RESOLUTSIOONI ETTEPANEKolukorra kohta Venezuelas pärast rahvuskogu uue eestseisuse ja juhatuse ebaseadusliku valimise katset (parlamentaarne riigipööre)
13.1.2020-()
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Anna Fotyga, Hermann Tertsch, Jadwiga Wiśniewska, Karol Karski, Joanna Kopcińska, Ryszard Czarnecki, Bogdan Rzońca, Angel Dzhambazki, Andrey Slabakov, Charlie Weimers, Adam Bielan, Evžen Tošenovský, Veronika Vrecionová, Alexandr Vondra, Carlo Fidanza, Raffaele Fitto, Ruža Tomašić, Assita Kanko
fraktsiooni ECR nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekutRC-B9-0048/2020
9‑0049/2020
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Venezuelas pärast rahvuskogu uue eestseisuse ja juhatuse ebaseadusliku valimise katset (parlamentaarne riigipööre)
()
Euroopa Parlament,
–võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Venezuelas, eelkõige 27.veebruari 2014.aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas[1], 18.detsembri 2014.aasta resolutsiooni demokraatliku opositsiooni tagakiusamise kohta Venezuelas[2], 12.märtsi 2015.aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas[3], 8.juuni 2016.aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas[4], 27.aprilli 2017.aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas[5], 8.veebruari 2018.aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas[6], 3.mai 2018.aasta resolutsiooni valimiste kohta Venezuelas[7], 5.juuli 2018.aasta resolutsiooni rändekriisi ja humanitaarolukorra kohta Venezuelas ning selle maismaapiiridel Colombia ja Brasiiliaga[8], 25.oktoobri 2018.aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas[9], 31.jaanuari 2019.aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas[10], milles tunnustatakse Guaidód Venezuela ajutise presidendina, 28.märtsi 2019.aasta resolutsiooni hädaolukorra kohta Venezuelas[11] ja 18.juuli 2019.aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas[12],
–võttes arvesse rahvusvahelise kontaktrühma 9.jaanuari 2020.aasta deklaratsiooni, milles väljendatakse toetust Juan Guaidóle rahvuskogu esimehena ning seisukohta, et Luis Parra valimine oli õigusvastane ja ebademokraatlik,
–võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 5.jaanuari 2020.aasta avaldust, mille kohaselt iseloomustasid pühapäeval, 5.jaanuaril toimunud valimistega seotud sündmusi tõsised õigusnormide rikkumised ning rahvuskogu demokraatliku ja põhiseadusliku toimimise vastased teod, millega võeti rahvuskogult kui Venezuela õiguspäraselt demokraatlikult organilt võimalus täita mandaati, mille ta on saanud Venezuela rahvalt,
–võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretäri 5.jaanuari 2020.aasta avaldust olukorra kohta Venezuelas,
–võttes arvesse äsja ametisse nimetatud komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli 21.detsembri 2019.aasta avaldust,
–võttes arvesse nõukogu 11.novembri 2019.aasta otsust(ÜVJP)2019/1893 (millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2017/2074 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Venezuelas)[13], millega pikendati Venezuela-vastaseid sanktsioone ühe aasta võrra Venezuelas jätkuva poliitilise, majandus-, sotsiaal- ja humanitaarkriisi tõttu ning jätkuvate meetmete tõttu, mis õõnestavad demokraatiat, õigusriiki ja inimõiguste austamist,
–võttes arvesse eespool nimetatud nõukogu 11.novembri 2019.aasta otsust(ÜVJP)2019/1893, millega nõukogu otsustas lisada otsusesse(ÜVJP)2017/2074 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Venezuelas uue sätte, mille kohaselt on nõukogu ning komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja määratud isikuandmete „töötlemise eest vastutavaks“, eelkõige seoses niisuguste füüsiliste isikute loeteluga, kes on vastutavad Venezuelas toime pandud inimõiguste raske rikkumise või kuritarvitamise eest või kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest, seoses niisuguste füüsiliste isikute loeteluga, kelle meetmed, poliitika või tegevus õõnestavad Venezuelas muul viisil demokraatiat või õigusriiki, seoses füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutustega, kes vastutavad Venezuelas inimõiguste raske rikkumise või kuritarvitamise eest või kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest, ning seoses füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutustega, kelle meetmed, poliitika või tegevus õõnestavad Venezuelas muul viisil demokraatiat või õigusriiki[14],
–võttes arvesse nõukogu 27.septembri 2019.aasta otsust, millega EL lisas sanktsioonide rakendamise loetellu seitse Venezuela julgeoleku- ja luurejõudude liiget, kes on seotud piinamise ja inimõiguste muu raske rikkumisega,
–võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 4.juuli 2019.aasta aruannet Venezuela kohta ning 9.septembril 2019.aastal Genfis toimunud Inimõiguste Nõukogu 42.istungjärgul antud suulist ajakohastatud ülevaadet,
–võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18.juuni 2019.aasta avaldust, milles EL rõhutab oma sügavat muret Venezuela poliitilise ja humanitaarolukorra halvenemise pärast,
–võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 4.aprilli 2019.aasta avaldust tunnustamata rahvuskogu otsuse kohta võtta Juan Guaidólt ära parlamendiliikme puutumatus,
–võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10.jaanuari 2019.aasta, 26.jaanuari 2019.aasta, 24.veebruari 2019.aasta ja 28.märtsi 2019.aasta avaldusi Venezuela kohta,
–võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 2.märtsi 2019.aasta avaldust, milles EL rõhutab, et mis tahes meede, mis võib ohtu seada Juan Guaidó vabaduse, turvalisuse või isikupuutumatuse, tooks kaasa pingete teravnemise ja rahvusvahelise üldsuse kindla hukkamõistu,
–võttes arvesse Rooma statuudi ratifitseerimist Venezuela poolt 7.juunil 2000.aastal,
–võttes arvesse Venezuela Bolívari Vabariigi põhiseadust,
–võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A.arvestades, et Nicolás Maduro valitsuse, politsei, rahvuskaardi ja sõjaväe toime pandud vägivallaaktidega, mille eesmärk oli hoida ära Juan Guaidó tagasivalimine Venezuela rahvuskogu esimeheks (mis pidanuks toimuma 5.jaanuaril), takistati Maduro oponentidel rahvuskogu hoonesse siseneda ja istungit pidada; arvestades, et relvajõud ja muud turvatöötajad blokeerisid hoone sissepääsu ja ei lasknud ajakirjanikel hoonesse siseneda, mis on järjekordne samm vägivalla ja vastasseisu eskaleerumisel, mis on viimastel aastatel aina hoogustunud; arvestades, et Maduro valitsus õõnestab õiguspärase ja demokraatliku rahvuskogu autoriteeti ja suutlikkust täita tõhusalt ja takistusteta oma rolli ja mandaati, mille ta on saanud Venezuela kodanikelt;
B.arvestades, et nendele sündmustele eelnes terrorikampaania ja operatsioon „Alacrán“, mis seisnes valitsuse muret tekitavas häälte ostmises summade eest, mis ulatusid 500000USA dollarist ühe miljoni USA dollarini;
C.arvestades, et Maduro režiimi vastaste tagakiusamine ja poliitiline ahistamine jätkub ning rahvuskogu 22 liikmelt, sealhulgas selle esimehelt, on võetud parlamentaarne puutumatus, paljud on vahistatud, samas kui teised on pidanud riigist lahkuma või on pagenud diplomaatilistesse esindustesse;
D.arvestades, et Venezuela organisatsiooni Foro Penal andmetel on poliitilised repressioonid suurenenud ning need hõlmavad praegu 399poliitvangi, kelle hulgas on vähemalt kaheksaEuroopa kodanikku, ja rohkem kui 15000 alates 2014.aastast poliitilistel põhjustel vahistatud inimest[15];
E.arvestades, et tõsiste sunnimeetmete ja jõu jätkuv kasutamine, mida kinnitab õigusvastase presidendi Nicolás Maduro otsustuskindlus jätkata võimu anastamist, on selge kavatsus hävitada igasugunegi õiguspärasus;
F.arvestades, et Maduro-meelne režiim tugines oma ebaõnnestunud katses nimetada ametisse uus president rahvuskogu sise- ja arutelueeskirja artiklitele7, 8 ja11 ning Venezuela Bolívari Vabariigi põhiseaduse artiklile221;
G.arvestades, et vaatamata Venezuela de facto valitsuse jõupingutustele takistada läbipaistvat ja rahumeelset valimisprotsessi, said rahvuskogu hoonesse mitte lastud parlamendiliikmed siiski hoonesse sisse ning valisid Juan Guaidó ametlikult tagasi oma esimeheks;
H.arvestades, et 100 parlamendiliiget (167st), kes kogunesid ajalehe „El Nacional“ peakorteris erakorralisele istungile, suutsid lõpuks täita Venezuela Bolívari Vabariigi põhiseaduses sätestatud nõuded, valisid rahvuskogu juhatuse, valisid Juan Guaidó rahvuskogu esimeheks ja vannutasid ta ametisse kooskõlas põhiseadusega;
I.arvestades, et need sündmused toimuvad juba niigi muserdatud Venezuelas, kus vägivalla eskaleerumine ja inimõiguste rängad rikkumised Nicolás Maduro de facto valitsuse poolt süvendavad veelgi praegust poliitilist, majanduslikku, institutsioonilist, sotsiaalset ja humanitaarkriisi, mistõttu on enam kui viismiljonit Venezuela elanikku olnud sunnitud oma riigist lahkuma, suureneb ravimite ja toidu puudus ning on tekkinud hüperinflatsioon;
J.arvestades, et 16.mail 2018.aastal de facto presidendi Nicolás Maduro ja opositsioonijõudude (mida juhib Juan Guaidó) vahel alanud vahendusdialoogi käigus, mida ja vahendab Norra, ei ole kriisile lahendust leitud ja kriis on hoopis süvenenud; arvestades, et 8.juulil 2019.aastal jätkati dialoogi Barbadosel, kuigi de facto valitsus ei täitnud dialoogi alustamiseks vajalikke nõudeid;
1.mõistab hukka Nicolás Maduro de facto valitsuse repressioonid, mille eesmärk on kõrvaldada – taas kord – kõik õigusvastasuse jäljed; mõistab lisaks hukka sunni ja jõu valimatu ja pideva kasutamise ning petturliku ja õigusvastase presidendi võimupositsioonile kinnitamise;
2.väljendab taas oma sügavat muret vägivalla eskaleerumise ja tõsise hädaolukorra pärast Venezuelas, kus kodanike elud on tõsiselt ohus;
3.rõhutab, et Nicolás Maduro režiim on muutunud allkontinendi kõige volatiilsemaks ja märkimisväärsemaks julgeoleku- ja stabiilsusohuks, mis ohustab naaberriikide terviklikkust ja stabiilsust;
4.tuletab meelde, et kohalikud ametivõimud on vahistanud Venezuela elanikke süüdistatuna selles, et Venezuela režiim on saatnud nad osalema massilises mobiliseerimises ja seda ellu viima, et edendada destabiliseerimist ja inimõiguste rikkumist nendes piirkondades;
5.kinnitab, et valimisprotsesside usaldusväärsuse, täpsuse ja läbipaistvuse kaitsmine on äärmiselt oluline, eriti pärast mitut juhtumit, mille puhul on Ladina-Ameerika demokraatlikes riikides korraldatud valimistel esinenud väidetavat või ilmselget manipuleerimist, mitmesugust õigusnormide rikkumist ja pettust; peab kahetsusväärseks, et valimispettused põhjustavad meeleavaldusi ja kokkupõrkeid, kus hukkuvad süütud inimesed, ning väljendab solidaarsust Venezuela rahvaga;
6.rõhutab vajadust võtta meetmeid Venezuela ja Iraani liidu vastu, mille halvim väljund on Venezuela ärakasutamine Hezbollah poolt platvormina oma tegevuse ja strateegilise ekspansionismi elluviimiseks kogu Ladina-Ameerikas, kasutades selleks arvukaid õigusvastaseid tegevusi, sealhulgas rahapesu;
7.väljendab suurt muret Venemaa toetuse pärast Venezuela Maduro režiimile ning eelkõige ekspertide ning sõjaliste ja tehniliste nõustajate lähetamise pärast;
8.väljendab muret asjaolu pärast, et Kuuba politseijõud ja sõjaväeluure on strateegiline element, mis on teinud võimalikuks Maduro õigusvastase režiimi võimul püsimise, ning et selle puhul on tegemist talumatu poliitilise ja sõjalise välissekkumisega Venezuelas;
9.palub nõukogul seetõttu, et paljud Venezuela rõhuva režiimi vastu suunatud poliitikameetmed ei ole olnud edukad, mis näitab tõelise demokratiseerimise protsessi alustamise täielikku võimatust Venezuelas, võtta võimalikult tõsiseid meetmeid ja suurendada poliitilist survet ning jõustada samal ajal sanktsioone ja piiravaid meetmeid;
10.kutsub nõukogu üles võtma selle õigusvastase režiimi suhtes piiravaid meetmeid, stkehtestama sanktsioone kõigi repressiivorganitesse kaasatud isikute suhtes, ning arestima välisvarad, mis kuuluvad õigusvastastele riigiasutustele ja isikutele, kes on vastutavad inimõiguste rikkumiste ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest, ning tagama samas alati üldelanikkonna turvalisuse;
11.nõuab, et Euroopa Liidu ametiasutused piiraksid niisuguste isikute ja nende lähisugulaste liikumist nende varade külmutamise ja viisade peatamise abil;
12.lükkab tagasi nõukogu 11.novembri 2019.aasta otsuse(ÜVJP)2019/1893, mis sisaldab uut sätet, millega muudetakse otsust(ÜVJP)2017/2074, andes komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale uue meelevaldse volituse, mis on seotud andmete töötlemisega seoses selliste füüsiliste isikute loeteluga, kes vastutavad Venezuelas toime pandud inimõiguste raske rikkumise või kuritarvitamise eest või kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest, ning niisuguste füüsiliste või juriidiliste isikute õigusriiki õõnestavate meetmete, poliitika või tegevusega, kes vastutavad Venezuelas inimõiguste raske rikkumise või kuritarvitamise eest ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest, nagu on esitatud otsuse(ÜVJP)2017/2074 Ija IIlisas;
13.nõuab tungivalt, et Euroopa Liit ühineks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalisriikide algatusega uurida Nicolás Maduro de facto valitsuse poolt toime pandud inimsusvastaseid kuritegusid, et võtta nende toime panijad vastutusele;
14.toetab algatust luua koostöös ÜRO Inimõiguste Nõukoguga uurimiskomisjon, et teha kindlaks, kes on isiklikult vastutavad Venezuelas inimõiguste süstemaatilise rikkumise eest;
15.nõuab tungivalt, et Venezuela de facto valitsus täidaks kiiresti soovitused, mis on loetletud ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo aruandes Venezuela inimõiguste olukorra kohta;
16.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Venezuela Bolívari Vabariigi õiguspärasele ajutisele presidendile ja rahvuskogule, Lima rühma riikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa– Ladina‑Ameerika parlamentaarsele assambleele ning Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile.
- [1] ELT C 285, 29.8.2017, lk 145.
- [2] ELT C 294, 12.8.2016, lk 21.
- [3] ELT C, 30.8.2016, lk 190.
- [4] ELT C 86, 6.3.2018, lk 101.
- [5] ELT C 298, 23.8.2018, lk 137.
- [6] ELT C 463, 21.12.2018, lk 61.
- [7] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0199.
- [8] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0313.
- [9] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0436.
- [10] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0061.
- [11] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0327.
- [12] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0007.
- [13] ELT L 291, 12.11.2019, lk 42.
- [14] ELT L 291, 12.11.2019, lk 42.
- [15] www.foropenal.com on kodanikuühendus, mis pakub tasuta õigusabi meelevaldselt kinni peetud isikutele.