RESOLUTSIOONI ETTEPANEKolukorra kohta Venezuelas
30.1.2019-(2019/2543(鳧))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
João Pimenta Lopes, João Ferreira, Miguel Viegas, Marina Albiol Guzmán, Paloma López Bermejo, Neoklis Sylikiotis, Takis Hadjigeorgiou, Nikolaos Chountis, Eleonora Forenza, Maria Lidia Senra Rodríguez, Younous Omarjee fraktsiooni GUE/NGL nimel
8‑0086/2019
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Venezuelas
()
Euroopa Parlament,
–võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1945.aastal vastu võetud põhikirja Ipeatüki artikli1 lõiget2, mille kohaselt ÜRO üks eesmärke on „arendada rahvusvahelisi sõbralikke suhteid rahvaste võrdõiguslikkuse ja enesemääramise põhimõtte austamise alusel ja rakendada muid meetmeid üldise rahu kindlustamiseks“,
–võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 1 ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 1, milles mõlemas on märgitud, et „kõigil rahvastel on enesemääramise õigus“ ja „seetõttu kehtestavad nad vabalt oma poliitilise staatuse ning kindlustavad vabalt oma majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu“,
–võttes arvesse ÜRO põhikirjas sätestatud mittesekkumise põhimõtet,
–võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
–võttes arvesse 10. ja 11. juunil 2015. aastal toimunud Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse (CELAC) ning ELi riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel vastu võetud deklaratsiooni, milles allakirjutanud kinnitasid veel kord oma valmidust järgida kõiki ÜRO põhikirjas sätestatud eesmärke ja põhimõtteid ning toetada kõiki pingutusi, et kindlustada kõigi riikide suveräänset võrdsust ning austada nende territoriaalset terviklikkust ja poliitilist sõltumatust,
–võttes arvesse Venezuela põhiseadust,
–võttes arvesse Ladina-Ameerika Parlamendi deklaratsiooni, eelkõige asjaolu, et selles lükatakse tagasi välise sekkumise katsed – nii otsesed kui ka kaudsed – Venezuela Bolívari Vabariigi siseasjadesse, ning nõutakse konstruktiivset dialoogi,
–võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A.arvestades, et 20. mail 2018 toimusid Venezuelas põhiseaduslikud, vabad ja demokraatlikud presidendivalimised ning piirkondliku seadusandliku kogu valimised; arvestades, et valimistel osales 16 erakonda ja presidendikandidaate oli neli; arvestades, et valimisi otsustas boikoteerida ainult kolm opositsioonierakonda;
B.arvestades, et presidendivalimised toodi opositsiooni taotlusel ettepoole; arvestades, et opositsioon otsustas viimasel minutil mitte allkirjastada poliitilist ja valimislepet, mis koostati Dominikaani Vabariigis endise Hispaania peaministri José Luis Rodriguez Zapatero vahendamisel;
C.arvestades, et valimised toimusid võrdsetes, õiglastes ja läbipaistvates tingimustes, neid jälgis tasakaalustatud riiklik valimisnõukogu ning kõikidele osalejatele anti piisavad garantiid;
D.arvestades, et Venezuela valimistel oli riigi ametivõimude kutsel kohal 200 sõltumatut rahvusvahelist vaatlejat, nende seas näiteks Hispaania endine president José Luis Zapatero, Küprose endine välisminister Marcos Cipriani ning Prantsusmaa Senati endine esimees Jean-Pierre Bel;
E.arvestades, et 20. mail 2018 võitis valimised 68 % häältega Nicolás Maduro;
F.arvestades, et 2018. aasta oktoobris toimusid kubernerivalimised ja 2018. aasta detsembris munitsipaalvalimised, millel osalesid ka opositsiooniparteid; arvestades, et opositsioon vaidlustab üksnes presidendivalimisi, mis peeti samadel tingimustel nagu ülejäänud kolmed valimised;
G.arvestades, et 23. jaanuaril 2019 toimus Venezuelas riigipöördekatse ja Juan Guaidó kuulutas end riigi presidendiks; arvestades, et sellel teol ei ole ei põhiseaduslikku ega õiguslikku alust, sest põhjenduseks toodud põhiseaduse artiklite eeldusi ei ole täidetud;
H.arvestades, et USA ja nn Lima rühm tunnistasid riigipöördekatse seaduslikuks, tunnustades Juan Guaidód riigi ajutise presidendina, samal ajal kui teised riigid tunnustavad Venezuela Bolívari Vabariigi seadusliku presidendina Nicolás Madurot;
I.arvestades, et 24. jaanuaril 2019 lükkasid Ameerika Riikide Organisatsiooni (OAS) 18 liiget tagasi USA toetatud avalduse, milles ärgitati OASi tunnustama Juan Guaidód ajutise presidendina;
J.arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu lükkas tagasi USA ettepaneku toetada Juan Guaidó riigipööret; arvestades, et Julgeolekunõukogu nõudis selle asemel Venezuelas avatud ja kaasavat dialoogi pingete leevendamiseks;
K.arvestades, et üle 20 riigi, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed, CARICOMi liikmesriigid ja paljud teised on nõudnud riigis avatud ja kaasavat dialoogi, et lahendada tekkinud probleemid;
L.arvestades, et Venezuela majanduslik ja sotsiaalne olukord on viimastel aastatel tohutult halvenenud, selle põhjuseks on USA ja ELi kasvavad majanduslikud ja finantssanktsioonid, mis on toonud kaasa hüperinflatsiooni, varude nappuse, kasvava vaesuse ning ravimite ja meditsiinivarustuse puuduse;
M.arvestades, et on hädavajalik pidada läbirääkimisi ja leppida kokku, et leida Venezuela praegusest olukorrast väljapääs;
O.arvestades, et sel nädalal väljendasid mitmed selle piirkonna riigid, nt Mehhiko ja Uruguay valmisolekut tegutseda vahendajate või korraldajatena, et saavutada kaasava rahvusliku dialoogi teel lahendus;
1.mõistab karmilt hukka Venezuela riigipöördekatse, Juan Guaidó omaalgatusliku kuulutamise riigi ajutiseks presidendiks väljaspool põhiseaduslikku raamistikku ning USA ja nn Lima rühma toetatava strateegia, et seadustada väline sekkumine Venezuelas;
2.tunneb muret, et tekkinud olukord võib tuua kaasa vägivalla eskaleerumise Venezuelas; rõhutab sellega seoses, et Venezuelas tuleks läbirääkimiste teel leida olemasolevatele probleemidele rahumeelne ja poliitiline lahendus, see peaks toimuma Venezuela põhiseaduse järgi ja ilma välise sekkumiseta;
3.kutsub kõiki riigi poliitilisi jõudusid üles naasma dialoogi ja läbirääkimiste teele; tuletab meelde, et dialoogiga, mille Venezuela opositsioon aasta tagasi lõpetas, saavutati Venezuela demokraatliku kooseksisteerimise kokkuleppe tekst, ning rõhutab, et see kokkulepe võiks olla uue rahvusliku dialoogi lähtepunktiks;
4.tunneb heameelt, et selle piirkonna riigid, nt Mehhiko ja Uruguay on valmis tegutsema vahendajate või korraldajatena, et saavutada dialoogi teel lahendus;
5.toonitab, et rahvusvahelise tunnustuse andmine mis tahes uuele valitsusele, mis on end ise välja kuulutanud, tekitab tõsise ohu, et poliitiline olukord võib veelgi halveneda ning selle mõju võib ulatuda väljapoole Venezuelat ja laieneda kogu piirkonnale;
6.nõuab, et nõukogu ja liikmesriigid mõistaksid riigipöördekatse rangelt hukka ning et austataks rahvusvahelist õigust, nimelt ÜRO põhikirja põhimõtteid, näiteks mittesekkumise põhimõtet;
7.mõistab hukka poliitilise sekkumise eskaleerumise, majandusliku ja finantsblokaadi, diplomaatilise destabiliseerimise ning USA, isehakanud Lima rühma ja ELi jätkuvad ähvardused Venezuela aadressil;
8.nõuab, et lõpetataks Venezuela vastu kehtestatud majandus- ja finantssanktsioonid, mis on aidanud jõuliselt kaasa riigi majandusliku olukorra halvenemisele, nagu nähtus ÜRO sõltumatu eksperdi Alfred de Zayase aruandest;
9.kutsub liikmesriike üles mitte järgima vastutustundetult USA presidendi Donald Trumpi ja mõnede nn Lima rühma riikide strateegiat, millega püütakse seadustada välist sekkumist Venezuelas, selle asemel et toetada ja edendada rahumeelsete lahenduste leidmist dialoogi teel;
10.tunneb heameelt tõsiasja üle, et ÜRO Julgeolekunõukogu lükkas tagasi USA ettepaneku toetada riigipöördekatset Venezuelas;
11.peab vastuvõetamatuks ELi institutsioonide ja mõne liikmesriigi avaldusi riigi suveräänsuse ja sõltumatuse vastu, mis aitavad üksnes konflikti teravdada;
12.tuletab meelde, et Venezuela Bolívari Vabariigi president Nicolás Maduro valiti 20. mail 2018 ametisse rahva poolt;
13.väljendab solidaarsust Venezuela rahvaga; tuletab meelde, et „kõikidel rahvastel enesemääramise õigus“ ning et „seetõttu kehtestavad nad vabalt oma poliitilise staatuse ning kindlustavad vabalt oma majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu“[1]; mõistab hukka kõik Venezuela demokraatia ja suveräänsuse vastu suunatud rünnakud;
14.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Venezuela Bolívari Vabariigi valitsusele, Mercosuri Parlamendile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele ning Ladina-Ameerika piirkondlikele organitele, sh UNASURile, ALBA-le ja CELACile.
- [1] ÜRO resolutsioon „Koloniaalmaadele ja -rahvastele iseseisvuse andmise kohta“.