Euroopa Parlamendi 13.juuni 2023.aasta resolutsioon ELi suurte transporditaristu projektide, nende rakendamise ning ELi vahendite seire ja kontrolli kohta ()
Euroopa Parlament,
–võttes arvesse nõukogu 17.detsembri 2020.aasta määrust (EL,Euratom)2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks2021–2027(1),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.veebruari 2021.aasta määrust (EL)2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu(2),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18.juuli 2018.aasta määrust (EL,Euratom)2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr1296/2013, (EL) nr1301/2013, (EL) nr1303/2013, (EL) nr1304/2013, (EL) nr1309/2013, (EL) nr1316/2013, (EL) nr223/2014 ja (EL) nr283/2014 ja otsust nr541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL,Euratom) nr966/2012(3) (edaspidi „finantsmäärus“),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7.juuli 2021.aasta määrust (EL)2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr1316/2013 ja (EL) nr283/2014(4),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.detsembri 2013.aasta määrust (EL) nr1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr661/2010/EL (TEN‑T määrus)(5),
–võttes arvesse komisjoni 14.detsembri 2021.aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrust (EL)2021/1153 ja määrust (EL) nr913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr1315/2013 (),
–võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 16.juuni 2020.aasta eriaruannet10/2020 „ELi transporditaristud: megaprojektide elluviimist tuleb kiirendada, et saavutada võrgust oodatav kasu õigeaegselt“,
–võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 25.novembri 2021.aasta ülevaadet nr05/2021 „ELi raamistik suurte transporditaristu projektide jaoks: rahvusvaheline võrdlus“,
–võttes arvesse oma varasemaid otsuseid ja resolutsioone Euroopa Komisjoni 2017.(6), 2018.(7), 2019.(8) ja 2020.aasta(9) eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,
–võttes arvesse kodukorra artiklit54,
–võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,
–võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (9‑0181/2023),
A.arvestades, et ELi ühine transpordipoliitika loodi selleks, et luua kogu Euroopat hõlmav ühine transpordipiirkond; arvestades, et selle tegevuse peamine eesmärk on alates 2013.aastast olnud ehitada põhivõrk 2030.aastaks ja üldvõrk 2050.aastaks; arvestades, et need võrgud hõlmavad kõiki transpordiliike, sealhulgas mere-, raudtee-, maantee- ja lennutransporti;
B.arvestades, et liikmesriigid vastutavad projektide rakendamise eest võrgus ja seda reguleeritakse TEN‑T määrusega; arvestades, et ELi tasandil vastutab transpordipoliitika väljatöötamise ja rakendamise eest Euroopa Komisjon;
Suured transpordiprojektid ELis
1.rõhutab, et liidu transpordipoliitika eesmärk on tagada inimeste ja kaupade sujuv, tõhus, ohutu ja vaba liikumine kogu ELis kõiki transpordiliike kasutavate integreeritud võrkude abil, mille eesmärk on pakkuda tõhusaid, koostalitlevaid, ohutuid ja keskkonnasõbralikke liikuvuslahendusi ELis ning luua tingimused konkurentsivõimelise transpordisektori jaoks, mis toetab majanduskasvu ja töökohtade loomist; rõhutab, et üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN‑T) poliitika on keskse tähtsusega ühtse turu hea toimimise ning ELi sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse jaoks, samuti kõigi ELi piirkondade ühenduvuse ja juurdepääsetavuse edendamiseks ning Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks; tuletab meelde, et suured taristuprojektid aitavad oluliselt kaasa TEN‑T poliitika elluviimisele, kitsaskohtade kaotamisele ja puuduvate ühenduste kõrvaldamisele, sealhulgas piiriülestel lõikudel; tuletab meelde, et suur transporditaristu võib aidata kaasa ka Euroopa piirkondade kestlikule arengule, edendades keskkonnahoidlikku ühenduvust, mis aitab CO2heite vähendamise kaudu kaitsta keskkonda; rõhutab asjaolu, et TEN‑T väljakujundamine edendab majanduskasvu, töökohtade loomist ja ühtekuuluvust kogu liidus ning aitab liidul saavutada oma sotsiaal-majanduslikke ja kliimaeesmärke;
2.tunnistab, et suurprojektid on transpordivõrkudes keskse tähtsusega, sest need toovad suurt sotsiaal-majanduslikku kasu, loovad ja säilitavad töökohti, parandavad tootlikkust ja konkurentsivõimet, täiustavad taristut ja mõjutavad kodanike igapäevaelu; märgib, et investeeringud taristusse on enam-vähem samaväärsed investeeringutega inimestesse ja et suured transpordiprojektid näitavad selgelt ELi eelarve mõju ja solidaarsust; märgib seepärast, et seda tüüpi projektide tulemuslik seire ja kontroll ning usaldusväärne finantsjuhtimine on nende eduka rakendamise üks eeldus; väljendab heameelt TEN‑T määruse läbivaatamise üle, mille eesmärk on ehitada kogu Euroopat hõlmav tulemuslik, kestlik ja mitmeliigiline transpordivõrk;
3.mõistab, et ei ülemaailmsel ega ELi tasandil ole üldiselt kokku lepitud määratlust selle kohta, mida kujutab endast suur transpordiprojekt; tunnistab, et ELi kaasrahastatud transpordiprojektidel võib olla piirkondlik, riiklik või piiriülene mõõde ja et neisse investeeritud kogusummad on väga erinevad;
4.rõhutab, et liikmesriikide transpordivõrke ei saa vaadelda eraldi, kuna üleeuroopalist transpordivõrku on selgelt tunnustatud kui visiooni, millest saadav kasu läheb kaugemale üksikutest riiklikest meetmetest; rõhutab, et nõuetekohane ühendatus Euroopa piirkondades ja nende vahel on ülioluline, eriti võttes arvesse COVID‑19 pandeemia kriisi ning Venemaa ebaseaduslikku ja põhjendamatut agressioonisõda Ukraina vastu, samuti kriitilist vajadust luua mitmesuguseid transpordiliike kasutavaid alternatiivseid logistikamarsruute; märgib lisaks sõja mõju liidu inflatsioonimääradele, mis tuleneb eeskätt kütuse- ja energiahindade tõusust; rõhutab sellega seoses, et kõrge inflatsioon pärsib transpordiprojektide majanduslikku usaldatavust; on mures, et praegune pandeemiajärgne sotsiaalne ja poliitiline olukord koos sõja tagajärgedega ohustab samuti suurprojektide ja eriti TEN‑T põhivõrgu õigeaegset väljakujundamist ja arendamist; rõhutab seetõttu, et Euroopa transpordivõrgu koridoride laiendamine ELi mittekuuluvatesse partnerriikidesse (nagu Ukraina, Moldova, Põhja-Makedoonia, Albaania jne) parandaks märkimisväärselt TEN‑T võrgu tõrgeteta toimimist; nõuab Bulgaaria ja Rumeenia kiiret integreerimist Schengeni alasse, kuna see parandaks oluliselt põhja-lõuna ühenduvust Ida-Euroopas; kutsub komisjoni üles toetama Ukrainat ja tema pingutusi tugevdada raudteeühendusi Ukraina ja ELi vahel, pidades silmas Ukraina transporditaristu tulevast integreerimist TEN‑Tga;
5.rõhutab, et suurte transporditaristu projektide edu ELis sõltub suurel määral sellest, kui hästi suudab EL ühendada idapoolsete liikmesriikide taristu läänepoolsete liikmesriikide taristuga; rõhutab Euroopa ühendamise rahastu tähtsat rolli suurtes taristuprojektides; rõhutab eelkõige, kui oluline on laiendada TEN-Td nii, et see hõlmaks ELi idanaabruses asuvaid partnereid, eelkõige Ukrainat ja Moldova Vabariiki, ning suurendada eelarveeraldisi sõjaväelise liikuvuse jaoks;
6.märgib, et TEN‑T poliitika kaudu on ELi eesmärk luua tulemuslik kogu ELi hõlmav transporditaristuvõrk, kasutades ELi rahastamisprogramme ja -algatusi, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastut, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, programmi „Horisont 2020“, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi; juhib tähelepanu mitmesugustele haldusmeetoditele ELi eri vahendites ja komisjoni vastutavatele eri peadirektoraatidele, mistõttu on vaja liikmesriikide ja komisjoni (regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat) vahelist märkimisväärset koordineerimist ja eelarve jagatud täitmist ühtekuuluvuspoliitika fondide puhul ning seda, et komisjon haldaks liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi nimel otse TEN‑T ja Euroopa ühendamise rahastut ja see toimuks Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusameti (CINEA) vastutusel;
ELi rahastamine ja rakendamine
7.rõhutab, et kuna suuri transpordiprojekte ei ole ELi õigusraamistikus eraldi kategooriana määratletud, puuduvad täpsed andmed selle kohta, kui suur on selliste projektide puhul ELi kaasrahastamine; märgib, et ajavahemikul2007–2020 eraldati ELi eelarvest üle 109miljardi euro TEN‑T võrgu transporditaristu projektidele, olenemata nende suurusest; märgib veel, et peale nende ELi eelarvest rahastatavate programmide andis Euroopa Investeerimispank aastatel2007–2020 liidu transpordiprojektidele ligikaudu 151miljardi euro väärtuses laene;
8.rõhutab, et ELis on praegu ennenägematu olukord, kus korraga tuleb kasutada mitu rahastamisallikat, ja et liikmesriigid ei ole sageli suutlikud haldama kogu taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid riikliku taaste- ja vastupidavuskava kaudu, kui samal ajal tuleb ühtekuuluvuspoliitika raames kasutada enne 2027.aasta lõppu ära 392miljardit eurot; tunneb muret selge konkurentsi pärast 2021.–2027.aasta ühtekuuluvusfondide ja taasterahastu „NextGenerationEU“ vahel, kuna liikmesriigid peavad seadma rahastamisvahendid tähtsuse järjekorda nende rahastamiskõlblikkuse tähtaja alusel; nõuab koostoimet ühtekuuluvusfondi ja taaste- ja vastupidavusrahastu (suurim taasterahastu „NextGenerationEU“ vahend) vahel, et need oleks sidusad, ühtlustatud ja kooskõlastatud, suurendamaks investeeringute mõju kohapeal ja vältimaks topeltrahastamist;
9.rõhutab veel, et FAST-CARE (paindlik abi territooriumidele) annab võimaluse ajavahemikus2014–2020 hilinenud projektide järkjärguliseks üleviimiseks perioodi2021–2027; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et asjaomaste eraldiste võimalik netovähendamine praegusel perioodil seab ohtu ELi eelarve ja selle täitmise;
10.tunneb heameelt ELi eelarvest kaasrahastatud suure mõjuga edukate projektide hulga üle; märgib eelkõige järgmiste projektide mõju: kiirraudteeplatvormi ehitamine (Hispaania, 749miljonit eurot); Bari S.Andrea – Bitetto vahelise raudteelõigu kaks korda pikemaks ehitamine (Itaalia, 421miljonit eurot); uue maantee Route du Littoral ehitamine (Prantsusmaa, 304miljonit eurot); raudteelõigu Elin Pelin – Kostenetsi ajakohastamine Sofia-Plovdivi raudteeliinil (Bulgaaria, 553miljonit eurot); kiirtee ehitamine Craiova ja Pitesti vahel (Rumeenia, 832miljonit eurot); kiirtee S7 ehitamine Gdański ja Elblągi ning Thornsi ja Elblągi vahel (Poola, 504miljonit eurot); TEN-T maanteeühenduse parandamine Lõuna-Dalmaatsiaga (Horvaatia, 418miljonit eurot); tööd kiirteel D35 lõigul MÚK Opatovice – Časy – Ostrov (Tšehhi, 384miljonit eurot); Patras Pyrgose kiirtee ehitamine (Kreeka, 355miljonit eurot); Púchovi ja Žilina vahelise raudteeliini ajakohastamine (Slovakkia, 349miljonit eurot); olemasoleva Maribor-Šentilj raudtee uuendamine (Sloveenia, 195miljonit eurot); Ovar-Gaia raudtee ajakohastamine (Portugal, 140miljonit eurot); Vilniuse läänepoolse ümbersõidu IIIetapi elluviimine (Leedu, 92miljonit eurot); tööd riigimaanteel nr2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa Võõbu-Mäo lõigul (Eesti, 59miljonit eurot); riigi peamise kiirtee A2, Riia – Sigulda – Eesti piir ehitus (Läti, 44miljonit eurot); ja mitmetasandilise ristmiku ehitamine TEN-T teede EA20A ja EA21 juures (Malta, 41miljonit eurot); juhib lisaks tähelepanu Euroopa Investeerimispanga rollile uuenduslike ja kestlike taristuprojektide toetamisel liikmesriikides nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil;
Tuvastatud poliitika puudused ja kitsaskohad
11.tuletab meelde, et ELis on projektide rakendamise pädevus liikmesriikidel; rõhutab, et komisjon on selleks määranud Euroopa koordinaatorid, kes hõlbustavad kõigi taristuprojektide rakendamist TEN‑T määruses sätestatud üheksas transpordivõrgu põhikoridoris; on mures ELi ja liikmesriikide strateegiliste prioriteetide lahknevuse ohu pärast ning nõuab Euroopa koordinaatorite rolli tugevdamist, et hõlbustada taristuprojektide rakendamist TEN‑T koridorides ning tagada koostöö ja piiriüleste projektide sujuv elluviimine; rõhutab, et TEN‑T võrgu laiendamist nii mere-, jõe- kui ka maanteevõrgus tuleb asjaomaste riikidega kooskõlastada; tuletab lisaks meelde, et liikmesriigid peaksid tagama kooskõla oma riiklike transpordi- ja investeerimiskavade ning ELi transpordieesmärkide vahel, et kiirendada suurte transporditaristu projektide rakendamist ja TEN‑T väljakujundamist; rõhutab, et liikmesriikide kavade projektid peaksid käima käsikäes projektidega, mis on kooskõlas liidu transpordieesmärkidega; kutsub liikmesriike üles seadma laiendatud ja üldvõrkude väljakujundamise asemel prioriteediks TEN‑T põhivõrgu valmimise 2030.aastaks tervikuna; tuletab meelde vajadust suurendada võrguühendust ja ergutada head koostööd eri liikmesriikide kõikide tasandite ametiasutuste vahel, et vähendada viivitusi ja kulusid, kui tähtajad ja prioriteedid ei ole kooskõlas;
12.kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele iga-aastase rakendamisaruande, milles antakse ülevaade TEN‑T väljakujundamisel tehtud edusammudest;
13.rõhutab, et komisjonil peaks olema suurem osatähtsus järelevalves projektide kavandamise ja elluviimise üle transpordivõrgu koridorides, kuna liikmesriikide prioriteedid määratakse kindlaks peamiselt riigi olude põhjal ja tähelepanuta võivad seega jääda piiriülesed lõigud, kus asuvad ELi kaasrahastatud suured taristuprojektid; rõhutab ELi vahenditest saadava kasu vähenemise ohtu, kui piisavaid tulemusi ei saavutata; on seisukohal, et selle probleemi lahendamiseks tuleks riiklikud transpordikavad ja investeeringud ning ELi prioriteedid omavahel paremini kooskõlla viia, samuti tuleks tugevdada ELi rahastamise tingimuslikkust seoses ELi prioriteetidega transporditaristu kasutuselevõtul;
14.tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu programmi raames valib komisjon välja taristuprojektid, millele võimaldatakse ELi kaasrahastamist, ja määrab kindlaks ELi rahalise toetuse perioodiliste konkursikutsete alusel; tunneb muret sellepärast, et projektide valikul ei pruugita piisavalt kontrollida kulude-tulude analüüse; väljendab heameelt asjaolu üle, et alates 2015.aastast on komisjon lasknud spetsiaalsetel välisekspertidel teha iga projekti kulude-tulude analüüsi sihipärase hindamise; peab kahetsusväärseks, et see hindamine põhineb mõnikord üksnes projektiettepanekus sisalduval teabel; nõuab, et komisjon nõuaks suurte transpordiprojektide arendajatelt, et nad esitaksid oma taotluses kulude-tulude analüüsis kasutatud toorandmed ja analüüsid, et tagada asjakohane otsuste tegemine ja ELi vahendite kasutamine;
15.võtab teadmiseks, et Euroopa Kontrollikoja andmetel kulub suurte transpordiprojektide rakendamiseks märkimisväärselt aega ning auditeeritud ELi kaasrahastatud suurte transpordiprojektide keskmine eeldatav ehitusaeg aastani2020 oli 15aastat, kusjuures keskmine viivitus oli 11aastat; peab kahetsusväärseks, et ELi kaasrahastatud suurtes taristuprojektides esineb keskmiselt pikemaid viivitusi kui võrreldavates transpordiprojektides ülejäänud maailmas; rõhutab, et see ajakava ei hõlma kavandamisperioodi, mil liit võib projekte kaasrahastada ka selliste meetmete puhul nagu uuringud; märgib, et kuna liidu kaasrahastamine toimub seitsmeaastase mitmeaastase finantsraamistiku perioodi raames, kaasrahastatakse suuri transpordiprojekte sageli mitme järjestikuse toetuse kaudu, millest igaühe jaoks on vaja uut projektiettepanekut ja valimisprotsessi; tunneb muret selle pärast, et see kahekordistab projektiarendajate ja ametiasutuste tööd, mis suurendab halduskoormust; märgib murega, et sellised viivitused seavad ohtu ELi kaasrahastamise tõhususe; nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid aruka TEN‑T direktiivi(10), et võimaldada lihtsustatud ja ühtlustatud loamenetlusi ning vältida viivitusi projektides;
16.nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid aruka TEN‑T direktiivi tulemuslikumalt, eelkõige piiriüleste lõikude puhul, et vältida nende muutumist kitsaskohtadeks ning viivitusi Euroopa transpordikoridoride ja TEN‑T valmimisel; rõhutab, et liikmesriigid ja projektiarendajad peaksid aruka TEN‑T direktiivi järgima, et vältida viivitusi ja suuremaid kulusid ning tagada TEN‑T õigeaegne väljakujundamine; nõuab sellega seoses, et loamenetlused, sealhulgas keskkonnamõju hindamine, viidaks ellu direktiivi meetmete ja lühendatud tähtaegade kohaselt;
17.rõhutab veel, et paljude liidu kaasrahastuse saanud projektide puhul on kulud suuremad kui projekti planeerimisetapis esialgu hinnati; rõhutab, et see muutub COVID‑19 järgses keskkonnas ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kontekstis veelgi problemaatilisemaks; juhib tähelepanu eelkõige kasvavale inflatsioonimäärale ning ehitus- ja toorainekulude suurenemisele ning nende mõjule projektide eelarvetele; juhib tähelepanu asjaolule, et inflatsioon ohustab suurel määral praeguseid ja tulevasi taristuprojekte, mis võivad ehitus- ja toorainete äärmiselt kõrgete hindade tõttu seiskuda; nõuab, et Euroopa ühendamise rahastu eelarvet suurendataks, et katta inflatsioonist tulenevad lisakulud ning võtta arvesse muid TEN‑Td mõjutavaid geopoliitilisi ja üleminekuga seotud vajadusi ja probleeme, sealhulgas piiriülesed lõigud;
18.võtab teadmiseks ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kontekstis partnerluslepingute ja ‑programmide märkimisväärse viivitusega vastuvõtmise praegusel programmitöö perioodil 2021–2027; märgib, et programmid oleksid pidanud käiku minema alates 2021.aasta jaanuarist; tunneb muret aeglase rakendamistempo pärast; tunnistab siiski, et oleme jõudnud uude rakendamisetappi ja et komisjon on seni heaks kiitnud 25partnerluslepingut; väljendab heameelt selle üle, et ühtekuuluvuspoliitika raames on 25.oktoobri 2022.aasta seisuga esitatud vähemalt 142programmi ning see on samuti märkimisväärne edusamm(11);
19.rõhutab ohtu, et täitmata kulukohustused mõjutavad liidu eelarvet ja võivad samuti põhjustada märkimisväärseid kulukohustustest vabastamisi, mis omakorda vähendab ELi eelarve mõju ja takistab liidu kavandatud transporditaristu eesmärkide saavutamist; juhib tähelepanu kahjulikele erimõjudele, mida avaldavad ettenähtust väiksemad maksed ja rakendamisviivitused suurtes transporditaristu projektides; nõuab, et komisjon teavitaks eelarvepädevaid institutsioone seda probleemi soodustavatest teguritest ja selle lahendamiseks võetud meetmetest;
20.peab väga oluliseks, et mitmeaastases finantsraamistikus ja riiklikes taastekavades pöörataks suuremat tähelepanu taristuinvesteeringutele ja TEN‑T põhivõrgu väljakujundamisele; peab kahetsusväärseks suuri erinevusi liikmesriikide vahel transporditaristu kavandatavate investeeringute puhul; tuletab meelde, et sõjaväelise liikuvuse eelarvet vähendati 5,9miljardilt eurolt 1,69miljardile eurole; on seisukohal, et arvestades liikmesriikide piiratud haldussuutlikkust, tuleks eraldada rahalisi lisavahendeid tehniliseks abiks riiklikul ja piirkondlikul tasandil suuremahuliste transporditaristu projektide arendamiseks; on seisukohal, et Euroopa ühendamise rahastu peaks toimima tulemusliku rahalise stiimulina, et ületada lõhe riiklike huvide ja Euroopa transpordiprioriteetide vahel;
21.nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt finantsraamistiku kiiret loomist, et paremini edendada ja meelitada ligi erasektori investeeringuid taristuprojektidesse ning arendada uuenduslikke finantskorraldusi, eelkõige segarahastamismehhanismide kaudu; nõuab, et järgmisse mitmeaastasse finantsraamistikku aastateks2028–2035 lisatakse CEFIII raames liiduvälisele transpordile ette nähtud eelarvepakett, et suurendada ELi‑välistest riikidest partneritega koostööd piiriülestes projektides ja taristu kasutuselevõtmisel; on seisukohal, et praegust geopoliitilist olukorda arvestades tuleks ELi uute prioriteetide elluviimiseks anda lisaraha, kuid mitte muude transpordiprogrammide ja -prioriteetide arvelt;
Tulemuslikkus, aruandlus ja seire
22.rõhutab, et CINEA tehtav projektide seire on peamiselt suunatud finantsaspektidele ja väljunditele ega keskendu projektide laiematele tulemustele ja mõjule, sealhulgas kohalikule elanikkonnale või keskkonnale avalduvale mõjule; kutsub komisjoni ja CINEAt üles kaaluma rohkem tulemustele suunatud eesmärkide ja näitajate kasutamist, et suurendada eri rahastamisprogrammide koostoime võimalusi ning paremini jälgida projektide tulemusi;
23.tunneb heameelt asjaolu üle, et uues Euroopa ühendamise rahastus on kasutusele võetud läbipaistvad, vastutustundlikud ja piisavad seire- ja aruandlusmeetmed, sealhulgas mõõdetavad näitajad; rõhutab, et tulemusaruannete süsteemid peavad tagama, et Euroopa ühendamise rahastu rakendamise ja tulemuste jälgimise kaudu kogutud andmete abil saab põhjalikult analüüsida saavutatud edusamme, sealhulgas jälgida kliimameetmeid, ning et neid andmeid kogutakse tulemuslikult, tulemuslikult ja aegsasti;
24.märgib murelikult, et kuigi liit korraldab süstemaatilisi programmide järelhindamisi, ei ole komisjon teinud ega nõudnud projektiarendajatelt süstemaatilisi järelhindamisi üksikute liidu kaasrahastatud suurte transpordiprojektide kohta; märgib, et praegu puudub neil selleks juriidiline kohustus; rõhutab, et need järelhindamised võivad muuta projektide tulemuslikkuse läbipaistvamaks ja aidata saada kogemusi tulevaste suurte taristuprojektide jaoks; soovitab komisjonil esitada ELi rahastamise tingimustele vastavate suurte piirkondlike, riiklike ja piiriüleste taristuprojektide soovituslikud määratlused, kuna ei ülemaailmsel ega ELi tasandil ei ole üldiselt kokku lepitud, mida kujutab endast suur transpordiprojekt, samuti paremini keskenduda konkureerivatele projektiettepanekutele, muuta heakskiidetud projektide andmekogumine selgemaks ning veelgi hõlbustada seire-, kontrolli- ja hindamistegevust;
Peamised prioriteedid ja soovitused
25.on seisukohal, et suurte taristuprojektide rahastamise ja elluviimise rahvusvahelist kogemust tasub analüüsida, ning nõuab, et selle analüüsi õppetunde võetaks arvesse tulevaste poliitikasuundade koostamisel pärast 2027.aastat; juhib sellega seoses tähelepanu mõnele suurele transpordiprojektile antud pikaajalisele rahastusele (Austraalia ja Šveits), suurte transpordiprojektide riskipõhistele järelevalvesüsteemidele (Ameerika Ühendriigid ja Šveits) ning projektiarendajate tasandil standardnäitajatel põhinevatele järelhindamistele (USA ja Norra);
26.on eriti veendunud, et suurte transpordiprojektide süstemaatiline riskipõhine järelevalvesüsteem aitaks paremini ära hoida suurte transporditaristu projektide märkimisväärseid viivitusi ELis ja aitaks hoida kulusid kontrolli all;
27.tunneb muret halduskoormuse pärast, mida valikuprotsessi jaoks lisateabe ja -analüüsi nõudmine võib projektiarendajatele tekitada; on seisukohal, et tulevasel programmitöö perioodil võiks kaaluda kaheetapilise lähenemisviisi kasutamist, mille kohaselt kutsutakse projektiarendajaid üles esitama kõikehõlmava projektiettepaneku alles siis, kui nende huviavaldus on heaks kiidetud;
28.julgustab komisjoni kaaluma viisi, kuidas suurendada selle nähtavust sidusrühmade osalemise protsessis, mis võiks olla väga kasulik suurte transpordiprojektide ELi lisaväärtuse edendamisel;
29.on veendunud, et rahastuse kasutamist on vaja nõuetekohaselt kontrollida, kuna taristuprojektide puhul esineb sageli õigusnormide rikkumisi, sealhulgas korruptsiooni; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kasutusele kohustusliku ühtse integreeritud ja koostalitlusvõimelise teabe- ja seiresüsteemi, sealhulgas ühtse andmekaeve- ja riskihindamisvahendi, et juurde pääseda asjakohastele andmetele, sh teabele tegelike kasusaajate kohta, ja neid analüüsida ning suurendada kontrolli usaldusväärsust seoses üldise rakendamisega, muu hulgas tehnilise toe instrumendi abil; rõhutab, et sellised andmed peaksid võimaldama rangemat kontrolli ja auditeerimist, eelkõige seoses pettuste ja huvide konfliktidega;
30.märgib, et tulemuslik kontroll sõltub tihedast koostööst ELi pettustevastase võitluse sidusrühmade vahel; nõuab edasist koostööd Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Pettustevastase Ameti vahel, et parandada eelarve jagatud täitmise seire- ja kontrollisüsteeme ning vältida rahaliste vahendite väärkasutamise võimalusi;
31.väljendab muret selle pärast, et ELis puudub suurte transpordiprojektide süstemaatiline hindamine ning praeguses seires keskendutakse peamiselt finantssisenditele ja ‑väljunditele, mitte tulemustele; nõuab, et selliste projektide tulemused tehtaks nähtavamaks, kuna neil on tähtis roll pikaajalise sotsiaal-majandusliku ja keskkonnakasu loomisel; nõuab veel, et vaadataks läbi suurte transpordiprojektide pikaajaline kasu ja hinnataks mis tahes kasu, mis lisandub sellistest projektidest tulenevale otsesele kasule(12);
32.kutsub komisjoni üles jälgima võimalusel rangemalt järelhindamise näitajaid, võttes kasutusele sellised kriteeriumid nagu liiklusohutus; surmade ja raskete vigastuste vähendamine; heitkoguste vähendamine, mis parandaks õhukvaliteeti; mürasaaste vähendamine; muude keskkonnahäirete leevendamine; majandustegevuse kasv kohaliku elanikkonna ja ettevõtjate sissetuleku ja tööhõivealase kasu seisukohast; inimeste ja kauba aja- ja transpordikuludega seotud eelised; ja muu sotsiaalne kasu; märgib sellega seoses, et kuna puudub tulemuslik kontroll taristu kvaliteedi üle, vähendab see märkimisväärselt liiklusohutust ja seetõttu esineb rohkem surmajuhtumeid ja vigastusi; on seisukohal, et majandusliku mõju mõõtmine piirkondlike või riiklike makromajanduslike mudelite abil võib aidata leevendada puudulikust kontrollist tulenevaid võimalikke riske(13); tunnistab vajadust ühtlustatud regulatiivsete protsesside järele, et tagada asjakohane avalik konsultatsioon ja keskkonnamõju hindamine, tagades ühtlasi, et elutähtsa taristu projekte ei takistata põhjendamatult; rõhutab, kui oluline on teha põhjalik sotsiaal-majanduslik tasuvusanalüüs ja keskkonnamõju hindamine standardmeetoditega, kasutades iga suure transporditaristu projekti puhul kogu olelusringil põhinevat lähenemisviisi;
33.nõuab, et ELi ja liikmesriikide strateegilised prioriteedid viidaks tihedasse kooskõlla; nõuab, et komisjon tugevdaks järelevalvet projektide kavandamise ja rakendamise üle transpordivõrgu koridorides; märgib, et paljud liikmesriigid eelistavad teatavaid projektikategooriaid, mida iseloomustavad lühemad tähtajad ja samaaegsed ja/või lihtsustatud menetlused, nende strateegilise tähtsuse alusel; on seisukohal, et kui selline raamistik on olemas riiklikus õigusraamistikus, peaks see automaatselt kehtima TEN‑T projektide suhtes; nõuab, et liikmesriigid, kelle riiklikes õigusraamistikes selline eeliskohtlemine puudub, kehtestaksid selle transpordiprojektide jaoks, et piirata projektiarendajate halduskoormust ning tagada sujuvam ja tõhusam menetlus; järeldab, et sellel võib olla soodne mõju suurte transporditaristu projektide kiirendamisele; rõhutab, et mitmekordsed, erinevad ja keerukad loamenetlused, piiriülesed hankemenetlused ning muud menetlused takistavad suurel määral projektide õigeaegset rakendamist ning põhjustavad sageli märkimisväärseid viivitusi ja suuremaid kulusid; rõhutab sellega seoses ühe määratud asutuse eelist haldusmenetluste tõhustamiseks riiklikul tasandil;
34.kutsub komisjoni üles keskenduma piiriülese transporditaristu arendamisele, et tagada Euroopas parem ja keskkonnahoidlikum ühendatus; soovitab suurendada rahvusvaheliste öörongide kättesaadavust, et pakkuda kestlikke transpordivõimalusi;
35.tunneb muret selle pärast, et pikad ooteajad ELi sisepiiridel mõjutavad negatiivselt ELi rahastatavat taristut ja vähendavad selle üldist kasutatavust, avaldades mõju linnadele ja kodanikele, õhukvaliteedile ja mürasaastele, ning suurendavad liiklusõnnetuste ohtu, kahjustades samal ajal ka sõidukijuhtide töötingimusi; nõuab seetõttu, et kogu ELis kehtestataks liidus registreeritud raskeveokite piiri- ja kontrollimenetluse keskmiseks standardajaks üks minut, et hõlbustada transporditaristu ja -võrkude optimaalset kasutamist; nõuab ka, et prioriseeritaks piiriülese ühenduse projekte, mille eesmärk on kõrvaldada kitsaskohad, käsitleda puuduvaid ühendusi, määrata kindlaks strateegilised lõigud ja tõhustada piiriülest ühenduvust ning ühenduvusprojekte, samuti eri transpordiliike, et edendada mitmeliigilist transporti ja kestlikkust; on seisukohal, et piiriülesed ja puuduvate ühenduste projektid annavad suurima Euroopa lisaväärtuse, ning rõhutab, et nende kiire lõpuleviimine on esmatähtis; kutsub liikmesriike lisaks üles kasutama käimasolevatest TEN‑T projektidest saadud õppetunde uute ELi rahastatavate taristuprojektide kaalumisel ning jagama aegsasti ja tulemuslikult parimaid tavasid ja asjakohast teavet, lõppeesmärgiga parandada transporditaristu projektide rakendamist;
36.nõuab õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamise mehhanismi kiiret vastuvõtmist, kuna see parandaks piiriülesesse transporditaristusse tehtavate ELi investeeringute tõhusust;
37.kutsub komisjoni üles looma Euroopa kiirmenetluse taristuprojektide jaoks TEN‑T põhi- ja üldvõrgus; on seisukohal, et kiirmenetlus peaks koosnema kolmest sambast:
–
siduvad eelkonsultatsioonid liikmesriikide ja komisjoni vahel enne projektide taotlusvormide esitamist, mis peaksid lühendama menetluse kestust, võimaldades liikmesriikidel võimalikult varakult käsitleda komisjoni võimalikke negatiivseid tähelepanekuid;
–
keskkonnamõju hindamise ja heakskiitmise menetluse kiirendamine komisjoni poolt, et taotluse esitamise ja rakendamise vahelist aega veelgi lühendada;
–
kogu ELi hõlmavad ühised miinimumstandardid projektide finants- ja majanduslikuks hindamiseks (st majanduslik elujõulisus, valmidusaste, investeeringutasuvus), mis peaksid tagama selguse ja ühtsuse ning aitama vähendada auditeerimisel tekkida võivaid probleeme;
38.nõuab konkreetse lisaväärtuse tunnistamist projektides, mis aitavad kaasa alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu väga vajalikule ühtlustamisele kogu liidus; nõuab kiiret kokkulepet alternatiivkütuste taristu kavandatud määruse(14) osas ja selle rakendamist;
39.teeb ettepaneku kaaluda erakorraliste meetmete ja paindliku rahastamise kohaldamist vääramatu jõu või kriisiolukordade korral, et põhiprojekte oleks võimalik jätkuvalt rakendada ja lõpule viia, võttes arvesse projekti üldist kestust; teeb ettepaneku võtta kasutusele asjakohased indekseerimise või muud mudelid, et kohandada ehitus- ja toorainekulusid inflatsioonimääraga;
o oo
40.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7.juuli 2021.aasta direktiiv (EL)2021/1187, millega tõhustatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN‑T) väljaarendamise edendamiseks võetavaid meetmeid (ELTL258, 20.7.2021, lk1).
Komisjoni ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv2014/94/EL ().