Ϸվ

äõԲ𲵾ٱ
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 11. veebruar 2025-Strasbourg
Euroopa Liidu ja Bangladeshi Rahvavabariigi vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimine
Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise protokolli (2024–2029) liidu nimel sõlmimine
Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu pikendamine
Euroopa Keskpanga 2024.aasta aruanne

Euroopa Liidu ja Bangladeshi Rahvavabariigi vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimine
PDF107kWORD42k
Euroopa Parlamendi 11.veebruari 2025.aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Bangladeshi Rahvavabariigi vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta (10844/2024 – C10-0111/2024 – )
P10_TA(2025)0008A10-0005/2025

(õܲDZ)

Euroopa Parlament,

–võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10844/2024),

–võttes arvesse Euroopa Liidu ja Bangladeshi Rahvavabariigi vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu eelnõu (12911/2015),

–võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli100 lõikele2 ja artikli218 lõike6 teise lõigu punktia alapunktilev ning lõikele7 (C10-0111/2024),

–võttes arvesse kodukorra artikli107 lõikeid1 ja4 ning artikli117 lõiget7,

–võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A10-0005/2025),

1.annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Bangladeshi Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.


Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise protokolli (2024–2029) liidu nimel sõlmimine
PDF107kWORD42k
Euroopa Parlamendi 11.veebruari 2025.aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise protokolli (2024–2029) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (11267/2024 – C10‑0087/2024 – )
P10_TA(2025)0009A10-0004/2025

(õܲDZ)

Euroopa Parlament,

–võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11267/2024),

–võttes arvesse lepingu eelnõu (11026/2024),

–võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli43 lõikele2 ja artikli218 lõike6 teise lõigu punktia alapunktilev ning lõikele7 (C10‑0087/2024),

–võttes arvesse eelarvekomisjoni hinnangut eelarvele,

–võttes arvesse kodukorra artikli107 lõikeid1 ja4 ning artikli117 lõiget7,

–võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

–võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust (10‑0004/2025),

1.annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Cabo Verde Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu pikendamine
PDF109kWORD43k
Euroopa Parlamendi 11.veebruari 2025.aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu pikendamise kohta ( – C10‑0196/2024 – )
P10_TA(2025)0010A10-0007/2025

(õܲDZ)

Euroopa Parlament,

–võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14848/2024),

–võttes arvesse nõukogu 6.veebruari 2003.aasta otsust 2003/96/EÜ teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahel(1),

–võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile186 ja artikli218 lõike6 teise lõigu punktia alapunktilev (C10‑0196/2024),

–võttes arvesse kodukorra artikli107 lõikeid1 ja4 ning artikli117 lõiget7,

–võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust (10‑0007/2025),

1.annab nõusoleku lepingu pikendamiseks;

2.teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ukraina valitsusele ja parlamendile.

(1)ELTL36, 12.2.2003, lk31, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2003/96(1)/oj.


Euroopa Keskpanga 2024.aasta aruanne
PDF153kWORD53k
Euroopa Parlamendi 11.veebruari 2025.aasta resolutsioon Euroopa Keskpanga 2024.aasta aruande kohta ()
P10_TA(2025)0011A10-0003/2025

Euroopa Parlament,

–võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) 2023.aasta aruannet,

–võttes arvesse EKP 18.aprilli 2024.aasta tagasisidet tähelepanekute kohta, mille Euroopa Parlament esitas oma resolutsioonis EKP 2022.aasta aruande kohta(1),

–võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja EKP põhikirja, eriti selle artikleid15 ja21,

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit119, artikli123 lõiget1, artiklit125, artikli127 lõikeid1 ja2, artiklit130, artikli282 lõiget2 ja artikli284 lõiget3,

–võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid3 ja13,

–võttes arvesse eurosüsteemi ekspertide 7.märtsi 2024.aasta, 6.juuni 2024.aasta, 12.septembri 2024.aasta ja 12.detsembri 2024.aasta makromajanduslikke prognoose euroala kohta,

–võttes arvesse EKP nõukogu 25.jaanuari 2024.aasta, 7.märtsi 2024.aasta, 11.aprilli 2024.aasta, 6.juuni 2024.aasta, 18.juuli 2024.aasta, 12.septembri 2024.aasta, 17.oktoobri 2024.aasta ja 12.detsembri 2024.aasta otsuseid,

–võttes arvesse Eurostati 3.veebruari 2025.aasta inflatsiooniprognoosi,

–võttes arvesse komisjoni 2024. aasta sügise majandusprognoosi, mis avaldati 26.novembril 2024,

–võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) maailmamajanduse arenguväljavaadet jaanuaris2025,

–võttes arvesse 15.veebruari 2024.aasta, 30.septembri 2024.aasta ja 4.detsembri 2024.aasta rahandusalaseid dialooge EKP presidendi Christine Lagarde’iga,

–võttes arvesse oma 1.juuni 2023.aasta otsust Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga kirjavahetuse vormis kokkulepete kohta koostöötavade struktureerimise kohta keskpanganduse valdkonnas(2),

–võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast,

–võttes arvesse EKP nõukogu 21.juuli 2022.aasta heakskiitu rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrumendile,

–võttes arvesse komisjoni 28.juuni 2023.aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta (),

–võttes arvesse EKP 24.juuni 2024.aasta esimest eduaruannet ja 2.detsembri 2024.aasta teist eduaruannet digieuro ettevalmistusetapi kohta,

–võttes arvesse EKP 13.juuli 2023.aasta, 24.aprilli 2023.aasta, 21.detsembri 2022.aasta ja 29.septembri 2022.aasta nelja eduaruannet digieuro analüüsimisetapi kohta,

–võttes arvesse EKP rahapoliitika strateegia läbivaatamist, mida alustati 23.jaanuaril2020 ja mis viidi lõpule 8.juulil2021, ning eelseisvat 2025.aasta rahapoliitika strateegia hindamist,

–võttes arvesse EKP tegevusraamistiku läbivaatamist, mis avaldati 13.märtsil2024,

–võttes arvesse EKP 2024.aasta juuni aastaaruannet euro rahvusvahelise rolli kohta,

–võttes arvesse EKP 26.juuli 2024.aasta esimese küberkerksuse stressitesti tulemusi,

–võttes arvesse EKP finantsstabiilsuse ülevaadet, mis avaldati 20.novembril2024,

–võttes arvesse läbivaadatud kapitalinõuete määruse(3) ja kapitalinõuete direktiivi(4) avaldamist Euroopa Liidu Teatajas 19.juunil2024,

–võttes arvesse EKP 8.juuli 2022.aasta kliimariski stressitesti tulemusi,

–võttes arvesse 2024.aasta ajakohastatud EKP keskkonnaaruannet,

–võttes arvesse EKP kliima- ja looduskava 2024–2025,

–võttes arvesse kodukorra artikli142 lõiget1,

–võttes arvesse kodukorra artiklit55,

–võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A10-0003/2025),

A.arvestades, et Eurostati andmetel jõudis ühtlustatud tarbijahindade indeksi (ÜTHI) inflatsioon euroalal 2024.aasta detsembris 2,4% tasemele;

B.arvestades, et eurosüsteemi ekspertide 2024.aasta detsembri makromajanduslike prognooside kohaselt euroala kohta peaks ÜTHI inflatsioon langema 2025.aastal 2,1%-ni, 2026.aastal 1,9%-ni ning tõusma 2027.aastal 2,1%-ni(5); arvestades, et inflatsiooniväljavaadetes esineb euroala piires suuri erinevusi;

C.arvestades, et EKP peamine eesmärk on säilitada hindade stabiilsus, mida määratletakse kui 2% suurust inflatsiooni keskpikas perspektiivis;

D.arvestades, et EKP peaks toetama ELi üldist majanduspoliitikat, aidates seeläbi kaasa ELi lepingu artiklis3 sätestatud ELi eesmärkide saavutamisele;

E.arvestades, et EKP on poliitiliselt sõltumatu, mis tähendab, et ELi institutsioonid ja asutused ega liikmesriikide valitsused ei tohiks püüda teda mõjutada;

F.arvestades, et EKP võib teha otsuseid, et täita oma peamist eesmärki säilitada hindade stabiilsus, ilma et tema tegevusse poliitiliselt sekkutaks, säilitades samal ajal siiski aruandekohustuse;

G.arvestades, et see sõltumatus nõuab, et EKP hoiduks poliitiliste meetmete võtmisest;

H.arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis123 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklis21 keelatakse valitsuste otsene rahastamine; arvestades, et EKP võib osta järelturult võlaväärtpabereid, kui see on vajalik EKP eesmärkide saavutamiseks;

I.arvestades, et eurosüsteem põhineb rahapoliitilise domineerimise põhimõttel;

J.arvestades, et varaostukava (APP) raames ostetud tähtaeguvate väärtpaberite põhisumma tagasimakseid enam ei reinvesteerita ning pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames ostetud tähtaeguvate väärtpaberite põhisumma tagasimaksete reinvesteerimine lõpetatakse 2025.aasta jaanuarist;

K.arvestades, et krediidiasutuste hoitavad pangareservid EKPs ulatusid 2024.aasta detsembris 3triljoni euroni;

L.arvestades, et euro on tähtsuselt teine vääring maailmas;

M.arvestades, et EKP-l on aruandekohustus Euroopa Parlamendi kui ELi kodanikke esindava ELi institutsiooni ees; arvestades, et seda aruandekohustust on säilitatud kõrgeimal tasandil korrapäraselt korraldatud rahapoliitilise dialoogi abil, EKP president on regulaarselt osalenud Euroopa Parlamendi täiskogu istungitel ning Euroopa Parlamendi liikmete ja EKP juhatuse liikmete vahel on toimunud mitmesuguseid visiite ja kohtumisi;

Üldine ülevaade

1.väljendab heameelt seoses EKP etendatava rolliga rahandus- ja finantsstabiilsuse tagamisel, mis on majanduskasvu ja majandusliku stabiilsuse vältimatu eeltingimus; rõhutab, et EKP on institutsioon, mis vastutab seoses sellega hinnastabiilsuse säilitamise eest euroalal; märgib, et ilma et see piiraks hindade stabiilsuse eesmärki, peab Euroopa Keskpankade Süsteem toetama liidu üldist majanduspoliitikat, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis127;

2.rõhutab, et EKP põhikirjajärgne sõltumatus, nagu on sätestatud aluslepingutes, on eeltingimus, et EKP saaks täita oma volitusi, milleks on hindade stabiilsuse säilitamine euroalal ning seeläbi majanduskasvu, konkurentsivõime ja töökohtade loomise toetamine;

3.rõhutab, et EKP poliitiline sõltumatus on oluline tegur, millega ei tohiks mängida; rõhutab, et see sõltumatus eeldab, et EKP hoiduks poliitiliste meetmete võtmisest; väljendab heameelt institutsioonilise koostöö üle, rõhutades sellega, kui oluline on vastava tasemega aruandekohustus Euroopa Parlamendi ees;

4.kutsub EKPd ja Euroopa Parlamenti üles kasutama täielikult ära aruandekohustuse ja läbipaistvuse korda ning võimaluse korral seda veelgi tõhustama, ilma et see piiraks EKP sõltumatust;

5.tunnustab EKP jõupingutusi viia inflatsioon tagasi tasemele, mis vastaks EKP seatud eesmärgile 2% keskpikas perspektiivis;

6.rõhutab, et nii EKP rahapoliitika, mille abil EKP täidab oma volitusi, kui ka eelarvepoliitika peaksid toimima tandemina, et aidata Euroopa kodanikke ja leibkondi ning väikeettevõtteid;

7.võtab teadmiseks erinevused liikmesriikide vahel seoses inflatsioonitasemetega, mis ületavad või jäävad allapoole EKP 2% eesmärki; rõhutab, et inflatsioon vähendab fikseeritud sissetulekute, säästude ja pensionide ostujõudu ning moonutab hindade märguandefunktsiooni, mis tagab ressursside tõhusa jaotamise, avaldades seega negatiivset mõju majanduslikule stabiilsusele;

8.rõhutab, et inflatsioon põhjustab ELi kodanikele nn elukalliduse kriisi; toonitab seetõttu tungivat vajadust vähendada inflatsiooni sihtmäärani, milleks on 2%; märgib, et kõrge inflatsioonitase mõjutab ebaproportsionaalselt väiksema sissetulekuga leibkondi, kes kulutavad suurema osa oma eelarvest esmavajadustele; rõhutab, et seetõttu on ka sotsiaalse ühtekuuluvuse säilitamiseks oluline viia koguinflatsioon tagasi sihttasemele;

9.peab kahetsusväärseks, et alusinflatsioon püsib euroalal endiselt kõrge (2,7% detsembris2024) ning et ainult kolm euroala liikmesriiki teatasid, et nende alusinflatsioon jäi 2024.aasta detsembris alla 2%; tuletab meelde, et selline olukord tekitab majanduslikku ebakindlust, pärsib säästmist ja suurendab kodanike elukallidust, mõjutades eelkõige neid, kellel on piiratud ja kindlasummaline sissetulek;

10.rõhutab, et intressimäärade hoidmine liiga kõrgel tasemel võib kahjustada majanduskasvu; kutsub EKPd üles mitte alandama intressimäärasid liiga kiiresti, kuna inflatsioon on juba üle 2% ning on oht, et see võib taas tõusma hakata; rõhutab inflatsiooniootuste keskset rolli ja seda, et inflatsioonimäärade ülemäärane volatiilsus võib inflatsiooniootusi moonutada; kutsub EKPd üles hindama intressimäärade muutuste mõju eri majandussektoritele, sealhulgas kapitalimahukatele sektoritele;

11.tunnistab, et EKP nõukogu rahapoliitilised otsused pärast energiahindade tõusust tingitud inflatsioonikriisi on suunanud inflatsiooni sellisele kursile, mis on kooskõlas hindade stabiilsuse eesmärgi saavutamisega, vältides samal ajal majandustegevuse ja tööhõive tõsist halvenemist;

12.tuletab meelde, et eurosüsteem põhineb rahapoliitilise domineerimise põhimõttel ning et majandus- ja rahaliit eeldab seetõttu liikmesriikidelt tugevat eelarvepoliitikat, et oleks võimalik reageerida välistele šokkidele; tuletab meelde vajadust uue eelarveraamistiku nõuetekohase rakendamise järele, et tagada eelarvepoliitika usaldusväärsus majandus- ja rahaliidu tasandil; märgib, et ka piisav eelarvepoliitiline manööverdamisruum võimaldab liikmesriikidel reageerida välistele šokkidele; märgib sellega seoses uute eelarve-eeskirjade pakutavat paindlikkust; juhib tähelepanu sellele, et liikmesriigid saavad suurendada oma vastupanuvõimet välistele šokkidele nii fiskaalmeetmete kui ka majanduskasvu soodustavate reformide kaudu;

13.tuletab meelde, et liikmesriikide konservatiivne eelarvepoliitika võib täiendada EKP jõupingutusi hoida inflatsioon madalal, kaitstes nii sissetulekuid; rõhutab, et valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi ja võlatasemega tegelemine on äärmiselt oluline, et säilitada stabiilne majandus ja kestlik majanduskasv ning anda valitsustele manööverdamisruumi negatiivsetele šokkidele reageerimiseks; võtab sellega seoses teadmiseks EKP hiljutise finantsstabiilsuse ülevaate järeldused riigivõla kõrge taseme kohta;

14.märgib, et EKP rahapoliitika suhtes, mille eesmärk on täita EKP esmaseid volitusi, rakendatakse proportsionaalsuse hindamist; märgib, et proportsionaalsuse hindamisel võetakse arvesse rahapoliitiliste meetmete mõju majandusele ja majanduspoliitikale laiemalt;

Rahapoliitika

15.väljendab suurt heameelt asjaolu üle, et koguinflatsioon on langenud oma haripunktist (10,6% 2022.aasta oktoobris) 2,4%-le 2024.aasta detsembris;

16.väljendab heameelt alusinflatsiooni vähenemise üle oma haripunktist (7,6% 2023.aasta märtsis) 2,7%-le 2024.aasta detsembris, kuid ei ole rahul selle ajalooliselt ja püsivalt kõrge tasemega; märgib murega, et kõrge alusinflatsioon võib kasvatada koguinflatsiooni;

17.märgib, et EKP-l on kulunud rohkem kui kolm aastat selleks, et saavutada inflatsioonitase, mis vastab 2% sihttasemele; tuletab sellega seoses meelde EKP ekslikku hinnangut, et see inflatsioon olevat ainult ajutine;

18.rõhutab, et inflatsiooni suurenemise peamised põhjused olid peamiselt välistest allikatest tulenevad tarnešokid; tunnistab, et rahapoliitikal on inflatsioonitasemele otsesem mõju, kui see tuleneb esmajoones nõudlusteguritest, mitte pakkumisteguritest;

19.väljendab heameelt EKP jõupingutuste üle ajakohastada korrapäraselt oma kasutatavaid mudeleid; kutsub EKPd üles jätkama oma mudelite ja nende poliitikakujundamises etendatava rolli läbivaatamist ja parandamist, pidades silmas mudelite viletsamat toimimist viimastel aastatel, et oleks võimalik õppida varasematest kriisidest, eelkõige paremini eristada nõudlusest ja pakkumisest tulenevaid inflatsiooni allikaid; rõhutab, et majanduslikud tarnešokid võivad tuleneda paljudest eri allikatest, muu hulgas geopoliitilistest sündmustest, kliimaga seotud või loodusõnnetustest ja küberrünnetest;

20.rõhutab, et omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksite lisamine THHIsse on soovitav nii euroala riikide representatiivsuse kui ka võrreldavuse tõttu; nõuab tegevuskava kiirendamist, et tagada omanike kasutuses olevate eluasemete andmete kiire lisamine THHIsse; väljendab heameelt EKP nõukogu võetud kohustuse üle võtta nii oma rahapoliitika hinnangutes kui ka otsustes arvesse ka olemasolevaid inflatsiooninäitajaid, mis käsitlevad omanike kasutuses olevate eluasemete kvartalipõhist hinnaindeksit;

21.toetab EKP otsust vähendada turu likviidsustingimuste ja inflatsioonitaseme tasakaalustamiseks oma varaostukavasid, pidades silmas liigset likviidsust turul ja langenud inflatsioonitaset; väljendab heameelt asjaolu üle, et EKP ostukavade varade portfell on alates 2023.aastast kahanenud;

22.rõhutab, et kommertspankade hoitavatelt pangareservidelt teenitud intresside tulemusel tegi eurosüsteem 2023.aastal krediidiasutustele intressimakseid üle 120miljardi euro, mis vastab 0,8%-le euroala SKPst; on seisukohal, et see kujutab endast pangandussektori märkimisväärset subsideerimist; palub EKP-l seda probleemi leevendada;

23.rõhutab, et EKP ostukavad kujutavad endast ebatraditsioonilist poliitikat, mis on mõeldud kohaldamiseks ainult kriisiperioodidel, ning kui neid ei rakendata hoolikalt, on oht minna vastuollu ELi toimimise lepingu artikli123 lõikes1 sätestatud rahastamiskeeluga; kutsub EKPd üles pöörama jätkuvalt tähelepanu oma bilansimahu järkjärgulisele vähendamisele, et piirata võimalikku pikaajalist destabiliseerivat mõju euroalal, jälgides samal ajal ELi majanduse kasvu ja konkurentsivõimet; kutsub EKPd üles jagama teavet ostukavade mõju kohta finantsturgude toimimisele, sealhulgas pensionifondidele ja pensionikindlustusalasele koostööle;

24.rõhutab, et EKP hinnastabiilsuse volituste täitmiseks on hädavajalik rahapoliitika mõju ühtlane avaldumine; rõhutab, et ülemäärased erinevused riigivõlakirjade intressimäärades seavad laenutingimused vastuollu rahapoliitika ühtlase ülekandumisega ja muudavad valitsemissektori võla vähendamise äärmiselt keeruliseks; võtab teadmiseks rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrumendi (TPI) loomise 2022.aasta juulis, et toetada rahapoliitika mõju tõhusat avaldumist;

25.rõhutab, et kui ei esine tõsiseid finantshäireid, on euroala erinevad intressimäärad üldiselt tingitud riigivõlakirjade erinevatest riskipreemiatest, mis muu hulgas peegeldavad erinevaid lähenemisviise eelarvepoliitikale; märgib, et TPI sekkumisega võidakse varjata aluseks olevaid eelarveprobleeme; rõhutab, et TPI-d tuleks kasutada EKP kehtestatud tingimustel ainult selleks, et tegeleda finantsturgude selliste pingete lahendamisega, mis ei ole seotud majanduse põhinäitajatega; kutsub liikmesriike üles rakendama vastutustundlikku eelarvepoliitikat ja tagama jätkusuutliku võlataseme, kindlustades nii oma vastupanuvõimet praegustele ja tulevastele šokkidele;

Digieuro

26.võtab teadmiseks EKP edusammud digieuro projekti elluviimisel ja peab kiiduväärseks arutelusid, mida Euroopa Parlamendiga sellel teemal peetakse; rõhutab, et mis tahes digieuro peaks pakkuma Euroopa kodanikele selget lisaväärtust, sealhulgas suuremat strateegilist sõltumatust maksete tegemisel, suuremat konkurentsi jaemaksete turul, potentsiaali edendada innovatsiooni maksete ja rahastamise valdkonnas, paremat finantskaasatust ja usaldusväärset veebivälist varumaksesüsteemi; kutsub EKPd üles seda lisaväärtust selgelt näitama, enne kui ELi kaasseadusandjad otsustavad, kas võtta kasutusele digieuro, mis on õiges tasakaalus muu hulgas saldo piirmäära, eraelu puutumatusega seotud probleemide, eramakselahendustega konkureerimise ja ärikontekstis kasutatavuse osas;

27.nõuab, et mis tahes otsust digieuro emiteerimise kohta ei teeks ainult EKP nõukogu; on selle asemel seisukohal, et otsus selle kohta, kas võtta digieuro kasutusele või mitte, on lõppkokkuvõttes poliitiline otsus, mille peavad tegema ELi kaasseadusandjad, arvestades selle otsuse suurt võimalikku mõju paljudele ELi valdkondadele, sealhulgas eraelu puutumatusele, tarbijakaitsele, finantsstabiilsusele, finantspoliitikale ja muudele valdkondadele, mis lähevad rangelt rahapoliitikaga seotud pädevusest kaugemale;

28.on seisukohal, et digieuro saab edukaks ainult siis, kui see pakub Euroopa kodanikele käegakatsutavat ja kergesti mõistetavat lisaväärtust; märgib, et praegu ei ole paljud Euroopa kodanikud digieuro projektist kuulnudki või jäävad selle suhtes skeptiliseks;

29.kordab, et sularaha peaks jääma alati laialdaselt kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks, et oleks tagatud maksevahendite mitmekesisus; väljendab sellega seoses heameelt ettepaneku üle võtta vastu määrus euro kui sularaha seadusliku maksevahendina kasutamise kohta;

30.rõhutab vajadust kulupõhise hüvitusmudeli järele pangandussektori jaoks, kellele on antud ülesanne digieuro projekt praktikas ellu viia; tuletab meelde, et see hüvitamismudel peab tagama tasuta kasutatava euro;

31.kutsub EKPd üles võtma igakülgselt arvesse finantsstabiilsusega seotud probleeme ja võimalikke muutusi finantssektori struktuuris, mis tulenevad digieuro kasutuselevõtust; tuletab meelde, kui olulised on saldopiirmäärad, et mitte tekitada pankade bilanssidele lisariske, eriti kriiside ajal;

32.kutsub EKPd üles seadma prioriteediks tugevad eraelu puutumatuse kaitsemeetmed, kehtestades need keskpanga digiraha privaatsuse kuldstandardina, et tagada üldsuse usaldus ning lahendada kodanike mured seoses andmekaitse ja -autonoomiaga;

Teisesed eesmärgid

33.rõhutab, et aluslepingutes sätestatud ELi teisesed eesmärgid on praegu täpsemalt määratlemata; märgib, et EKP teisesed eesmärgid on olemuselt toetavad ja täiendavad tema esmast ülesannet; aluslepingute kohaselt on ELi eesmärk edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut, luua tasakaalustatud majanduskasv ja hindade stabiilsus, kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, ning kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine;

34.tuletab meelde, et ilma et see piiraks EKP esmast ülesannet, nõutakse aluslepingutes, et EKP toetaks liidu üldist majanduspoliitikat; kutsub EKPd üles teiseste eesmärkide tõlgendamisel või täitmisel pidama kinni oma esmaülesandest; rõhutab, et esmaülesannet puudutavate volituste ületamine võib ohustada EKP poliitilist sõltumatust; on seisukohal, et hindade stabiilsuse ja stabiilsete makromajanduslike tingimuste säilitamine soodustab õigete tingimuste loomist ELi üldiste majanduspoliitika eesmärkide rakendamiseks;

35.rõhutab, et EKP teisesed eesmärgid on kõige paremini saavutatavad siis, kui tegutsetakse prognoositavatel hinnatasemetel põhinevas stabiilses makromajanduslikus keskkonnas, mis ergutab investeerimist; kutsub EKPd üles lisama oma aastaaruandesse eraldi peatüki, milles selgitatakse, kuidas ta on tõlgendanud ja rakendanud oma teiseseid eesmärke;

36.rõhutab, et EKP peaks vältima hindade märguandefunktsiooni moonutusi, arvestades et see tagab ressursside tõhusa jaotamise; kutsub EKPd üles hindama, mil määral mõjutavad kliimamuutused tema võimet säilitada hindade stabiilsus;

37.kutsub EKPd üles järgima oma rahapoliitilistes toimingutes turuneutraalset lähenemisviisi, märkides samas, et EKP tunnistab, et turu neutraalsus on pigem operatiivne vahend kui õiguslik nõue;

38.märgib, et EKP tegevus heade keskkonnanäitajatega äriühingute võlakirjade osakaalu suurendamiseks ei vasta päris täpselt turuneutraalsele lähenemisviisile;

39.kutsub EKPd üles vaatama läbi oma poliitika selle tagamiseks, et nende meetmetega edendatakse ELi konkurentsivõimet, samas ei tohiks see tegevus mingil juhul ohustada EKP esmast eesmärki;

40.kutsub EKPd üles kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid selle tagamiseks, et pangad võtaksid tõsiselt kõiki finants- ja välisriske, sealhulgas kliima- ja geopoliitilisi riske; väljendab heameelt seoses EKP tegevusega eurosüsteemi riskihindamisvahendite ja -suutlikkuse edasiseks täiustamiseks, et kliima- ja keskkonnariske paremini arvesse võtta, eelkõige seetõttu, et kliimamuutused ja äärmuslikud ilmastikunähtused võivad suurendada hinnavolatiilsust, eriti põllumajandus- ja toiduainesektoris; kutsub EKPd üles jätkama tööd kliimariskide stressitestidega, mis on välja töötatud selleks, et hinnata pankade ja ettevõtete vastupanuvõimet kliimamuutustega seotud üleminekuriskile;

41.võtab teadmiseks EKP kliima- ja looduskava 2024–2025; kutsub EKPd üles koostama geopoliitika kava aastateks 2025–2030, et paremini mõista sõja ja konflikti mõju hindade stabiilsusele ning kohelda kõiki võimalikke väliste šokkide allikaid võrdse tähelepanuga;

Muud asjaolud

42.rõhutab, et euro rahvusvahelise rolli tugevdamine tooks kaasa madalamad intressimäärad euroalal, tõstaks ELi staatust rahvusvahelisel areenil ja suurendaks makromajanduslikku stabiilsust; tuletab meelde, et euro rahvusvahelise rolli tugevdamine aitaks suurendada ELi strateegilist autonoomiat;

43.kutsub EKPd üles kaaluma euro rahvusvahelise rolli tugevdamist, et suurendada selle atraktiivsust reservvaluutana ja toetada turupõhiseid muutusi selles suunas; märgib, et majandus- ja rahaliidu väljakujundamine võiks euro rahvusvahelist rolli tugevdada;

44.märgib EKP toetust täiemahulise Euroopa hoiusekindlustusskeemi loomisele; tunnistab, et riskide jagamine ja riskide vähendamine on omavahel seotud;

45.väljendab heameelt selle üle, et EKP pöörab tähelepanu küberrünnete ohtudele; kutsub EKPd üles tagama rahasüsteemi kaitstus ja turvalisus selle kasutajate jaoks, pidades eelkõige silmas käimasolevaid geopoliitilisi arenguid;

46.on seisukohal, et finantsstabiilsus on mõjusa rahapoliitika ja vastupidava finantssüsteemi eeltingimus; väljendab heameelt BaselIII raamistiku lõpuleviimise ja selle rakendamise üle alates 1.jaanuarist2025, kuna see võib tugevdada pangandussektori vastupanuvõimet eelmainitud valdkonnas; märgib siiski viivitusi raamistiku rakendamisel ja ebaselgust seoses selle rakendamisega teatavates teistes jurisdiktsioonides, mille tulemuseks on ebavõrdsed tingimused ülemaailmsel tasandil;

47.tunnustab EKP muret varipangandussektori kasvu ja sellega finantsstabiilsusele kaasneda võivate riskide pärast;

48.ergutab koostööd liikmesriikide ja riiklike keskpankadega finantskirjaoskuse programmide valdkonnas, et anda üksikisikutele ja ettevõtjatele oskused teha teadlikke finantsotsuseid;

49.peab kahetsusväärseks, et EKP juhatuse ja nõukogu liikmetest ainult kaks on naised; kordab, et juhatuse liikmete kandidaatide nimetamisel tuleks tagada sooline tasakaal ja Euroopa Parlamendile tuleks esitada kandidaatide nimekiri; nõuab tungivalt, et euroala liikmesriigid parandaksid oma ametissenimetamise menetlustes soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid, nii et mõlemal sool oleksid võrdsed võimalused tegutseda oma riikide keskpankade juhtidena;

50.kordab, et EKP ametissenimetamised peaksid põhinema objektiivsetel teenete ja pädevuse hindamise protsessidel;

51.toetab EKP eesmärki suurendada naiste esindatust, julgustades naisi selles valdkonnas karjääri tegema; väljendab seetõttu heameelt selliste algatuste üle nagu EKP naiste majandusstipendium;

52.rõhutab, et viimases finantsstabiilsuse ülevaates, mille EKP avaldas 2024. aasta novembris, väljendatakse muret tehisintellektiga seonduva võimaliku varade hinnamulli pärast, arvestades kontsentreerumist mõnedes suurtes tehisintellektist kasu saavates ettevõtetes;

53.nõuab, et veelgi tõhustataks EKP sisemist rikkumisest teatamise raamistikku, et viia see kooskõlla ELi rikkumisest teatajate direktiiviga;

54.kutsub Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) üles jätkama ja tugevdama dialoogi riikide parlamentidega, mis tema arvates tugevdaks EKPSi legitiimsust ja poliitikasuundi;

55.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Keskpangale.

(1)ELTC283, 11.8.2023, lk40.
(2)Vastuvõetud tekstid, ELTC, C/2024/6738, 26.11.2024, ELI:http://data.europa.eu/eli/C/2024/6738/oj.
(3)ELT L, 2024/1623, 19.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1623/oj.
(4)ELT L, 2024/1619, 19.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1619/oj.
(5)https://www.ecb.europa.eu/press/projections/html/ecb.projections202412_eurosystemstaff~71a06224a5.en.html#toc6

Õܲٱ𲹱-Privaatsuspoliitika