Euroopa Parlamendi 17.detsembri 2020.aasta resolutsioon kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia kohta ()
Euroopa Parlament,
–võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle Kyoto protokolli,
–võttes arvesse 12.detsembril 2015.aastal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21.istungjärgul (COP21) vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe),
–võttes arvesse 2013.aasta aprillis avaldatud kliimamuutustega kohanemist käsitlevat ELi strateegiat ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente,
–võttes arvesse komisjoni 12.novembri 2018.aasta aruannet kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia rakendamise kohta (),
–võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi kohanemiserinevuste aruannet 2018.aasta kohta,
–võttes arvesse komisjoni 11.detsembri 2019.aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (),
–võttes arvesse komisjoni 4.märtsi 2020.aasta ettepanekut võtta vastu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)2018/1999 (Euroopa kliimaseadus) (),
–võttes arvesse komisjoni 20.mai 2020.aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (),
–võttes arvesse komisjoni 20.mai 2020.aasta teatist „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (),
–võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruannet üleilmse soojenemise kohta 1,5°C, viiendathindamisaruannet (AR5) ja selle kokkuvõtvat aruannet, eriaruannet kliimamuutuste ja maa kohta ning eriaruannet ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas,
–võttes arvesse valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) 31.mail 2019.aastal avaldatud bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste ülemaailmset hindamisaruannet,
–võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr33/2018 „Kõrbestumine ELis: kasvav oht, mille tõkestamiseks tuleb rohkem tegutseda“,
–võttes arvesse ülemaailmse kliimamuutustega kohanemise komisjoni (Global Commission on Adaptation) 2019.aasta juhtaruannet „Adapt Now: A Global Call for Leadership on Climate Resilience“ (Kohaneda tuleb kohe: ülemaailmne üleskutse juhirolli võtmiseks kliimamuutustele vastupanuvõime valdkonnas),
–võttes arvesse ELi seitsmendat keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani2020 ja selle visiooni 2050.aasta kohta,
–võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani2030 ja kestliku arengu eesmärke,
–võttes arvesse oma 16.jaanuari 2020.aasta resolutsiooni bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15.istungjärgu (COP15) kohta(1),
–võttes arvesse oma 15.jaanuari 2020.aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta(2),
–võttes arvesse oma 28.novembri 2019.aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta(3),
–võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 25.jaanuaril 2017.aastal avaldatud näitajatel põhinevat aruannet „Climate change, impacts and vulnerability in Europe 2016“ (Kliimamuutused, nende mõju ja haavatavus Euroopas 2016.aastal),
–võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 2.aprillil 2019.aastal avaldatud näitajatel põhinevat hinnangut „Economic losses from climate-related extremes in Europe“ (Äärmuslikest ilmastiku- ja kliimaoludest põhjustatud majanduslik kahju Euroopas),
–võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 4.septembri 2019.aasta aruannet „Climate adaptation in the agricultural sector in Europe“ (Euroopa põllumajandussektori kohanemine kliimamuutustega),
–võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 4.detsembri 2019.aasta aruannet „The European environment state and outlook2020: knowledge for transition to a sustainable Europe“ (Euroopa keskkond – hetkeolukord ja väljavaated 2020.aastal: teadmised kestlikule Euroopale üleminekuks),
–võttes arvesse komisjoni peamiste teadusnõunike sõltumatu rühma 29.juuni 2020.aasta teaduslikku arvamust kliimamuutustega seotud tervisemõjudega kohanemise kohta,
–võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 8.septembri 2020.aasta aruannet „Healthy environment, healthy lives: how the environment influences health and well-being in Europe“ (Hea keskkonnaseisund, hea elu: kuidas keskkond mõjutab tervist ja heaolu Euroopas),
–võttes arvesse ÜRO Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku2015–2030,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.oktoobri 2000.aasta direktiivi2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik(4),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020.aasta määrust (EL)2020/741, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid(5),
–võttes arvesse Cancúni kohanemisraamistikku,
–võttes arvesse kliimamuutuste tagajärgedest tingitud kahju ja kahjustuste käsitlemise Varssavi rahvusvahelist mehhanismi,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.oktoobri 2007.aasta direktiivi2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta(6),
–võttes arvesse oma 8.septembri 2015.aasta resolutsiooni Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ järelmeetmete kohta(7),
–võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr33/2018 „Kõrbestumine ELis: kasvav oht, mille tõkestamiseks tuleb rohkem tegutseda“,
–võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr25/2018 „Üleujutuste direktiiv: riski hindamisel tehti edusamme, kuid kavandamist ja rakendamist tuleb parandada“,
–võttes arvesse komisjoni alt-üles analüüsil põhinevaid (PESETA) aruandeid kliimamuutustest põhjustatud majandusliku mõju kohta ELi sektorites („Projections of economic impacts of climate change in sectors of the EU based on bottom-up analysis“), eelkõige 2018.ja 2020.aasta PESETA III ja IV aruandeid,
–võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia kohta (O-000075/2020 – B9-0075/2020),
–võttes arvesse kodukorra artikli136 lõiget5 ja artikli132 lõiget2,
–võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,
A.arvestades, et täheldatud kliimamuutused avaldavad juba ulatuslikku mõju ökosüsteemidele (ja eelkõige bioloogilisele mitmekesisusele), sotsiaal- ja majandussektoritele (suurenev ebavõrdsus) ja inimeste tervisele; arvestades, et oluline on vältida ökosüsteemidele ja elusloodusele mitmete ja sageli omavahel seotud ohtude tekkimist, sealhulgas elupaikade kadumist ja halvenemist; arvestades, et kliimamuutuste mõju registreeritakse jätkuvalt kogu maailmas ja ELis, ning arvestades, et on täiendavaid tõendeid selle kohta, et tulevased kliimamuutused suurendavad äärmuslikke kliimaolusid paljudes ELi piirkondades ja kolmandates riikides ning vallandavad nakkuskandjate sissetungi, mis võib kaasa tuua varem ELis likvideeritud nakkushaiguste taaspuhkemise; arvestades, et kliimamuutustega kohanemine ei ole mitte ainult ELi majanduslikes huvides, vaid on hädavajalik ka üldsuse heaolu tagamiseks;
B.arvestades, et kliimamuutused mõjutavad ja hakkavad prognooside kohaselt mõjutama ELi liikmesriike, piirkondi ja sektoreid erinevalt; arvestades, et ranniku- ja saarepiirkonnad on kliimamuutuste mõjude suhtes eriti haavatavad; arvestades, et kohanemisvõime on ELi piirkondades väga erinev ning ELi saarte ja äärepoolseimate piirkondade kohanemisvõime on piiratud; arvestades, et kohanemisstrateegiates tuleks samuti innustada üleminekut kestlikule arengule haavatavates piirkondades, nagu saared, tuginedes keskkonnahoidlikele ja looduspõhistele lahendustele; arvestades, et Vahemere piirkond kannatab tulevikus rohkem kuumusest tingitud inimeste suremuse, veepuuduse, kõrbestumise, elupaikade kadumise ja metsatulekahjude tõttu;
C.arvestades, et korallrahud ja mangroovid, mis on olulised looduslikud süsiniku sidujad, on kliimamuutuste tõttu ohus;
D.arvestades, et mulla seisund on kõrbestumise mõju leevendamisel peamine tegur, kuna muld on suurim süsiniku reservuaar ning kõigi ökosüsteemide ja põllukultuuride alustala, millel on märkimisväärne veesäilitusvõime ja oluline roll ühiskonna vastupanuvõime suurendamisel keskkonnamuutuste suhtes;
E.arvestades, et veesektor, põllumajandus, kalandus, metsandus ning maismaa ja mere bioloogiline mitmekesisus on omavahel tihedalt seotud ning on samuti seotud maakasutuse ja rahvastiku muutumisega; arvestades, et kliimamuutuste mõju mujal maailmas võib ELi mõjutada kaubanduse, rahvusvaheliste rahavoogude, rahvatervise, rände ja julgeoleku kaudu;
F.arvestades, et veesektori üldine energiatarbimine ELis on märkimisväärne ja see peab olema tõhusam, et aidata kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele, ELi 2030.aasta kliimaeesmärkide saavutamisele ja eesmärgile saavutada 2050.aastaks CO2-neutraalsus;
G.arvestades, et veepoliitika raamdirektiiv ei sisalda erisätteid kliimamuutuste mõjuga tegelemiseks; arvestades, et teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta tunnistab komisjon siiski, et põhja- ja pinnavee looduslikud funktsioonid tuleb taastada;
H.arvestades, et hoonete arvele langeb umbes 40% kogu ELi energiatarbimisest ning 36% süsinikdioksiidi heitkogustest, ning arvestades, et nende põhjalik renoveerimine, sealhulgas etapiviisiline täielik renoveerimine on seetõttu väga oluline, et saavutada ELi 2050.aastaks seatud kasvuhoonegaaside netonullheite eesmärk;
I.arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangul ulatus äärmuslikest ilmastiku- ja kliimaoludest tulenev kahju aastatel1980–2017 ELi 28liikmesriigis 426miljardi euroni ning kliimamuutustest tulenevad prognoositavad kahjukulud on eeldatavasti suured isegi Pariisi kokkuleppe rakendamisel; arvestades, et neid kulusid tuleks arvesse võtta rakendatavate meetmete kulude-tulude analüüsis; arvestades, et kliimamuutustele vastupanuvõimelised investeeringud võivad piirata kliimamuutuste kahjulikku mõju ja seega vähendada kohanemiskulusid; arvestades, et kliimamuutuste mõjul väljaspool ELi on tõenäoliselt mitmeid majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi tagajärgi ELile, sealhulgas kaubanduse, rahvusvaheliste rahavoogude, kliimast tingitud ümberasumise ja julgeoleku kaudu; arvestades, et kliimamuutustega kohanemiseks vajalikke investeeringuid ei ole veel hinnatud ega mitmeaastase finantsraamistiku kliimavaldkonna eraldistesse lisatud;
J.arvestades, et kliimamuutusi ja nende mõju saab oluliselt vähendada ambitsioonika ülemaailmse leevenduspoliitika abil, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe leevenduseesmärgiga; arvestades, et praegused heitkoguste vähendamise kohustused ei ole Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks piisavad ning toovad kaasa globaalse soojenemise üle 3°C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega;
K.arvestades, et kliimamuutustega kohanemine on vajalik, et prognoosida kliimamuutuste praegust ja tulevast kahjulikku mõju ja tulla sellega toime ning ennetada või vähendada kliimamuutustest tulenevaid lühi- ja pikaajalisi riske; arvestades, et töökindel ELi kohanemisstrateegia on haavatavate piirkondade ja sektorite ettevalmistamiseks põhjapaneva tähtsusega; arvestades, et uude strateegiasse tuleks paremini integreerida ühised rahvusvahelised püüdlused, muu hulgas kestliku arengu, bioloogilise mitmekesisuse ja katastroofiohu vähendamise valdkonnas;
L.arvestades, et mehhanismid, millest rahastatakse kohanemismeetmeid, mille eesmärk on tegeleda kahju ja kahjustuste või kliimast tingitud ümberasumisega, on tõhusamad, kui naised, sh kohapeal tegutsevad naised, saavad kavandamisprotsessis, otsuste tegemises ja rakendamises täielikult osaleda; arvestades, et naiste teadmistest, sh kohalikke ja põliseid olusid puudutavatest teadmistest, võib olla kasu katastroofide ohjamisel, bioloogilise mitmekesisuse suurendamisel, veemajanduse ja toiduga kindlustatuse parandamisel, kõrbestumise ennetamisel, metsade kaitsmisel, taastuvenergia tehnoloogiale kiire ülemineku tagamisel ja rahvatervise toetamisel;
M.arvestades, et kliimamuutustega seotud terviseohud mõjutavad inimesi, eelkõige mõnda haavatavat rühma (eakad, lapsed, välitingimustes töötajad ja kodutud); arvestades, et need ohud suurendavad muu hulgas äärmuslikest ilmastikunähtustest (kuumalained, tormid, üleujutused, metsapõlengud) ja tekkivatest nakkushaigustest (mille levikut, ajastust ja intensiivsust mõjutavad temperatuuri, niiskuse ja sademete muutused) tingitud haigestumust ja suremust; arvestades, et ökosüsteemide muutused võivad samuti suurendada nakkushaiguste ohtu;
N.arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel põhjustavad prognoositavad kliimamuutused 2030.aastaks ligikaudu 250000täiendavat surmajuhtumit aastas;
O.arvestades, et ökosüsteemide, näiteks metsade, rohu- ja turbamaade ning märgalade taastamine toob kaasa positiivse muutuse vastava maakasutussüsteemi süsinikubilansis ning on nii leevendav kui ka kohanemismeede;
P.arvestades, et investeerimine keskkonnakatastroofide ennetamisse võib tõhusalt parandada kliimamuutustega kohanemist ning vähendada kliimaga seotud äärmuslike ilmastikunähtuste sagedust ja intensiivsust;
Q.arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2019.aastal avaldatud kliimamuutusi ja maad käsitleva eriaruande kohaselt on suure süsinikusisaldusega ökosüsteemide kaitsel vahetu positiivne mõju kliimamuutustele; arvestades, et taastamismeetmete ja maakasutussüsteemidega seotud muude meetmete positiivne mõju ei ole vahetu;
R.arvestades, et eesmärk saavutada veekogude hea ökoloogiline seisund on kliimamuutustega kohanemisel otsustava tähtsusega, kusjuures veekogude ökoloogiline seisund on muutuva kliima tõttu üha suurema surve all;
Üldised märkused
1.rõhutab, et kliimamuutustega kohanemine on vajalik liidu kui terviku ning kõigi riikide ja piirkondade jaoks, et minimeerida kliimamuutuste kahjulikku ja pöördumatut mõju, rakendades samal ajal ambitsioonikaid leevendusmeetmeid, et teha jõupingutusi selleks, et hoida globaalne soojenemine alla 1,5°C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, kasutada täiel määral ära kliimamuutustele vastupanuvõimelise majanduskasvu ja kestliku arengu võimalusi ning maksimeerida kasu, mis kaasneb muude keskkonnapoliitika meetmete ja keskkonnaalaste õigusaktidega; rõhutab sellega seoses oma vankumatut pühendumust Pariisi kokkuleppes kindlaks määratud ülemaailmsele kohanemise eesmärgile;
2.tunnistab, et ELi linnad ja piirkonnad seisavad juba praegu silmitsi kliimamuutuste ulatuslike kahjulike mõjudega, nagu äärmuslikud vihmasajud, üleujutused ja põuad, ning et need nähtused kujutavad endast keskkonna-, majanduslikke ja ohutusriske kohalikele kogukondadele ja ettevõtjatele; on seisukohal, et tulevane strateegia peaks seda pakilisust kajastama ja pakkuma sellega seoses välja asjakohased meetmed;
3.soovitab Euroopa Liidu Solidaarsusfondi reageerimisvõimet täiendada ennetavalt kavandatud kliimamuutustega kohanemisega, mis vähendab ELi territooriumi ja selle elanike haavatavust kohanemisvõime suurendamise ja tundlikkuse vähendamise abil;
4.väljendab oma toetust ülemaailmsele kliimamuutustega kohanemise komisjonile seoses selle tööga kliimamuutustega kohanemisele tähelepanu juhtimisel;
5.nõuab taas suurema tähelepanu pööramist kliimamuutustega kohanemisele; nendib seepärast rahuloluga, et komisjon esitab uue strateegia, mis on ELi kliimapoliitika oluline osa, ning palub tal esitada strateegia viivitamata; peab seda võimaluseks näidata, et EL on ülemaailmselt juhtpositsioonil ülemaailmse kliimamuutustele vastupanu võime suurendamisel rahastamise kasvu ning teadusuuringute, teenuste, tehnoloogia ja kohanemistavade edendamise kaudu; on seisukohal, et uus strateegia peaks olema lahutamatu osa Euroopa rohelisest kokkuleppest, mille eesmärk on ehitada üles vastupanuvõimeline EL, luues ja säilitades süsteemid, millel on kiiresti muutuvas kliimas suur kohanemis- ja reageerimisvõime, edendades kestlikku majandusarengut, kindlustades elukvaliteedi ja rahvatervise, tagades vee ja toiduga kindlustatuse, austades ja kaitstes bioloogilist mitmekesisust, võttes kasutusele puhtad energiaallikad ning tagades kliima ja sotsiaalse õigluse; väljendab heameelt kliimamuutustega kohanemise juhtimiskorra tõhustamise üle Euroopa kliimaseaduse raames;
6.kiidab heaks komisjoni 2018.aasta novembri hinnangu kliimamuutustega kohanemist käsitlevale ELi strateegiale ja võtab teadmiseks komisjoni järelduse, et strateegia laiaulatuslikud eesmärgid ei ole täielikult täidetud, kuid edusamme on tehtud kõigi selle üksikmeetmete osas; on sellega seoses veendunud, et uues strateegias seatud eesmärgid peavad olema ambitsioonikamad, et EL oleks kliimamuutuste prognoositavaks kahjulikuks mõjuks valmis;
7.nõuab, et kliimamuutustega kohanemist võetaks arvesse taristu ehitamisel ja olemasoleva taristu renoveerimisel kõikides sektorites ja ruumilises planeerimises, ning nõuab ruumilise planeerimise, hoonete, kogu asjakohase taristu ja muude investeeringute tõhusat kliimakindluse tagamist, eelkõige eelhindamise abil, et hinnata projektide suutlikkust tulla toime keskmise pikkusega ja pikaajalise kliimamõjuga globaalse temperatuuri tõusu eri stsenaariumides, et teada saada, kas need on kõlblikud liidu rahastuse saamiseks või mitte, ning tagada, et ELi rahalisi vahendeid kulutatakse tõhusalt kliimamuutustega seotud pikaajalistele projektidele; nõuab inseneristandardite ja -tavade reformimist kogu ELis, et võtta arvesse füüsilisi kliimariske;
8.rõhutab, et roheline taristu aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele looduskapitali kaitse, looduslike elupaikade ja liikide kaitse, hea ökoloogilise seisundi, veemajanduse ja toiduga kindlustatuse kaudu;
9.peab kahetsusväärseks asjaolu, et 2013.aasta strateegias ei pöörata piisavalt tähelepanu kohanemismeetmete rakendamise kiireloomulisusele; tervitab kohanemismeetmete tugevamat juhtimist osana Euroopa kliimamäärusest ja nõuab, et uus strateegia sisaldaks siduvaid ja mõõdetavaid eesmärke nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, prioriteetsete valdkondade ja investeerimisvajaduste kindlaksmääramist, sealhulgas hinnangut selle kohta, mil määral ELi investeeringud aitavad vähendada liidu üldist kliimaalast haavatavust, sagedasemat läbivaatamist koos selgete eesmärkidega, nõuetekohast hindamist ja uusimatest teadusandmetest lähtuvaid näitajaid, et mõõta strateegia rakendamisel tehtud edusamme; tunnistab vajadust ajakohastada pidevalt meetmeid ja kavasid enneolematult palju muutuvas maailmas; kutsub seetõttu komisjoni üles uut strateegiat korrapäraselt läbi vaatama ja ajakohastama kooskõlas Euroopa kliimaseaduse asjakohaste sätetega;
10.märgib samuti, et kohalike ja piirkondlike kohanemisstrateegiate arvu osas on edusammud olnud oodatust väiksemad ning liikmesriikide vahel on erinevused; julgustab liikmesriike motiveerima ja abistama piirkondi kohanemiskavade rakendamisel ja meetmete võtmisel; rõhutab, et kohanemisstrateegiates tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta territoriaalseid eripärasid ja kohalikke teadmisi; kutsub komisjoni üles tagama, et kõik ELi piirkonnad oleksid valmis kohanema ja kliimamuutuste mõjuga toime tulema; tõdeb sellega seoses linnapeade pakti olulisust, kuna see on suurendanud kohanemisalast koostööd kohalikul tasandil, ning alalise riikliku mitmetasandilise kliima- ja energiadialoogi olulisust, mis nähti ette energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevas määruses; nõuab, et Euroopa kliimapaktis suurendataks kliimamuutustega kohanemise rolli;
11.tuleb meelde, kui oluline on ohjata füüsilisi kliimariske, ning nõuab, et kohustuslikud kliimaalased riskihindamised integreeritaks kliimamuutustega kohanemist käsitlevasse ELi strateegiasse, kaasa arvatud riiklikud kohanemiskavad;
12.nõuab, et avalikud hanked oleksid kliimasõbralike materjalide ja teenuste kasutamisel eeskujuks;
13.rõhutab, kui oluline on uues strateegias veelgi edendada kliimamuutustega kohanemist piirkondades ja linnades, näiteks edendades õigusraamistikke, mis nõuavad piisavaid kohanemisstrateegiaid ning järelevalvet piirkondlikul ja linna tasandil pärast nõuetekohast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna ja noorteorganisatsioonidega, ametiühingute ja kohalike ettevõtjatega, ning pakkudes rahalisi stiimuleid nende elluviimiseks; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata selliste kõige haavatavamate geograafiliste piirkondade nagu rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade valmisoleku ja kohanemisvõime parandamisele, mida kliimamuutused looduskatastroofide ja äärmuslike ilmastikunähtuste kaudu eriti mõjutavad; peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni 2013.aasta kohanemisstrateegias puudus suurel määral sooline perspektiiv, ning rõhutab, et sooline perspektiiv võtab täielikult arvesse naiste ja tütarlaste haavatavust ning toetab ka soolist võrdõiguslikkust osalemisel;
14.rõhutab vajadust parandada piiriülest koostööd ja koordineerimist kliimamuutustega kohanemisel ning kiirel reageerimisel kliimakatastroofidele; soovitab sellega seoses komisjonil toetada liikmesriike teadmiste ja parimate tavade jagamisel mitmesugustes kliimamuutustega kohanemise püüdlustes piirkondlikul ja kohalikul tasandil;
15.rõhutab, et liikmesriikidel, piirkondadel ja linnadel tuleb suurendada oma kohanemisvõimet, et vähendada haavatavust ja kliimamuutuste sotsiaalset mõju; nõuab, et komisjon ja ELi ametid näeksid ette vajaliku suutlikkuse suurendamise ja koolituse ning raamistiku teabe ja parimate tavade nõuetekohaseks vahetamiseks kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste vahel;
16.rõhutab, et kohanemisstrateegiatega tuleks ergutada ka haavatavaid piirkondi, näiteks saari, minema üle keskkonnahoidlikel ja looduspõhistel lahendustel põhinevale mudelile, ning need peaksid suurendama iseseisvat toimetulekut, et tagada paremad elamistingimused, sealhulgas säästvad ja kohalikud põllumajandus- ja kalandustavad, vee säästev majandamine, taastuvenergia ulatuslikum kasutamine jne kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega, et suurendada nende piirkondade vastupanuvõimet ja nende ökosüsteemide kaitset;
17.märgib, et lisaks on vaja kaardistada kliimamuutuste mõju, näiteks seoses looduslike ohtude esinemisega; väljendab seetõttu heameelt juba käivitatud ELi kliimamuutuste ja tervise vaatluskeskuse projekti Climate-ADAPT üle ning julgustab komisjoni projekti edasi arendama ja laiendama, et see hõlmaks ka muid sektoreid;
18.rõhutab olulist koostoimet ja võimalikke kompromisse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise vahel; rõhutab asjaolu, et praeguse kohanemisstrateegia hindamisel on toonitatud vajadust pöörata poliitikameetmetes ja kavades suuremat tähelepanu kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise vahelisele seosele; märgib, et koostoimelised lähenemisviisid nendele küsimustele on olulised nii kliima- ja keskkonnakriisi pakilisuse kui ka vajaduse tõttu kaitsta inimeste tervist ning tugevdada ökoloogiliste ja sotsiaalsüsteemide vastupanuvõimet, tagades, et kedagi ei jäeta kõrvale; rõhutab, et kuigi ühised pingutused on olulised tõhusate leevendusmeetmete tagamiseks selle ülemaailmse piiriülese olemuse tõttu, tuleb erilist tähelepanu pöörata ka kliimamuutuste mõjule ja kohanemiskuludele igas piirkonnas, eelkõige nendes piirkondades, mis seisavad silmitsi kahekordse ülesandega panustada ülemaailmsesse leevendustegevusse ja kanda samal ajal kliimamõjuga tegelemise kasvavaid kulusid;
19.on veendunud, et kliimamuutuste kahjulik mõju võib olla suurem kui liikmesriikide kohanemisvõime; on seetõttu arvamusel, et liikmesriigid ja liit peaksid tegema koostööd, et kahju vältida, vähendada ja sellega tegeleda, nagu on ette nähtud Pariisi kokkuleppe artiklis 8; tunnistab vajadust arendada edasi kahjude ja kahjustustega tegelemiseks vajalikke meetmeid;
20.tunnistab, et kliimamuutuste mõju on piiriülene, sest see mõjutab näiteks kaubandust, rännet ja julgeolekut; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon tagaks, et uus strateegia oleks terviklik ja hõlmaks kõiki kliimamuutuste tagajärgi;
21.rõhutab, et EL peab olema valmis kliimast tingitud ümberasumiseks, ning tunnistab vajadust võtta asjakohaseid meetmeid, et kaitsta kliimamuutuste mõju tõttu ohustatud elanikkonnarühmade inimõigusi;
Looduspõhised lahendused ja roheline taristu
22.tuletab meelde, et kliimamuutused ja nende tagajärjed ei mõjuta üksnes inimesi, vaid ka bioloogilist mitmekesisust ning mere- ja maismaaökosüsteeme ning et IPBESi teedrajava aruande kohaselt on kliimamuutused tähtsuselt kolmas bioloogilise mitmekesisuse vähenemise otsene põhjustaja kogu maailmas, ning et kestlikud elatusvahendid on üliolulised, et leevendada inimtegevusest tulenevaid ohtlikke häireid kliimasüsteemis ja nendega kohaneda; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tagama suuremat sidusust 2030.aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegiast tulenevate kohanemismeetmete ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse meetmete rakendamise vahel;
23.ergutab tõeliselt sidusa ja vastupanuvõimelise üleeuroopalise loodusvõrgustiku arendamist, mis koosneb ökoloogilistest koridoridest, et vältida geneetilist eraldamist, võimaldada liikide rännet ning säilitada ja parandada terveid ökosüsteeme, võimaldades samal ajal arendada traditsioonilist, kuid kliimamuutustele vastupanuvõimelist taristut;
24.rõhutab, kui oluline on kasutada kestlikke looduspõhiseid kohanemislahendusi, kaitsta ja taastada mere- ja maismaaökosüsteeme, mis võivad samal ajal aidata leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda, kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja võidelda eri liiki reostuse vastu; nõuab, et uude strateegiasse lisataks ambitsioonikad kavad nende lahenduste tõhusamaks kasutamiseks koos piisavate rahaliste vahenditega, sealhulgas mitmeaastasest finantsraamistikust, programmist InvestEU ning taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist, ning teeb ettepaneku uurida kättesaadavate finantstoodete portfelle ja parandada rahastamistingimusi, et muuta praegust mitteoptimaalset investeerimisolukorda paremaks; nõuab lisaks, et programmi LIFE kasutataks otstarbekalt, et see võiks toimida kliimamuutustega kohanemise innovatsiooni katalüsaatorina ning muutuda ruumiks, kus eksperimenteerida, arendada ja katsetada lahendusi, et suurendada liidu vastupanuvõimet kliimamuutustega seotud ohtudele;
25.rõhutab vajadust hinnata metsade, puude ja rohelise taristu potentsiaali kliimamuutustega kohanemisel ja ökosüsteemi teenuste osutamisel ja seda rohkem ära kasutada, kuna näiteks linnapiirkondades kasvavad puud võivad lisaks muude eeliste pakkumisele, nagu õhukvaliteedi parandamine, vähendada ka äärmuslikke temperatuure; nõuab rohkemate puude istutamist linnadesse, säästva metsamajandamise toetamist ja integreeritud reageerimist metsatulekahjudele, sealhulgas näiteks neid kustutavate tuletõrjujate asjakohast koolitamist, et kaitsta ELi metsi äärmuslike ilmastikunähtuste põhjustatud hävingu eest; rõhutab, et kõik taasmetsastamise ja põllumajandusega seotud kohanemismeetmed peaksid põhinema uusimatel teaduslikel teadmistel ja neid tuleks rakendada täielikus kooskõlas ökoloogiliste põhimõtetega;
26.märgib, et nende metsaalade kindlaksmääramine, mis on jäänud oma looduslikule seisundile kõige lähemale ja millele tuleks seetõttu anda eriline kaitse, oli ELi teise, 1977.aasta keskkonnaalase tegevusprogrammi üks prioriteete; märgib lisaks, et kuigi meetmeid ei ole veel võetud, seadis EL selle prioriteediks ka 2030.aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegias; kutsub komisjoni üles viima kliimamuutustega kohanemist käsitleva tulevase ELi strateegia kooskõlla ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärkidega, eelkõige seoses kõigi ürgmetsade range kaitsega ning selle säilitamise ja taastamise eesmärkidega;
27.tõstab esile puutumatute metsa ökosüsteemide(8) rolli keskkonnastressist, sealhulgas kliimamuutustest, ülesaamisel tänu nende olemuslikele omadustele, mis võimaldavad neil maksimeerida kohanemisvõimet ja mis hõlmavad arengut võimaldavaid liine, mis on ainulaadselt kohanenud, et elada aja jooksul üle olulisi hooajalisi temperatuurimuutusi ja maastikutasandi häiringuid;
28.rõhutab, et mitmed tehnoloogialahendused võimaldavad puude taasistutamist; mõistab, et mõnel juhul võivad linnade ehitustööd kaasa tuua haljasalade hävitamise, ning toetab sellega seoses puude taasistutamist, andes neile uue elu uutes hästi kavandatud kohtades;
29.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles liigitama rohelist taristut kavandamise, rahastamise ja investeeringute seisukohast elutähtsa taristu kategooriasse;
30.märgib, et teatavad rohelise taristu osad kannatavad samuti suurema kuumuse ja muude stressirohkete tingimuste all ning et selleks, et need tekitaksid mitte ainult füüsikalisi, vaid ka füsioloogilisi jahutamisefekte, peame pakkuma neile soodsaid tingimusi, mulda ja niiskust, et need saaksid linnapiirkondades jõudsalt areneda; rõhutab seetõttu nõuetekohase rohelise linnaplaneerimise rolli, milles võetakse arvesse rohelise taristu eri komponentide vajadusi, mitte üksnes puude istutamist;
31.tunnistab ookeanide rolli kliimamuutustega kohanemisel ning rõhutab vajadust tagada ja edendada merede ja ookeanide head seisundit ja vastupanuvõimet; tuletab meelde, et IPCC eriaruandes „The Ocean and Cryosphere in a Changing Climate“ (Ookean ja krüosfäär muutuvas kliimas) täpsustati, et kliimamehhanismid sõltuvad ookeanide ja mereökosüsteemide seisundist, mida praegu mõjutavad globaalne soojenemine, reostus, merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ülekasutamine, hapestumine, hapnikusisalduse vähenemine ja rannikuerosioon; toonitab, et IPCC osutab samuti sellele, et ookean on lahenduse osa ning aitab kliimamuutuste mõju leevendada ja nendega kohaneda, ning rõhutab, et tuleb vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja ökosüsteemide reostust ning edendada looduslikke süsiniku sidujaid;
32.osutab asjaolule, et ranniku- ja mereökosüsteemide seisundi halvenemine ohustab kohalike kogukondade ja kogu majanduse füüsilist turvalisust, majanduslikku heaolu ja toiduga kindlustatust ning nõrgendab nende võimet pakkuda elutähtsaid ökosüsteemi teenuseid, nagu toit, süsinikdioksiidi säilitamine ja hapniku tootmine, ning toetada looduspõhiseid lahendusi kliimamuutustega kohanemiseks;
33.hoiatab, et teatavad rannikualad võivad sattuda suure surve alla merevee taseme tõusu ja soolase vee tungimise tõttu nii joogivee võtmiseks kasutatavatesse ranniku põhjaveekihtidesse kui ka kanalisatsiooni, samuti äärmuslike ilmastikutingimuste tõttu, millel võivad olla sellised tagajärjed nagu ikaldus, veekogude saastumine, taristu kahjustumine ja sundränne; ergutab arendama rohelist taristut rannikulinnades, mis asuvad tavaliselt märgalade lähedal, et säilitada bioloogilist mitmekesisust ja rannikualade ökosüsteeme ning tugevdada majanduse, turismi ja rannikumaastike kestlikku arengut, mis aitab samuti parandada vastupanuvõimet kliimamuutustele nendes haavatavates piirkondades, mida meretaseme tõus eriti mõjutab;
34.toetab algatusi, sealhulgas linnastrateegiate väljatöötamist ja paremat ruumilist planeerimist, et kasutada ära katuste ja muu taristu (nt pargid, linnaaiad, haljaskatused ja -seinad, õhufiltreerimisseadmed, jahedad kõnniteed, poorne betoon ja muud meetmed) potentsiaali, kuna need võivad aidata kaasa linnade kõrge temperaturi alandamisele, vihmavee säilitamisele ja taaskasutamisele ning toidu tootmisele, vähendades samal ajal õhusaastet, parandades elukvaliteeti linnades, vähendades ohte inimtervisele ja kaitstes bioloogilist mitmekesisust, sealhulgas tolmeldajaid; on veendunud, et taristu, nagu teed, parklad, raudteed, elektrisüsteemid, kanalisatsioon ja muu, tuleb muuta bioloogilise mitmekesisuse ja kliimakindlaks;
35.tunnistab, et avaliku sektori asutuste hinnangud selle kohta, millist mõju avaldavad ruumilised planeeringud ja linnaarendus veesüsteemile, võivad anda planeerimisasutustele vajalikku nõu selliste ehitusviiside kohta, mis ei põhjusta probleeme veesüsteemile; kutsub liikmesriike üles lisama sellised hinnangud strateegiatesse; kutsub liikmesriike üles koostama üleujutusohu ja üleujutusriski kaardid kooskõlas direktiivi2007/60/EÜ (üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta) artikliga6, et vähendada seeläbi üleujutuste mõju;
36.tuletab meelde, et kliimamuutused mõjutavad nii vee kvantiteeti kui ka kvaliteeti, kuna vee väiksem vooluhulk veekogudes tähendab vähem selliste kahjulike ainete lahjendamist, mis ohustavad bioloogilist mitmekesisust, inimeste tervist ja joogiveega varustamist; nõuab seetõttu paremat veemajandust linna- ja maapiirkondades, sealhulgas säästva kuivendamise loomist maa parema planeerimise kaudu, mis kaitseb ja taastab looduslikke voolusüsteeme ja loodusliku vee säilitamise meetmeid, et aidata leevendada üleujutusi ja põudasid, hõlbustada põhjavee taastumist ja tagada joogivee tootmiseks vajalike veevarude kättesaadavus; rõhutab, et kliimamuutustega kohanemise meetmed veemajanduses peaksid olema kooskõlas meetmetega, millega tõhustatakse kestlikkust ja ringlust põllumajanduses, edendatakse energiasüsteemi ümberkujundamist ning kaitstakse ja taastatakse ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust; nõuab sellega seoses tugevat seost tulevase vett, õhku ja pinnast käsitleva nullsaaste tegevuskava ja kliimamuutustega kohanemist käsitleva uue ELi strateegia vahel;
37.kutsub liikmesriike ja komisjoni üles täielikult rakendama direktiivi2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, parandades veede kvaliteeti ülesvoolu; märgib, et meetmed vee säilitamiseks ja võtmiseks ülesvoolu asuvatelt veekogudelt mõjutavad veekogusid allavoolu – ka piiriüleselt –, mis võib takistada allavoolu asuvate alade majanduslikku arengut ja piirata joogiveevarude kättesaadavust; nõuab sidusaid poliitikameetmeid kõigis piirkondades, et aidata saavutada vähemalt veekogude hea ökoloogiline seisund ELis, ning rõhutab, kui oluline on tagada veepoliitika raamdirektiivile vastav ökoloogiline läbivool ja magevee ökosüsteemi ühenduvuse märkimisväärne paranemine;
38.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama veelgi vee korduskasutamist, et vältida eri veekasutusviiside vahelisi jaotuskonflikte, tagades samal ajal joogivee tootmiseks piisavate veevarude kättesaadavuse, mis on hädavajalik, et tagada inimõigus veele;
39.märgib veesektori suurt energiatarbimist; kutsub komisjoni üles kaaluma energiatõhusaid meetmeid ja võimalust kasutada puhastatud reovett taastuvenergia kohapealse allikana; märgib, et praegust asulareovee puhastamise direktiivi ei ole pärast selle vastuvõtmist 1991.aastal kordagi läbi vaadatud; kutsub komisjoni üles vaatama läbi asulareovee puhastamise direktiivi, et tagada selle positiivne panus liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse;
Kohanemismeetmed ja järjepidevus
40.rõhutab vajadust peavoolustada kliimamuutustega kohanemine kõikides asjakohastes ELi poliitikavaldkondades, mis on suunatud kestlikumale tulevikule, nagu põllumajandus ja toiduainete tootmine, metsandus, transport, kaubandus, energeetika, keskkond, veemajandus, hooned, taristu, tööstus-, merendus- ja kalanduspoliitika, samuti ühtekuuluvuspoliitika ja kohalik areng ning sotsiaalpoliitika, ja maksimeerida nendega kaasnevaid kasusid, ning rõhutab vajadust tagada, et muud Euroopa rohelise kokkuleppe algatused oleksid kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmetega kooskõlas;
41.kutsub komisjoni üles põhjalikult hindama kõigi asjakohaste seadusandlike ja eelarveettepanekute kliima- ja keskkonnamõju ning tagama, et need oleksid täielikult kooskõlas eesmärgiga hoida globaalne soojenemine alla 1,5°C;
42.peab kahetsusväärseks asjaolu, et ELi poliitika võimaldas perioodil2014–2020 kliima- ja keskkonnakahjulikke toetusi, mis süvendas ELi ökosüsteemide vastupanuvõime vähenemist; nõuab tungivalt, et kõigis poliitikavaldkondades kohaldatavad eeskirjad hoiaksid ära sellise avaliku sektori vahendite kasutamise;
43.kutsub komisjoni üles võtma ambitsioonika lähenemisviisi eelseisvale renoveerimislainele ning võtma vastu nõuetekohased algatused, millega tagatakse tugeva kulutõhusa fookusega etapiviisiline ja põhjalik renoveerimine; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni soovi üle luua Euroopa ehitussektori insenere, arhitekte ja muud töötajaskonda ühendav Euroopa Bauhaus, nagu rõhutati 16.septembril2020 Euroopa Parlamendis peetud kõnes olukorrast Euroopa Liidus;
44.nõuab, et uus strateegia oleks kooskõlas ülemaailmse tegevuse ja kokkulepetega, nagu Pariisi kokkulepe, kestliku arengu eesmärgid ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon; palub komisjonil määrata uues strateegias kindlaks meetmed, mis edendavad ja hõlbustavad kohanemist väljaspool ELi, eelkõige vähim arenenud riikides ja väikestes saareriikides, mida kliimamuutused ja meretaseme tõus kõige rohkem mõjutavad, ning suurendada oma välistegevuse raames arenguriikidele antavat tehnilist abi ja parimate tavade jagamist;
45.nõuab, et uue kohanemisstrateegiaga edendataks ja arendataks kohanemislahendusi koos kolmandate riikidega, eelkõige maailma nendes osades, mis on kliimamuutuste suhtes kõige haavatavamad ja neist kõige enam mõjutatud; rõhutab lisaks tõhusa ja sihipärase suutlikkuse suurendamise vajadust arengumaades, kliimamuutustega kohanemise tehnoloogiate levitamist ning tarneahelates esinevaid kohustusi;
46.nõuab, et komisjon tegeleks asjakohaselt ja kiiresti kõrbestumise ja mulla degradeerumise probleemidega, mis juba mõjutavad enamikku liidu riike ja mis on muutunud üheks kliimamuutuste kõige nähtavamaks tagajärjeks, ning töötaks välja metoodika ja näitajad nende ulatuse hindamiseks; rõhutab samuti vajadust tegeleda mulla katmisega; tuletab meelde järeldusi Euroopa Kontrollikoja 2018.aasta eriaruandes „Kõrbestumine ELis: kasvav oht, mille tõkestamiseks tuleb rohkem tegutseda“, eelkõige vajadust tõhustada ELi mullaalast õigusraamistikku, tõhustada meetmeid, et täita liikmesriikide võetud kohustus saavutada hiljemalt 2030.aastaks ELis mulla degradeerumise neutraalsus, ning tegeleda paremini kõrbestumise algpõhjustega, eelkõige mittesäästvate põllumajandustavadega; peab kahetsusväärseks, et selles valdkonnas puudub spetsiaalne ELi poliitika ja meetmed; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama kohanemisstrateegia raames ELi kõrbestumise vastu võitlemise strateegia; nõuab kõrbestumise ja mulla degradeerumise vastu võitlemiseks piisavat rahastamist;
47.tunnistab kliimamuutuste ebavõrdset mõju ja asjaolu, et kahjulikud mõjud ei varieeru mitte ainult liikmesriigiti, vaid eelkõige ka piirkonniti, mõjutades nende vajadusi kohanemismeetmete järele; kutsub seetõttu komisjoni üles koostama liikmesriikidele ja piirkondadele suunised, et aidata neil suunata kohanemismeetmeid kõige tõhusamal viisil;
48.rõhutab vajadust parandada valmisolekut ja kohanemisvõimet kliimamuutustega suurel määral kokku puutuvates geograafilistes piirkondades, nagu ELi saared ja äärepoolseimad piirkonnad;
49.tunnistab, et kliimamuutuste kahjulik mõju puudutab eelkõige ühiskonna vaeseid ja ebasoodsas olukorras olevaid rühmi, kuna nende kohanemisvõime on tavaliselt piiratum ja nad sõltuvad rohkem kliimatundlikest ressurssidest; rõhutab, et kliimamuutustega kohanemise jõupingutustes tuleb käsitleda kliimamuutuste ja ulatuslike sotsiaal-majanduslike haavatavuse allikate, sealhulgas vaesuse ja soolise ebavõrdsuse vahelist seost;
50.nõuab tugevdatud sotsiaalkaitsesüsteeme, et kaitsta kõige haavatavamaid piirkondi ja inimesi kliimamuutuste kahjuliku mõju eest, ning haavatavate rühmade kindlakstegemist õiglase kohanemispoliitika kujundamisel kõigil asjaomastel valitsemistasanditel;
51.toonitab, et kohanemismeetmete valik peaks põhinema mitme kriteeriumi analüüsil, mille aluseks on tõhusus, tulemuslikkus, finantskulud, kooskõla kliimamuutuste leevendamisega, linnaperspektiiv jne; kutsub komisjoni üles töötama välja kliimakindluse määratluse, et tagada kõigi meetmete tõhusus ja otstarbekohasus;
52.rõhutab kliimamuutustega vähese kohanemise ohtu ja sellega seotud kulusid; kutsub seetõttu komisjoni üles töötama välja näitajad, millega mõõta prognoositava mõju põhjal, kas liit täidab kliimamuutustega kohanemise eesmärke või ei täida;
53.ergutab töötama välja ühiseid meetodeid ja lähenemisviise kohanemismeetmete tõhususe jälgimiseks ja hindamiseks, tunnistades samas, et kliimamuutuste mõju ja kohanemismeetmed on kohalikud ja kontekstipõhised;
Rahastamine
54.nõuab, et suurendataks rahastamist kõigil valitsemistasanditel ning et kliimamuutustega kohanemisse kaasataks avaliku ja erasektori investeeringuid; tuletab meelde oma seisukohta, milles nõutakse järgmises mitmeaastases finantsraamistikus2021–2027 ja taasterahastus „NextGenerationEU“ kliimaga seotud kulutuste 30% eesmärki ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste 10% eesmärki, mis peaks aitama kaasa nii kliimamuutuste leevendamisele kui ka nendega kohanemisele; nõuab, et kliimamuutustele vastupanuvõimet peetaks ELi rahastamise põhikriteeriumiks; on seisukohal, et Euroopa Investeerimispank (EIP) kui kliimapank peaks rahastama ka kliimamuutustega kohanemise meetmeid(9); kutsub EIPd kui ELi kliimapanka üles nõuetekohaselt rahastama kliimamuutustega kohanemist ELi poolt ja pühenduma oma kliimapanga tegevuskavas kliimamuutustega kohanemise suuremale ambitsioonikusele, ning nõuab suuremaid stiimuleid VKEdele, kellel võib olla keskne roll uuenduslike kestlike kohanemislahenduste väljatöötamisel; rõhutab, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik ja taastefond ei tohiks suurendada survet ökosüsteemidele ega vähendada nende ühenduvust ega põhjustada nende ülekasutamist, kuna ainult looduse säästev kasutamine võimaldab liidul kohaneda ohtliku inimtegevusest tingitud kliimasüsteemi häirimisega ja seda leevendada(10); nõuab piisavat rahalist toetust ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia kaitse- ja taastamiseesmärkide rakendamiseks; rõhutab vajadust muuta kliimamuutustega kohanemise rahastus kaasavaks ja sooteadlikuks;
55.peab kahetsusväärseks asjaolu, et ELi kliimameetmete rahastamise jälgimise metoodikas ei tehta vahet kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel ning et kliimavaldkonna sihtotstarbelist rahastamist on olnud raske jälgida, sest seda on kasutatud pigem arvepidamisvahendina kui poliitika kujundamise tegeliku toetusena; nõuab, et kliimavaldkonna sihtotstarbelise rahastamise süsteem oleks poliitikapõhine ja hõlmaks järelevalvekriteeriume, mis võimaldavad võrrelda ELi fonde, eristades kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist kõigi ELi eelarvevahendite lõikes;
56.ergutab ELi Solidaarsusfondi paremat kasutamist parema taastamise põhimõttele vastava rahastamismehhanismina, mis aitab kaasa ka kohanemisele ja tulevikku suunatud kavandamisele;
57.tõdeb, et kohanemine on kulukas; märgib siiski, et tegevusetusega kaasnevad kulud on eeldatavasti palju suuremad; rõhutab, kui oluline on kohanemisse investeeringute tegemine, kuna lisaks elude päästmisele ja keskkonnakaitsele võivad ennetusmeetmed olla kulutõhusamad; rõhutab ennetuspõhimõtet ning kutsub komisjoni üles töötama välja lähenemisviise tagamaks, et kohanemismeetmete võtmata jätmisest tulenevaid kulusid ei kantaks üle üldsusele, ja jõustama põhimõtet „saastaja maksab“, kohustades kohanemise eest vastutama saastajat; nõuab, et EL ja liikmesriigid tagaksid, et avaliku sektori investeeringud oleksid kliimakindlad ning samal ajal stimuleeriksid rohelisi ja kestlikke erainvesteeringuid toimima süsteemsete muutuste katalüsaatorina; on veendunud, et põhimõte „ära tekita kahju“ peaks olema tulevases kohanemisstrateegias selgelt väljendatud, eelkõige selleks, et vältida negatiivset mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja vältida vähest kohanemist;
58.väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle laiendada ELi Solidaarsusfondi kohaldamisala, et see hõlmaks rahvatervisega seotud hädaolukordi, nagu pandeemiad;
Teadlikkuse suurendamine, kohanemisalased teadmised ja teadusuuringud
59.rõhutab, kui oluline on suurendada teadlikkust kliimamuutuste, näiteks äärmuslike ilmastikunähtuste mõjust muu hulgas tervisele ja keskkonnale, ning kohanemisvajadusest ja selle kasulikkusest mitte ainult otsustajate seas, vaid ka asjakohase ja pideva teavitamise ja harimise kaudu kõigis eluetappides ja -valdkondades; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et eelarvekärpeid on tehtud sellistes olulistes programmides nagu programm „EL tervise heaks“ ja Erasmus;
60.tunnistab, et esmatähtsaid teadmistelünki ei ole kõrvaldatud ja et on tekkinud uusi lünki; kutsub seetõttu komisjoni üles tegema edasi kindlaks ja täitma teadmistelüngad, sealhulgas seoses elutähtsate sektoritega, et tagada teadlik otsuste tegemine, arendades edasi selliseid vahendeid nagu Climate-ADAPT ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kliimale keskenduv teadmis- ja innovaatikakogukond (EIT Climate-KIC); rõhutab sellega seoses, kui oluline on parem teadmiste jagamine liikmesriikide vahel, mis on endiselt ebapiisav, ning parem koordineerimine sellistes küsimustes nagu rahvusvahelised vesikonnad, üleujutuskaitse, ehituseeskirjad ja ehitus potentsiaalselt suure riskiga piirkondades; kutsub komisjoni üles looma kohanemisanalüüsi ja modelleerimise foorumit, et parandada kliimamuutuste mõju ja kohanemise mudelite kasutamist poliitika kujundamisel;
61.osutab suurele hulgale innovatsioonile, mis toetab projekte ja meetmeid kliimamuutustega kohanemise meetmete jaoks, nagu tehnoloogia arendamine, digitaalteenused jne, ning rõhutab, et EL peab toetama selliste algatuste väljatöötamist ja kasutuselevõttu;
62.rõhutab, kui oluline on toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni programmi „Euroopa Horisont“ ja muude rahastamismehhanismide abil, mis käsitlevad kliimamuutustega kohanemist, looduspõhiseid lahendusi, keskkonnahoidlikku tehnoloogiat ja muid lahendusi, mis võivad aidata võidelda kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikunähtuste vastu; tuletab samuti meelde programmi „Euroopa horisont“ potentsiaali suurendada ELi kodanike vastupanuvõimet kliimamuutustele, mis aitab seeläbi kaasa kohanemisele ka ühiskonna ümberkujundamise kaudu; peab sellega seoses kahetsusväärseks asjaolu, et teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna eelarvetes on ulatuslikult kärbitud selliseid programme nagu „Euroopa horisont“, sest need kärped vähendavad ELi konkurentsivõimet kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise tipptasemel tehnoloogia ja lahenduste valdkonnas; tuletab meelde teadlaste olulist rolli globaalse soojenemise vastu võitlemisel ja rõhutab sellega seoses rahvusvaheliste partnerite vahelise tiheda teaduskoostöö tähtsust; märgib, et põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus (EIP-AGRI) võib olla oluline vahend uute tehnoloogiate ja tavade väljatöötamisel kliimamuutustega kohanemiseks põllumajandusliku toidutööstuse süsteemides;
63.rõhutab, kui oluline on, et kohanemismeetmed põhineksid uusimatel teaduslikel teadmistel ja kättesaadavatel andmetel; võtab sellega seoses teadmiseks töö, mida on juba tehtud selliste ELi programmidega nagu Copernicus, ning rõhutab andmete kohustusliku kogumise rolli võimalikult täpsete prognooside tagamisel; nõuab teadus- ja arendustegevuse suurendamist, et leida uuenduslikke lahendusi kohanemiseks, ning sihipärast toetust digitaalsetele uuendustele, mis kasutavad digiteerimist kestlikuks ümberkujundamiseks;
64.märgib, et kliimamuutuste mõju tervisele suureneb ning et Euroopa Keskkonnaameti (EEA) tervishoidu ja kliimamuutusi käsitleva aruande ning organisatsiooni Lancet Countdown kohaselt hakatakse neid mõjusid alles praegu arvesse võtma; rõhutab seetõttu, kui oluline on uurida edasi kliimamuutuste mõju inimeste tervisele, ning nõuab, et ELi programmide, näiteks programmi „Euroopa horisont“ ja programmi LIFE kaudu investeeritaks selle valdkonna teadusuuringutesse, tehtaks sektoriülest riskihindamis- ja järelevalvealast koostööd ning suurendataks tervishoiusektori teadlikkust ja suutlikkust, sealhulgas kohalikul tasandil, ning jagataks parimaid tavasid ja uusimaid teadmisi kliimamuutustest inimeste tervisele tulenevate riskide kohta; nõuab, et kogutud andmed suunataks tervishoiu Euroopa andmeruumi;
65.kutsub komisjoni üles võtma oma strateegias arvesse vajadust tagada liikmesriikidele kliimale vastupanuvõimelised tervishoiusüsteemid, mis suudavad ennetada kliimamuutuste tagajärgi tervisele ja neile reageerida, eriti kõige haavatavamate inimeste jaoks, kaasates tervishoiukogukondi täielikult kohanemisvahendite kavandamisse; rõhutab, et see peaks hõlmama ennetusprogramme, kohanemismeetmete kavasid ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid kliimamuutuste mõju kohta tervisele, nagu surm, vigastused, äärmuslikest temperatuuridest, üleujutustest ja tulekahjudest tingitud toidu- ja veetekkeliste haiguste suurenenud oht, samuti häiritud ökosüsteemide mõju, mis toob kaasa haiguste, muutunud õietolmuhooaegade ja allergia riski; kutsub komisjoni samuti üles eraldama vajalikke vahendeid siirutajatega levivate haiguste seirevõrgustiku ja entomoloogilise seire säilitamiseks ja edasiarendamiseks ning selle nõuetekohaseks rakendamiseks liikmesriikides;
Varajane hoiatamine ja kiirreageerimine
66.nõuab, et uues strateegias pöörataks rohkem tähelepanu kriiside ennetamisele ja nendeks valmisoleku kavandamisele ning kriisiohjamisele ja katastroofidele reageerimisele, sealhulgas pandeemiate korral, kasutades ära kõiki koostoimeid tugevdatud liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga ning kaasates aktiivselt selliseid ELi ameteid nagu EEA ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC); on arvamusel, et liikmesriigid peaksid koordineerima selliste valmisolekukavade koostamist liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga selle hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse kaudu; kutsub komisjoni üles töötama välja suunised linnade kuumusega seotud hädaolukordade kohta ning ergutama sellega seoses parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel;
67.nõuab tungivalt, et liikmesriigid töötaksid välja asjakohased ennetus- ja kiirreageerimiskavad selliste kliimakatastroofide puhuks nagu kuumalained, üleujutused ja põud, milles võetakse arvesse piirkondade, näiteks piiri- või rannikualade eripära, ning mis sisaldavad piiriülese tegevuse mehhanisme, mis tagab jagatud vastutuse ja solidaarsuse liikmesriikide vahel ja kolmandate riikidega; rõhutab vajadust võtta vastu kliimamuutuste tagajärgedega kokku puutuvate territooriumide ja linnade kohanemisstrateegia, mille aluseks on uus innovaatiline ökosüsteemil põhinev lähenemisviis riskiennetusele ja -juhtimisele, eelkõige määrates kindlaks taganemisalad, üleujutuskindlad alad, loodusliku kaitse ja juhul, kui see on oluline, tehiskaitse;
68.palub riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel luua õigeaegse varajase hoiatamise süsteemid ja valmistada ette asjakohased vahendid, et reageerida äärmuslikele ilmastikunähtustele ning muudele kliimamuutuste ja pandeemiate negatiivsetele mõjudele;
o oo
69.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.
Watson, J. E. M. jt: „The exceptional value of intact forest ecosystems“, Nature, Ecology and Evolution, 2. kd, nr 4, Macmillan Publishers Limited, London,2018.
Euroopa Parlamendi 23.juuli 2020.aasta resolutsioon Euroopa Ülemkogu 17.–21.juuli 2020.aasta erakorralise kohtumise järelduste kohta, Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0206.