Euroopa Parlamendi 26.märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ ( – C8-0149/2018 – )
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
–võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (),
–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli294 lõiget2 ja artiklit114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0149/2018),
–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
–võttes arvesse Austria Liidunõukogu ja Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,
–võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20.septembri 2018.aasta arvamust(1),
–võttes arvesse Regioonide Komitee 10.oktoobri 2018.aasta arvamust(2),
–võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
–võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A8-0447/2018),
1.võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2.palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt õ kavatseb seda oluliselt muuta;
3.teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26.märtsil 2019.aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)2019/…, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ
(1)Käesoleva direktiivi eesmärk on õmaldada tarbijate kollektiivseid huve esindavatel ä𱹲tel üܲٱesindusüܲٱ esitada liidu õigusnormide rikkumise vastu kaebus, kasutades esindushagi. äatel üܲٱesindusüܲٱ peaks olema õmalik nõuda rikkumise lõpetamist õ see keelata, kinnitada, et selline rikkumine on toimunud, ja kasutada õiguskaitsevahendeid, äٱ nõuda riigisisese õigusega ettenähtud kahjuhüvitist, tasutud hinna hüvitamist, 貹Իܲö, asendamist, kõrvaldamist, hinna alandamist õ lepingu lõpetamist. [ME1]
(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/22/EÜ(4) õmaldati ä𱹲tel üܲٱesindusüܲٱ esitada esindushagisid, mille eesmärk on õ lõpetada ja keelata liidu õigusnormide rikkumised, mis kahjustavad tarbijate kollektiivseid huve. Kuid selles direktiivis ei käsitletud piisavalt tarbijakaitsealaste õigusaktide jõustamist. Selleks et soodustada ebaseaduslikest tavadest loobumist, ergutada häid ja vastutustundlikke äritavasid ja vähendada tarbijatele tekitatavat kahju, on vaja tugevdada tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise mehhanismi. Arvestades muudatuste arvukust, oleks selguse huvides asjakohane direktiiv 2009/22/EÜ asendada. ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel on tungiv vajadus liidu sekkumise järele, et tagada õiguskaitse kättesaadavus ja usaldusväärne õigusemõistmine, kuna see vähendab üksikute hagidega kaasnevaid kulusid ja koormust. [ME2]
(3)Esindushagi peaks pakkuma õ tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmiseks nii siseriiklike kui ka piiriüleste rikkumiste korral tulemuslikku ja tõhusat viisi. See peaks õmaldama ä𱹲tel üܲٱesindusüܲٱ tegutseda eesmärgiga tagada kooskõla vastavate liidu õigusnormidega ja ületada individuaalsete meetmete puhul tarbijate ees seisvad takistused, nagu ebakindlus oma õܲe ja olemasolevate menetlusmehhanismide osas, varasemad ebaõnnestunud hagid, ülemäära pikad menetlused, psühholoogiline tõrge meetmeid võtta ning individuaalse meetme eeldatavate kulude ja kasu negatiivne tasakaalülekaal kasudega võrreldes, suurendades nii hagejate kui ka kostjate ning õigussüsteemi õiguskindlust. [ME3]
(4)On oluline tagada vajalik tasakaal õiguskaitse kättesaadavuse ja kohtuvaidluste kuritarvitamise vastaste menetluslike tagatiste kättesaadavuse vahel, sest selline kohtuvaidluste kuritarvitamine õ põhjendamatult takistada ettevõtjate tegevust ühtsel turul. Esindushagide väärkasutamise ärahoidmiseks tuleb hoiduda sellistest elementidest nagu karistuslikud kahjuhüvitised ja piirangute puudumine seoses hagi esitamise õigusega kahju kannatanud tarbijate nimel, ning tuleks kehtestada selged eeskirjad erinevate menetluslike aspektide suhtes, nagu ä𱹲te üܲٱesindusüܲٱ määramine, nende vahendite päritolu ja esindushagi õԻ岹 nõutav teave. DirektiivMenetluse kulud peaks kandma kaotanud pool. Kohus ei tohiks mõjutada menetluskulude jaotamist käsitlevaid riiklikke eeskirjupeaks siiski mõistma kaotanud poolelt välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta õ on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed. [ME4]
(5)Rikkumistel, mis mõjutavad tarbijate kollektiivseid huve, on sageli piiriülene tähendus. Kõikjal liidus kättesaadavad tulemuslikumad ja tõhusamad esindushagid peaksid suurendama tarbijate usaldust siseturu vastu ja õmaldama tarbijatel kasutada oma õigusi.
(6)Käesolev direktiiv peaks õ mitmesuguseid valdkondi, nagu andmekaitse, finantsteenused, reisi- ja turismisektor, energeetika, telekommunikatsioon, keskkond ja keskkondtervishoid. See peaks õ tarbijate kollektiivseid huve kaitsvate liidu õigusnormide rikkumisi olenemata sellest, kas asjaomastes liidu õigusaktides osutatakse tarbijatele õ reisijatele, kasutajatele, klientidele, jaeinvestoritele, jaeklientidele õ muudele isikutele, samuti andmesubjektide kollektiivseid huve isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Selleks et tagada liidu õiguse rikkumise puhul asjakohane reageerimine, mille vorm ja ulatus on kiiresti välja kujunemas, tuleks kaaluda iga kord, kui võetakse vastu uus liidu õigusakt tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmiseks, seda, kas muuta käesoleva direktiivi lisa, et viia see direktiivi kohaldamisalasse. [ME5]
(6a)Käesolevat direktiivi kohaldatakse suure tarbijamõjuga esindushagide suhtes, mis esitatakse I lisas loetletud liidu õigusnormide rikkumise korral. Mõju loetakse suureks, kui mõjutatud on vähemalt kaks tarbijat. [ME6]
(7)Komisjon on vastu võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekud, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendudetühistamise õ pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, ning määrust (EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta reisijate ja nende pagasi õhuveol ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust rongireisijate õܲe ja kohustuste kohta. Seepärast on asjakohane ette näha, et üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist hindab komisjon, kas liidu õigusnormid lennu- ja rongireisijate õܲe valdkonnas pakuvad tarbijatele piisaval tasemel kaitset, mis on võrreldav käesolevas direktiivis sätestatuga, ja teeb vajalikud äܲed seoses käesoleva direktiivi kohaldamisalaga.
(8)Võttes aluseks direktiivi 2009/22/EÜ, peaks käesolev direktiiv õ nii omamaiseid kui ka piiriüleseid rikkumisi, eriti kui rikkumine puudutab tarbijaid, kes elavad ühes õ mitmes sellises liikmesriigis, mis ei ole õigusnorme rikkuva kaupleja asukoht. See peaks õ ka rikkumisi, mis on lõppenud enne esindushagi esitamist õ lõpuleviimist, sest õ endiselt olla vajalik, et hoida ära asjaomase tava kordamine, määrata kindlaks, et asjaomane tava on rikkumine, ja hõlbustada tarbijate õiguskaitset.
(9)Käesoleva direktiiviga ei tohiks kehtestada rahvusvahelise eraõiguse norme seoses kohtualluvuse, kohtuotsuste õ kohaldatava õiguse tunnustamise õ jõustamisega. Käesolevas direktiivis sätestatud esindushagide suhtes kohaldatakse kehtivaid liidu õigusakte, et ära hoida meelepärase kohtualluvuse valimise levikut. [ME7]
(9a)Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada rahvusvahelist eraõܲ käsitlevate ELi õigusnormide kohaldamist piiriüleste juhtumite puhul. Käesolevas direktiivis sätestatud esindushagide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.detsembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud Brüsseli I määrus), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008.aasta määrust (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II). [ME8]
(10)Kuna esindushagisid saavad esitada vaid ä𱹲 üܲesindusüܲ, peaksid ä𱹲 üܲesindusüܲ tarbijate kollektiivsete huvide asjakohase esindamise tagamiseks täitma käesoleva direktiiviga kehtestatud kriteeriume. Eelkõige peaksid need olema vastavalt liikmesriigi õigusaktidele nõuetekohaselt asutatud, mis õpeaks äٱ hõlmata nõudeid liikmete arvu ja üܲe järjepidevuse kohta õõ läbipaistvusnõudeid nende struktuuri oluliste aspektide kohta, nagu nende põhikiri, juhtimisstruktuur, eesmärgid ja töömeetodid. Nad ei tohiks ka olla kasumit taotlevad ja neil peaks olema põhjendatud huvi tagada oma tegevuse kooskõla asjaomaste liidu õigusaktidega. Neid kriteeriume tuleks kohaldada nii eelnevalt määratud ä𱹲te üܲٱ kui ka ajutiste ä𱹲te üܲٱ suhtesLisaks peavad ä𱹲 esindusüܲ olema turuosalistest sõltumatud, sealhulgas ka rahaliselt. äatel esindusüܲٱ peab ka olema kehtestatud kord huvide konflikti vältimiseks. Liikmesriigid ei kehtesta kriteeriume, mis on moodustatud konkreetse hagi esitamise eesmärgilrangemad käesolevas direktiivis kehtestatutest. [ME9]
(11)Sõltumatud avalik-õiguslikud asutused ja eeskätt tarbijaorganisatsioonid peaksid aktiivselt osalema liidu õigusaktide oluliste sätete järgimise tagamises ja nad sobivad hästi tegutsema ä𱹲te üܲٱna. Kuna nendel üܲٱ on juurdepääs erinevatele teabeallikatele seoses kauplejate tavadega, mis mõjutavad tarbijaid, ja nende tegevusel on erinevad prioriteedid, peaksid liikmesriigid saama otsustada, millist liiki meetmeid õ iga selline üܲ esindushagide puhul taotleda.
(12)Kuna tarbijate kollektiivseid huve saab nii kohtu- kui ka haldusmenetluste abil tulemuslikult ja tõhusalt kaitsta, jääb liikmesriikidele valikuvabadus, kas kasutada esindushagi puhul kohtu- õ haldusmenetlust õ mõlemat, sõltuvalt vastavast õigusvaldkonnast õ vastavast majandussektorist. See ei piira Euroopa Liidu põhiõܲe harta artikli 47 kohast õܲ tõhusale õiguskaitsevahendile, kusjuures liikmesriigid peavad tagama, et tarbijatel ja ettevõtjatel on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus vaidlustada haldusotsuseid, mis on tehtud vastavalt käesolevat direktiivi rakendavatele riigisisestele õigusnormidele. See peab sisaldama poolte jaoks õmalust taotleda otsust, millega peatatakse vaidlustatud otsuse täitmine kooskõlas liikmesriigi õigusega.
(13)Esindushagide menetluse tõhususe suurendamiseks peaks ä𱹲tel üܲٱ olema õmalik ühe esindushagi raames õ eraldiseisvate esindushagide raames taotleda erinevaid meetmeid. Need meetmed peaksid õ ajutisi meetmeid jätkuva tava lõpetamiseks õ tava keelamiseks, kui seda tava ei ole kasutatud, kuid on oht, et see tekitaks tarbijatele tõsist ja pöördumatut kahju, meetmeid, millega sätestatakse, et asjaomane tava kujutab endast õigusrikkumist, ja vajaduse korral tava lõpetamist ja keelamist edaspidi, samuti meetmeid, millega kõrvaldatakse rikkumise kestev mõju, sealhulgas kahju hüvitamist. Kui seda tehakse ühe hagi raames, peaks ä𱹲tel üܲٱ olema õmalik kasutada kõiki asjakohaseid meetmeid hagi esitamise ajal õ kõigepealt teha asjakohane ettekirjutus ja seejärel vajaduse korral teha ettekirjutus kahju hüvitamiseks.
(14)Ettekirjutuste eesmärk on kaitsta tarbijate kollektiivseid huve üksikute tarbijate kantud tegelikest kaotustest õ kahjust sõltumatult. Ettekirjutustega õdakse nõuda kauplejatelt konkreetseid meetmeid, äٱ et nad annaksid tarbijatele varem õiguslikke kohustusi rikkudes välja jäetud teavet. Otsused, milles sätestatakse, et tava kujutab endast rikkumist, ei tohiks sõltuda sellest, kas tava järgiti tahtlikult õ hooletuse tõttu.
(15)ä üܲ, kes algatab direktiivi alusel esindushagi, peaks olema menetluse osaline. Rikkumise tõttu kannatada saanud tarbijatel peaksidpeaks olema piisavad õmalused saada esindushagi vastavatest tulemustest kasupiisav teave esindushagi tulemuste kohta ja selle kohta, kuidas need tarbijaid aitavad. Käesoleva direktiivi alusel väljastatud ettekirjutused ei tohiks piirata tarbijate poolt hagide esitamist üksikisikuna, kui nad on ettekirjutusega hõlmatud tava tõttu kahju saanud. [ME10]
(16)äatel üܲٱesindusüܲٱ peaks olema õmalik võtta meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada rikkumise kestev mõju. Need meetmed peaksid kujutama endast ettekirjutust kahju hüvitamiseks, millega kohustatakse kauplejat muu hulgas olenevalt asjaoludest ja vastavalt liikmesriigi õigusaktidele 貹Իܲö tegema, asendama, kõrvaldama, hinda alandama, lepingut lõpetama õ tasutud hinda tagastama. [ME11]
(17)Massikahju olukorras kahjustada saanud tarbijatele antav hüvitis ei tohiks ületada summat, mille kaupleja liikmesriigi õ liidu õigusaktide kohaselt võlgneb, et katta tarbijate kantud tegelik kahju. Eelkõige tuleks hoiduda keelatud karistuslikest kahjuhüvitistest, mis viivad hageja poolt kantud kahju ülemäärase hüvitamiseni.
(18)Liikmesriigid õvad nõudapeaksid nõudma ä𱹲ٱ üܲٱtesindusüܲٱt esindushagi õԻ岹 piisavat teavet, sealhulgas rikkumise tõttu kahju saanud tarbijate rühma ning esindushagi raames lahendatavate fakti- ja õigusküsimuste kirjeldust. äalt üܲelt ei tohiks hagi algatamiseks nõuda kõikide rikkumise tõttu kahju kannatanud tarbijate individuaalset kindlakstegemist. Esindushagide puhul peaks kohus õ haldusasutus kontrollima õmalikult varases menetlusetapis, kas juhtum sobib esindushagi esitamiseks, võttes arvesse rikkumise laadi ja asjaomaste tarbijate kannatatud kahju tunnuseid. Hagid peaksid õ olema kontrollitavad ja ühtsed ning taotletavad meetmed peaksid olema ühtsed, samuti peaks ä𱹲 üܲe kolmanda isiku poolt rahastamise kord olema läbipaistev ja ilma igasuguse huvide konfliktita. Liikmesriigid peaksid ka tagama, et kohtul õ haldusasutusel on õigus ilmselgelt alusetud juhtumid lõpetada menetluse õmalikult varajases etapis. [ME12]
(19)Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, kas esindushagi saanud kohus õ riiklik ametiasutus õ seoses kaupleja vastutusega rikkumise tõttu kahju kannatanud tarbijate ees erandkorras väljastada kahju hüvitamise ettekirjutuse asemel deklaratiivse otsuse, millele saaks otseselt toetuda hiljem esitatavates tarbijate individuaalhagides. See õmalus tuleks anda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui esindushagiga seotud igale tarbijale omistatava kahju suuruse kindlakstegemine on keeruline ja esindushagi raames oleks selle tegemine ebatõhus. Deklaratiivseid otsuseid ei tohiks väljastada olukordades, mis on liiga keerulised, ega õ juhul, kui asjaomaseid tarbijaid on õmalik kindlaks teha ning kui tarbijad on kannatanud ajavahemikku ja ostu arvestades võrreldavat kahju. Samuti ei tohiks deklaratiivseid otsuseid väljastada juhul, kui iga tarbija individuaalne kahju on nii väike, et tarbijate poolt individuaalsete kahjunõuete esitamine on ebatõenäoline. Kohus õ riiklik ametiasutus peaks nõuetekohaselt põhjendama, miks ta kasutab konkreetsel juhul kahju hüvitamise ettekirjutuse asemel deklaratiivset otsust. [ME13]
(20)Kui sama tava tõttu kannatanud tarbijad on õmalik kindlaks teha ja nad on saanud asjaomase ajavahemiku õ ostuga seoses võrreldavat kahju, äٱ pikaajaliste tarbijalepingute puhul, õ kohus õ haldusasutus esindushagi menetlemise käigus selgelt määratleda rikkumisest mõjutatud tarbijarühma. Eelkõige õks kohus õ haldusasutus paluda rikkuval kauplejal esitada oluline teave, äٱ asjaomaste tarbijate identiteet ja tava kestus. Otstarbekust ja tõhusust silmas pidades õksid liikmesriigid kooskõlas oma riiklike õigusnormidega kaaluda tarbijatele pärast kahju hüvitamise ettekirjutuse väljastamist sellest otsese kasu saamise õmaluse pakkumist, ilma et neilt nõutaks enne kahju hüvitamise ettekirjutuse väljastamist individuaalset mandaati. [ME14]
(21)Väiksemate summadega seotud juhtumite puhul ei ole tõenäoline, et tarbijad astuksid samme oma õܲe kasutamiseks, sest jõupingutused oleksid suuremad kui individuaalne kasu. Ent kui sama tava hõlmab paljusid tarbijaid, õ liidetud kahju olla märkimisväärne. Sellistel juhtudel õ kohus õ asutus leida, et asjaomastele tarbijatele summade tagasimaksmine on ebaproportsionaalne, äٱ kui see on liiga koormav õ ebapraktiline. Seepärast oleks otstarbekam kasutada esindushagi abil saadud hüvitissummasid tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmiseks ja need tuleks suunata vastava avaliku huviga seotud tegevuse rahastamiseks, äٱ tarbijate õigusabifondi, teadlikkuse suurendamise kampaaniatesse õ tarbijaliikumisse. [ME15]
(22)Meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada rikkumise kestev mõju, õ võtta vaid lõpliku otsuse alusel, millega tuvastatakse käesoleva direktiivi kohaldamisala hõlmava liidu õiguse rikkumine, mis kahjustab tarbijate kollektiivseid huve, sealhulgas esindushagi raames väljastatud lõpliku ettekirjutuse alusel. Eelkõige õ meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada rikkumise kestev mõju, võtta vaid kohtu õ haldusasutuse lõplike otsuste alusel õigusaktide täitmise tagamise meetmete raames, mida reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004(5).
(23)Käesolevas direktiivis sätestatakse menetluskord, mis ei mõjuta eeskirju, millega kehtestatakse tarbija sisulised õigused lepingulistele ja lepinguvälistele õiguskaitsevahenditele juhul, kui on rikutud nende huve, äٱ õigus kahju hüvitamisele, lepingu lõpetamisele, hüvitisele, õ岹, parandustöödele õ hinnaalandusele. Käesoleva direktiivi alusel saab esindushagi esitada kohtusse ainult juhul, kui liidu õ liikmesriigi õigusaktides on sellised sisulised õigused sätestatud. [ME16]
(24)Käesolev direktiivKäesoleva direktiivi eesmärk on minimaalselt vajalik ühtlustamine ja see ei asenda olemasolevaid riiklikke kollektiivseid õiguskaitse mehhanisme. Võttes arvesse nende õܲraditsioone, jäetakse liikmesriikidele otsustusõigus, kas kavandada käesolevas direktiivis sätestatud esindushagi olemasoleva õ tulevase kollektiivse õiguskaitse mehhanismi osana õ alternatiivina nendele mehhanismidele, kui riiklik mehhanism on käesolevas direktiivis sätestatud korraga kooskõlas. See ei takista liikmesriikidel olemasolevat raamistikku säilitamast ega kohusta liikmesriike seda muutma. Liikmesriikidel on õmalus rakendada käesolevas direktiivis sätestatud eeskirju oma kollektiivse õiguskaitse süsteemis õ eraldi menetluse korras. [ME17]
(25)ä𱹲 üܲesindusüܲ peaksid olema oma rahastamisallika osas täiesti läbipaistvad. See puudutab nii nende tegevust üldiselt kui ka konkreetsete esindushagide rahastamist, et õmaldada kohtutel ja haldusasutustel hinnata seda, kas kolmandast isikust rahastaja ja ä𱹲 üܲe vahel õ olla huvide konflikt, ning vältida kohtuvaidluste kuritarvitamist ja hinnata, kas rahastaval kolmandal isikulä𱹲l üܲel on piisavad vahendid oma kohustuste täitmiseks ä𱹲 üܲe eestarbijate esindamiseks nende parimates huvides ja õ vajalike õigusabikulude katmiseks juhul, kui ta peaks hagi kaotama. Teave, mille pädev üܲ esitab menetluse varaseimas etapis esindushagi järelevalvega tegelevale kohtule õ haldusasutusele, peaks õmaldama sellel hinnata, kas kolmandal isikul on üldiselt ja seoses esindushagiga õmalik mõjutada ä𱹲 üܲe menetluslikke otsuseid, sealhulgas kokkuleppeid, ja kas ta rahastab esindushagi kostja vastu, kes on rahastaja konkurent, õ kostja vastu, kellest rahastaja sõltub. Kui mõni neist tingimustest leiab kinnitust, peakspeab kohtul õ haldusasutusel olema õigus nõuda ä𱹲lt üܲelt asjaomasest rahastamisest keeldumist ja vajaduse korral otsustada, et ä𱹲l üܲel ei ole konkreetse juhtumi puhul hagemisõܲ. Liikmesriigid peaksid takistama, et õigusbürood ä𱹲id esindusüܲ asutaksid. Hagi kaudne rahastamine annetuste kaudu, sealhulgas ettevõtete sotsiaalse vastutuse algatuste raames kauplejate tehtavate annetuste kaudu, on kolmanda osapoole rahastamise suhtes kõlblik tingimusel, et see vastab artiklites 4 ja 7 loetletud nõuetele, mis puudutavad läbipaistvust, sõltumatust ja huvide konflikti puudumist. [ME18]
(26)Tarbijatele tekkinud kahju hüvitamise kohtuvälise lahendamise kollektiivseid menetlusi, äٱ vahendamist, tuleks soodustada nii enne esindushagi esitamist kui ka esindushagi menetluse igas etapis. [ME19]
(27)Liikmesriigid õvad ette näha, et pädev üܲ ja kaupleja, kes on jõudnud selle kaupleja väidetavalt ebaseadusliku tava tõttu kahju saanud tarbijate hüvitise osas kokkuleppele, õvad ühiselt taotleda kohtult õ haldusasutuselt selle heakskiitmist. Sellise taotluse peaks kohus õ haldusasutus võtma vastu üksnes juhul, kui sama tavaga seoses ei ole menetluses muid esindushagisid. ä üܲ õ haldusasutus, kes kiidab heaks sellise kollektiivse kokkuleppe, peab võtma arvesse õ asjaosaliste, sealhulgas üksiktarbijate huve ja õigusi. Asjaomased üksiktarbijad peavad saama õmaluse nõustuda enda sidumisega sellise kokkuleppega õ sellest keeldudaKokkulepped peaksid olema lõplikud ja kõikide osapoolte jaoks siduvad. [ME20]
(28)Kohtul õ haldusasutusel peaks olema õigus kutsuda rikkumise toime pannud kauplejat ja esindushagi esitanud ä𱹲t üܲt üles alustama läbirääkimisi, mille eesmärk on jõuda tarbijatele kahju hüvitamise osas kokkuleppele. Otsuses kutsuda pooli üles lahendama vaidlust kohtuväliselt tuleks võtta arvesse hagiga seotud rikkumise liiki, asjaomaste tarbijate omadusi, pakutava hüvitise õmalikku liiki, poolte tahet kokkuleppele jõuda ja menetluse otstarbekohasust.
(29)Selleks et lihtsustada üksiktarbijatele kahju hüvitamist deklaratiivsete otsuste põhjal, mis on väljastatud esindushagide raames seoses kaupleja vastutusega kahju saanud tarbijate ees, peaks otsuse väljastanud kohtul õ haldusasutusel olema õigus nõuda ä𱹲lt üܲelt ja kauplejalt kollektiivse kokkuleppe saavutamist. [ME21]
(30)Kõik esindushagi raames õ lõpliku deklaratiivse otsuse alusel saavutatud kohtuvälised kokkulepped peaks kinnitama asjaomane kohus õ haldusasutus, et tagada nende seaduslikkus ja õiglus, võttes arvesse õ asjaosaliste huve ja õigusi. Asjaomased üksiktarbijad peavad saama õmaluse nõustuda enda sidumisega sellise kokkuleppegaKokkulepe on kõikide poolte suhtes siduv ega piira muid hüvitise saamise õigusi, mis õvad asjaomastel tarbijatel olla liidu õ sellest keeldudaliikmesriigi õigusaktide alusel. [ME22]
(31)Tarbijate teavitamine esindushagist on selle edukuse seisukohast määrava tähtsusega. Tarbijaid tuleks teavitada menetluses olevatest esindushagidest, asjaolust, et kaupleja tava peetakse õigusrikkumiseks, nende õܲest pärast rikkumise kindlakstegemist ja kõikidest järgnevatest sammudest, mida asjaomased tarbijad peavad tegema, eeskätt hüvitise saamise seisukohast. Mainega seotud riskid, mida seostatakse teabe levitamisega rikkumise kohta, aitavad samuti oluliselt vähendada kauplejate huvi rikkuda tarbijate õigusi.
(32)Tõhususe tagamiseks peaks teave olema asjakohane ja proportsionaalne juhtumi asjaoludega. Rikkumise toime pannud kaupleja peaksLiikmesriigid peaksid tagama, et kohus õ haldusasutus õ nõuda, et kaotanud pool teavitaks adekvaatselt teavitama kõiki tarbijaid, kes on seotud esindushagi raames väljastatud lõpliku ettekirjutuseotsusega, mis puudutab ettekirjutust ja kahju hüvitamise ettekirjutustega, samutihüvitamist, ning mõlemaid pooli juhtudel,kui tegemist on kohtu õ haldusasutuse kinnitatud kokkuleppega. Sellist teavet saab anda äٱ kaupleja veebilehel, sotsiaalmeedias, internetipõhistes kauplemiskohtades õ populaarsetes ajalehtedes, kaasa arvatud nendes, mida levitatakse üksnes elektrooniliste sidevahendite kaudu. Võimaluse korral tuleks tarbijaid teavitada individuaalselt elektrooniliste õ paberkandjal kirjade kaudu. Taotluse korral tuleks see teave puudega inimestele esitada neile kättesaadaval kujul. Tarbijate teavitamise kulud kannab kaotanud pool. [ME23]
(32a) Liikmesriike tuleks julgustada looma esindushagide tasuta riiklikku registrit, mis õks veelgi suurendada läbipaistvuskohustust. [ME24]
(33)Õiguskindluse parandamiseks, liidu õigusaktide kohaldamisel tekkida õvast vastuolust hoidumiseks ning esindushagide ja õmalike järelmeetmetena esitatavate hagide tulemuslikkuse ja menetlusliku tõhususe suurendamiseks ei tohikspeaks kohtu õ haldusasutuse väljastatud lõplikus otsuses sätestatud äܲäܲ rikkumise õ mitterikkumise kohta, sealhulgas käesoleva direktiivi kohast lõplikku ettekirjutust olla õmalik seoses kõnealuses lõplikus otsuses kindlaksmääratud rikkumise iseloomu ning selle sisulise, isikulise, ajalise ja territoriaalse ulatusega uuesti menetleda järgnevates sama kaupleja poolt toime pandud kohane lõplik ettekirjutus olema siduv kõikidele pooltele, kes esindushagis osalesid. Lõplik otsus ei tohiks piirata muid hüvitise saamise õigusi, mis asjaomastel tarbijatel liidu õ liikmesriigi õigusaktide alusel õksid olla. Kahju hüvitamine kokkuleppe alusel peaks olema siduv ka juhul, kui tegemist on sama tava, sama rikkumisega seotud hagideskaupleja ja sama tarbijaga. Kui hagi, milles taotletakse meetmeid eesmärgiga kõrvaldada rikkumise kestev mõju, sealhulgas heastamist, esitatakse muus liikmesriigis kui see, kus rikkumise õ mitterikkumise kindlaks määranud lõplik otsus väljastati, peaks otsus kujutama endast ümberlükatavat eeldust, ettõendust selle kohta, kas rikkumine on seotud juhtudel toimunud õ mitte.Liikmesriigid tagavad, et ühe liikmesriigi kohtu lõplikku otsust, millega tuvastatakse rikkumine õ selle puudumine muude hagide puhul, millega taotletakse teises liikmesriigis sama kaupleja vastu sama rikkumise eest õiguskaitset, käsitatakse vaidlustatava eeldusena. [ME25]
(34)Liikmesriigid peaksid tagama, et individuaalhagid õvad põhineda esindushagi raames väljastatud lõplikul deklaratiivsel otsusel. Selliseid hagisid peaks olema õmalik esitada kiir- õ lihtsustatud menetluse korras.
(35)Liikmesriikides kehtivad aegumistähtaegade eeskirjad ei tohiks olla takistuseks hagidele, mille aluseks on seoses kaupleja vastutusega kahju saanud tarbijate ees käesoleva direktiivi alusel tehtud lõplikus ettekirjutuses õ deklaratiivses otsuses sisalduv rikkumise kindlakstegemine. Esindushagi esitamisel peab olema aegumistähtaegadele peatav õ katkestav mõju kõnealuse hagiga seotud tarbijate kõikide hagide puhul. [ME26]
(36)Ettekirjutusi taotlevaid esindushagisid tuleks käsitleda vajaliku menetlusliku otstarbekusega. Ajutise toimega ettekirjutusi tuleks alati käsitleda kiirmenetluse teel, et hoida ära kogu õ edasine rikkumisest tulenev kahju.
(37)õԻ徱 on olulised, kui tahetakse kindlaks teha, kas konkreetne tava kujutab endast õigusrikkumist, kas on olemas selle kordumise oht, kindlaks teha rikkumisest mõjutatud tarbijad, teha otsus hüvitise kohta ja teavitada asjakohaselt asjaomaseid tarbijaid esindushagist, käimasolevast menetlusest ja selle lõplikest tulemustest. Ent ettevõtja ja tarbija suhteid iseloomustab teabe asümmeetria ning vajalik teave õ olla kaupleja ainuvalduses, mistõttu ei ole ä𱹲l üܲel sellele juurdepääsu. äatel üܲٱ peaks seepärast olema õmalik taotleda ä𱹲lt kohtult õ haldusasutuselt, et kaupleja avalikustaks õԻ徱, mis on olulised nende nõude jaoks õ vajalikud asjaomaste tarbijate piisavaks teavitamiseks esindushagist, ilma et nad peaksid täpsustama, milliseid tõendeid. Sellise avalikustamise vajadust, ulatust ja proportsionaalsust peaks esindushagi järelevalvet teostav kohus õ haldusasutus hoolikalt hindama, pidades silmas kolmandate isikute seaduslike huvide kaitset ja järgides liidu ja liikmesriigi kohaldatavaid konfidentsiaalsuse eeskirju.
(38)Esindushagide tulemuslikkuse tagamiseks tuleks rikkumise toime pannud kauplejatele määrata esindushagi raames väljastatud lõpliku otsuse täitamata jätmise eest tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed karistused.
(39)Pidades silmas asjaolu, et esindushagide esitamine on avalikes huvides ja nendega kaitstakse tarbijate kollektiivhuve, peaksid liikmesriigid tagama, et menetlusega kaasnevad kulud ei takistaks ä𱹲id üܲesindusüܲ esitamast esindushagisid käesoleva direktiivi alusel. Liikmesriigi õiguses sätestatud asjakohaseid tingimusi arvestades ei tohiks see siiski piirata asjaolu, et esindushagi kaotanud pool hüvitab õtnud poolele tema õiguskulud („kaotaja maksab“ põhimõte). Kohus õ haldusasutus ei peaks siiski mõistma kaotanud poolelt välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta õ on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed. [ME27]
(39a) Liikmesriigid peaksid tagama, et välditakse tulemustasu ning juristide tasu ja selle arvutamise meetod ei loo stiimulit sellise kohtumenetluse algatamiseks, mis on tarbijate õ asjaomaste osapoolte huvide seisukohast tarbetu ning õks takistada tarbijatel saada esindushagist täit kasu. Tulemustasu lubavad liikmesriigid tagavad, et selline tasu ei takista tarbijaid täielikku kompensatsiooni saamast. [ME28]
(40)Koostöö ja teabevahetus, head tavad ja kogemused eri liikmesriikide ä𱹲te üܲٱesindusüܲٱ vahel on osutunud kasulikuks piiriüleste rikkumiste lahendamisel. Jätkuvalt on vaja suutlikkuse suurendamise ja koostöömeetmeid ning laiendada nende meetmete kohaldamist, et hõlmata suurel arvul ä𱹲id üܲesindusüܲ kogu liidus, suurendamaks piiriülese mõjuga esindushagide kasutamist. [ME29]
(41)Piiriüleste rikkumiste tulemuslikuks lahendamiseks tuleb tagada vastastikune õigusliku staatuse tunnustamine selliste ühes liikmesriigis eelnevalt määratud ä𱹲te üܲٱ puhul, kes on volitatud esitama esindushagi teises liikmesriigis. Lisaks peaks eri liikmesriikide ä𱹲tel üܲٱ olema õmalik esitada ühine esindushagi ühele ja samale foorumile ä𱹲 juristdiktsiooni vastavate eeskirjade kohaselt. Tõhususe ja tulemuslikkuse huvides peaks saama üks pädev üܲ esitada esindushagi teiste ä𱹲te üܲٱ nimel, kes esindavad eri liikmesriikide tarbijaid.
(41a) Selleks et uurida õmalust kasutada piiriüleste esindushagide korral liidu tasandi menetlust, peaks komisjon hindama õmalust luua kollektiivse õiguskaitse Euroopa ombudsman. [ME30]
(42)Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõܲe hartas tunnustatud põhimõtteid. Seepärast tuleks käesolevat direktiivi tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õܲe ja põhimõtetega, sealhulgas nendega, mis on seotud õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtumenetlusele, samuti kaitseõigusega.
(43)Seoses keskkonnaõigusega võetakse käesolevas direktiivis arvesse UNECE keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon).
(44)Käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on esindushagide mehhanismi loomine tarbijate kollektiivhuvide kaitsmiseks, et tagada kõikjal liidus kõrgetasemeline tarbijakaitse ja siseturu nõuetekohane toimimine, ei ole õmalik tõhusalt saavutada üksnes liikmesriikide meetmetega ja neid on esindushagide piiriülese iseloomu tõttu pigem õmalik paremini saavutada ühenduse tasandil. Seega õ liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(45)Vastavalt liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühisele poliitilisele deklaratsioonile selgitavate dokumentide kohta(6) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe õ mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja liikmesriikide ülevõtvate õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.
(47)Direktiiv 2009/22/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
1. peatükk
Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted
Artikkel 1
Reguleerimisese
1.Käesolevas direktiivis on sätestatud eeskirjad, mis õmaldavad ä𱹲tel üܲٱesindusüܲٱ esitada esindushagisid, mille eesmärk on kaitsta tarbijate kollektiivseid huve ning vältida samal ajalsaavutada ja kehtestada seeläbi õ kõrgel tasemel õiguskaitse ja selle kättesaadavus, vältides samas asjakohaste kaitsemeetmete abil kohtumenetluse kuritarvitamist. [ME31]
2.Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike vastu võtmast õ säilitamast sätteid, mis õmaldavad ä𱹲tele üܲٱä𱹲tel esindusüܲٱ ja teistel asjaomastel isikutelavaliku sektori asutustel kasutada muid menetluslikke vahendeid, mille eesmärk on tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmine liikmesriigi tasandil. Käesoleva direktiivi rakendamine ei anna mingil juhul alust vähendada tarbijakaitset valdkondades, mis on hõlmatud liidu õigusega. [ME32]
Artikkel 2
Kohaldamisala
1.Käesolevat direktiivi kohaldatakse suure tarbijamõjuga esindushagide suhtes, mis esitatakse kauplejate vastu I lisas loetletud liidu õigusnormide rikkumise korral, mis kahjustab õ õ kahjustadakaitsevad tarbijate kollektiivseid huve. Seda kohaldatakse riigisiseste ja piiriüleste rikkumiste suhtes, sealhulgas selliste rikkumiste suhtes, mis on enne esindushagi esitamist õ enne esindushagi lõpuleviimist lakanud. [ME33]
2.Käesolev direktiiv ei mõjuta eeskirju, millega kehtestatakse lepingulised ja lepinguvälised õiguskaitsevahendid, mida tarbijad saavad kasutada selliste rikkumiste korral liidu õ liikmesriigi õigusaktide alusel.
3.Käesolev direktiiv ei piira liidu rahvusvahelise eraõiguse normide, õ selliste normide kohaldamist, mis reguleerivad kohtualluvust, tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmise tagamist ning kohaldatavat õܲ reguleerivate õigusnormide kohaldamistlepinguliste ja lepinguväliste kohustuste suhtes kohaldatavaid eeskirju ning mida kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud esindushagide suhtes. [ME34]
3a.Käesolev direktiiv ei piira muude siseriiklikus õiguses sätestatud õiguskaitsemehhanismide kasutamist. [ME35]
3b.Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõܲe hartas ning Euroopa inimõܲe ja põhivabaduste kaitse konventsioonis tunnustatud põhimõtteid, õ õܲ õiglasele ja erapooletule kohtulikule arutamisele ning õܲ tõhusale õiguskaitsevahendile. [ME36]
Artikkel 3
õٱ
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1)„tarbija“ – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase õ kutsetegevusega;
1a)„tarbijaorganisatsioon“ – rühm, mille eesmärk on kaitsta tarbijate huve kauplejate poolt toime pandava ebaseadusliku tegevuse õ nende tegevusetuse eest. [ME37]
2)„kaupleja“ – füüsiline õ juriidiline isik, olenemata sellest, kas viimane on era- õ avalik-õiguslikus omandis, kes tegutseb tsiviilõiguslikult tsiviilõiguse normide kohaselt – kaasa arvatud teiste isikute kaudu, kes tegutsevad tema nimel õ ülesandel – eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase- õ kutsetegevusega; [ME38]
3)„tarbijate kollektiivsed huvid“ – mitme tarbija õ andmesubjekti huvid, nagu on määratletud määruses (EL)2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus); [ME39]
4)„esindushagi“ – hagi tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmiseks, mille puhul asjaomased tarbijad ei ole hagejad;
5)„tava“ – kaupleja tegevus õ tegevusetus;
6)„lõplik otsus“ – liikmesriigi kohtu otsus, mida ei ole õmalik õ ei ole enam õmalik edasi kaevata, õ haldusasutuse otsus, mida ei saa enam kohtulikult läbi vaadata;
6a)„tarbijaõigus“ – tarbijate kaitseks vastu võetud liidu ja siseriiklik õigus. [ME40]
2. peatükk
Esindushagid
Artikkel 4
ä𱹲 üܲesindusüܲ [ME41]
1.Liikmesriigid peavad tagama, et esindushagisid saavad esitada ä𱹲 üܲ, mis on nende taotlusel selleks eelnevalt määratud ja avalikult kättesaadavasse nimekirja kantud. Liikmesriigid õ nende kohtud määravad oma territooriumil vähemalt ühe ä𱹲 esindusüܲe, kes esitab esindushagisid artikli 3 lõike 4 tähenduses.
Liikmesriik määrab üܲe ä𱹲ks üܲesindusüܲ, kui see vastab õle järgmistele kriteeriumidele: [ME42]
a)see on nõuetekohaselt loodud liikmesriigi õiguse alusel;
b)sellel on selle põhikiri õ muu juhtimisdokument ja selle pidev tegevus, sealhulgas tarbijate huvide kaitse ja kaitsemine, näitavad selle õܲatud huvi, et käesoleva direktiiviga hõlmatud liidu õigusnormide täitmine oleks tagatud; [ME43]
c)see on mittetulunduslikku laadi.
ca)see tegutseb viisil, mis on sõltumatu muudest üܲٱst ja muudest isikutest kui tarbijad, õ turuosalistest, kellel õ olla esindushagi tulemuste suhtes majandushuvi; [ME44]
cb)sel ei ole hageja õigusbüroodega finantskokkuleppeid, mis väljuvad tavapärase teenuseosutamise lepingu raamidest; [ME45]
cc)see on kehtestanud sisemenetlused, et vältida huvide konflikti enda ja oma rahastajate vahel; [ME46]
Liikmesriigid näevad ette, et pädev esindusüܲ avalikustab asjakohaste vahendite abil, äٱ oma veebisaidil, lihtsas ja arusaadavas keeles, kuidas teda rahastatakse, oma organisatsioonilise ja juhtimisstruktuuri, oma eesmärgid ja töömeetodid ning tegevuse.
Liikmesriigid hindavad korrapäraselt, kas pädev üܲesindusüܲ vastab jätkuvalt nendele kriteeriumidele. Liikmesriigid tagavad, et pädev üܲesindusüܲ kaotab oma staatuse selle direktiivi raames, kui ta ei vasta enam ühele õ mitmele esimeses alalõigus loetletud kriteeriumile.
Liikmesriigid koostavad loetelu esindusüܲٱst, kes vastavad õ 1 loetletud kriteeriumidele, ja teevad selle üldsusele kättesaadavaks. Nad edastavad selle loetelu komisjonile ja ajakohastavad seda vajaduse korral.
Komisjon avaldab liikmesriikidelt saadud esindusüܲٱ loetelu üldsusele kättesaadavas veebiportaalis. [ME47]
1a.Liikmesriigid õvad sätestada, et juba enne käesoleva direktiivi jõustumist siseriikliku õiguse kohaselt määratud avaliku sektori asutused säilitavad õiguse saada esindusüܲe staatus käesoleva artikli tähenduses. [ME48]
2.Liikmesriigid õvad määrata ä𱹲 üܲe juhtumipõhiselt konkreetse esindushagi jaoks tema taotlusel, kui ta vastab õ 1 esitatud kriteeriumidele. [ME49]
3.Liikmesriigid peavad tagama, et õ tarbijate organisatsioonid ja sõltumatud, mis vastavad õ 1 loetletud kriteeriumidele, ja avaliku sektori asutused vastavad ä𱹲 üܲeesindusüܲe staatusele. Liikmesriigid õvad ä𱹲teks üܲٱksesindusüܲٱks määrata tarbijate organisatsioonid, mis esindavad rohkem kui ühe liikmesriigi tarbijaid. [ME50]
4.Liikmesriigid õvad kehtestada eeskirjad, millega määratakse kindlaks, millised ä𱹲 üܲ õvad taotleda kõiki artiklites 5 ja 6 osutatud meetmeid ja millised ä𱹲 üܲ õvad taotleda ainult üht õ mitut sellist meedet. [ME51]
5.õs 1 osutatud kriteeriumide täitmine ä𱹲 üܲe poolt ei piira kohtu õ haldusasutuse õܲkohustust uurida, kas ä𱹲 üܲe eesmärk õܲab konkreetse juhtumi puhul hagi esitamist artikli 4 ja artikli 5 lõike 1 kohaselt. [ME52]
Artikkel 5
Tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagid
1.Liikmesriigid peavad tagama, et üksnes artikli 4 lõike 1 kohaselt määratud ä𱹲 üܲesindusüܲ saavad esitada esindushagisid liikmesriikide kohtutele õ haldusasutustele, tingimusel et on olemas otsene seos üܲe põhieesmärkide ja liidu õigusest tulenevate õܲe vahel, mida on väidetavasti rikutud ja millega seoses hagi esitatakse.
ä𱹲 esindusüܲ õvad siseriikliku õ liidu õiguse alusel vabalt valida menetluse, millega tagatakse tarbijate kollektiivse huvi kaitse kõrgem tase.
Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi kohtutel õ haldusasutustel ei ole menetluses muid hagisid, mis on seotud sama tava, sama kaupleja ja samade tarbijatega. [ME53]
2.Liikmesriigid peavad tagama, et ä𱹲tel üܲٱesindusüܲٱ, sealhulgas eelnevalt määratud avaliku sektori asutustel, on õigus esitada esindushagisid, millega taotletakse järgmisi meetmeid: [ME54]
a)ettekirjutus ajutise meetmena, et peatada ebaseadusliku tava kasutamine õ, kui tava ei ole veel kasutatud, kuid seda on kavas kasutada, keelata see ebaseaduslik tava; [ME56]
b)ettekirjutus, millega määratakse kindlaks, et tava kujutab endast õigusrikkumist, ja vajaduse korral peatatakse tava kasutamine, õ kui tava ei ole veel kasutatud, kuid seda on kavas kasutada, keelatakse see tava.
Ettekirjutuste taotlemisel ei tohi ä𱹲ٱ üܲeltesindusüܲelt nõuda asjaomaste üksiktarbijate mandaati õega tõendite esitamist asjaomaste tarbijate tegeliku kaotuse õ kahju kohta õ kaupleja tahtlikkuse õ hooletuse kohta. [ME55]
3.Liikmesriigid peavad tagama, et ä𱹲tel üܲٱesindusüܲٱ on õigus esitada esindushagisid, millega taotletakse meetmeid eesmärgiga kõrvaldada rikkumise kestev mõju. Kõnealuste meetmete taotlemise aluseks on lõplik otsus, sealhulgas lõike 2 punktis b osutatud lõplik ettekirjutus, milles tehakse kindlaks, et tava kujutab endast I lisas loetletud liidu õigusnormide rikkumist, mis kahjustab tarbijate huve. [ME57]
4.Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 4 kohaldamist, peavad liikmesriigid tagama, et ä𱹲tel üܲٱ oleks õmalik taotleda meetmeid, millega kõrvaldatakse rikkumise kestev mõju, ja õ 2 osutatud meetmeid ühe esindushagi raames. [ME58]
Artikkel 5a
Kollektiivhagide register
1.Liikmesriigid õvad esindushagide jaoks luua riikliku registri, mis on elektrooniliselt ja/õ muul viisil õle huvitatud isikutele tasuta kättesaadav.
2.Registreid avaldavad veebisaidid õmaldavad juurdepääsu igakülgsele ja objektiivsele teabele, mis käsitleb hüvitise saamise olemasolevaid meetodeid, sealhulgas kohtuväliseid meetodeide, ning pooleliolevaid esindushagisid.
3.Riiklikud registrid ühendatakse omavahel. Kohaldatakse määruse (EL)2017/2394 artiklit 35. [ME59]
Artikkel 6
Kahju hüvitamise meetmed
1.Artikli 5 lõike 3 kohaldamisel peavad liikmesriigid tagama, et ä𱹲tel üܲٱesindusüܲٱ oleks õigus esitada esindushagisid, milles taotletakse kahju hüvitamise ettekirjutust, millega nõutakse kauplejalt muu hulgas olenevalt asjaoludest hüvitist, 貹Իܲö, asendamist, hinna alandamist, lepingu lõpetamist õ tasutud hinna hüvitamist. Liikmesriik õ nõuda enne deklaratiivse otsuse tegemist õ, aga ei pruugi nõuda enne kahju hüvitamise ettekirjutuse väljastamist asjaomaste üksiktarbijate mandaati. [ME60]
Kui liikmesriik ei nõua esindushagiga ühinemiseks üksiktarbija mandaati, õmaldab see liikmesriik siiski nendel isikutel, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kus hagi esitatakse, ühishagis osaleda, kui nad andsid oma otsese mandaadi ühishagis osalemise kohta kohaldatava tähtaja jooksul. [ME61]
ä üܲesindusüܲ peab esitama piisavakogu vajaliku teabe, mida nõutakse liikmesriigi õigusaktide kohaselt hagi õԻ岹, sealhulgas hagiga seotud tarbijate ning lahendatavate fakti- ja õigusküsimuste kirjelduse. [ME62]
2.Erandina õt 1 õvad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel volitada kohut õ haldusasutust väljastama kahju hüvitamise ettekirjutuse asemel deklaratiivse otsuse seoses kaupleja vastutusega I lisas loetletud liidu õigusnormide rikkumise tõttu kahju saanud tarbijate ees, kui asjaomastele tarbijatele tekitatud individuaalse kahju omaduste tõttu on hüvitise suuruse kindlaksmääramine keeruline. [ME63]
3.Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:
a)rikkumisest mõjutatud tarbijad on õmalik kindlaks teha ja nad on kannatanud sama tava tõttu ajavahemikku ja ostu arvestades võrreldavat kahju. Sellistel juhtudel ei ole asjaomastelt üksiktarbijatelt saadud mandaat hagi algatamise tingimus. Hüvitis suunatakse asjaomastele tarbijatele;
b)tarbijad on kannatanud väikeses summas kahju ning hüvitise jaotamine nende vahel oleks ebaproportsionaalne meede. Sellistel juhtudel peab liikmesriik tagama, et üksiktarbijate mandaati ei nõuta. Hüvitist kasutatakse avalikes huvides, teenimaks tarbijate kollektiivseid huve. [ME64]
4.õٱõ 1, 2 ja 3 kohase lõpliku otsuse alusel saadud hüvitis ei piira muid hüvitise saamise õigusi, mis õvad asjaomastel tarbijatel olla liidu õ liikmesriigi õigusaktide alusel. Selle sätte kohaldamisel järgitakse res judicata põhimõtet. [ME65]
4a.Kahju hüvitamise meetmete eesmärk on tagada asjaomastele tarbijatele kahju täielik hüvitamine. Kui pärast hüvitamist jääb alles vahendeid, mille kohta hagi ei esitatud, otsustab kohus, kes saab järgijäänud summa. Järgijäänud vahendeid ei tohi anda ä𱹲le esindusüܲele ega kauplejale. [ME66]
4b.Karistuslikud kahjuhüvitised, mis viivad kantud kahju ülemäärase hüvitamiseni hageja poolt, on eriti keelatud. Näiteks massikahju olukorras kahjustada saanud tarbijatele antav hüvitis ei tohi ületada summat, mille kaupleja liikmesriigi õ liidu kohaldatava õiguse kohaselt võlgneb, et katta tarbijate individuaalselt kantud tegelik kahju. [ME67]
Artikkel 7
RahastamineEsindushagi vastuvõetavus [ME68]
1.Artikli 6 õ 1 osutatud kahju hüvitamise ettekirjutust taotlev pädev üܲesindusüܲ peab hagi menetlemise varasesvaraseimas etapis deklareerima omaesitama kohtule õ haldusasutusele täieliku finantskokkuvõtte, milles on loetletud tema üldise tegevuse rahastamisallikakõik rahastamisallikad ja hagi jaoks kasutatava rahastamisallikakogu protsessi vältel kasutatavad rahastamisallikad, et näidata huvide konflikti puudumist. Ta peab näitama, et tal on piisavad vahendid asjaomaste tarbijate esindamiseks nende parimates huvides ja teise poole kulude tasumiseks kohtuasja kaotamise korral. [ME69]
2.Liikmesriigid peavad tagama, et juhtudel, kus esindushagi rahastaja on kolmas isik, oleks kolmandal isikul keelatud:Liikmesriigi kohus õ tunnistada esindushagi vastuvõetamatuks, kui ta teeb kindlaks, et rahastamine kolmanda isiku poolt õ: [ME70]
a)mõjutada ä𱹲 üܲeesindusüܲe otsuseid seoses esindushagiga, sealhulgas kokkuleppeidesindushagi algatamist ja otsuseid kokkulepete kohta; [ME71]
b)rahastada kollektiivhagi kostja vastu, kes on rahastaja konkurent, õ kostja vastu, kellest rahastaja sõltub.
3.Liikmesriigid peavad tagama, et kohtutelkohtud ja haldusasutustel oleks õigus hinnatahaldusasutused hindavad õ 21 osutatud asjaolusid ja vastavalt sellele nõuda, et pädev üܲ keelduks asjaomasest rahastamisest, ja vajaduse korral otsustada, et ä𱹲l üܲel ei ole konkreetse juhtumi puhul hagemisõܲhuvide konflikti puudumist ja õ 2 osutatud asjaolusid esindushagi vastuvõetavuse etapis ning hilisemas etapis kohtumenetluse ajal, kui asjaolud saavad alles siis teatavaks. [ME72]
3a.Liikmesriigid tagavad, et kohtul õ haldusasutusel on õigus ilmselgelt alusetud juhtumid lõpetada menetluse õmalikult varajases etapis. [ME73]
Artikkel 7a
Põhimõte „kaotaja maksab“
Liikmesriigid tagavad, et kollektiivhagi kaotanud pool hüvitab õtnud poole kantud õigusabikulud siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustel. Kohus õ haldusasutus ei mõista siiski kaotanud poolelt välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta õ on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed. [ME74]
Artikkel 8
Kokkulepped
1.Liikmesriigid õvad ette näha, et pädev üܲesindusüܲ ja kaupleja, kes on jõudnud selle kaupleja väidetavalt ebaseadusliku tava tõttu kahju saanud tarbijate hüvitise osas kokkuleppele, õvad ühiselt taotleda kohtult õ haldusasutuselt selle heakskiitmist. Sellise taotluse peaks kohus õ haldusasutus võtma vastu üksnes juhul, kui sama kaupleja ja sama tavaga seoses ei menetleta sama liikmesriigi kohtus õ haldusasutuses muid esindushagisid. [ME75]
2.Liikmesriigid peavad tagama, et kohus õ haldusasutus õvad esindushagi kontekstis igal ajal kutsuda ä𱹲t üܲt ja kostjat pärast nendega konsulteerimist üles jõudma seoses hüvitisega mõistliku ajavahemiku jooksul kokkuleppele.
3.Liikmesriigid peavad tagama, et kohutul õ haldusasutusel, kes väljastas artikli 6 õ 2 osutatud deklaratiivse otsuse, on õigus nõuda esindushagi pooltelt, et nad saavutaksid mõistliku aja jooksul kokkuleppeseoses tarbijatele ettenähtava hüvitisega kõnealuse lõpliku otsuse alusel.
4.õٱs 1, 2 ja 3 osutatud kokkulepete suhtes kohaldatakse kohtu õ haldusasutuse kontrolli. Kohus õ haldusasutus hindab kokkuleppe seaduslikkust ja õiglust, võttes arvesse õ asjaosaliste, sealhulgas asjaomaste tarbijate huve ja õigusi.
5.Kui õ 2 osutatud kokkulepet ei saavutata ettenähtud tähtaja jooksul õ saavutatud kokkulepet ei kiideta heaks, jätkab kohus õ haldusasutus esindushagi menetlemist.
6.Asjaomased üksiktarbijad peavad saama õmaluse nõustuda enda sidumisega lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud kokkuleppega õ sellest keelduda. õ 4 kohaselt heakskiidetud kokkuleppe alusel saadud hüvitis eion õle pooltele siduv ega piira muid hüvitise saamise õigusi, mis õvad asjaomastel tarbijatel olla liidu õ liikmesriigi õigusaktide alusel. [ME76]
Artikkel 9
Teave esindushagide kohta
-1.Liikmesriigid tagavad, et esindusüܲ:
a)teavitavad tarbijaid liidu õiguse alusel antud õܲe väidetavast rikkumisest ja kavatsusest taotleda ettekirjutust õ esitada kahju hüvitamise hagi;
b)selgitavad asjaomastele tarbijatele juba eelnevalt õmalust hagiga ühineda, et tagada hagi jaoks vajalike dokumentide ja muu teabe säilitamine;
c)kui see on asjakohane, annavad teavet edasiste sammude ja õmalike õiguslike tagajärgede kohta. [ME77]
1.LiikmesriigidKui kokkuleppest õ lõplikust otsusest saavad kasu tarbijad, kes ei pruugi sellest teadlikud olla, tagavad liikmesriigid, et kaotanud pool õ mõlemad pooled kohus õ haldusasutus nõuab, et rikkuv kaupleja teavitaks mõjutatud tarbijaid enda kulul lõplikest otsustest, millega nähakse ette artiklites 5 ja6 osutatud meetmed, ja artiklis 8 osutatud heakskiidetud kokkulepetest juhtumi asjaoludega sobivaid viise kasutades ja sätestatud ajavahemiku jooksul, teavitades seahulgas vajaduse korral kõiki asjaomaseid tarbijaid individuaalselt. Liikmesriigid õvad sätestada, et teavitamiskohustust saab täita avalikult kättesaadava ja kergesti juurdepääsetava veebisaidi kaudu. [ME78]
1a.Kaotanud pool kannab tarbijate teavitamisega seotud kulud artiklis 7 sätestatud põhimõtte kohaselt. [ME79]
2.õs 1 osutatud teave sisaldab arusaadavas keeles selgitust esindushagi reguleerimiseseme, selle õiguslike tagajärgede ja vajaduse korral selle kohta, milliseid samme peavad asjaomased tarbijad järgnevalt tegema. Teabe andmise üksikasjad ja ajakava määratakse kindlaks kokkuleppel kohtu õ haldusasutusega. [ME80]
2a.Liikmesriigid tagavad, et avalikkusele tehakse teave eelseisvate, käimasolevate ja lõpetatud kollektiivhagide kohta kättesaadavaks juurdepääsetaval viisil, sealhulgas meedia kaudu ja internetis avalikul veebisaidil pärast seda, kui kohus on otsustanud, et hagi on vastuvõetav. [ME81]
2b.Liikmesriigid tagavad, et ä𱹲te üܲٱ poolt esitatud teave nõuete kohta on faktipõhine ja selles võetakse arvesse nii tarbijate õܲ teavet saada kui ka kostjate mainet puudutavaid õigusi ja õܲ ärisaladusele. [ME82]
Artikkel 10
Lõplike otsuste mõju
1.Liikmesriigid tagavad, et haldusasutuse õ kohtu lõplikus otsuseslõplikku otsust, sealhulgas artikli5 lõike 2 punktis b osutatud lõplikus ettekirjutuses tuvastatud tarbijate kollektiivseid huve kahjustavalõplikku ettekirjutust peetakse tõendiks, millega kinnitatakse rikkumise olemasolu peetakse vaieldamatult tuvastatuks, mistoimepanemine õ rikkumise puudumine, ning see on aluseks kõikidele muudele kahju hüvitamise hagidele nende riiklikes kohtutes sama kaupleja vastu samadel asjaoludel, tingimusel et sama rikkumise eestkahju ei hüvitata samadele tarbijatele kahekordselt. [ME83]
2.Liikmesriigid peavad tagama, et õ 1 osutatud lõplikku otsust, mille on teinud riiklik kohus õ haldusasutus teises liikmesriigis, peetaks ümberlükatavaks eelduseksvähemalt tõendiks, et rikkumine on toimunud. [ME84]
2a.Liikmesriigid tagavad, et ühe liikmesriigi kohtu lõplikku otsust, millega kinnitatakse rikkumine õ selle puudumine, käsitatakse muude hagide puhul, millega taotletakse teises liikmesriigis sama kaupleja vastu sama rikkumise eest õiguskaitset, vaidlustatava eeldusena. [ME85]
3.Liikmesriigid peavad tagama, et artikli 6 õ 2 osutatud lõplikku deklaratiivset otsust peetakse ümberlükatavaks eelduseks kaupleja vastutusele rikkumise tõttu kannatanud tarbijate eesLiikmesriike kutsutakse üles looma andmebaasi, mis on aluseks kõikidele muudelesisaldaks kõiki lõplikke otsuseid kahju hüvitamise hagidele nende riiklikes kohtutes sama kaupleja vastu sama rikkumise eest. Liikmesriigid tagavad, et selliseidhagide kohta, millest õks kasu olla teiste kahju hüvitamise hagisid, mille tarbijad esitavad individuaalselt, on õmalik esitada kiir- õ lihtsustatud menetluse korrasmeetmete puhul, ning jagama oma parimaid tavasid selles valdkonnas. [ME86]
Artikkel 11
Aegumistähtaegade peatamine
Liikmesriigid tagavad kooskõlas siseriikliku õigusega, et artiklites 5 ja 6 osutatud esindushagi esitamine tähendab asjaomaste tarbijateü쾱ܳٱ kõikide hagide suhtes kohaldatava aegumistähtaja peatamist õ katkestamist, kui vastavate õܲe suhtes kehtib liidu õ liikmesriigi õigusaktide alusel aegumistähtaeg. [ME87]
Artikkel 12
Menetluse otstarbekohasus
1.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada artiklis 5 ja 6 osutatud esindushagide nõuetekohaselt otstarbekohane käsitlemine.
2.Esindushagisid, millega taotletakse artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud ajutise meetme vormis ettekirjutust, käsitletakse kiirmenetluse korras.
Artikkel 13
õԻ徱
Liikmesriigid peavad tagama, et kui pädev üܲüks pool, kes on esitanud esindushagioma seisukohtade õԻ岹 piisavad mõistlikult kättesaadavad faktid ja piisavad õԻ徱,ning põhjaliku selgituse oma seisukohtade kaitsmiseks ning on märkinud, et täiendavad õԻ徱osutanud täiendavatele konkreetsetele ja selgetele tõenditele, mis on kostjateise poole käsutuses, seda taotleb, õ kohus õ haldusasutus anda riiklike menetluseeskirjade kohaselt korralduse, et kostja peab esitama sellised õԻ徱need õԻ徱 mõistlikult kättesaadavate faktide põhjal õmalikult piiratult sellele poolele esitataks, järgides liidu ja liikmesriigi kohaldatavaid konfidentsiaalsuse eeskirju. Korraldus peab olema asjaomase hagi suhtes asjakohane ja proportsionaalne ega tohi tekitada kahe poole vahel ebavõrdsust. [ME88]
Liikmesriigid tagavad, et kohtud nõuavad tõendite avaldamist üksnes proportsionaalsel määral. Selleks et teha kindlaks, kas esindusüܲe taotletav avalikustamine on proportsionaalne, võtab kohus arvesse kõikide asjaomaste poolte õܲatud huve, nimelt seda, mil määral tugineb tõendite avaldamise taotlus olemasolevatel faktidel ja tõenditel, ning kas õԻ徱, mille avaldamist taotletakse, sisaldavad konfidentsiaalset teavet. [ME89]
Liikmesriigid tagavad, et nende kohtutel on õigus nõuda teavet sisaldavate tõendite avaldamist, kui nad leiavad, et see on kahju hüvitamise hagi puhul asjakohane. [ME90]
Artikkel 14
Karistused
1.Liikmesriik peab sätestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse esindushagi raames väljastatud lõplike otsuste täitmata jätmise korral, ja võtab kõik vajalikud meetmed, et neid rakendatakse. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
2.Liikmesriigid peavad tagama, et karistusena õdakse muu hulgas määrata trahve. [ME91]
3.Trahvidest saadud tulu jaotamise üle otsustamisel peavad liikmesriigid võtma arvesse tarbijate kollektiivseid huve. Liikmesriigid õvad otsustada, et sellised tulud kantakse esindushagide rahastamiseks loodud fondi. [ME92]
4.Liikmesriigid teatavad õ 1 osutatud sätetest komisjonile hiljemalt … [direktiivi ülevõtmise kuupäev] ning samuti teatavad nad komisjonile viivitamatult sätete igast järgnevast muudatusest.
Artikkel 15
äate üܲٱesindusüܲٱ abistamine [ME93]
1.LiikmesriigidLiikmesriike julgustatakse kooskõlas artikliga 7 tagama, et ä𱹲tel esindusüܲٱ on esindushagide jaoks piisavalt vahendeid. Nad peavad võtma vajalikke meetmeid, tagamaksõiguskaitse kättesaadavuse hõlbustamiseks ja tagavad, et esindushagidega seotud menetluskulud ei oleks ä𱹲tele üܲٱe finantsiliseks takistuseks, et tõhusalt kasutada õܲ taotleda artiklites 5 ja 6 osutatud meetmeid, nagu kohaldatavate kohtulõivude õ haldustasude piiramine, neile vajaduse korral õigusabi õmaldamine õ sel eesmärgil riiklikest vahenditest rahastamise õmaldamine. [ME94]
1a.Liikmesriigid annavad struktuuritoetust üܲٱe, mis tegutsevad käesoleva direktiivi kohaldamisalas ä𱹲te üܲٱna. [ME95]
2.Liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed, tagamaks, et juhul kui ä𱹲 üܲ peavad teavitama asjaomaseid tarbijaid menetluses olevast esindushagist, õ kaupleja sellega seotud kulud hagi edukaks osutumise korral hüvitada.
3.Liikmesriigid ja komisjon toetavad ja lihtsustavad ä𱹲te üܲٱ koostööd ning nende parimate tavade ja kogemuste vahetamist ja levitamist seoses piiriüleste ja riigisiseste rikkumiste lahendamisega.
Artikkel 15a
Õiguslik esindamine ja tasud
Liikmesriigid tagavad, et juristide tasud ja nende arvutamise meetod ei tekita stiimulit sellise kohtuvaidluse algatamiseks, mis on kõikide poolte huvide seisukohast tarbetu. Eelkõige keelavad liikmesriigid tulemustasu. [ME96]
Artikkel 16
Piiriülesed esindushagid
1.Liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed, tagamaks, et iga eelnevalt ühes liikmesriigis artikli 4 lõike 1 kohaselt määratud pädev üܲesindusüܲ õ pöörduda teise liikmesriigi kohtutesse õ haldusasutustesse, kui on esitatud kõnealuses artiklis osutatud avalikult kättesaadav nimekiri. Kohtud õ haldusasutused aktsepteerivad seda nimekirjaõvad ä𱹲 üܲeesindusüܲe õigusliku staatuse õԻ徱Բläbi vaadata, aga see ei piira nende õܲ kontrollida, kas ä𱹲 üܲeesindusüܲe tegevuse laad õܲab konkreetsel juhul hagi esitamist. [ME97]
2.Liikmesriigid peavad tagama, et kui rikkumine mõjutab õ tõenäoliselt mõjutab eri liikmesriikide tarbijaid, õvad liikmesriigi ä𱹲le kohtule õ haldusasutusele esindushagi esitada mitu ä𱹲t üܲt eri liikmesriikidest, tegutsedes ühiselt õ esindatuna ühe ä𱹲 üܲe poolt, et kaitsta eri liikmesriikidest pärit tarbijate kollektiivseid huve.
2a.Liikmesriik, kus toimub kollektiivne õiguskaitse, õ nõuda mandaati tarbijatelt, kes on selle liikmesriigi residendid, ja mandaati üksiktarbijatelt, kes asuvad teises liikmesriigis, kui hagi on piiriülene. Sellisel juhul esitatakse kohtule õ haldusasutusele ja kostjale hagi alguses koondnimekiri teiste liikmesriikide õst tarbijatest, kes on mandaadi andnud. [ME98]
3.Piiriüleste esindushagide õmaldamiseks ja piiramata muudele üܲٱe liikmesriigi õigusaktide alusel antud õigusi, peavad liikmesriigid edastama komisjonile eelnevalt määratud ä𱹲te üܲٱ nimekirja. Liikmesriigid teatavad komisjonile nende ä𱹲te üܲٱ nimed ja tegevuse laadi. Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks ja ajakohastab seda.
4.Kui liikmesriigil õ komisjonil õ kauplejal tekib küsimusi seoses ä𱹲 üܲeesindusüܲe vastavusega artikli 4 õ 1 sätestatud kriteeriumidele, siis uurib kõnealuse ä𱹲 üܲe määranud liikmesriik neid küsimusi ja tühistab vajaduse korral määramise, kui üht õ mitut kriteeriumi ei täideta. [ME99]
Artikkel 16a
Avalik register
Liikmesriigid tagavad, et asjaomased riiklikud ä𱹲 asutused loovad avalikkusele kättesaadava registri ebaseaduslike tegude kohta, mille kohta on käesoleva direktiivi sätete kohaselt välja antud ettekirjutused. [ME100]
3. peatükk
õäٳٱ
Artikkel 17
Kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 2009/22/EL tunnistatakse kehtetuks alates … [direktiivi ülevõtmise kuupäev], ilma et see piiraks artikli 20 lõike 2 kohaldamist.
1.Mitte varem kui viie aasta möödumisel käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäevast hindab komisjon käesolevat direktiivi ja esitab aruande peamiste äܲe kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Hindamine viiakse läbi kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega. Aruandes hindab komisjon õ artiklis 2 ja I lisas määratletud käesoleva direktiivi kohaldamisala.
2.Hiljemalt üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist hindab komisjon seda, kas lennu- ja rongireisijate õigusi käsitlevad eeskirjad pakuvad tarbijate õܲe kaitset tasemel, mis on võrreldav käesoleva direktiivi alusel sätestatud tasemega. Kui need seda pakuvad, kavatseb komisjon teha asjakohased ettepanekud, mis õvad õ hõlmata I lisa punktides 10 ja 15 osutatud õigusaktide kõrvaldamist käesoleva direktiivi artiklis 2 määratletud kohaldamisalast. [ME101]
3.Liikmesriigid annavad komisjonile kord aastas ja esimest korda hiljemalt neli aastat pärast käesoleva direktiivi kohaldamiskuupäeva järgmist teavet, mis on vajalik õ1 osutatud aruande ettevalmistamiseks:
a)haldus- õ kohtuasutustele käesoleva direktiivi kohaselt esitatud esindushagide arv;
b)hagisid esitanud ä𱹲 üܲe liik;
c)esindushagide raames lahendatud rikkumise liik, esindushagide pooled ja esindushagidega seotud majandussektor;
d)menetluste pikkus alates hagi algatamisest kuni artiklis 5 osutatud lõplike ettekirjutuste, artiklis 6 osutatud kahju hüvitamise ettekirjutuste õ deklaratiivsete otsuste õ artiklis 8 osutatud kokkuleppe lõpliku heakskiidu vastuvõtmiseni;
e)esindushagide tulemused;
f)artikli 15 õ 3 osutatud koostöö ja parimate tavade vahetamise mehhanismis osalevate ä𱹲te üܲٱ arv.
Artikkel 18a
äٲܲ
Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, hindab komisjon, kas piiriüleseid esindushagisid saaks kõige paremini lahendada liidu tasandil, luues kollektiivse õiguskaitse Euroopa Ombudsmani. Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist koostab komisjon sellekohase aruande ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades vajaduse korral asjakohase ettepaneku. [ME102]
Artikkel 19
ÜõٳԱ
1.Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt … [18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates … [6 kuud pärast ülevõtmise tähtaega].
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse õ nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2.Liikmesriigid edastavad komisjonile siseriiklike õigusnormide teksti, mille nad võtavad vastu käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas.
Artikkel 20
ÜԱܲäٳٱ
1.Liikmesriigid peavad kohaldama käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud õigus- ja haldusnorme rikkumiste suhtes, mis algasid pärast … [käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev].
2.Liikmesriigid peavad kohaldama direktiivi 2009/22/EÜ ülevõtmiseks vastu võetud õigus- ja haldusnorme rikkumiste suhtes, mis algasid enne … [käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev].
Artikkel 21
õܲٳܳԱ
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 22
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
…,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
I LISA
ARTIKLI 2 LÕIKES 1 OSUTATUD LIIDU ÕIGUSNORMIDE LOETELU
1)Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk29)(7).
2)Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29).
3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel (EÜT L 80, 18.3.1998, lk 27).
4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta direktiiv 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta (EÜT L171, 7.7.1999, lk 12).
5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk1).
6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L311, 28.11.2001, lk 67): artiklid 86–100.
7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õܲe kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51).
8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk37): artikkel 13.
9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.septembri 2002. aasta direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust (EÜT L271, 9.10.2002, lk16).
10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise õ pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, 17.2.2004, lk 1).
11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ELTL149, 11.6.2005, lk22).
12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5.juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õܲe kohta lennureisi puhul (ELT L204, 26.7.2006, lk1).
13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 21): artikkel 1, artikli 2 punkt c ja artiklid 4 kuni 8.
14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.detsembri2006. aasta direktiiv2006/123/EÜ, teenuste kohta siseturul (ELTL376, 27.12.2006, lk36).
15)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr1371/2007 rongireisijate õܲe ja kohustuste kohta (ELT L315, 3.12.2007, lk14).
16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv87/102/EMÜ (ELT L133, 22.5.2008, lk66).
17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3): artiklid 22, 23 ja 24.
18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L353, 31.12.2008, lk 1).
19)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta direktiiv 2008/122/EÜ tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingute teatavate aspektidega (ELT L 33, 3.2.2009, lk 10).
20)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).
21)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).
22)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).
23)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr924/2009 piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr2560/2001 (ELT L266, 9.10.2009, lk11).
24)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELTL267, 10.10.2009, lk7).
25)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L285, 31.10.2009, lk10).
26)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 46).
27)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.novembri 2009.aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1): artiklid 183, 184, 185 ja 186.
28)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELTL 95, 15.4.2010, lk 1): artiklid 9, 10, 11 ja artiklid 19–26.
29)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).
30)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1).
31)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24.novembri 2010. aasta määrus (EL) nr1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr2006/2004 (ELT L334, 17.12.2010, lk1).
32)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr2006/2004 (ELT L55, 28.2.2011, lk1).
33)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9.märtsi 2011.aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõܲe kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk45).
34)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).
35)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õܲe kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L304, 22.11.2011, lk64).
36)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).
37)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.3.2012, lk22).
38)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 172, 30.6.2012, lk 10).
39)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).
40)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 63): artikkel 13.
41)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta (tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määrus) (ELT L 165, 18.6.2013, lk 1): artikkel 14.
42)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 1).
43)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L115, 25.4.2013, lk18).
44)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34): artiklid 10, 11, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 21, 22, 23, peatükk 10 ning lisad I ja II.
45)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15.mai 2014.aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L173, 12.6.2014, lk349).
46)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257, 28.8.2014, lk 214): artiklid 3–18 ja artikli 20 lõige 2.
47)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL)2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (ELT L 326, 11.12.2015, lk 1).
48)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).
49)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 98).
50)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL)2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).
51)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.novembri 2015.aasta määrus (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õܲe kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L310, 26.11.2015, lk1).
52)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 2.2.2016, lk19).
53)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
54)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).
55)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14.juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1128 võrgusisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse kohta siseturul (ELT L168, 30.6.2017, lk1).
56)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14.juuni 2017.aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel õ reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv2003/71/EÜ (ELT L168, 30.6.2017, lk12).
57)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 8).
58)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4.juuli 2017.aasta määrus (EL)2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv2010/30/EL (ELTL198, 28.7.2017, lk1).
59)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. veebruari 2018. aasta määrus (EL) 2018/302, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha õ asukoha alusel ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2006/2004 ja (EL) 2017/2394 ning direktiivi2009/22/EÜ (ELTL60, 2.3.2018, lk 1).
59a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4). [ME103]
59b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357). [ME104]
59c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused. [ME105]
59d) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 107). [ME106]
59e) Nõukogu 21. juuni 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 2136/89, milles sätestatakse sardiinikonservide ühised turustusnormid ning sardiinikonservide ja sardiinikonservilaadsete toodete müüginimetused. [ME107]
59f) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr1775/2005. [ME108]
Kõnealust direktiivi muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10.mai1999. aasta direktiiviga 1999/34/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 141, 4.6.1999, lk 20).