合法博彩网站

"Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 17, mis lisati Lissaboni lepinguga, annab esmakordselt 玫igusliku aluse avatud, l盲bipaistva ja korrap盲rase dialoogi jaoks ELi institutsioonide ning kirikute, usu眉henduste, filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide vahel. Selles on 枚eldud:

1. 鈥濴iit austab ega piira staatust, mis siseriikliku 玫iguse kohaselt on liikmesriikides kirikutel ja usu眉hendustel v玫i -kogukondadel.
2. Liit austab staatust, mis siseriikliku 玫iguse kohaselt on samav玫rra ka filosoofilistel ja mitteusulistel organisatsioonidel.
3. Tunnustades nende identiteeti ja erilist panust, peab liit nende kirikute ja organisatsioonidega avatud, l盲bipaistvat ja korrap盲rast dialoogi.鈥�

Kui artikli kahes esimeses l玫ikes kaitstakse kirikute ja usu眉henduste v玫i -kogukondade siseriikliku 玫iguse kohast eristaatust, samuti filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide samav盲盲rset staatust, siis kolmandas l玫ikes kutsutakse ELi institutsioone 眉les pidama nende kirikute ja organisatsioonidega avatud, l盲bipaistvat ja korrap盲rast dialoogi.

Aluslepingu s盲tteid j盲rgides on Euroopa Parlamendi president m盲盲ranud asepresidendi, kes vastutab dialoogi pidamise eest. Artikli 17 kohase dialoogi eest vastutav asepresident on Antonella Sberna.

Euroopa Parlamendi ning kirikute, usu眉henduste, filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide dialoog, nagu on s盲testatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 17, on 盲盲rmiselt oluline, eriti praegu, mil k玫ikjal maailmas kasvavad pinged ning olukord on 眉ha keerulisem ja muutlikum.

Seep盲rast on mul v盲ga hea meel, et president Roberta Metsola usaldas selle vastutusrikka 眉lesande mulle kui Euroopa Parlamendi asepresidendile. ELi toimimise lepingu artikli 17 alusel peetav dialoog on meie aja probleemide lahendamiseks peamine foorum. See annab eri vaadete ja veendumustega 眉hendustele v玫imaluse aruteluks ja m玫ttevahetuseks ning aitab meil j玫uda 眉hisele arusaamale Euroopa tuleviku jaoks olulistes k眉simustes.

Selleks et neid probleeme t玫husalt lahendada, on oluline julgustada 眉ksteist kuulama ja 眉ksteise vajadusi m玫istma. Seesugune kaasav l盲henemine on 盲盲rmiselt t盲htis, sest Euroopa Liit ei ole 眉ksnes majanduslik institutsioon, vaid ettev玫tmine, mis inimeste elu p玫hjalikult kujundab ja m玫jutab, mis austab inimv盲盲rikust ja toetab 眉hise h眉ve poole p眉眉dlemist.

Selles kontekstis on eri vaadetega kirikutel ja usu眉hendustel ning mitteusulistel ja filosoofilistel organisatsioonidel paljude eurooplaste igap盲evaelus oluline roll. Neil on t盲htis koht k玫igi 27 liikmesriigi kogukondades: linnades ja alevites, k眉lades ja maapiirkondades.
Olen kindlalt veendunud, et artikli 17 kohase dialoogi edendamine on v盲ga oluline, et soodustada 眉ksteise tundmist ja m玫istmist ning rahumeelset kooseksisteerimist.

See omakorda tugevdab meie demokraatiat ning muudab selle vastupidavamaks, kaasavamaks ja k玫igi kodanike vajadustele vastavaks.

Avatud ja konstruktiivne dialoog v玫ib otsustusprotsessi oluliselt rikastada, sest muudab selle l盲bipaistvamaks ja kaasavamaks ning aitab keskenduda 眉hisele h眉vele. Eriti t盲nuv盲盲rt on see praegusel ajal, mil poliitilised ja sotsiaalsed probleemid on 眉ha keerukamad ja l盲bip玫imunumad ning tihti raskesti t玫lgendatavad.