõlmab elemente mõjuanalüüside läbiviimise suunamiseks arengumaades, ning loodab, et vahend leiab laialdast kasutust; on seisukohal, et praegused sektorid, mille raames tehtavad mõjuhinnangud tuleks seada esikohale, peavad kajastama liidu praeguseid ja tulevasi probleeme ja parlamendi seisukohti ning olema selgelt kooskõlas ELi õiguse asjaomaste valdkondadega, et hõlbustada selliste õigusaktide kindlaksmääramist, millele tuleb erilist tähelepanu pöörata; soovitab vahendeid veelgi tugevdada, et hõlbustada arengumaade võimalike majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste mõjude kindlakstegemist ja analüüsimist; teeb ettepaneku lisada vahendite hulka erivahendite jaoks mõeldud uus rubriik „Mõju arengumaadele“, mis hõlmaks muu hulgas vahendeid 23, 25 ja 26; teeb ettepaneku lisada sellesse rubriiki suunavad küsimused, et kindlaks teha, kas õigusaktid aitavad kaasa arengupoliitika eesmärkide saavutamisele ja kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisele nii ELis kui ka arengumaades; tuletab meelde, et inimõiguste mõju arengumaades, sealhulgas lastele, põlisrahvastele, LGBTIQ-inimestele ja muudele vähe kaitstud rühmadele, on Euroopa arengukoostöö jaoks oluline; kutsub sellega seoses komisjoni üles kehtestama eraldi mõjuhinnangute kategooriad inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste ning õigusriigi ja hea valitsemistava kohta arengumaades; tuletab meelde, et varasematest meetmetest õppimiseks ja tulevikus olukorra parandamiseks on oluline pidevalt hinnata menetluste ja vahendite tõhusust, ning kutsub sellega seoses komisjoni üles andma parlamendile korrapäraselt aru vahendi 35 rakendamisest;
49.rõhutab, kui oluline on siduda inimõigustealased mõjuhinnangud ELi uue inimõigustega seotud hoolsuskohustuse poliitikaraamistikuga, tagades, et ettevõtjate inimõigustealaste ja keskkonnariskide kohta sektorite, äritegevuse ja väärtusahelate lõikes kogutud andmeid kasutatakse ELi ja riigi tasandi täitev- ja järelevalveorganites, et pakkuda neile mõõdetavaid võrdlusaluseid ja sisulisi andmeid;
50.tuletab meelde, et parlament on loonud spetsiaalse direktoraadi – Mõjuhinnangute ja Euroopa lisaväärtuse direktoraadi – selleks, et oleks võimalik viia läbi mõju eel- ja järelhindamisi eesmärgiga toetada tõenditel põhinevat poliitikakujundamist, ning nõuab piisavalt rahalisi vahendeid ja inimressursse sellele direktoraadile ja teistele parlamendi teenistustele, mille eesmärk on toetada parlamendiliikmete suutlikkust parandada oma rolli kaasseadusandjatena;
51.tuletab meelde, et parlamendi hindamistes tuleks arvesse võtta sätete tõhusust nende eesmärkide saavutamisel, hea hinna ja kvaliteedi suhte tagamisel ja tegelike kulude hoidmisel tuludega proportsionaalsena, nende sobivust ja asjakohasust esilekerkivate vajadustega, nende lisaväärtust ning nende sisemist ja välist sidusust muude poliitikavaldkondadega;
52.toetab komisjoni pühendumust poliitika läbivaatamisele ja julgustab komisjoni kasutama õigusaktide tulemuslikkuse ja kasu hindamiseks rohkem järelhindamisi, mis omakorda võib muuta tuleviku poliitika kujundamise teadlikumaks ja parandada regulatiivseid lähenemisviise; rõhutab põhimõtte „kõigepealthinda“ olulisust tagamaks, et varasemad kogemused saaksid mõjutada tulevasi poliitikatsükli meetmeid; tunneb tõsist muret samaaegselt toimuvate hindamiste ja mõjuhinnangute kasvava suundumuse pärast, kuigi hindamistulemusi tuleks kasutada õigusaktide läbivaatamisel;
53.väljendab heameelt selle üle, et hindamiste ja neid toetavate uuringute kvaliteedikontroll on standarditud talitustevaheliste rühmade ja kvaliteedi kontrollnimekirjade abil; märgib siiski, et muude hindamiste kui järelhindamiste puhul ei ole kasutusel samasugused kvaliteedikontrollid; ergutab komisjoni määratlema kvaliteedi miinimumstandardeid muude hindamiste kui järelhindamiste jaoks, et tagada nende kvaliteet kõigis komisjoni talitustes; on seisukohal, et selliste minimaalsete kvaliteedistandarditega tuleks nõuda järelhindamisi, mis sisaldaksid kasutatud metoodika üksikasjalikku kirjeldust, sealhulgas andmete kogumise ja analüüsimise vahendeid, nende valiku põhjendust ja piiranguid;
54.rõhutab, et õigusaktide järelevalve- ja läbivaatamisklauslid tagavad vajalike andmete kogumise ja hindamise; kutsub komisjoni üles töötama kehtiva institutsioonidevahelise kokkuleppe raames koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukoguga välja institutsioonidevahelised vahendid läbivaatamis- ja järelevalveklauslite kohta, mis sisaldaks muu hulgas võimalike tulemuste taksonoomiat ja/või järelhindamisi, mida saab taotleda, ning suuniseid järelevalveklauslite koostamise kohta nii ELi institutsioonide või asutuste kui ka liikmesriikide jaoks;
55.rõhutab, et järelhindamine on ka oluline vahend, mille abil hinnata õigusaktide mõju kodanikele ja ettevõtjatele, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata VKEdele avalduvale mõjule, ning kutsub komisjoni üles võimaldama tulevikukindluse platvormil ja liikmesriikidel anda tagasisidet komisjoni hinnanguliste kulude ja tulude kohta pärast rakendamist;
56.rõhutab, et parema õigusloome eesmärke tuleb korrapäraselt läbi vaadata ja hinnata, lähtudes parema õigusloome tegevuskava kriteeriumidest, mille hulka kuuluvad järelevalve ja aruandlus; rõhutab, et eesmärgid peavad olema hästi tasakaalustatud, proportsionaalsed ja nende tulemuslikkust tuleb hinnata; tuletab meelde, et sellise hindamise jaoks on tähtis, et saaks kasutada kogu ELi hõlmavaid võrreldavaid andmeid, ning kutsub komisjoni üles uurima, kas parema õigusloome vahendite kasutamine on aidanud saavutada selliseid eesmärke nagu poliitikavaldkondade paremad tulemused;
57.tunneb heameelt komisjoni uuendatud pühendumuse üle tagada hindamisprotsessi läbipaistvus ja nõuab mitmeaastaste hindamiskavade, sealhulgas kasutatud asjakohase taustteabe avaldamist; rõhutab lisaks vajadust suurendada mõjuhinnanguid ja hindamisi toetavate avalike, täielike ja ligipääsetavate tõendite kättesaadavust ning peab sellega seoses kiiduväärseks komisjoni kavatsust parandada oma tagasisideregistreid ja nende vahelisi sidemeid ning muuta oma asutusesisesed andmebaasid ja andmekogud avalikult hõlpsasti kättesaadavaks; toetab sellega seoses komisjoni kavatsust luua õigusloome ühisportaal, mis peaks pakkuma võimalikult kergesti jälgitavat kujundust ja kasutajasõbralikke kogemusi, et vältida teabe üleküllust, ning rõhutab vajadust muuta see ühisportaal täielikult toimivaks 2022.aasta lõpuks; toetab institutsioonidevahelise tihedama koostöö eesmärki hõlbustada ja ühtlustada juurdepääsu kõigile asjaomase poliitilise algatuse raames kogutud andmetele kogu õigusloomeprotsessi kestel;
58.rõhutab, et ELi rahastatud katseprojektid ja kontseptsioonitõendused võivad võimaluse korral aidata kujundada õigusaktide koostamist ning hõlbustada nende rakendamist ja täitmise tagamist;
59.rõhutab, kui oluline on, et komisjon vastaks õigeaegselt parlamendi esitatavatele kirjalikult vastatavatele küsimustele; peab kahetsusväärseks asjaolu, et varasemalt on enamikule kirjalikult vastatavatele küsimustele vastatud hilinemisega, ning nõuab kindlalt, et komisjon parandaks kirjalikult vastatavatele küsimustele vastamise aega; juhib tähelepanu sellele, et parlamendi küsimustele antud vastuste kvaliteet on sageli väga halb, ning nõuab seetõttu parlamendi küsimustele antavate komisjoni vastuste viivitamatut ja struktuurset parandamist;
60.rõhutab, et Euroopa institutsioonide läbipaistvus on õigusloomeprotsessis keskse tähtsusega, kuna kodanikel on õigus teada, kuidas neid mõjutavaid seadusi luuakse; väljendab heameelt hiljuti nõukoguga läbipaistvusregistri suhtes saavutatud kokkuleppe üle; peab kahetsusväärseks, et kõik ELi institutsioonid ja asutused ning liikmesriikide esindused ei ole kohustatud läbipaistvusregistrit kasutama;
61.nõuab arutelude ja otsuste läbipaistvuse edasist parandamist kõigis institutsioonides; peab kahetsusväärseks, et nõukogu otsustusprotsess ei ole läbipaistev ning et dokumente salastatakse liigselt ja tõlgendatakse määruses (EÜ) nr1049/2001 sisalduvaid erandeid väga laialt, eelkõige seoses otsustusprotsessi ja õigusnõustamise kaitsega, mis sageli tähendab seda, et asjaomaste dokumentide avalikustamisel ei kohaldata ülekaaluka üldise huvi põhimõtet; on veendunud, et nõukogu dokumentide salastatuse erandite kasutamist tuleks kohaldada sidusas süsteemis, mis hõlmab sõltumatut järelevalvet ja on kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga; nõuab tungivalt, et nõukogu suurendaks avalikustatavate asjakohaste dokumentide arvu ja liiki, eelkõige liikmesriikide väljendatud seisukohti, et üldsusel oleks võimalus teada, millise seisukoha valitsus nende nimel ELi tasandil võttis, ning aidata ühtlasi kaasa ELi otsuste tegemise kontrolli tõhustamisele liikmesriikide parlamentides, mida kohaldatakse kõigi otsuste suhtes alates seadusandlikest dokumentidest kuni rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktideni;
62.tuletab meelde, et iga käimasoleva seadusandliku menetluse läbipaistvus ja avalikkus on õigusloomeprotsessi lahutamatu osa ning seetõttu võib seda kohaldada, et saada juurdepääs kolmepoolsete läbirääkimiste dokumentidele, nagu on märkinud Euroopa Liidu Kohus oma kohtupraktikas, eelkõige kohtuasjas T-540/15: Emilio De Capitani vs. Euroopa Parlament; on veendunud, et EL peab töötama välja ambitsioonikama dokumentidele juurdepääsu poliitika ning tagama kehtivate normide parema kohaldamise, sealhulgas sise-, kolmepoolsete ja rahvusvaheliste läbirääkimistega seotud dokumentide puhul; tuletab meelde, et Euroopa Ombudsmani sõnul peaksid dokumentidele, eelkõige seadusandlusega seotud dokumentidele juurdepääsu piirangud olema erandlikud ja rakenduma vaid hädavajaduse korral; lisab ühtlasi, et avatus ja läbipaistvus suurendavad ELi demokraatliku õigusloomeprotsessi legitiimsust ja usaldust selle vastu; peab kahetsusväärseks tava, mille kaudu kasutatakse institutsiooni otsustusprotsessi tõhusust regulaarselt ära selleks, et keelduda juurdepääsu andmisest õigusloomega seotud ettevalmistavatele dokumentidele;
63.on seisukohal, et määruse (EÜ) nr1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele) võiks läbi vaadata, et võtta täielikult arvesse näiteks digitaliseerimist ja digitaalset dokumendihaldust, olemasolevat kohtupraktikat läbipaistvuse ja dokumentidele juurdepääsu kohta ning üldsuse arusaama läbipaistvusest üldiselt; rõhutab, et mis tahes läbivaatamine peaks kaasa tooma suurema, mitte väiksema läbipaistvuse;
64.rõhutab, et avatud, tõhus, läbipaistev ja sõltumatu haldus- ja õigusloomeprotsess on kvaliteetse poliitika ja reeglite eeltingimus; toonitab, et haldusmenetluste ühtlustamine võiks aidata kaasa heale valitsemistavale ja reguleerimistavadele ELis ning tugevdada seost ekspertide otsuste tegemise ja demokraatliku legitiimsuse vahel; tuletab meelde, et oma 15.jaanuari 2013.aasta, 9.juuni 2016.aasta ja 20.jaanuari 2021.aasta resolutsioonides nõudis parlament, et ELi toimimise lepingu artikli298 alusel võetaks vastu määrus avatud, tõhusa ja sõltumatu ELi halduse kohta, ning märgib, et kõnealusele nõudmisele ei ole järgnenud komisjoni ettepanekut; kutsub seepärast veel kord komisjoni üles esitama seadusandliku ettepaneku Euroopa haldusmenetlusõiguse kohta, võttes arvesse samme, mida parlament on kõnealuses valdkonnas seni astunud;
65.tuletab meelde vajadust kohaldada õigusaktide koostamise järjepidevaid põhimõtteid, eelkõige läbipaistvust, vastutust ning selgust ja täpsust kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikas tunnustatud põhimõtetega;
66.juhib tähelepanu sellele, et veelgi madalama läbipaistvuse tasemega organid, nagu eurorühm, tuleks esimese sammuna allutada nõukogu kodukorrale ning teha üldsusele kättesaadavaks tema hääletusmenetlused, protokollid, tulemused ning hääletamise ja arutelude selgitused;
67.võtab teadmiseks selliste vahendite kasutamise nagu õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm ja tulevikukindluse platvorm, et teha kindlaks võimalused lihtsustamiseks ja tarbetute kulude ning halduskoormuse vähendamiseks enne, kui komisjon teeb muutmisettepaneku, tagades samal ajal kõrgeimad kaitsenõuded ja suurendades ELi õiguse järgimist; tuletab meelde, et tulevikukindluse platvormi ülesanne on hinnata ka seda, kas liidu konkreetsed õigusaktid ja nende eesmärgid on tulevikukindlad, proportsionaalsed ja kohandatud uute probleemidega toimetulekuks, keskendudes samal ajal regulatiivsele tasakaalustamisele;
68.kutsub komisjoni üles suurendama pingutusi kõige tõhusamate lahenduste leidmiseks, rakendades parema õigusloome põhimõtteid selliselt, et ELi poliitika eesmärkidest saadavat kasu saaks maksimeerida, samas kui sellega kaasnevaid kulusid saaks õigustatud isikute jaoks minimeerida; rõhutab vajadust põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“ järjepideva kohaldamise ja põhimõtte „suur suurtes asjades, väike väikestes asjades“ tugevdamise järele, et tagada nõuetekohane keskendumine VKEdele ELi ja riigisisestes õigusaktides ning panna alus uuele institutsioonidevahelisele kohustusele vähendada halduskoormust;
69.tunneb heameelt komisjoni otsuse üle luua tulevikukindluse platvormi raames alarühm, mis koosneb Euroopa Regioonide Komitee piirkondlike keskuste võrgustikust; kutsub komisjoni üles võtma platvormi arvamuste suhtes sisukaid järelmeetmeid ning tugevdama selle järel- ja eelhindamiste tõenduspõhist lähenemisviisi kohalike ja piirkondlike eksperditeadmiste abil;
70.tuletab meelde, et vahehindamised ja aegumisklauslid on kasulikud vahendid, millega tagada, et ELi õigusaktid on alati ajakohased või tunnistatakse õigeaegselt kehtetuks või kaotavad kehtivuse pärast oma eesmärgi täitmist; on seisukohal, et komisjon peaks välja töötama ja kasutusele võtma integreerituma lähenemisviisi kestlikkusele, mis võtaks paremini arvesse ELi poliitika ja õigusaktide majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju; soovitab tulevikukindluse platvormiga teha kindlaks ja uurida õigusakte, mis on vastuolus Euroopa rohelise kokkuleppe ja laiemate kestliku arengu eesmärkidega, sealhulgas võttes selles kontekstis kasutusele lähenemisviisi „esmalt kestlikkus“;
71.kordab oma üleskutset komisjonile(16) hõlbustada Euroopa rohelise kokkuleppe täitmist, kõrvaldades takistused ja bürokraatia, mis võivad selle rakendamist aeglustada, pöörates erilist tähelepanu liidu õigusaktide kohaldamise tagajärgedele ja kuludele, eriti VKEde jaoks;
72.tuletab meelde, et tarbetu koormuse hindamisel tuleb arvestada ELi õigusaktide nnnetomõju eri haldustasanditel (võttes täielikult arvesse ka subsidiaarsuse põhimõtet), kus ühe ELi tasandi õigusakti vastuvõtmine, eriti vahetult kohaldatavate ELi määruste kujul, võib kaasa tuua väiksema halduskoormuse riiklikul või kohalikul tasandil ning parandada ka siseturu toimimist, muutes normid läbipaistvaks ja prognoositavaks ning tagades, et neid kohaldatakse ühetaoliselt kõigis ELi liikmesriikides, vähendades seeläbi ka kulusid ja negatiivseid keskkonna-, kliima- ja tervisega seotud välismõjusid; märgib, et ELi õigusaktide selgemaks muutmine, näiteks parema õigusloome tegevuskava kaudu, nende järgimise soodustamiseks võib toetada ELi õigusaktide ühetaolist kohaldamist;
73.märgib, et tuleb teha rohkem edusamme, eelkõige vormide ja menetluste lihtsustamise ja standardimise valdkonnas, rakendades järjekindlalt ühekordsuse põhimõtet ja ka põhimõtet „vaikimisi digitaalne“ nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil;
74.on veendunud, et kõik rahvusvahelised kaubandus- ja investeerimislepingud peavad olema tulevikukindlad kõigis oma mõõtmetes, edendades seeläbi majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast kestlikkust ning aidates kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele; rõhutab sellega seoses, kui oluline on viia enne kaubandus- ja investeerimisläbirääkimiste alustamist läbi kestlikkuse mõjuhinnangud; rõhutab vajadust töötada välja ja kasutada integreeritumat lähenemisviisi kestlikkusele, mis võtaks paremini arvesse ELi õigusaktide, poliitikameetmete ja algatuste, sealhulgas kaubandus- ja investeerimislepingute majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju, võttes arvesse ka kumulatiivset mõju, mida erinevad seadusandlikud ettepanekud ning kaubandus- ja investeerimislepingud võivad üldiselt avaldada;
75.on veendunud, et ELi institutsioonid peaksid kasutama eri poliitikavaldkondade eksperditeadmisi, et tagada optimaalne otsuste tegemine ja võtta vastu väga tõhusad meetmed; kutsub kõiki kolme ELi institutsiooni üles parandama oma siseorganite vahelist koordineerimist ja vältima tegutsemist isolatsioonis; rõhutab, kui oluline on edendada ühtseid reguleerimissüsteeme, näiteks seotud seadusandlike algatuste mõistete ühtlustamise kaudu, kuna see võib parandada nõuetele vastavust;
76.rõhutab vajadust uurida uuenduslikke õiguslikke lähenemisviise, näiteks õigusnormide disaini; rõhutab, et õigusnormide disain on inimkeskne lähenemisviis, mis võib aidata ületada ELi kodanike, sidusrühmade ja ELi õigusaktide vahelist lõhet; tuletab meelde, et inimkeskses lähenemisviisis eeldatakse, et õigusaktid tuleks luua eelkõige kodanikke ja sidusrühmi silmas pidades ja need peaksid olema kergesti mõistetavad;
77.juhib nõukogu ja komisjoni tähelepanu parlamendi teemarühmade soovitustele, milles rõhutatakse vajadust vaadata läbi kodukorra artiklid132 ja 166 juurdepääsu kohta nõukogule ja komisjonile, et võimaldada parlamendiliikmetel osaleda või vastata küsimustele nõukogu töörühmade, alaliste esindajate komitee (COREPER) või ministrite kohtumisel;
78.rõhutab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 10 sätestatud nõuet teavitada Euroopa Parlamenti viivitamata ja täielikult liidu ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste lepingute sõlmimise menetluse kõikide etappide kohta; taunib asjaolu, et parlamendile ei anta juurdepääsu erinevatele ettepanekutele, mis on seotud rahvusvaheliste kaubandus- ja investeerimislepingute osaliste läbirääkimispositsioonidega; on seisukohal, et sellega seoses tuleks nõuetekohaselt rakendada institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet, milles tunnistatakse, kui oluline on tagada, et iga institutsioon saaks kasutada oma aluslepingutes sätestatud õigusi ja täita oma kohustusi seoses rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamise ja nende sõlmimisega;
79.rõhutab vajadust tagada rahvusvahelise kaubandusmeetmete kontekstis regulatiivsete nõuete proportsionaalsus;
80.rõhutab, et kaubandus- ja investeerimislepingute ajutise kohaldamisega seotud väljakujunenud tavasid tuleks kohaldada kõigi rahvusvaheliste lepingute suhtes, tagamaks, et ühtegi lepingut ei kohaldata ajutiselt enne, kui parlament on hääletanud oma nõusoleku andmise poolt;
81.on veendunud, et tõhusa reguleerimisega tuleb saavutada tasakaal lühiajaliste vajaduste ja pikaajaliste probleemide vahel; rõhutab, et strateegiline prognoos täidab ELi poliitikakujundamise tulevikukindlaks muutmisel peamist rolli, tagades, et uute algatuste hindamiste aluseks on pikemaajalisem perspektiiv, rõhutades kvaliteetse õigusloome lisaväärtust kui investeeringut tulevikku; peab kiiduväärseks strateegilise prognoosi elementide integreerimist komisjoni parema õigusloome tegevuskavasse mõjuhinnangutes ja hindamistes; on siiski seisukohal, et komisjon peaks paremini ühtlustama ja ühendama oma parema õigusloome ja strateegilise prognoosimise, et mõlemat protsessi paremini integreerida; rõhutab, et komisjoni metoodika kulude kvantifitseerimiseks, kompromisside üle otsustamiseks ja strateegilise prognoosi rakendamiseks jääb ebaselgeks, ning nõuab tungivalt, et komisjon tõendaks, kuidas neid lähenemisviise on tegelikkuses järgitud; julgustab komisjoni uurima uuenduslikke kuluhindamise vahendeid; soovitab sellega seoses tungivalt võtta süstemaatiliselt arvesse ka valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC), valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) ning määruse (EÜ) nr401/2009 artikli10a alusel loodud kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu aruandeid seoses määrusega (EL)2021/1119 (millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik) strateegilise prognoosi protsessis;
82.võtab teadmiseks õiguskontrollikomitee kaasamise mõjuhinnangutesse, toimivuskontrollidesse ja kehtivate õigusaktide olulistesse hindamistesse, mis parandab komisjoni tõenditel põhinevat tööd; märgib, et õiguskontrollikomiteel võib olla oma roll komisjoni erapooletu ja kvaliteetse töö tagamisel ning et selle eksperditeadmisi ja kogemusi võiks kasutada muude ülesannete täitmiseks komisjonis; rõhutab, et õiguskontrollikomitee saab komisjoni tööd tõhusalt kontrollida ainult siis, kui selle sõltumatus ja erapooletus on vaieldamatult tagatud;nõuab sellega seoses, et õiguskontrollikomitee sõltumatust ja läbipaistvust sidusrühmadega toimuvate kohtumiste, läbivaatamiste, soovituste ja arvamuste osas parandataks oluliselt, sealhulgas kasutades selleks komitee liikmetele kohustuslikku läbipaistvusregistrit; rõhutab, et komitee töö ei tohiks lõppkokkuvõttes mõjutada komisjoni suutlikkust teha seadusandlikke ettepanekuid ega aeglustada põhjendamatult seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist; kutsub komisjoni üles avaldama kõik komitee arvamused viivitamata pärast nende vastuvõtmist ilma eranditeta, et tagada kogu protsessi käigus sidusus, läbipaistvus ja vastutus, ning edastada need ka parlamendile ja nõukogule; kutsub lisaks komisjoni üles tegema komiteele esitatud hindamis- ja mõjuhinnangute kavandid kättesaadavaks kaasseadusandjatele; võtab teadmiseks, et õiguskontrollikomitee koosneb neljast komisjoni liikmest ja kolmest väliseksperdist; palub komisjonil uuesti läbi vaadata õiguskontrollikomitee otsustusprotsessi, kuna praegune süsteem võimaldab vastu võtta arvamusi ilma välisekspertide panuseta, või luua sõltumatu õiguskontrollikomitee väljaspool komisjoni; kutsub lisaks komisjoni üles laiendama oma koostööd õiguskontrollikomiteega, tugevdades seda, andes talle rohkem vahendeid oma töö tegemiseks, ning tagama, et sellel on Teadusuuringute Ühiskeskuse toetus;
83.võtab teadmiseks põhimõtte „üks sisse, üks välja“, mille abil komisjon püüab tasakaalustada uuest õigusaktist tekkiva koormuse, vabastades kodanikud ja ettevõtjad samaväärsest koormusest ELi tasandil samas poliitikavaldkonnas; võtab teadmiseks, et põhimõte „üks sisse, üks välja“ püüab tugevdada õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi, laiendades seda kehtivatest õigusaktidest tulenevast koormusest kaugemale, et hõlmata ka uutest õigusaktidest tulenev koormus, ning hallata igas poliitikavaldkonnas tekkivat kumulatiivset koormust; nõuab, et lähenemisviis „üks sisse, üks välja“ põhineks ka asjaomaste sidusrühmade kaasamisel; märgib, et komisjon võttis selle põhimõtte kasutusele ühepoolselt, ilma eelneva mõjuhinnangu või konsultatsioonita; rõhutab, et selle põhimõtte rakendamine ei tohiks mõjutada poliitilisi kohustusi ega parema õigusloome eesmärke, ning rõhutab, et see ei tohiks kaasa tuua mehaanilisi või matemaatilisi otsuseid tunnistada õigusakte kehtetuks, langetada õigusaktide standardeid ega avaldada õigusaktidele heidutavat mõju, ning et selle eesmärk peaks olema ajakohastada ja reformida ELi õigusakte, et tulla toime uute probleemidega, sealhulgas õigusakte asendades, konsolideerides ja täiustades; rõhutab siiski, et kuigi ELi õiguse kavandamisel, ülevõtmisel ja rakendamisel tuleks vältida täiendavat tarbetut halduskoormust, ei tohiks see lähenemisviis väljenduda dereguleerimises või reguleerimise puudumises ega takistada liikmesriikidel säilitamast või võtmast kaugeleulatuvamaid meetmeid ning kehtestamast rangemaid sotsiaal-, keskkonna- ja tarbijakaitse norme juhtudel, kui liidu õigusega on kehtestatud ainult miinimumnõuded;
84.rõhutab, et ELi õiguse tõhus rakendamine on oluline, et suurendada kodanike usaldust ELi poliitika ja institutsioonide vastu; tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli197 kohaselt tuleb tõhusat rakendamist liikmesriikides käsitada ühist huvina; kutsub liikmesriike üles vältima tarbetu täiendava haldus- või regulatiivse koormuse lisamist ELi õigusaktide ülevõtmisel, eriti VKEde puhul, kuna nn ülereguleerimise tavad on üks peamisi tarbetu halduskoormuse allikaid; on siiski seisukohal, et parema õigusloome põhimõte ei tohiks takistada liikmesriikide parlamente säilitamast või võtmast kaugeleulatuvamaid meetmeid juhul, kui liidu õiguses on sätestatud ainult miinimumstandardid; toetab komisjoni nõuet, et liikmesriigid annaksid teada, kui nad otsustavad lisada elemente, mis ei tulene ELi õigusaktidest;
85.tuletab meelde, et vajadus uute õigusaktide järele ei tohiks automaatselt tähendada, et kehtivaid õigusakte ei ole enam vaja; on sellega seoses arvamusel, et iga võimaliku kehtetuks tunnistamise korral tuleb samuti läbi viia põhjalik mõjuhinnang, et vältida ootamatuid tagajärgi ja soovimatut mõju; nõuab, et see lähenemisviis põhineks läbipaistval ja tõenditel põhineval metoodikal, milles võetakse proportsionaalselt arvesse kõiki kestlikkuse aspekte, nii seoses kasu kui ka kuludega, sealhulgas nõuete täitmata jätmise ja tegevusetusega seotud kulusid, ning võttes arvesse haldus- või majandusmõju, uurides samal ajal terviklikult ELi õigustikku ning võttes arvesse nende aspektide sotsiaalset, keskkonna- ja rahvatervisealast mõju; kutsub sellega seoses komisjoni üles enne selle põhimõtte rakendamist avalikustama põhimõtte „üks sisse, üks välja“ raames tasakaalustavaid meetmeid ja hankima toetust teistelt ELi institutsioonidelt; on seisukohal, et parem õigusloome peaks põhinema eelkõige kvalitatiivsetel, mitte kvantitatiivsetel kaalutlustel; rõhutab kvaliteetsete õigusaktide tähtsust ELi juhtalgatuste elluviimisel; väljendab heameelt komisjoni teatises võetud kohustuse üle teha koostööd liikmesriikide, piirkondade ja peamiste sidusrühmadega, et kõrvaldada rohepöörde edenemist takistavad takistused ja bürokraatia; rõhutab järelhindamise tähtsust selle tagamiseks, et EL täidab oma kohustusi;
86.rõhutab lisaks, et lähenemisviisi „üks sisse, üks välja“ kohaldamisel tuleks arvesse võtta kõiki nõuete täitmisega seotud kulusid, nii haldus- kui ka kohandamiskulusid; rõhutab vajadust tagada, et liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kohaldaksid seda lähenemisviisi asjaomase ülevõtmisprotsessi käigus; julgustab vahetama parimaid tavasid kompensatsioonimeetmete, metoodika ja kogutud andmete kohta;
87.rõhutab, et Euroopa õigusaktide õiguspärasuse seisukohalt on usaldusel määruste täitmise tagamise vastu oluline roll; kutsub komisjoni üles suurendama pingutusi ELi õigusaktide täitmise tagamisel ja käsitlema tõhusalt kõiki ELi õiguse rikkumisi;
88.rõhutab sellega seoses, kui oluline on, et parlament, nõukogu ja komisjon teeksid struktureeritumat koostööd, et hinnata liidu õiguse rakendamist ja mõjusust eesmärgiga seda parandada; juhib tähelepanu vajadusele, et liikmesriigid rakendaksid liidu õigusakte kiiresti, õigeaegselt ja korrektselt, et hinnata nõuetekohaselt vajadust täiendavate õigusaktide järele;
89.märgib, et rikkumismenetluste püsivalt suur arv näitab, et ELi õiguse õigeaegne ja korrektne rakendamine ja kohaldamine liikmesriikides on endiselt tõsine probleem, ning nõuab kiireid meetmeid sellistes menetlustes tehtud otsuste läbipaistvuse suurendamiseks; kordab, et ELi õigusaktide tulemuslik jõustamine on parema õigusloome tegevuskava oluline osa; juhib tähelepanu sellele, et kodanike ja ettevõtjate liigset regulatiivset koormust võib sageli seostada liikmesriikide kehtestatud nõuetega seotud probleemidega; kutsub komisjoni üles ELi õigusaktide täitmist tagama täielikult ja põhjendamatu viivituseta ning kasutama selleks kõiki olemasolevaid vahendeid; rõhutab, et komisjoni täitmise tagamise poliitika peab olema prognoositavam ja läbipaistvam ning tugevdama kõigi sidusrühmade jaoks õiguskindlust;
90.kutsub üles arutama Euroopa tuleviku konverentsil EuroopaParlamendi algatusõiguse tugevdamist, kuna parlament on ainus demokraatlikult valitud organ ELis ja esindab otseselt Euroopa kodanikke; tuletab meelde komisjoni presidendi UrsulavonderLeyeni võetud kohustust toetada parlamendi algatusõigust; peab kahetsusväärseks, et seda võimalust on pidevalt edasi lükatud aluslepingute hilisemate läbivaatamiste ajale; rõhutab, et parlamentaarne algatusõigus on liikmesriikide tasandil esindusdemokraatia oluline osa, ning peab vajalikuks võimestada Euroopa Parlamendi liikmeid, kuna nad on ELi kodanike otsesed esindajad, ning tugevdada nende õigust kujundada ELi õigusloome kava; väljendab heameelt komisjoni presidendi võetud kohustuse üle toetada Euroopa Parlamendi algatusõigust ja komisjoni võetud kohustuse üle vastata ELi toimimise lepingu artikli 225 kohastele taotlustele alati seadusandliku aktiga; kutsub nõukogu ja komisjoni kõrvaldama võimalikud tõkked, mis takistavad parlamendil kasutada oma õigust esitada seadusandlikke algatusi; on seisukohal, et raamlepingut võiks muuta, et tagada selle õiguse kasutamise hõlbustamine; rõhutab vajadust teha selgemaks parlamendi raportite eri liikide vahelised erinevused ja selgitada meetmeid, mida komisjonilt nõutakse;
91.rõhutab, et Euroopa tuleviku konverents on enneolematu algatus otseseks suhtlemiseks ELi kodanikega, et kuulda nende seisukohti Euroopa poliitika kujundamise kohta; on veendunud, et pärast konverentsi lõppu tuleb läbi viia hindamine, et uurida võimalust rakendada tavasid, mis võivad suurendada kodanike osalemist õigusloomeprotsessis; rõhutab, kui oluline on võimaldada kodanikel kasutada täielikult oma demokraatlikku õigust osaleda ELi otsustusprotsessis aktiivse suhtluse kaudu oma valitud esindajatega ning edendada kodanike otsest osalemist selles; soovitab komisjonil kaaluda osalusmehhanismide integreerimist institutsioonidevahelisesse dialoogi, mis viib komisjoni iga-aastase tööprogrammini;
92.märgib kodanike kiiresti muutuvat arusaama ELi juhtimise mõju kohta nende igapäevaelule ja tulevastele arengusuundadele, arvestades üha enam sotsiaalmeedia juhitud infoühiskonda, mis kiirendab ja suurendab teadlikkust ELi otsustusprotsessi toimimisest ja nõudmistest ELi juhtimisele; kordab, et kodanikke on vaja täielikult kaasata ELi otsustusprotsessi muudmoodi kui hääletamise teel ning muude olemasolevate kanalite kaudu ja viisil, mis arvestab kogu poliitikatsükliga; kordab tõhusate osalusmehhanismide tähtsust ja oma nõudmist luua alalised osalusmehhanismid kooskõlas oma 7.juuli 2021.aasta resolutsiooniga(17) ning rõhutab vajadust need luua Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas vajalikud vahendid, et tagada eri tasandi institutsioonide vahel piisav horisontaalne ja vertikaalne koordineerimine; on seisukohal, et need mehhanismid võiksid põhineda poliitilise arutelu veebiplatvormidel, noortega konsulteerimisel ja kodanike paneelarutelude jätkamisel, kuid mitte nendega piirduda;
93.juhib tähelepanu sellele, et parem õigusloome nõuab tõhusaid seadusandlikke menetlusi, mis soodustavad ELi otsustamismenetluste lõpuleviimist sobiva aja jooksul; avaldab kahetsust asjaolu pärast, et aluslepingutes sätestatud seadusandlikke erimenetlusi on liiga harva edukalt lõpule viidud nõukogu vähese huvi ja tõhusate menetlussuuniste puudumise tõttu;
94.väljendab heameelt Euroopa tuleviku konverentsi arutelude üle kodanike osalemise kohta ELi otsustusprotsessis; rõhutab eelkõige kodanike paneelarutelu nr1 soovitusi, eelkõige soovitusi nr35, 36, 41, 46 ja 48 ning kodanike paneelarutelu nr2, eelkõige selle allsuundi2.1, nr10 ja nr11; allsuundi3.1, nr16; allsuundi4.1, nr24 ja allsuundi4.2, nr29 ja 32, ja suunda5, kodanike osalemist, eelkõige nr39; nõuab kindlalt, et on vajalik võtta sisuliselt arvesse soovitusi, mis on esitatud konverentsi lõpparuandes, mille juhatus koostab koostöös konverentsi täiskoguga, võttes aluseks konverentsi täiskogu arutelud riiklike ja Euroopa kodanike paneelarutelude soovituste üle ning mitmekeelse digiplatvormi panuse; on seisukohal, et paneelarutelude soovitused näitavad selgelt, et kodanikud nõuavad ELis toimuva avaliku arutelu suuremat läbipaistvust, ELi institutsioonide suuremat teavitustegevust ja rohkem teavet kõigi kommunikatsioonikanalite aktiivse kasutamise kaudu, rõhutades samal ajal sotsiaalmeedia rolli, mis peaks kaasnema ELi otsustusprotsessiga, sealhulgas õigusloomeprotsessidega; kutsub komisjoni, nõukogu ja parlamenti üles kooskõlas aluslepingutes sätestatud põhimõtetega rakendama kodanike paneelarutelude soovitustel põhinevaid konverentsi lõplikke järeldusi;
95.soovitab, et õigusloomeprotsess, mis tuleneb parlamendile aluslepingutega antud seadusandliku algatuse õigusest, peab sisaldama taotlust koostada asjaomaste algatuste jaoks õigusloome ajakava, mis on seadusandliku tavamenetlusega sarnane; rõhutab ühtlasi, et seadusandliku erimenetluse puhul tuleb järgida institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe sätteid, mis puudutavad kõigi kolme institutsiooni institutsioonilist kohustust pidada läbirääkimisi ning teha seda kooskõlas ELi lepingu artikli13 lõikes2 sätestatud vastastikuse lojaalse koostöö põhimõttega;
96.on seisukohal, et juhul kui parlament kasutab algatusõigust, näiteks seoses eeskirjadega, mis on seotud parlamendi koosseisuga, selle liikmete valimisega ja selle ülesannete täitmise üldtingimustega ning seoses Euroopa Ombudsmani põhikirja ja ajutiste uurimiskomisjonide moodustamisega, tuleb tulevases institutsioonidevahelises kokkuleppes kaaluda meetmeid, et vältida oluliste institutsionaalsete ettepanekute läbirääkimiste seiskumist;
97.rõhutab parlamendi olulist rolli Euroopa Liidu kodanikke esindava institutsioonina, muu hulgas üldsuse nimel komisjoni ja teiste institutsioonide üle tehtavas järelevalves ja nendega tehtavas koostöös, samuti alt üles lähenemisviisi tagamisel seoses õigusaktide mõjuga kodanikele; kordab seetõttu, kui oluline on kaitsta parlamendi rolli tulevaste õigusaktide esialgsel hindamisel ja kasutada selleks olemasolevaid parlamentaarseid vahendeid;
98.peab kiiduväärseks komisjoni pingutusi tugevdada konsultatsiooniprotsessi, kohustust anda aru igast avalikust konsultatsioonist kaheksa nädala jooksul alates selle lõpetamisest ning kohustust avaldada aktiivsemalt teavet konsultatsioonide kohta, et jõuda rohkemate kodanike, sidusrühmade, sealhulgas VKEde, ning kohalike ja piirkondlike omavalitsusteni; kutsub liikmesriike üles sellele protsessile kaasa aitama, edendades konsultatsioone oma territooriumil; märgib, et mõnel suuremate rahaliste vahenditega sidusrühmal võib olla suurem roll panuse andmisel konsultatsioonidesse; on veendunud, et kogutud teave peab kajastama sidusrühmade tasakaalustatud ülevaadet ja see nõuab kõigilt sidusrühmadelt, sealhulgas vähemate ressurssidega kodanikelt ja kodanike esindajatelt saadud teabe kogumise hõlbustamist;
99.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.juuni 2021.aasta määrus (EL)2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid(EÜ)nr401/2009 ja (EL)2018/1999 (Euroopa kliimamäärus), (ELTL243,9.7.2021, lk1).
EuroopaKontrollikoda, eriaruanne nr14/2019, „Avaldage arvamust!“: komisjoni avalikud konsultatsioonid kaasavad kodanikke, kuid nendealane teavitustegevus on ebapiisav“.
Regulatsiooni testkeskkondi määratletakse spetsiifiliste raamistikena, mis pakkudes katsetamiseks struktureeritud konteksti, võimaldavad vajaduse korral reaalses keskkonnas katsetada uuenduslikke tehnoloogiaid, tooteid, teenuseid või lähenemisviise – praegu eelkõige digitaliseerimise kontekstis – piiratud aja jooksul ja regulatiivse järelevalve all oleva sektori või valdkonna piiratud osas, tagades asjakohaste kaitsemeetmete olemasolu.
Komisjoni 30.juuni 2021.aasta teatises „Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon – Tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad ELi maapiirkonnad 2040. aastaks“ () kirjeldab komisjon maapiirkondadele avalduva mõju hindamist järgmiselt: „Arvestades maaelu arengu teema mitmemõõtmelisust ja asjaolu, et aluslepingute eesmärk on majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, on vaja ELi poliitikavaldkonnad maaelu seisukohast lähtudes läbi vaadata, võttes arvesse mõju, mida need valdkonnad võivad avaldada maapiirkondade tööhõivele ja majanduskasvule, arenguvõimalustele, sotsiaalsele heaolule ja kõigile võrdsete võimaluste tagamisele ning nende piirkondade keskkonna kvaliteedile“.