Euroopa Parlamendi 15.juuni 2023.aasta resolutsioon ülemaailmse kliimakriisi ohvrite Euroopa päeva kohta ()
Euroopa Parlament,
–võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja 12.detsembril 2015.aastal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21.istungjärgul (COP21) vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe),
–võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli kuuendat hindamisaruannet ja selle kokkuvõtvat aruannet ning eriti esitatud kõige uuemaid ja põhjalikumaid teaduslikke tõendeid kliimamuutuste kahjuliku mõju kohta,
–võttes arvesse komisjoni 11.detsembri 2019.aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6.aprilli 2022.aasta otsust (EL)2022/591, mis käsitleb Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani2030(1),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.juuni 2021.aasta määrust (EL)2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik (Euroopa kliimamäärus)(2), ning Euroopa liidu eesmärki saavutada hiljemalt 2050.aastaks kliimaneutraalsus,
–võttes arvesse komisjoni 24.veebruari 2021.aasta teatist „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (),
–võttes arvesse oma 17.detsembri 2020.aasta resolutsiooni kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia kohta(3),
–võttes arvesse kodukorra artikli132 lõiget2,
A.arvestades, et kliimamuutustel on laialdane ja kõikjale ulatuv mõju ökosüsteemidele, inimestele, asulatele, taristule, põllumajandusele ja toiduainete tarneahelatele ning need sunnivad looduslikke ja inimsüsteeme kogu maailmas, sealhulgas Euroopas, kohanema uute äärmuslike ilmastiku- ja kliimatingimustega;
B.arvestades, et kliimamuutuste tagajärjel esineb rohkem ennustamatuid ilmastikunähtusi, sealhulgas sagedasemad ja intensiivsemad kuumalained, metsa- ja maastikupõlengud ning üleujutused, samuti toovad kliimamuutused kaasa toidu ja veega seotud ohutuse ja julgeolekuohte ning nakkushaiguste tekke ja leviku, mis süvenevad ja nõuavad üha enam inimohvreid nii kogu maailmas kui ka Euroopas;
C.arvestades, et on asjakohane mälestada kliimakriisi ohvreid ja samal ajal suurendada teadlikkust üha arvukamatest inimohvritest, mõjust füüsilisele ja vaimsele tervisele, kasvavatest ohtudest elatusvahenditele ja kliimamuutuste põhjustatud humanitaarkriisidest, mis sunnivad inimesi kodust lahkuma ja ümber asuma;
D.arvestades, et Euroopa rohelise kokkuleppe ja liidu üldise tegevusprogrammi eesmärk on kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõju eest;
E.arvestades, et samuti on vaja suurendada teadlikkust konkreetsetest meetmetest, mida saab võtta selliste katastroofide ärahoidmiseks, nendeks valmistumiseks ja neile reageerimiseks; arvestades, et selles töös osalejatele tuleks avaldada austust;
F.arvestades, et ülemaailmse kliimakriisi ohvritele pühendatud iga-aastase ELi teemapäeva loomine aitaks suurendada teadlikkust nendest probleemidest;
1.nõuab, et loodaks ülemaailmse kliimakriisi ohvritele pühendatud ELi teemapäev ja EL tähistaks seda päeva iga aasta 15.juulil, alustades 2023.aastal;
2.kutsub nõukogu ja komisjoni üles seda algatust toetama, et kõik kolm institutsiooni saaksid selle ühiselt vastu võtta;
3.teeb nõukogule ja komisjonile ettepaneku teha Euroopa Parlamendiga koostööd iga-aastase ülemaailmse kliimakriisi ohvritele pühendatud ELi teemapäeva tähistamisel ja ülemaailmse kliimakriisi ohvrite mälestamise ühisalgatustes Euroopas ning Euroopa välisteenistuse kaudu kogu maailmas sidusrühmade ja üldsuse teadlikkuse tõstmisel konkreetsetest meetmetest, mida nad saavad võtta, et aidata nende katastroofide toimumist ära hoida ning olla kliimakatastroofideks paremini valmis ja neile paremini reageerida;
4.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele ja liikmesriikide parlamentidele.