–võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,
–võttes arvesse oma 15.jaanuari 2014.aasta otsust alaliste komisjonide volituste ja vastutusalade kohta(1),
–võttes arvesse kodukorra artikleid212,218 ja219,
1.otsustab moodustada alalise julgeoleku- ja kaitsekomisjoni ning lõpetada julgeoleku ja kaitse allkomisjoni tegevuse; otsustab, et väliskomisjoni vastutusalasid muudetakse sellele vastavalt;
2.otsustab, et alaline julgeoleku- ja kaitsekomisjon vastutab ELi julgeoleku ja ELi kaitsealase integratsiooni ja koostöö eest, sealhulgas küsimustes, mis on seotud Euroopa Kaitseagentuuri, alalise struktureeritud koostöö, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) kontrolli, Euroopa kaitsetööstuse ja Euroopa kaitsetööstuse rahastamisega, kui see aitab kaasa ÜJKP eesmärkide saavutamisele ja nendega seotud Euroopa Liidu ainult kaitsevaldkonda puudutavatele meetmetele;
3.otsustab moodustada alalise rahvatervishoiu komisjoni ja lõpetada rahvatervise allkomisjoni tegevuse; otsustab, et keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nime ja vastutusalasid muudetakse sellele vastavalt;
4.otsustab muuta kodukorra VIlisa järgmiselt:
1)Iosa esimese lõigu punkt1 asendatakse järgmisega:"„1. ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP);“;"
2)lisatakse järgmine osa:"„Ia Julgeoleku- ja kaitsekomisjon
Komisjoni vastutusalasse kuuluvad Euroopa Liidu lepingu artikli42 lõikes2 ette nähtud liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) ning sellega seotud ainult kaitsevaldkonda puudutavate liidu meetmete edendamine, rakendamine ja järelevalve, sealhulgas:
1.
suundumused, mis ohustavad liidu ja selle liikmesriikide territoriaalset terviklikkust ning liidu kodanike julgeolekut;
2.
väljaspool liitu toimuvate ÜJKP tsiviil- ja sõjaliste missioonide võimed ja vahendid, Euroopa rahutagamisrahastu täiendavad meetmed ning muud eelarveread ja rahastamisvahendid, millega toetatakse otseselt ÜJKP raamistikku või aidatakse sellele kaasa;
3.
strateegiliste kaitsealaste otsuste ja poliitika rakendamine ja korrapärane läbivaatamine;
4.
liidu ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine, mille tulemuseks on ühine kaitsekoostöö liit, ning ÜJKP vahendite vastavusse viimine muude liidu rahastamisvahendite, õigusaktide ja poliitikaga;
5.
võime jälgida ja tõrjuda väljastpoolt liitu lähtuvaid hübriidohte, sealhulgas välisriigist lähtuvaid infomanipulatsioone ja sekkumisi, küberkaitse ja sellega seotud küsimused, nagu kosmosevarade kaitse ja kaitsealase elutähtsa taristu turvalisus, ÜJKP ja sellega seotud ainult kaitsealaste liidu meetmete piires;
6.
liidu ja selle liikmesriikide kaitsevõime, valmisolek ja vastupanuvõime, sealhulgas kaitsealane teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, ühistootmine ja olelusringi haldamine;
7.
meetmed, tegevused ja vahendid, mis on seotud liidu kaitsetööstuse integratsiooni ja koostööga kaitseotstarbeliste toodete ja teenuste ühtse turu poole püüdlemisel;
8.
sõjaväelise liikuvuse taristu, mis on oluline seoses liidu ja selle liikmesriikide kaitsevalmidusega ning suutlikkusega kaitsta seda taristut välisriigist lähtuvate ohtude eest, välja arvatud TEN-Tga seotud projektide ja kahesuguse kasutusega transporditaristu puhul, millega seoses antakse asjakohasel juhul nõu vastutavale transpordi- ja turismikomisjonile;
9.
parlamentaarne järelevalve kaitsevaldkonnaga seotud liidu institutsiooniliste struktuuride ja asutuste üle, sealhulgas:
–
ELi sõjalise staabi peadirektoraat;
–
Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledž;
–
Euroopa Kaitseagentuur (EDA);
–
alaline struktureeritud koostöö (PESCO);
–
Euroopa Liidu Satelliidikeskus ÜJKP raames ja Euroopa kaitsekoostöö liidu loomisel ning
–
Euroopa välisteenistuse ÜJKP struktuur;
10.
algatused, programmid ja poliitika, kui nende eesmärk on tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi ning tugevdada kaitsetööstuse koostööd, mis on suunatud üksnes sõjalisele kasutamisele liikmesriikide poolt ja liidu asjakohasele suutlikkusele;
11.
kaitsealased rahvusvahelised lepingud, olenevalt nende sisust ja kohaldamisalast, julgeoleku ja kaitse, terrorismivastase võitluse välismõõtme, küberkaitse, relvaekspordi ja -kontrolli, desarmeerimise ja relvade leviku tõkestamise valdkonnas;
12.
suhted liidu julgeoleku- ja kaitsepartneritega, sealhulgas NATO, ÜRO rahuoperatsioonide osakonna, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega, ning parlamentidevaheliste organitega küsimustes, mis kuuluvad julgeoleku- ja kaitsekomisjoni vastutusalasse;
13.
poliitiline järelevalve ja koordineerimine NATO parlamentaarse assambleega suhtlemiseks loodud delegatsiooni ning võimalike tulevaste julgeoleku- ja kaitseküsimustega tegelevate delegatsioonide tegevusega;
14.
mitmepoolsed raamistikud julgeoleku, relvaekspordi ja -kontrolli ning relvade leviku tõkestamise küsimustes, terrorismivastase võitluse välismõõde, head tavad julgeoleku ja kaitse tõhususe parandamiseks ning liidu õiguslikud ja institutsioonilised arengusuundumused nendes valdkondades ÜJKP ja sellega seotud ainult kaitsevaldkonda puudutavate liidu meetmete piires;
15.
ühised korrapärased konsultatsioonid, kohtumised ja konverentsid, et vahetada teavet nõukogu, Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga julgeoleku- ja kaitsekomisjoni pädevuse piires.“;
"
3)VIIIosa asendatakse järgmisega:"„VIII Keskkonna-, kliima- ja toiduohutuse komisjon
Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:
1.
keskkonna- ja kliimapoliitika ning kaitsemeetmed, eelkõige:
a)
kliimamuutused, kohanemine, vastupanuvõime ja valmisolek;
b)
keskkonnapoliitika rahvatervise kaitseks;
c)
õhu-, pinnase- ja veereostus, jäätmekäitlus ja ringlussevõtt, müratase ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse;
d)
kemikaalid, ohtlikud ained ja valmistised, pestitsiidid ja jääkide piirnormid ning kosmeetikatooted;
e)
kestlik areng;
f)
rahvusvahelised ja piirkondlikud meetmed ning kokkulepped, mille eesmärk on kaitsta keskkonda;
g)
keskkonnakahju kõrvaldamine;
h)
elanikkonnakaitse;
i)
Euroopa Keskkonnaamet ja Euroopa Kemikaaliamet;
2.
toiduohutuse küsimused, eelkõige:
a)
toiduainete märgistamine ja ohutus;
b)
veterinaaria-alased õigusaktid, mis käsitlevad inimeste tervise kaitset; toiduainete ja nende tootmissüsteemide sanitaarkontroll;
c)
Euroopa Toiduohutusamet ning komisjoni tervise ja toidu valdkonna auditite ja analüüside direktoraat.“;
"
4)lisatakse järgmine osa:"„VIIIa Rahvatervishoiu komisjon
Komisjoni vastutusalasse kuuluvad järgmised rahvatervishoiuga seotud küsimused:
1.
ravimid ja meditsiiniseadmed;
2.
rahvatervishoiualased programmid ja erimeetmed;
3.
valmisolek tervisekriisiks ja kriisile reageerimine;
4.
vaimne tervis ja patsientide õigused;
5.
bioterrorismi terviseaspektid;
6.
Euroopa Ravimiamet ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus;
7.
suhted Maailma Terviseorganisatsiooniga eespool nimetatud küsimustes.“;
"
5.otsustab, et alalises julgeoleku- ja kaitsekomisjonis on 43liiget ja alalises rahvatervishoiu komisjonis 43liiget;
6.otsustab, et alaline julgeoleku- ja kaitsekomisjon teeb koostööd teiste komisjonidega, juhindudes hea ja lojaalse koostöö põhimõttest, eelkõige väliskomisjoniga;
7.otsustab, viidates esimeeste konverentsi 30.juuni 2019.aasta ja 9.jaanuari 2020.aasta otsustele komisjonide ja allkomisjonide juhatuste koosseisu kohta, et alalise julgeoleku- ja kaitsekomisjoni ning alalise rahvatervishoiu komisjoni juhatus võib kumbki koosneda kuni neljast aseesimehest;
8.otsustab, et käesolev otsus jõustub järgmise osaistungjärgu esimesel päeval;
9.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.
Euroopa demokraatia kaitse erikomisjoni moodustamine ning selle vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kindlaksmääramine
132k
50k
Euroopa Parlamendi 18.detsembri 2024.aasta otsus Euroopa demokraatia kaitse erikomisjoni moodustamise ning selle vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kindlaksmääramise kohta ()
–võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,
–võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa demokraatia tegevuskava kohta (),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19.oktoobri 2022.aasta määrust (EL)2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)(1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14.septembri 2022.aasta määrust (EL)2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL)2019/1937 ja (EL)2020/1828 (digiturgude määrus)(2),
–võttes arvesse oma 20.oktoobri 2021.aasta resolutsiooni Euroopa meedia kohta digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks(3),
–võttes arvesse desinformatsiooni käsitlevat 2022.aasta tegevusjuhendit,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.oktoobri 2019.aasta direktiivi (EL)2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta(4),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14.detsembri 2022.aasta direktiivi (EL)2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ(5),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.aprilli 2024.aasta määrust (EL)2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus)(6),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.aprilli 2024.aasta direktiivi (EL)2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest(7),
–võttes arvesse 2021.aasta märtsis esitatud ELi meetmepaketti 5G-võrkude turvalisuse tagamiseks,
–võttes arvesse komisjoni teatist demokraatia kaitse kohta (),
–võttes arvesse komisjoni 12.detsembri 2023.aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL)2019/1937 (),
–võttes arvesse komisjoni soovitusi kaasavate ja probleemikindlate valimisprotsesside kohta liidus ning Euroopa Parlamendi valimiste Euroopa mõõtme ja tõhusa läbiviimise kohta (C(2023)8626) ning avaliku poliitika kujundamisse kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise ja nende sisulise osalemise edendamise kohta (C(2023)8627),
–võttes arvesse oma 9.märtsi 2022.aasta resolutsiooni, mis käsitleb välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni(8) (INGE),
–võttes arvesse oma 1.juuni 2023.aasta resolutsiooni, mis käsitleb välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni(9) (ING2),
–võttes arvesse oma 15.juuni 2023.aasta soovitust nõukogule ja komisjonile pärast liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimist seoses Pegasuse ja samaväärse salajälgimiseks mõeldud nuhkvara kasutamisega(10),
–võttes arvesse 30.oktoobri 2024.aasta aruannet „Safer Together – Strengthening Europe’s Civilian and Military Preparedness and Readiness“ (Ühiselt turvalisem – Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamine), mille koostas Soome Vabariigi endine president Sauli Niinistö Euroopa Komisjoni presidendi erinõuniku ülesannetes,
–võttes arvesse kodukorra artiklit213,
A.arvestades, et välissekkumine kujutab endast liidu aluseks olevate universaalsete väärtuste ja põhimõtete, nagu inimväärikus, vabadus, võrdsus, solidaarsus, inimõiguste ja põhivabaduste järgimine, demokraatia ja õigusriik, tõsist rikkumist; arvestades, et tõendid näitavad, et pahatahtlikud ja autoritaarsed riiklikud ja valitsusvälised välisosalejad kasutavad teabe manipuleerimist ja muid taktikaid, et sekkuda liidu demokraatlikesse protsessidesse; arvestades, et sellised rünnakud eksitavad ja petavad kodanikke ning mõjutavad nende hääletamiskäitumist, võimendavad lahkhelisid teravdavaid vaidlusi, lõhestavad, polariseerivad ja kasutavad ära ühiskondade nõrku kohti, propageerivad vaenukõnet, halvendavad vähekaitstud rühmade olukorda, kes võivad tõenäolisemalt desinformatsiooni ohvriks langeda, moonutavad demokraatlike valimiste ja rahvahääletuste usaldusväärsust, külvavad kahtlusi riikide valitsuste, riigiasutuste, demokraatliku korra ja õigusriigi suhtes ning nende eesmärk on destabiliseerida Euroopa demokraatiat; arvestades, et sellest on saanud liidu ühiskonna kui terviku sisejulgeoleku ja turvalisuse küsimus;
B.arvestades, et Venemaa on juba aastaid pidevalt korraldanud enneolematu pahatahtlikkuse ja ulatusega desinformatsioonikampaaniat, mille eesmärk on petta nii kodanikke kui ka rahvusvahelist riikide kogukonda, kusjuures see kampaania on olnud eriti intensiivne 24.veebruaril2022 alanud Ukraina-vastase agressioonisõja eel ja selle ajal; arvestades, et sellega seoses on vaja pidevalt toetada Ukrainat ja Moldovat, aga ka Gruusia ja Lääne-Balkani riikide Euroopa-meelseid jõude, kes kõik seisavad silmitsi Venemaa tugeva sekkumisega nende lähenemisprotsessi liiduga, ning teha nendega tihedat koostööd, võimendades vastastikuseid teabe ja parimate tavade vahetamise võimalusi;
C.arvestades, et kolmandate riikide riiklike osalejate ja pahatahtlike valitsusväliste toimijate katsed sekkuda demokraatia toimimisse ELis ja selle liikmesriikides ning avaldada pahatahtliku sekkumise teel survet Euroopa Liidu lepingu artiklis2 sätestatud väärtustele on osa laiemast kahjustamissuundumusest ning seda kogevad demokraatlikud riigid kõikjal maailmas;
D.arvestades, et pahatahtlikud osalejad püüavad jätkuvalt sekkuda valimisprotsessidesse, kasutada ära meie ühiskonna avatust ja pluralismi ja rünnata demokraatlikke protsesse ning ELi ja selle liikmesriikide vastupanuvõimet;
E.arvestades, et pahatahtlikud autokraatlikud osalejad korraldavad üha enam desinformatsioonikampaaniaid liidu delegatsioonide töö vastu; arvestades, et see on selge katse takistada liidu strateegilist väliskommunikatsiooni;
F.arvestades, et enne 8.oktoobrit2024 ei olnud ELil ja selle liikmesriikidel kolmandate riikide pahatahtlike riiklike toimijate korraldatud välissekkumise ja desinformatsioonikampaaniate suhtes konkreetset sanktsioonirežiimi, mis tähendab, et sellised toimijad võisid rahulikult eeldada, et nende destabiliseerimiskampaaniatel liidu vastu ei ole neile endile tagajärgi;
G.arvestades, et välissekkumist kui nähtust ei ole üheselt määratletud ega mõistetud ning et liidu ja liikmesriikide kehtivates õigusaktides ja poliitikas, mille eesmärk on välissekkumist tuvastada ja ennetada ning selle vastu võidelda, on endiselt palju puudusi ja lünki;
H.arvestades, et välissekkumised, desinformatsioon ning arvukad rünnakud ja ähvardused demokraatia vastu muutuvad eeldatavasti üha arvukamaks ja keerukamaks;
I.arvestades, et Euroopa Parlamendi varasemad soovitused võidelda pahatahtliku välissekkumise vastu ELi demokraatlikesse protsessidesse on aidanud suurendada liidus üldist arusaamist ja teadlikkust sellest probleemist;
J.arvestades, et INGE ja ING2 erikomisjoni kuulamised ja töö on aidanud kaasa sellele, et neid probleeme tunnistatakse avalikult ja vaadeldakse kontekstis, ning on kujundanud liidus desinformatsiooni ja välissekkumist demokraatiasse käsitleva eduka arutelu;
K.arvestades, et on vaja, et samalaadseid seisukohti jagavad partnerid, nende seas ka parlamendiliikmed, teeksid välisriikide pahatahtliku sekkumise ja desinformatsiooni vastu ülemaailmset mitmepoolset koostööd ja toetaksid üksteist; arvestades, et demokraatlikud ühiskonnad on nende ohtudega tegelemiseks välja töötanud kõrgetasemelised oskused ja strateegiad;
L.arvestades, et välissekkumise, desinformatsiooni ja demokraatiat ähvardavate ohtudega tegelemine nõuab mitmekülgset lähenemisviisi, et soodustada kriitilist mõtlemist ning meedia- ja infopädevust ning edendada kodanikuaktiivsust ja demokraatiaharidust;
M.arvestades, et hübriidohud ja -rünnakud võivad viia täieulatuslike ja sektoriüleste kriisideni, millel on kahjulik mõju ohutusele ja julgeolekule, kodanike heaolule ning ühiskonna ja majanduse toimimisele tervikuna, ning et see on üks liidu peamisi sisepoliitilisi probleeme; arvestades, et see uus tegelikkus nõuab liidu kriisiohje ning tsiviil- ja kaitsealase valmisoleku valdkonnas jõulisemat lähenemist, milleks tuleb koostada tulevikusuundade strateegilisi prognoose ning tugevdada varajase hoiatamise, avastamise, analüüsi ja tegevuse koordineerimise suutlikkust;
1.otsustab moodustada Euroopa demokraatia kaitse erikomisjoni ning otsustab, et see komisjon täidab koostöös pädevate alaliste komisjonidega, kellega ta konsulteerib, kui tegemist on nende volituste ja vastutusaladega vastavalt kodukorra VIlisale, järgmisi ülesandeid:
a)
hinnata asjakohaseid kehtivaid ja kavandatavaid õigusakte ja poliitikat, et avastada veelgi võimalikke lünki ja kattuvusi, mida võidaks ära kasutada pahatahtlikuks sekkumiseks demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas järgmistes küsimustes:
i)
poliitika, seadusandlikud ettepanekud ja struktuurid, mis luuakse Euroopa demokraatia kaitse programmi raames ja mis on juba loodud Euroopa demokraatia tegevuskava alusel, samuti asjakohased strateegilise kompassi vahendid, nagu ELi hübriidmeetmete kogum;
ii)
liidu asutuste ja liikmesriikide ametiasutuste koostöövõimalused justiits- ja siseküsimuste valdkonnas, sealhulgas teabe jagamise, luureandmete ja eeltuvastusmehhanismide eesmärgil;
iii)
poliitika ja soovitused, mis on esitatud 30.oktoobri 2024.aasta aruandes „Safer Together – Strengthening Europe’s Civilian and Military Preparedness and Readiness“ (Ühiselt turvalisem – Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamine);
iv)
poliitika, mis toetab liidu demokraatlikke protsesse, demokraatlikku vastupanuvõimet olukorrateadlikkuse, meedia- ja infopädevuse, meediapluralismi ja sõltumatu ajakirjanduse kaudu ning edendab kodanikuaktiivsust, haridust, kriitilist mõtlemist ning kodanike teadlikkust ja osalemist;
v)
demokraatlik vastupanuvõime kodumaiste hübriidohtude ja -rünnakute ning pahatahtliku sekkumise suhtes;
vi)
veebiplatvormide kaudu toimuv sekkumine, mille puhul tuleb eelkõige põhjalikult hinnata väga suurte digiplatvormide vastutust demokraatia ja demokraatlike protsesside suhtes liidus ja neile avaldatavat mõju,
vii)
sekkumise mõju elutähtsale taristule ja strateegilistele sektoritele, sealhulgas välisinvesteeringutele ja liidus asuva vara omandiõigusele;
viii)
hübriidohud ja -rünnakud, sealhulgas küberrünnakud nii sõjalistele kui ka mittesõjalistele sihtmärkidele, inimese koostatud tekst ja audiovisuaalne sisu, samuti tehisintellekti loodud sisu ja süvavõltsingud, mida kasutatakse välissekkumiseks ja desinformatsiooniks, sekkumine poliitilistesse institutsioonidesse, majanduslik mõjutamine või sund, ülemaailmsete osalejate sekkumine eliidi värbamise, rahvuslike diasporaade, ülikoolide ja kultuuriürituste kaudu, poliitilise tegevuse varjatud rahastamine pahatahtlike välismaiste osalejate ja rahastajate poolt, välisriigist lähtuv infoga manipuleerimine ja sekkumisaktsioonid liidu tegevuse vastu välismaal ning riiklike osalejate suurema sekkumise tulemusel kunstlikult loodud rändevoogude ärakasutamine;
ix)
poliitikameetmed, millega tagatakse küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus ja vastupidavus küberrünnetele, kui need on seotud demokraatlike protsessidega;
x)
pahatahtlike riiklike ja valitsusväliste osalejate roll, nende tegutsemisviis ja rahastamine ning nende poolt toime pandud füüsiline sabotaaž;
xi)
sekkumise mõju vähemuste ja teiste diskrimineeritud rühmade õigustele,
xii)
heidutus, vastutavate isikute kindlakstegemine ja kollektiivsed vastumeetmed, kaasa arvatud sanktsioonid;
xiii)
naabrus- ja ülemaailmne koostöö ning mitmepoolsus,
xiv)
liidus asuvate osalejate sekkumine nii liidus kui ka kolmandates riikides;
xv)
poliitika ja meetmed valimiste õigluse ja usaldusväärsuse säilitamiseks ning demokraatliku kontrolli ja tasakaalu tugevdamiseks;
b)
töötada tihedas koostöös pädevate alaliste komisjonidega välja soovitused ja ettepanekud selle kohta, kuidas neid puudusi veelgi vähendada, et suurendada liidu vastupanuvõimet hübriidohtudele ja -rünnakutele, sealhulgas välisriigist lähtuvale infoga manipuleerimisele ja sekkumisele, ning kuidas parandada liidu õigus- ja institutsioonilist raamistikku;
c)
hinnata komisjoni ja Euroopa välisteenistuse tegevust välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise ning hübriidohtude ja -rünnakute vastases võitluses;
d)
võidelda pahatahtlike kolmandate riikide teavituskampaaniate ja strateegilise kommunikatsiooni vastu, mis toimub muu hulgas liidusiseste osalejate ja organisatsioonide kaudu, kahjustab liidu eesmärke ja on loodud liidu avaliku arvamuse mõjutamiseks;
e)
vajaduse korral jälgida INGE ja ING2 erikomisjoni raportite rakendamist;
f)
aidata kaasa välissekkumise, hübriidohtude ja -rünnakute ning desinformatsiooni vastasele üldisele institutsioonilisele vastupanuvõimele;
g)
säilitada suhted teiste liidu institutsioonide ja organite, liikmesriikide ametiasutuste, muude rahvusvaheliste organisatsioonide ja parlamentidevaheliste assambleede, kodanikuühiskonna ning asjaomaste kolmandate riikide riiklike ja valitsusväliste partneritega erikomisjoni vastutusalasse kuuluvates küsimustes, et tugevdada liidu tegevust hübriidohtude ja -rünnakute ning liidu sees toimuva ja välisriikidest lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu; teha koostööd eelkõige Ukraina ja Moldova riiklike ja valitsusväliste partneritega ning Euroopa-meelsete partneritega Gruusias ja Lääne-Balkani riikidega; võidelda Venemaalt lähtuvate manipuleeritud narratiivide vastu, võttes arvesse Venemaa põhjustatavat tõsist ja pidevat ohtu kogu liidu stabiilsusele ja julgeolekule;
2.otsustab, et alati, kui erikomisjoni töö hõlmab kuulamisi, kus esitatakse konfidentsiaalset laadi tõendeid või isikuandmeid hõlmavaid tunnistusi või kus toimuvad ametiasutuste ja organitega peetavad arvamuste vahetused või arutelud, mis käsitlevad konfidentsiaalset teavet, sealhulgas teadusuuringuid või nende osi, millele on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)nr1107/2009(11) artikli63 kohaselt konfidentsiaalne staatus, on koosolekud kinnised; otsustab ühtlasi, et tunnistajatel ja ekspertidel on õigus esitada avaldusi ja anda tunnistusi kinnisel koosolekul;
3.otsustab, et avalikele koosolekutele kutsutud ja seal osalenud isikute nimekiri ning avalike koosolekute protokollid avaldatakse;
4.otsustab, et erikomisjonile saabunud konfidentsiaalseid dokumente hinnatakse vastavalt kodukorra artiklis227 sätestatud korrale, ning otsustab ühtlasi, et sellist teavet kasutatakse üksnes erikomisjoni lõppraporti koostamiseks;
5.otsustab, et erikomisjoni kuulub 33liiget;
6.otsustab, et erikomisjoni ametiaeg on 12kuud ja see algab erikomisjoni avakoosoleku kuupäevast;
7.otsustab, et erikomisjon võib esitada Euroopa Parlamendile vaheraporti; otsustab lisaks, et erikomisjon esitab Euroopa Parlamendile hiljemalt 2026.aasta jaanuari osaistungjärgul lõppraporti, milles keskendutakse lõikes1 nimetatud küsimustele ning mis sisaldab faktilisi järeldusi ja soovitusi võetavate meetmete ja algatuste kohta, ilma et see piiraks alaliste komisjonide pädevust vastavalt kodukorra VIlisale; rõhutab, et pädevad alalised komisjonid peavad oma töös erikomisjoni soovitusi arvesse võtma.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21.oktoobri 2009.aasta määrus (EÜ)nr1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, ELTL309, 24.11.2009, lk1, ELI:http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1107/oj).
Euroopa eluasemekriisi erikomisjoni moodustamine ning selle vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kindlaksmääramine
114k
45k
Euroopa Parlamendi 18.detsembri 2024.aasta otsus Euroopa Liidu eluasemekriisi erikomisjoni moodustamise ning selle vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kindlaksmääramise kohta ()
–võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,
–võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eelkõige selle artikli3 lõiget3, ja Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eelkõige selle artikleid9, 14, 148, 153, 160 ja168, ning ELi lepingu ja ELi toimimise lepingu protokolli nr26 üldhuviteenuste kohta,
–võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,
–võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast,
–võttes arvesse oma 21.jaanuari 2021.aasta resolutsiooni kõigi juurdepääsu kohta korralikule ja taskukohasele eluasemele(1),
–võttes arvesse kodukorra artiklit213,
A.arvestades, et ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon sisaldab õigust eluasemele;
B.arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste samba kohaselt tuleb abivajajatele tagada juurdepääs kvaliteetsele sotsiaalelamispinnale või eluasemetoetusele ning seda tuleb rakendada nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil nende vastavate pädevuste piires; arvestades, et kodututele tuleb tagada piisav peavari ja vajalikud teenused, et edendada nende sotsiaalset kaasatust; arvestades, et erilist kaitset ja sihtotstarbelist poliitikat vajab puuetega inimeste õigus eluasemele, et tagada neile eluaseme kättesaadavus;
C.arvestades, et Euroopa Liit seisab silmitsi eluasemekriisiga, kus eri sissetulekurühmades on igas vanuses inimesed hädas kõrgete hindade ja taskukohaste eluasemete nappusega; arvestades, et eluasemete üle jõu käivad hinnad valmistavad suurt muret paljudele liidu kodanikele ja takistavad neid, eriti noori, iseseisvat elu alustamast; arvestades, et see kriis mõjutab inimesi kõigis liikmesriikides ning võib avaldada negatiivset mõju nende tervisele, heaolule ja elutingimustele;
D.arvestades, et teatavates liikmesriikides mõjutavad eluaseme kättesaadavust ja õigust eluasemele riiklikul tasandil olulised aspektid, nagu eraomandi kaitse ja eraomanikele õiguskindluse tagamine, sealhulgas skvottimise vastase võitluse parimad tavad ja inimeste kaitse väljatõstmise eest;
E.arvestades, et liidul on mitu eluasemetega seotud pädevust;
F.arvestades, et eluasemetega seotud küsimustes on vaja terviklikku lähenemisviisi, mis ühendaks eri poliitikavaldkonnad, millega tegelevad parlamendis eri komisjonid;
1.otsustab moodustada Euroopa Liidu eluasemekriisi erikomisjoni, mille eesmärk on pakkuda lahendusi, et tagada korralikud, kestlikud ja taskukohased eluasemed, ning otsustab, et koostöös pädevate alaliste komisjonidega, kellega ta konsulteerib, kui tegemist on kodukorra VIlisa kohaste volituste ja vastutusaladega, täidab see komisjon järgmisi ülesandeid:
a)
teeb kindlaks praegused eluasemevajadused territooriumide ja elanikkonnarühmade, eelkõige madala ja keskmise sissetulekuga rühmade kaupa ning hindab eluasemenappuse mõju ebavõrdsusele, taskukohasusele, demograafiale, vaesusele ja sotsiaalsele tõrjutusele, kasutades sealhulgas olemasolevaid sooliselt eristatud andmeid;
b)
analüüsib liidu, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil olemasolevat asjakohast eluasemepoliitikat, keskendudes sotsiaalsete, kestlike ja taskukohaste eluasemete tarbeks mõeldud sihtotstarbeliste vahendite kättesaadavusele linnades, saartel ning ranniku- ja maapiirkondades, et töötada välja ja anda soovitusi, sealhulgas poliitikameetmete kohta, milles käsitletakse eluaseme kättesaadavust puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele;
c)
analüüsib eluasemetega spekuleerimise mõju ja majanduslikke tagajärgi ning pakub välja järelmeetmeid;
d)
hindab, kas eluasemehindade ja üüride suundumusi on elukalliduse näitajate ja nendega seotud poliitika puhul piisavalt arvesse võetud;
e)
teeb kindlaks liidu ja liikmesriikide avaliku ja erasektori vahendid, sealhulgas olemasolevad liidu vahendid korralikeks, kestlikeks ja taskukohasteks eluasemeteks ning kodutuse kaotamiseks, hindab nende mõjusust ja asjakohasel juhul annab soovitusi;
f)
analüüsib lühiajalise majutuse üüriteenustest tulenevaid süsteemseid probleeme ja nende mõju taskukohase eluaseme kättesaadavusele, eelkõige neist tugevalt mõjutatud piirkondades, ning teeb asjakohaseid ettepanekuid;
g)
jälgib, kuidas rakendatakse lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud andmete kogumist ja jagamist käsitlevaid liidu õigusakte, mis tuleb riiklikul tasandil vastu võtta 20.maiks2026;
h)
analüüsib eluasemete kättesaadavust ja taskukohasust mõjutava liidu poliitika tagajärgi, sealhulgas liidu kehtivate õigusaktide kitsaskohti seoses investeerimissuutlikkuse, eluasemete ja sotsiaalelamispinna, riigiabi ja puudujääkidega tarneahelas;
i)
hindab takistusi, mis võivad mõjutada ehitussektorit, ja nende mõju eluasemekriisile;
j)
teeb kindlaks puudujäägid taskukohaste eluasemete kättesaadavuses, kestlikkuses ja rahastamisvajaduses ning vajaduse võimalikeks reformideks;
k)
hindab mittetulunduslike ja piiratud kasumiga eluasemelahenduste, näiteks sotsiaaleluruumide või elamuühistute mõju eluaseme taskukohasusele ja kättesaadavusele eri rühmade jaoks;
l)
hindab poliitikameetmeid ja seadusandlikke ettepanekuid, mis on vajalikud korralike, kestlike ja taskukohaste eluasemete pakkumise ja kättesaadavuse parandamiseks ning millega sealhulgas võetakse arvesse tühjalt seisvate hoonete potentsiaali ja võimaldatakse uusi elamute ehitus-, ümberehitus- ja renoveerimisprogramme;
m)
selgitab välja uuenduslikud tehnoloogiad, protsessid, teenused ja tooted, mis toetaksid renoveerimislainet, võttes arvesse olemasolevaid liidu algatusi; selgitab välja valdkonnad, kus renoveerimislainet takistavad haldus- ja regulatiivne koormus, eesmärgiga tarbetut regulatiivset koormust vähendada ja tagada samal ajal ehitussektori töö kvaliteet ja taskukohaste eluasemete kvaliteedistandardid;
n)
aitab kaasa Euroopa taskukohaste eluasemete kava ja komisjoni esitatava Euroopa elamuehitusstrateegia väljatöötamisele ja tulevasele rakendamisele;
o)
korraldab kuulamisi liidu institutsioonide ja pädevate asutuste; rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike institutsioonide; vabaühenduste ja asjaomaste majandussektorite ekspertidega, võttes arvesse mitmesuguste sidusrühmade seisukohti;
p)
korraldab külastusi, et uurida parimaid tavasid Euroopa eri paigus;
2.otsustab, et erikomisjoni kuulub 33liiget;
3.otsustab, et erikomisjoni ametiaeg on 12kuud ja selle alguskuupäev on tema avakoosoleku kuupäev;
4.teeb erikomisjonile ülesandeks esitada oma ametiaja lõpus lõpparuanne, milles keskendutakse punktis1 nimetatud küsimustele.
Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti (AMLA) eesistuja ametisse nimetamine
111k
44k
Euroopa Parlamendi 18.detsembri 2024.aasta otsus ettepaneku kohta nimetada ametisse Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti eesistuja (N10-0050/2024 – C10-0210/2024 – )
–võttes arvesse komisjoni 4.detsembri 2024.aasta ettepanekut (C10-0210/2024),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31.mai 2024.aasta määruse (EL)2024/1620 (millega asutatakse Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet ning muudetakse määruseid (EL)nr1093/2010, (EL)nr1094/2010 ja (EL)nr1095/2010)(1) artikli68 lõiget1,
–võttes arvesse kodukorda,
–võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A10-0032/2024),
A.arvestades, et määruse (EL)2024/1620 artikli68 lõikes1 on sätestatud, et Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti eesistuja valitakse saavutuste, oskuste, teadmiste, usaldusväärsuse, tunnustatuse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna kogemuste ning muu asjaomase kvalifikatsiooni alusel;
B.arvestades, et Euroopa Parlament on võtnud kohustuse tagada liidu institutsioonide, organite ja asutuste juhtivatel ametikohtadel sooline tasakaal; arvestades, et kõik liidu ja liikmesriikide institutsioonid ja organid peaksid rakendama soolise tasakaalu tagamiseks konkreetseid meetmeid;
C.arvestades, et vastavalt määruse (EL)2024/1620 artikli68 lõikele1 võttis komisjon 9.oktoobril2024 vastu nimekirja kandidaatidest Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti eesistuja ametikohale ning majandus- ja rahanduskomisjon ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon korraldasid 25.novembril2024 nende kandidaatide kuulamised;
D.arvestades, et vastavalt määruse (EL)2024/1620 artikli68 lõikele1 edastas komisjon 9.oktoobril2024 selle nimekirja Euroopa Parlamendile;
E.arvestades, et 4.detsembril2024 võttis komisjon vastu ettepaneku nimetada Bruna Szego Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti eesistujaks ning edastas selle ettepaneku Euroopa Parlamendile;
F.arvestades, et majandus- ja rahanduskomisjon ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon hindasid seejärel Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti eesistuja ametikohale esitatud kandidaadi sobivust, pidades eelkõige silmas määruse (EL)2024/1620 artiklis68 sätestatud nõudeid;
G.arvestades, et majandus- ja rahanduskomisjon ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon korraldasid 16.detsembril2024 Bruna Szego kuulamise, kus ta esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel parlamendikomisjonide liikmete küsimustele;
1.annab nõusoleku Bruna Szego nimetamiseks Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti eesistujaks;
2.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ametile ning liikmesriikide valitsustele.
EÜ ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheline majanduspartnerluse vaheleping: Tonga ühinemine
109k
44k
Euroopa Parlamendi 18.detsembri 2024.aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Tonga ühinemise kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepinguga (07921/2024 – C10‑0055/2024 – )
–võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07921/2024),
–võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelist majanduspartnerluse vahelepingut(1),
–võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli207 lõike4 esimesele lõigule ja artikli218 lõike6 teise lõigu punktia alapunktilev (C10‑0055/2024),
–võttes arvesse kodukorra artikli107 lõikeid1 ja4 ning artikli117 lõiget7,
–võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (10‑0023/2024),
1.annab nõusoleku Tonga Kuningriigi ühinemiseks lepinguga;
2.teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Tonga Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.
Lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste läbipaistvust käsitleva ÜRO konventsiooni sõlmimine Euroopa Liidu nimel
108k
42k
Euroopa Parlamendi 18.detsembri 2024.aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste läbipaistvust käsitleva ÜRO konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (07011/2024 – C10-0080/2024 – )
–võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07011/2024),
–võttes arvesse lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste läbipaistvust käsitlevat ÜRO konventsiooni (07012/2024),
–võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli207 lõike4 esimesele lõigule ja artikli218 lõike6 teise lõigu punktilea (C10‑0080/2024),
–võttes arvesse kodukorra artikli107 lõikeid1 ja4 ning artikli117 lõiget7,
–võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A10-0021/2024),
1.annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;
2.teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning UNCITRALi sekretariaadile.
EÜ ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheline majanduspartnerluse vaheleping: Niue ühinemine
108k
43k
Euroopa Parlamendi 18.detsembri 2024.aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Niue ühinemise kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepinguga (07920/2024 – C10‑0054/2024 – )
–võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07920/2024),
–võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelist majanduspartnerluse vahelepingut(1),
–võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli207 lõike4 esimesele lõigule koostoimes artikli218 lõike6 teise lõigu punktia alapunktigav (C10‑0054/2024),
–võttes arvesse kodukorra artikli107 lõikeid1 ja4 ning artikli117 lõiget7,
–võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (10‑0024/2024),
2.teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Niue valitsusele ja parlamendile.
EÜ ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheline majanduspartnerluse vaheleping: Tuvalu ühinemine
109k
43k
Euroopa Parlamendi 18.detsembri 2024.aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Tuvalu ühinemist ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepinguga (05757/2024 – C9‑0033/2024 – )
–võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05757/2024),
–võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelist majanduspartnerluse vahelepingut(1),
–võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli207 lõike4 esimesele lõigule koostoimes artikli218 lõike6 teise lõigu punktia alapunktigav (C9‑0033/2024),
–võttes arvesse kodukorra artikli107 lõikeid1 ja4 ning artikli117 lõiget7,
–võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (10‑0025/2024),
2.teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Tuvalu valitsusele ja parlamendile.