Ϸվ

äõԲ𲵾ٱ
Eelnev
äԱ
Terviktekst
Menetlus :
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0208/2023

Esitatud tekstid :

A9-0208/2023

Arutelud :

PV10/07/2023-20
CRE10/07/2023-20

Hääletused :

PV11/07/2023-8.20

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2023)0269

Vastuvõetud tekstid
PDF149kWORD47k
Teisipäev, 11. juuli 2023-Strasbourg
Üleminekuklauslite rakendamine ELi aluslepingutes
P9_TA(2023)0269A9-0208/2023

Euroopa Parlamendi 11.juuli 2023.aasta resolutsioon ELi aluslepingute üleminekuklauslite rakendamise kohta ()

Euroopa Parlament,

–võttes arvesse ELi aluslepingute üleminekuklausleid,

–võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli31 lõiget3 ja artikli48 lõiget7 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli81 lõike3 teist lõiku, artikli153 lõiget2, artikli192 lõike2teist lõiku, artikli312 lõike2 teist lõiku ning artiklit333,

–võttes arvesse komisjoni 12.septembri 2018.aasta teatist „Tugevam tegija rahvusvahelisel tasandil - tõhusam otsuste tegemine ELi ühises välis- ja julgeolekupoliitikas“ (),

–võttes arvesse komisjoni 15.jaanuari 2019.aasta teatist „Tõhusama ja demokraatlikuma otsustusprotsessi poole ELi maksupoliitikas“ (),

–võttes arvesse komisjoni 9.aprilli 2019.aasta teatist „ELi energia- ja kliimapoliitika tõhusam ja demokraatlikum otsustusprotsess“ ().

–võttes arvesse komisjoni 16.aprilli 2019.aasta teatist „Tõhusam otsustusprotsess sotsiaalpoliitikas: valdkondade määratlemine, milles liikuda kvalifitseeritud häälteenamuse suunas“ (),

–võttes arvesse oma 16.veebruari 2017.aasta resolutsiooni EuroopaLiidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades(1),

–võttes arvesse oma 16.veebruari 2017.aasta resolutsiooni võimalike muutuste ja kohanduste kohta EuroopaLiidu praeguses institutsioonilises ülesehituses(2),

–võttes arvesse oma 9.juuni 2022.aasta resolutsiooni konvendi kokkukutsumise kohta aluslepingute läbivaatamiseks(3),

–võttes arvesse kodukorra artiklit54 ning esimeeste konverentsi 12.detsembri 2002.aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli1 lõike1 punktie ja IIIlisa,

–võttes arvesse väliskomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamusi,

–võttes arvesse eelarvekomisjoni kirja,

–võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A9-0208/2023),

A.arvestades, et nõukogus kehtivast ühehäälsusnõudest on saanud kiirete, mõjusate ja kaalukate otsuste tegemisel suurimaid takistusi; arvestades, et nõukogu kasutab ühehäälsust isegi valdkondades, kus aluslepingutes on ette nähtud kvalifitseeritud häälteenamus;

B.arvestades, et kuigi soovitavalt peaksid liikmesriigid jõudma laialdase kokkuleppeni, on mõned liikmesriigid kasutanud eri juhtudel õigust panna ELi otsusele veto, blokeerida otsustusprotsess või lükata see edasi, eelkõige selleks, et tõstatada muid, otsustatava küsimusega mitte seotud probleeme või isegi avaldada muude küsimuste tõttu kohatut survet; arvestades, et see on murettekitav, sest ühehäälsus peaks samas tähendama ka suurt vastutustunnet ja see peaks olema kooskõlas ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttega;

C.arvestades, et kuna probleeme ja ohte on üha rohkem, sealhulgas Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda, ning EL võib laieneda, tuleb liidu otsustusmenetlusi kiiresti reformida ja muu hulgas tuleb 2024. aastal mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) läbivaatamise kaudu eraldada piisavalt vahendeid;

D.arvestades, et ühehäälsus on mitmel korral takistanud ELil ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP) seotud küsimustes kiiresti ja mõjusalt tegutseda ning teha energia- ja keskkonnapoliitika kohta olulisi otsuseid; arvestades, et riikide veto tõttu on ühtlasi edasi lükatud oluliste maksustamisega seotud poliitikameetmete heakskiitmine, näiteks nõukogu direktiiv hargmaiste ettevõtete kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus(4), ning blokeeritud näiteks äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta esitatud ettepaneku vastuvõtmine; arvestades, et need tähtsad poliitikameetmed võivad olla kasulikud ka ühtsele turule ning suurendada liidu suutlikkust saavutada oma majanduslikud, keskkonnahoiu, sotsiaalsed ja digieesmärgid;

E.arvestades, et üleminekuklauslid on aluslepingutes ette nähtud võimalus, millega muuta ELi otsustusprotsess paindlikumaks; arvestades, et nendega ei saa ELi pädevust suurendada ega vähendada, sest muuta on võimalik üksnes otsuste tegemise norme, lubades kasutada ühehäälsuse asemel kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist ja/või võttes teatavatel kindlatel juhtudel, kus aluslepingutes on ette nähtud seadusandlik erimenetlus, kasutusele seadusandliku tavamenetluse;

F.arvestades, et üleminekuklausleid on kaht liiki:

a) üldised üleminekuklauslid, mis nõuavad Euroopa Ülemkogu ühehäälset luba ja Euroopa Parlamendi nõusolekut ning millele liikmesriikide parlamendid võivad veto panna;
b) spetsiaalsed üleminekuklauslid, mis on seotud kuue poliitikavaldkonnaga ja milleks on vaja Euroopa Ülemkogu või nõukogu ühehäälset luba ja mille puhul parlamendi roll on kahjuks marginaalne;

G.arvestades, et aluslepingutes on sätestatud 94juhtu, mille korral Euroopa Ülemkogu või nõukogu võivad otsuseid teha ühehäälselt; arvestades, et 67puhul nendest juhtudest on võimalik üleminekuklausli abil kehtestada ühehäälsuse asemel kvalifitseeritud häälteenamuse nõue(5); arvestades, et muudel ühehäälsusjuhtudel, näiteks tavaline aluslepingu läbivaatamise menetlus, uute liikmesriikide ühinemine ning sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega otsused, ei saa üleminekuklausleid kasutada;

H.arvestades, et 2018. ja 2019.aastal esitas komisjon neli teatist, mis sisaldasid ettepanekuid üleminekuklauslite rakendamiseks välis- ja julgeolekupoliitika, maksupoliitika, energia- ja kliimapoliitika ja sotsiaalpoliitika küsimustes;

I.arvestades, et Lissaboni lepingu jõustumisest saadik on parlament nõudnud üleminekuklauslite rakendamist rohkem kui 40resolutsioonis;

J.arvestades, et nõukogu ei ole neid ettepanekuid kunagi eriti arvesse võtnud ning pidas alles hiljuti üleminekuklauslite võimaliku rakendamise üle viimaste aastate esimese sisulise arutelu;

K.arvestades, et üleminekuklausleid on kasutatud vaid üks kord – 2004.aastal –, mil eesmärk oli kasutada teatavate viisade, varjupaiga, immigratsiooni ja inimeste vaba liikumisega seotud küsimuste lahendamiseks kvalifitseeritud häälteenamust ja kaasotsustamismenetlust(6); arvestades, et sellest ajast saadik pole ühtegi üleminekuklauslit kasutusele võetud;

L.arvestades, et Euroopa tuleviku konverentsil tehti ettepanek võtta ühehäälsuse asemel kasutusele kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine, et parandada ELi otsustusmenetlusi ja tagada ELi suutlikkus tegutseda kiiresti ja mõjusalt, kuid teatavates üksikutes valdkondades soovitati jääda ühehäälsuse juurde, näiteks uute riikide ühinemine ELiga ja ELi aluspõhimõtete muutmine, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 2 ja ELi põhiõiguste hartas(7);

M.arvestades, et oma 9. juuni 2022. aasta resolutsioonis nõudis parlament, et aluslepingute läbivaatamiseks kutsutaks kokku konvent, ja tegi ettepaneku minna asjaomastes valdkondades ühehäälsuselt üle kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele ja hakata muu hulgas rakendama üleminekuklausleid;

Üldised märkused

1.on veendunud, et liidul peab olema enneolematute küsimuste lahendamiseks võimalik tegutseda kiiresti ja mõjusalt ja ta ei peaks olema sunnitud aeg-ajalt kasutama erakorralisi menetlusi, milleks on vaja nõukogu ühehäälset otsust ja mille puhul parlamenti läbirääkimistesse ametlikult ei kaasata; peab kahetsusväärseks, et kuigi liit on teatud juhtudel tõestanud oma suutlikkust otsustavalt tegutseda, on ühehäälsusnõude tõttu ELi tegevus mitmes valdkonnas sageli blokeeritud;

2.on seega seisukohal, et ELi tegutsemisvõime parandamiseks tuleb olulistes poliitikavaldkondades minna ühehäälsusnõudelt tingimata võimalikult kiiresti üle kvalifitseeritud häälteenamusele ja seadusandlikule tavamenetlusele; kutsub nõukogu üles ühtlasi loobuma tavast teha otsuseid ühehäälselt poliitikavaldkondades, kus on juba aluslepingutega ette nähtud kvalifitseeritud häälteenamus;

3.väljendab heameelt Euroopa tuleviku konverentsi järelduste üle ja kinnitab veel kord, et kavatseb kodanike soovituste alusel meetmeid võtta;

4.kordab, et nõuab aluslepingute kiiret muutmist(8); nõuab tungivalt, et nõukogu edastaks Euroopa Parlamendi ettepaneku Euroopa Ülemkogule, ning kutsub komisjoni üles võtma selles küsimuses vastavalt ELi lepingu artikli 48 lõikele 3 vastutuse;

5.rõhutab, et Lissaboni lepingu kasutamata potentsiaali ja üleminekuklauslite võimalikku rakendamist on sageli kasutatud ettekäändena, et lükata aluslepingu muutmise üle konstruktiivne arutelu edasi, ning neid ei saa enam kauem kasutada alternatiivse ega esialgse sammuna enne aluslepingute läbivaatamist; peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei ole potentsiaali ärakasutamiseks reaalseid meetmeid võtnud;

6.rõhutab, et kuigi võimalike aluslepingu muudatustega, millega laiendatakse kvalifitseeritud häälteenamust valdkondadele, kus praegu on nõutav ühehäälsus, on kiire, võtaks nende jõustumine aega, eriti juhul, kui need esitatakse pärast konvendi kokku kutsumist aluslepingute muutmise tavapärase menetluse raames;

7.tuletab meelde, et ühehäälsusest tingitud pikaajaliste ummikseisude korral võiks valdkondades, kus see on aluslepingutega ette nähtud, kasutada tõhustatud koostööd ja konstruktiivset hääletamisest hoidumist;

8.rõhutab, et üleminekuklauslid on oluline vahend, mille abil ELi kiire ja mõjusa tegutsemise suutlikkust parandada;

9.rõhutab, et kuigi üleminekuklausleid võiks kasutada viivitamata, saab neid praegu rakendama hakata üksnes pärast nõukogu või Euroopa Ülemkogu ühehäälset otsust; kordab(9) seetõttu, et üleminekuklausleid peaks saama rakendada kvalifitseeritud häälteenamuse abil, ning nõuab selle võimaldamiseks aluslepingute muutmist;

10.tunneb heameelt selle üle, et hiljutistes nõukogus peetud aruteludes on suurem osa liikmesriikidest väljendanud tahet kasutada üleminekuklausleid teatud valdkondades ja juhtumipõhiselt; peab kahetsusväärseks, et kahjuks ei ole nende rakendamiseks veel ühtegi ametlikku otsust vastu võetud;

11.nõuab tungivalt, et praegused ja tulevased nõukogu eesistujariigid võtaksid nende arutelude põhjal järelmeetmeid, muu hulgas lisades üleminekuklauslite rakendamise küsimuse üldasjade töörühma ja üldasjade nõukogu järgmiste koosolekute teemade hulka;

12.kutsub komisjoni üles hindama ja võimaluse korral soovitama üleminekuklauslite rakendamist oma tööprogrammi koostamisel ja seadusandlike ettepanekute esitamisel poliitikavaldkondades, kus on nõutav ühehäälsus või seadusandlik erimenetlus;

Üleminekuklauslite kasutuselevõtu valdkonnad

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika

13.rõhutab, et ÜVJP on valdkond, kus ELi võimest kiiresti tegutseda sõltub see, kui mõjusad on tema otsused; rõhutab, et kui hakata selles valdkonna rakendama üleminekuklausleid, suureneks mitte ainult liidu võime tegutseda kiiresti ja mõjusalt, vaid ka liidu usaldusväärsus üleilmsel tasandil;

14.rõhutab, et üleminekuklausleid tuleks ÜVJPs kvalifitseeritud häälteenamusele üle minemiseks kasutada kindlates valdkondades, eelkõige järgmistes:

a) piiravate meetmete kehtestamine ELi mittekuuluvate riikide valitsuste, valitsusväliste üksuste ja üksikisikute suhtes, sealhulgas meetmed, mida võetakse kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi alusel, ning meetmed, mis on seotud Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõjaga;
b) rahvusvaheliste inimõiguste küsimuste kohta seisukohtade või otsuste vastuvõtmine;
c) ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) tsiviilmissioonidega seotud otsuste vastuvõtmine;

15.väljendab heameelt selle üle, et komisjon tegi kindlaks(10), et mõnedes neist ÜVJP valdkondadest oleks üleminekuklauslite kohaldamisest kohe kasu, ning et paljud liikmesriigid on nõukogus hiljuti peetud aruteludes kindlalt toetanud ideed hakata nendes valdkondades üleminekuklausleid rakendama; nõuab tungivalt, et praegused ja tulevased nõukogu eesistujariigid saavutaksid nõukogus konsensuse selles, et nendes ÜVJP valdkondades hakatakse üleminekuklausleid järk-järgult rakendama;

16.väljendab heameelt selle üle, et teatavad liikmesriigid kasutasid hiljuti olulistes ÜVJP valdkonna otsustes ELi lepingu artiklis31 ette nähtud võimalust hääletamisest konstruktiivselt hoiduda; on veendunud, et kuni teatavates ÜVJP valdkondades hakatakse üleminekuklausleid rakendama, peaksid liikmesriigid hääletamisest konstruktiivselt hoiduma sagedamini, et ühehäälsusest tingitud võimalikke ummikseise vältida;

Eelarvepoliitika ja maksuküsimused

17.rõhutab, et üleminekuklausleid ei ole maksuvaldkonnas kunagi kasutatud;

Energeetika ja keskkond

18.rõhutab, et keskkonna- ja energiapoliitika teatavate aspektide puhul tuleb kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele ja seadusandlikule tavamenetlusele üle minna eriti kiiresti, et viia ellu Euroopa roheline kokkulepe, toetada puhast ja õiglast üleminekut ning võtta praeguse energiakriisi ning keskkonna- ja kliimakriisi tagajärgedega tegelemiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi varasemate resolutsioonidega(11) mõjusaid meetmeid;

Sotsiaal- ja diskrimineerimisvastane poliitika

19.rõhutab, et kuna tööturg muutub, on üha tähtsam, et EL toetaks ja täiendaks sotsiaalküsimuste lahendamisel liikmesriikide meetmeid;

20.rõhutab, et ELi toimimise lepingu artiklis 19 sätestatud diskrimineerimisvastaste meetmete puhul tuleb rakendada üldisi üleminekuklausleid;

21.on seisukohal, et tuleb hinnata ELi toimimise lepingu artikli 153 lõikes 2 sätestatud valdkondliku klausli kasutamise võimalikku mõju, et tugevdada ELi suutlikkust rakendada meetmeid, mis hõlmavad kõiki töötajate õigusi;

22.rõhutab, et nendes valdkondades üleminekuklauslite rakendamisega peaks kaasnema Euroopa sotsiaalpartneritega peetav arutelu, austades täielikult nende rolli ja kokkuleppeid, ning see peaks hõlmama sotsiaalõigustiku kaitse meetmeid;

Perekonnaõiguse piiriülese toimega aspektid

23.rõhutab, et seadusandlikku tavamenetlust tuleb hakata kasutama valdkondades, mis on seotud liidu põhiõiguste kaitsmisega, näiteks perekonnaõiguse piiriülese toimega aspektidega seotud sektoripõhiste üleminekuklauslite (ELi toimimise lepingu artikli81 lõike3 teine lõik) rakendamise kaudu;

Tõhustatud koostöö

24.kordab, et on kindlalt otsustanud(12) mitte anda nõusolekut uutele tõhustatud koostöö ettepanekutele, välja arvatud juhul, kui osalevad liikmesriigid võtavad kohustuse hakata rakendama ELi toimimise lepingu artikli333 sektoripõhist üleminekuklauslit, et minna üle kvalifitseeritud häälteenamusega hääletusele ja seadusandlikule tavamenetlusele;

ղõܲ

25.nõuab, et arutataks, kas on võimalik hakata teatavates valdkondades, millega reguleeritakse ELi demokraatlikke aluseid, kasutama nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist ja rakendama seadusandlikku tavamenetlust, eelkõige seoses järgmisega:

a) Euroopa Parlamendi liikmete valimine otsestel ja üldistel valimistel (ELi toimimise lepingu artikli 223 lõige 1), mille liikmesriigid peavad kooskõlas nende põhiseadusest tulenevate nõuetega veel heaks kiitma;
b) liikmesriigis elavate, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanike õigus valida ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ning kohalikel valimistel (ELi toimimise lepingu artikkel 22);

Üleminekuklauslite järkjärgulise kasutuselevõtu ajaline raamistik

Prioriteetsed valdkonnad, milles tuleks üleminekuklauslid kasutusele võtta kiiresti (2023.aasta lõpuks)

26.kutsub Euroopa Ülemkogu üles võtma ELi lepingu artikli 31 lõike 3 alusel vastu otsuse, milles sätestatakse, et piiravad meetmed (ELi lepingu artikkel 29), näiteks meetmed, mis on kehtestatud kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi alusel või mis on kehtestatud Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu, tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega;

27.kutsub Euroopa Ülemkogu kestva energiakriisi tõttu üles rakendama üldisi üleminekuklausleid, et peamiselt maksualaseid (ELi toimimise lepingu artikli194 lõige3) energiapoliitikameetmeid saaks vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamuse ja seadusandliku tavamenetluse kaudu;

28.kutsub komisjoni üles esitama kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra laiemat konteksti ning Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud eesmärke silmas pidades ettepaneku, mille kohaselt hakatakse rakendama ELi toimimise lepingu artikli 192 lõike 2 teises lõigus sätestatud üleminekuklauslit, et minna teatavate keskkonnasätete puhul üle seadusandlikule tavamenetlusele;

29.kutsub Euroopa Ülemkogu üles rakendama ELi toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 teises lõigus sätestatud üleminekuklauslit, et võtta pärast 2024. aasta läbivaatamist vastu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku muudetud versioon, mille kohta komisjon esitab ettepaneku;

Prioriteetsed valdkonnad, milles tuleks üleminekuklauslid kasutusele võtta keskmise pikkusega tähtaja jooksul (2024.aasta lõpuks või praeguse komisjoni mandaadi lõpuks)

30.kutsub Euroopa Ülemkogu üles tingimata rakendama ELi lepingu artikli 31 lõike 3 kohast üleminekuklauslit tagamaks, et liidu seisukohad inimõiguste kohta mitmepoolsetel foorumitel (ELi lepingu artikkel 29), rahvusvahelised lepingud ÜVJP valdkonnas (ELi lepingu artikkel 37) ja ÜJKP tsiviilmissioonid (ELi lepingu artikli 42 lõige 4 ja artikkel 43) otsustataks kvalifitseeritud häälteenamusega;

31.kordab, et kutsub komisjoni ja nõukogu üles esitama ettepaneku otsuse kohta, mille kohaselt lisatakse naiste- ja tütarlastevastane vägivald ning muu sooline vägivald ELi toimimise lepingu artikli83 lõikes1 määratletud kuriteoliikide hulka, ja võtma selle otsuse vastu;

Prioriteetsed valdkonnad, milles tuleks üleminekuklauslid kasutusele võtta pikema tähtaja jooksul (nii kiiresti kui võimalik järgmise parlamendi ametiaja jooksul)

32.julgustab Euroopa Ülemkogu rakendama üleminekuklausleid, et minna üle kvalifitseeritud häälteenamuse alusel otsuste tegemisele kõigis ÜVJP valdkondades, välja arvatud ÜJKP raames antud täitevvolitusega sõjaliste missioonide või operatsioonide korraldamisel, kuni asjaomased aluslepingu muudatused jõustuvad;

33.kutsub Euroopa Ülemkogu üles hakkama rakendama üldisi üleminekuklausleid, et teatavaid sotsiaalpoliitika ja diskrimineerimisvastaseid meetmeid saaks vastu võtta seadusandliku tavamenetluse ja kvalifitseeritud häälteenamusega;

34.nõuab, et Euroopa Ülemkogu või nõukogu rakendaks üldisi üleminekuklausleid, et minna kõigis võimalikes liidu demokraatliku toimimisega seotud valdkondades, sealhulgas nendes, mis on seotud Euroopa Parlamendi valimistega, üle kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele ja seadusandlikule tavamenetlusele;

35.kutsub nõukogu ja komisjoni üles pidama parlamendiga kooskõlas ülaltoodud ajalise raamistikuga aru;

o
oo

36.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 252, 18.7.2018, lk 215.
(2) ELT C 252, 18.7.2018, lk 201.
(3) ELT C 493, 27.12.2022, lk 130.
(4) Nõukogu 14.detsembri 2022.aasta direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT L 328, 22.12.2022, lk 1).
(5) Nõukogu peasekretariaat „Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemusi käsitlevas aruandes sisalduvad ettepanekud ja nendega seotud konkreetsed meetmed: ajakohastatud esialgne tehniline hinnang“, 30.novembri 2022.aasta märkus nr10033/22.
(6) Nõukogu 22. detsembri 2004.aasta otsus 2004/927/EÜ, mis näeb ette Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 251 osutatud menetluse kohaldamist kõnealuse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotisega hõlmatud teatud valdkondade suhtes (ELT L 396, 31.12.2004, lk 45).
(7) Euroopa tuleviku konverents, 39. ettepanek – „ELi otsustusprotsess“, lõpptulemuste aruanne, mai 2022.
(8) ELT C 493, 27.12.2022, lk 130.
(9) Samas.
(10) .
(11) Euroopa Parlamendi 28. novembri 2019. aasta resolutsioon kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta (ELT C 232, 16.6.2021, lk 28.).
(12) ELT C 252, 18.7.2018, lk 215.

Viimane päevakajastamine: 20. detsember 2023Õܲٱ𲹱-Privaatsuspoliitika