Euroopa Parlamendi 28.veebruari 2024.aasta resolutsioon ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kohta – 2023.aastaaruanne ()
Euroopa Parlament,
–võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti selle artikleid21 ja36,
–võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 15.juuni 2023.aasta aruannet „ÜVJP aruanne – meie prioriteedid 2023.aastal“,
–võttes arvesse dokumenti „Julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegiline kompass Euroopa Liidule, kes kaitseb oma kodanikke, väärtusi ja huve ning toetab rahvusvahelist rahu ja julgeolekut“, mille Euroopa Ülemkogu kinnitas 24.märtsil2022,
–võttes arvesse uut NATO strateegilist kontseptsiooni, mille riigipead ja valitsusjuhid võtsid vastu 29.juunil2022 Madridis toimunud NATO tippkohtumisel,
–võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 1. veebruari 2024. aasta kohtumise järeldusi,
–võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14. ja 15. detsembri 2023. aasta järeldusi,
–võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 29.ja 30.juuni 2023.aasta järeldusi,
–võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23.ja 24.juuni 2022.aasta järeldusi,
–võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 24.ja 25.märtsi 2022.aasta järeldusi,
–võttes arvesse nõukogu 22.märtsi 2021.aasta otsust (ÜVJP)2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP)2015/528(1),
–võttes arvesse komisjoni 20.juuni 2023.aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Ukraina rahastu (),
–võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 1.detsembril2021 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning EuroopaInvesteerimispangale esitatud ühisteatist „GlobalGateway“ (JOIN(2021)0030),
–võttes arvesse komisjoni 8. novembri 2023. aasta teatist „2023.aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta“ (),
–võttes arvesse 2023.aasta laienemisaruandeid ja Lääne‑Balkani majanduskasvu kava, mille komisjon esitas 8.novembril2023,
–võttes arvesse oma 23.novembri 2022.aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ELi uue laienemisstrateegia kohta(2),
–võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. detsembri 2023. aasta järeldusi, mis käsitlevad otsust alustada ühinemisläbirääkimisi Ukraina ja Moldova Vabariigiga, ühinemisläbirääkimiste alustamist Bosnia ja Hertsegoviinaga, kui on saavutatud vajalik vastavus liikmesuse kriteeriumidele, ning Gruusiale kandidaatriigi staatuse andmist, eeldusel et võetakse asjakohased meetmed, mis on sätestatud komisjoni 8. novembri 2023. aasta teatises ELi laienemispoliitika kohta (),
–võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 16. veebruari 2024. aasta avaldust Iisraeli kavandatud sõjalise operatsiooni kohta Rafahis;
–võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 7.juunil2023 Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud ühisteatist „ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna vaheliste suhete uus tegevuskava“ (JOIN(2023)0017),
–võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 23.veebruari 2023.aasta resolutsiooni „ÜRO põhikirja põhimõtted, mis on aluseks terviklikule, õiglasele ja püsivale rahule Ukrainas“ (A/RES/ES‑11/6) ning ÜRO Peaassamblee varasemaid resolutsioone Ukraina‑vastase agressiooni kohta,
–võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 7.aprilli 2022.aasta resolutsiooni Venemaa Föderatsiooni Inimõiguste Nõukogu liikmeks olemise õiguste peatamise kohta (A/RES/ES‑11/3),
–võttes arvesse ÜRO Peaassamblee poolt 25.septembril2015 New Yorgis toimunud ÜRO kestliku arengu tippkohtumisel vastu võetud resolutsiooni „Muudame oma maailma: kestliku arengu tegevuskava aastani 2030“ (A/RES/70/1), milles kehtestati kestliku arengu eesmärgid,
–võttes arvesse nõukogu 23.jaanuari 2023.aasta otsust (ÜVJP)2023/162 Euroopa Liidu missiooni kohta Armeenias (EUMA)(3),
–võttes arvesse nõukogu 17.oktoobri 2022.aasta otsust (ÜVJP)2022/1970(4) ja nõukogu 19.detsembri 2022.aasta otsust (ÜVJP)2022/2507(5), millega muudetakse otsust2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia),
–võttes arvesse oma 15.märtsi 2023.aasta resolutsiooni ELi ja Armeenia suhete(6) ning ELi ja Aserbaidžaani suhete(7) kohta, oma 19.jaanuari 2023.aasta resolutsiooni Mägi‑Karabahhi blokaadi humanitaartagajärgede kohta(8) ning oma 5.oktoobri 2023.aasta resolutsiooni olukorra kohta Mägi‑Karabahhis pärast Aserbaidžaani rünnakut ja jätkuvaid ähvardusi Armeenia vastu(9),
–võttes arvesse oma 18.aprilli 2023.aasta resolutsioon ÜJKP tsiviilabi ja muu ELi tsiviiljulgeolekuabi rakendamise kohta(10),
–võttes arvesse oma 5.oktoobri 2022.aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ELi strateegiliste suhete ja partnerluse kohta Aafrika Sarvega(11),
– võttes arvesse oma 15.juuni 2023.aasta resolutsiooni põhivabaduste olukorra halvenemise kohta Hongkongis, eriti Jimmy Lai juhtumi kohta(12),
–võttes arvesse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ vahehindamist,
–võttes arvesse oma 1.juuni 2023.aasta resolutsiooni, mis käsitleb välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni(13), ning 9.märtsi 2022.aasta resolutsiooni välissekkumise kohta kõikidesse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse(14),
–võttes arvesse oma resolutsioone inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise kohta, mis on vastu võetud vastavalt kodukorra artiklile144,
–võttes arvesse ELi tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks ELi välistegevuses aastatel 2021–2025 (GAPIII) ning ELi naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava 2019–2024,
–võttes arvesse nõukogu 4.märtsi 2022.aasta rakendusotsust (EL)2022/382, millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi2001/55/EÜ artikli5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette ajutine kaitse(15), millega kehtestati ajutine kaitse Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevatele inimestele,
–võttes arvesse Euroopa Nõukogu 16.–17.mai 2023.aasta deklaratsiooni „Reykjavik Declaration – United around our values“ (Reykjaviki deklaratsioon – ühendatud meie väärtuste ümber),
–võttes arvesse deklaratsiooni Valgevene tulevase liikmesuse kohta Euroopa Liidus, Valgevene demokraatlike jõudude deklaratsiooni solidaarsuse kohta Ukraina rahvaga ja Valgevene demokraatlike jõudude poliitilist deklaratsiooni, mis kõik võeti vastu 6.augustil2023 toimunud uuel Valgevene konverentsil,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13.juuli 2023.aasta resolutsioonisoovituste kohta Euroopa Parlamendi läbipaistvust, usaldusväärsust, vastutust ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate reeglite reformimiseks(16),
–võttes arvesse 9.mai 2022.aasta aruannet Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemuste kohta,
–võttes arvesse parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi 28.augustil 2023.aastal avaldatud uuringut „Qualified majority voting in common foreign and security policy – A cost of non-Europe report“ (Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine ühises välis- ja julgeolekupoliitikas – aruanne Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude kohta)(17),
–võttes arvesse oma 1999. aasta veebruari soovitust Euroopa tsiviilrahukorpuse loomise kohta(18),
–võttes arvesse kodukorra artiklit54,
–võttes arvesse väliskomisjoni raportit (9‑0389/2023),
A.arvestades, et reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda panevad üha enam proovile autokraatlikud osalejad, kes üksi tegutsedes või kooskõlastatud tegevuse kaudu püüavad mõjutada või õõnestada mitmepoolseid organisatsioone, luua konkureerivaid organisatsioone, tegutseda destabiliseerivalt, pöördudes tagasi mõjutussfääri, ja ohustada reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda ning ülemaailmset ja piirkondlikku julgeolekut;
B.arvestades, et need üha autokraatlikumad osalejad panevad proovile ka inimõiguste universaalsuse ja õõnestavad demokraatlikke standardeid kogu maailmas; arvestades, et EL ja sarnaselt meelestatud partnerid peaksid esmajärjekorras kaitsma reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda;
C.arvestades, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja selle tagajärjed, sealhulgas majanduslik ebakindlus, toiduga kindlustamatus ja kõrged energiahinnad, on suurendanud ebastabiilsust ELi lähinaabruses, mis on ajendanud ELi seadma taas prioriteediks oma laienemispoliitika, mis on osutunud tema kõige mõjusamaks välispoliitika vahendiks;
D.arvestades, et Euroopa Ülemkogu kiitis 14. ja 15. detsembril heaks komisjoni poolt 8.novembril 2023.aastal esitatud 2023.aasta laienemispaketi, soovitades sellega alustada ühinemisläbirääkimisi Ukraina ja Moldova Vabariigiga, alustada ühinemisläbirääkimisi Bosnia ja Hertsegoviinaga, kui ühinemiskriteeriumidele vastavuses on saavutatud piisav määr, ning anda Gruusiale kandidaatriigi staatus tingimusel, et tuleb veel astuda teatavad sammud; arvestades, et Lääne‑Balkani majanduskasvu kava eesmärk on hoogustada majanduslikku integratsiooni Lääne‑Balkani riikides ning kaotada praeguse kümnendi lõpuks sotsiaal-majanduslik lõhe liidu ja meie partnerite vahel; arvestades, et rahalised vahendid vabastatakse individuaalsete reformikavade täitmisel; arvestades, et laienemispoliitikat tuleb reguleerida Kopenhaageni kriteeriumide alusel ja see peaks jääma tulemuspõhiseks protsessiks; arvestades, et EL peab kiirendama oma laienemispoliitikat, samal ajal kui läbirääkijariigid jätkavad reforme ja saavutavad nõutavad kriteeriumid; arvestades, et järjekindlad sõnumid ja selge tee kandidaatriikide integreerimise suunas on Euroopa-meelse perspektiivi elushoidmiseks üliolulised; arvestades, et Lääne‑Balkani riigid peavad keskenduma konfliktide lahendamisele, leppimisele, ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga vastavusse viimisele, vastastikusele koostööle ja reformidele, et saavutada piirkonnas ühine julgeolek ja stabiilsus;
E.arvestades, et Läänemere ja Musta mere piirkonna stabiilsus on Euroopa julgeoleku, sealhulgas selle energiajulgeoleku seisukohast äärmiselt oluline, nagu on märgitud ELi strateegilises kompassis ja NATOs, ning seetõttu on vaja terviklikke strateegiaid ja sisukaid meetmeid; arvestades, et ELi ei saa pidada edukaks ja usaldusväärseks ülemaailmseks osalejaks, kui ta ei taga julgeolekut oma vahetus naabruses;
F.arvestades, et nõukogu pikendas Venemaa Ukraina‑vastase agressioonisõja eest põgenevate inimeste ajutist kaitset 4.märtsist2024 kuni 4.märtsini2025;
G.arvestades, et 1. veebruaril 2024 jõudis nõukogu kokkuleppele mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 läbivaatamises, sealhulgas Ukraina rahastus väärtusega 50 miljardit eurot, et pakkuda Ukraina taastamiseks, ülesehitamiseks ja moderniseerimiseks aastatel 2024–2027 sidusat, prognoositavat ja paindlikku toetust;
H.arvestades, et Venemaa agressioonisõda on kinnitanud taas NATO rolli oma liikmete kollektiivse kaitse alustalana ja kinnitanud veel kord tugeva Atlandi‑ülese sideme hädavajalikkust; arvestades, et NATO otsust eraldada vähemalt 2% sisemajanduse koguproduktist kaitsekulutusteks on rakendanud vaid mõned ELi NATO liikmed; arvestades, et Venemaa kavatsus likvideerida Euroopa-Atlandi julgeolekustruktuur ebaõnnestus täielikult tänu Ukraina kangelaslikule kaitsele ning NATO liitlaste kiirele ja otsustavale reageerimisele;
I.arvestades, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on toonud esile vajaduse ulatuslikuma, usaldusväärsema, strateegilisema ja ühtsema ELi tegevuse järele maailmaareenil ning selle, et liikmesriigid peavad näitama üles vajalikku poliitilist tahet tugevdada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜVJP) ja muuta see täieõiguslikuks Euroopa poliitikaks;
J.arvestades, et 2021. aasta Sahharovi mõttevabaduse auhind anti Venemaa opositsioonipoliitikule Aleksei Navalnõile; arvestades, et alates 2021. aasta veebruarist oli ta ebainimlikes tingimustes vangistatud, viimati Lääne-Siberi Jamali Neenetsi ringkonnas, kus ta 16. veebruaril 2024 mõrvati, mille eest lasub lõplik vastutus president Putinil ja Venemaa ametivõimudel; arvestades, et see näitab Putini totalitaarse režiimi julma ja järeleandmatut olemust; arvestades, et Navalnõi mõrvamine peaks olema ELi jaoks häirekell ja julgustama teda suurendama toetust Ukrainale ning tugevdama oma vahendeid demokraatia ja inimõiguste kaitsmiseks nii ELis kui ka väljaspool seda;
K.arvestades, et Hamasi terrorirünnakud Iisraeli vastu on toonud esile muutliku ja dünaamilise julgeolekuolukorra Lähis-Idas ning tingimused, kus ELil ja teistel rahvusvahelistel osalejatel tuleb võtta suurem vastutus ning aidata piirkonna valitsusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone püsiva ja kestliku rahu saavutamisel, eelkõige jätkates Iisraeli ja Palestiina vahelise kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse toetamist; arvestades, et 7. oktoobril 2023 tapeti Hamasi põlastusväärse terrorirünnaku käigus 1139 iisraellast ja välisriikide kodanikku, ning pantvangi võeti 240 inimest; arvestades, et Iisraeli valitsuse reageerimise tõttu on Gaza sektoris tapetud kümneid tuhandeid süütuid palestiinlasi ning sadu ÜRO töötajaid, meditsiinitöötajaid ja ajakirjanikke; arvestades, et palestiinlaste jätkuv pommitamine ja sunniviisiline evakueerimine Gaza sektorist lõunasse on tekitanud raske ja kiiresti halveneva humanitaarolukorra; arvestades, et Iisraeli vägede ja asunike rünnakutes on alates 7. oktoobrist 2023 Jordani Läänekaldal tapetud vähemalt 330 palestiinlast; arvestades, et Rahvusvaheline Kohus on oma vaheotsuses andnud Iisraelile korralduse rakendada seoses Gaza sektoris genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni kohaldamisega (Lõuna-Aafrika vs. Iisrael) ajutisi meetmeid;
L.arvestades, et kiiresti on vaja suurendada ELi ja selle liikmesriikide võimeid, sealhulgas kaitsepoliitika valdkonnas, mis võimaldab liidul paremini kaitsta oma huve, tuginemata põhjendamatult kolmandatele riikidele, kuid tihedas koostöös oma liitlastega, edendada oma väärtusi ja tugevdada oma panust ülemaailmsesse mitmepoolsusse, konfliktide rahumeelsesse lahendamisse ning demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste arendamisse kogu maailmas;
M.arvestades, et rahvusvahelise keskkonna kasvav ebastabiilsus ja volatiilsus kujutavad endast mitmetahulist ohtu liidu julgeolekule ja stabiilsusele; arvestades, et EL peab vastuseks tugevdama Atlandi-üleseid suhteid ja looma strateegilisi partnerlusi, mis põhinevad austusel ja vastastikusel usaldusel sarnaselt meelestatud partneritega maailma lõunapoolsetes riikides;
N.arvestades, et 19.septembril2023 algatas Aserbaidžaan provotseerimata sõjalise rünnaku , et taastada jõuga kontroll oma rahvusvaheliselt tunnustatud Mägi‑Karabahhi territooriumi üle, mis lõppes armeenlastest elanikkonna lahkumisega sellest territooriumilt Aserbaidžaani ja Mägi‑Karabahhi ametivõimude vahel kehtestatud relvarahuga; arvestades, et uus vaenutegevus Lõuna‑Kaukaasias tekitab tõsist muret ja nõuab ELi ennetavamat osalemist piirkonnas; arvestades, et kõik nn Mägi-Karabahhi Vabariigi riigiasutused on alates 1. jaanuarist 2024 laiali saadetud; arvestades, et Armeenia ja Aserbaidžaani suhete normaliseerimise väljavaated on endiselt ebakindlad, mistõttu peaks EL mõlemat poolt nende ajaloolise rahulepingu saavutamise teel toetama ja julgustama, pakkudes sealhulgas väljavaadet tihedamaks integreerumiseks ELiga, kui nad otsustavad selle tee kasuks;
O.arvestades, et Iisraelil on rahvusvaheliselt tunnustatud õigus kaitsta end Hamasi põhjustatud terrorismiohu eest Gaza sektoris; arvestades, et Hamasi 7. oktoobri 2023. aasta terrorirünnakud Iisraeli vastu on toonud esile ebastabiilse julgeolekuolukorra Lähis-Idas; arvestades, et eskaleerumise oht piirkonnas on suurim aastakümnete jooksul, mis suurendab vajadust, et EL ja teised rahvusvahelised osalejad võtaksid suurema vastutuse vastupidava ja kestva rahu eest, eelkõige toetades Iisraeli ja Palestiina vahelist kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevat lahendust;
P.arvestades, et kõikehõlmav rahuloome lähenemine on vajalik tsiviilisikutest spetsialistide hõlmamiseks, et viia ellu rakendatavaid rahumeetmeid; arvestades, et kohalikud ja rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid teostavad hädavajalikke tegevusi, mis on suunatud konfliktide vältimisele ja nende rahumeelsele lahendamisele ning on äärmiselt oluline nende kogemusest parimal võimalikul viisil õppida;
Q.arvestades, et kasvav ebastabiilsus ELi lõunanaabruses ja üldisemalt Vahemere piirkonnas, samuti Sahelis ja Sahara‑taguses Aafrikas, tekitab tõsiseid probleeme liidu julgeolekule ja stabiilsusele ning liidu võimele muutuda otsustavaks osalejaks rahvusvahelisel areenil;
R.arvestades, et pinged India ja Vaikse ookeani piirkonnas muutuvad üha olulisemaks, eelkõige seoses üha jõulisema positsiooniga, mida Hiina Rahvavabariik näitab üles Taiwani suhtes;
S.arvestades, et meediavabaduse vähenemine, jätkuvad rünnakud ajakirjanike vastu, desinformatsiooni levik ja välissekkumised ohustavad ELi demokraatiat ja julgeolekut; arvestades, et EL peab tegema koostööd sarnaselt meelestatud partneritega, et kaitsta meedia- ja sõnavabadust ning võidelda desinformatsiooni ja välissekkumiste vastu kolmandates riikides;
T.arvestades, et kliimamuutuste tagajärjed avaldavad üha tõsisemat mõju inimelu eri aspektidele, sealhulgas geopoliitilisele korrale ning maailma julgeolekule ja stabiilsusele; arvestades, et on äärmiselt oluline, et võitlus kliimamuutuste vastu, mis nõuab kliimameetmete võtmist, aitaks neid, kes seisavad silmitsi kõige tõsisemate tagajärgedega;
U.arvestades oluliste relvastuskontrolli ja desarmeerimislepingute kokkuvarisemist, aga ka kujunemisjärgus tehnoloogiaid, peaksid relvastuskontroll ja relvade leviku tõkestamine saama ELi välis- ja julgeolekupoliitika keskseks teemaks;
1.rõhutab, et Euroopa Parlamendi resolutsioonid ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kohta on oluline osa selle panusest ELi välispoliitika kujundamisse; rõhutab, et need resolutsioonid annavad tunnistust Lissaboni lepinguga parlamendile antud tugevdatud kontrolliõiguse praktilisest mõjust välispoliitika valdkonnas; tuletab meelde, et 2023.aasta resolutsioon on viimane resolutsioon ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kohta käesoleval ametiajal ning selle eesmärk on anda ELi järgmisele täidesaatvale võimule juhtnöörid järgmiseks ametiajaks välispoliitika prioriteetide seadmisel ja nende edasisel rakendamisel; rõhutab, et pidevalt volatiilses rahvusvahelises keskkonnas peab EL samal ajal tegelema paljude teda otseselt ja kaudselt mõjutavate välispoliitiliste probleemidega, nagu Venemaa jätkuv agressioonisõda Ukraina vastu, suure võimukonkurentsi suurenemine, ülemaailmse võimutasakaalu võimalik ümbermääratlemine, pidevad katsed õõnestada mitmepoolset reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda ning välis- ja sisekriiside suurem seos; on kindlalt veendunud, et selleks, et jääda rahvusvahelisel areenil asjakohaseks ning suuta tulemuslikult kaitsta oma huve ja väärtusi, peab EL vabastama liikmesriikide poliitilise tahte saavutada välispoliitika eesmärgid ELi tasandi vahendite abil, suurendama suutlikkust, tegema koostööd sarnaselt meelestatud partnerite ja piirkondlike organisatsioonidega ning keskenduma konkurentsivõimelise pakkumise pakkumisele maailma lõunapoolsetele riikidele, kasutades võimalikult tulemuslikult kõiki tema käsutuses olevaid ressursse, poliitikameetmeid ja vahendeid osana integreeritud lähenemisviisist; rõhutab, et praeguses ülemaailmses keskkonnas ülemaailmse osalejana tegutsemiseks peab EL viima ellu otsustavat, distsiplinaarset ja jõulist välispoliitikat, mis täidab oma strateegilisi eesmärke, ning jätkama oma huvide ennetavat määratlemist, kinnitamist ja kaitsmist maailmas;
2.rõhutab, et ELi suutlikkus tegutseda ülemaailmses välispoliitikas osalejana, usaldusväärse rahvusvahelise partneri ning usutava julgeoleku- ja kaitsevaldkonna osalejana sõltub liidu välistegevuse arendamisest ja tugevdamisest ÜVJP raames, samuti tema suutlikkusest ennetavalt määratleda, kinnitada ja kaitsta oma huve maailmas, tuginemata liigselt kolmandate riikide ressurssidele, mis võib jätta liidu sisemisele lõhestatusele, olemasolevate partnerluste taaselustamisel ja uute loomisel ning poliitilisel tahtel võtta ülemaailmsel tasandil rohkem initsiatiivi ja vastutust, kindlustades, kaitstes ja edendades samal ajal tulemuslikult oma väärtusi; rõhutab lisaks, et liikmesriigid peavad võimaldama ELil rääkida ühel häälel, suurendama seeläbi usaldusväärsust ning säilitama sidususe; kinnitab sellega seoses veel kord, et äärmiselt oluline on tugevdada ühtsust ja solidaarsust ning arendada edasi ühist arusaama ohtudest;
3.tuletab meelde, et EL peaks oma välistegevuses juhinduma ELi lepingu artiklis2, artikli3 lõikes5 ja artiklis21 sätestatud väärtustest ja põhimõtetest, mis on inspireerinud ELi enda loomist, arengut ja laienemist ning mille hulka kuuluvad demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete, Helsingi lõppakti, Euroopa inimõiguste konventsiooni ja rahvusvahelise õiguse austamine; peab kahetsusväärseks, et liit ei suuda mõnikord neid eesmärke täita, mis avaldab negatiivset mõju liidu huvidele, julgeolekule ja rahvusvahelisele mainele; rõhutab, et ELi inimõigustealase välispoliitika kaugeleulatuva pühendumusega nõutakse, et see oleks järjepidev ja näitaks eeskuju;
4.on veendunud, et EL peaks kujundama oma ÜVJPd sellest lähtuvalt ja vastavalt järgmisele neljale eesmärgile:
a)
tegelemine Venemaa Ukraina‑vastase agressioonisõja tagajärgedega,
b)
ELi struktuuride, vahendite, võimete, fondide ja otsustusmenetluste järkjärguline kohandamine,
c)
reeglitel põhineva mitmepoolsuse tugevdamine ja kaitsmine, ning
d)
huvide kinnitamine tugevate strateegiliste liitude ja sarnaselt meelestatud partnerluste arendamise kaudu;
Tegelemine Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärgedega
5.on mures selle pärast, et Venemaa ebaseaduslik, provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu, mida võimaldavad ja toetavad ebaseaduslik Aljaksandr Lukašenka režiim Valgevenes ja Iraani režiim, on toonud sõja tagasi Euroopasse; kordab, et mõistab kõige karmimalt hukka Venemaa juhtkonna tegevuse, sealhulgas rahvusvahelise õiguse rikkumise, tunnustatud piiride rikkumise, kaitstud isikute ja laste ebaseadusliku ümberasustamise ja väljasaatmise ning maavarguste ja raskete sõjakuritegude toimepanemise; nõuab, et Venemaa ja tema käsilasväed lõpetaksid igasuguse sõjalise tegevuse ning et Venemaa juhtkond viiks oma väed viivitamata ja tingimusteta välja rahvusvaheliselt tunnustatud Ukraina territooriumilt ja mis tahes muust riigist, mille territooriumi või selle osad ta on ebaseaduslikult okupeerinud; mõistab hukka kõik hübriidrünnakud, mida Venemaa Ukrainas kasutab, ja mõistab teravalt hukka Venemaa propaganda leviku sõja kohta Ukrainas;
6.mõistab hukka Aljaksandr Lukašenka ebaseadusliku režiimi rolli riikliku suveräänsuse de facto Kremlile loovutamises, et säilitada kontroll Valgevene üle;
7.kordab, et Gruusia koges Venemaa sõjalist agressiooni juba 2008.aasta augustis; mõistab teravalt hukka Gruusia piirkondade Abhaasia ja Tshinvali / Lõuna‑Osseetia jätkuva ebaseadusliku okupeerimise Venemaa poolt ning mõistab samuti hukka Moldova suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kahjustamise Venemaa vägede kohalviibimisega Transnistrias; kinnitab veel kord oma toetust Gruusia ja Moldova Vabariigi suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning rõhutab, et Venemaa pahatahtlikud katsed muuta sunniviisiliselt Euroopas suveräänsete riikide piire kujutavad endast tõsist ohtu ELi julgeolekule; julgustab ELi ja liikmesriike tugevdama julgeolekukoostööd Ukraina, Gruusia ja Moldova Vabariigiga, eelkõige hübriidohtude, desinformatsiooni ja küberjulgeoleku vastu võitlemisel;
8.avaldab austust vaprale Ukraina rahvale, kes mitte ainult ei kaitse julgelt oma riiki, suveräänsust, sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust, vaid ka eurooplaste väärtusi ja julgeolekut ning järgib ÜRO põhikirja ja Helsingi lõppakti norme ja põhimõtteid; väljendab austust ja tänu toetuse eest, mida üksikisikud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid Ukraina rahvale pakuvad; tunnustab Gruusia ja Valgevene rahva tegevust, kes toetavad aktiivselt Ukraina võitlust; väljendab heameelt Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate inimeste ajutise kaitse pikendamise üle;
9.rõhutab, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu destabiliseerib ja ohustab idanaabruse ja Lääne‑Balkani julgeolekut ja stabiilsust ning see omakorda ohustab ELi enda julgeolekut; on seisukohal, et EL peaks seetõttu seadma prioriteediks oma naabruspoliitika reformi ja kiirendama laienemisprotsessi paralleelselt liidu integratsioonisuutlikkuse tagamiseks vajalike institutsiooniliste ja otsustusreformidega;
10.nõuab aktiivsemat kommunikatsioonistrateegiat, et edendada laienemise rolli ja hüvesid Lääne‑Balkani riikides ja idapartnerluses ning edendada ELi finants- ja tehnilise abi andmist; tuletab sellega seoses meelde, et EL on juba praegu Lääne-Balkani riikide suurim kaubanduspartner ning suurim investeeringute ja rahalise abi andja; märgib, et ühinemiseelse abi instrumendist (IPAIII) oli 2023.aasta lõpuni juba kulukohustustega seotud üle 6,5miljardi euro, ja EL eraldas ajavahemikul 2021–2023 piirkonnale investeeringutena 16,6miljardit eurot;
11.märgib eriti murelikult Venemaa Ukraina-vastase agressiooni ülekanduvat mõju, eelkõige lõunanaabruses, Vahemere piirkonnas laiemalt, Lõuna‑Kaukaasias, Kesk‑Aasias, Aafrikas ja Lähis‑Idas; mõistab hukka Venemaa pahatahtlikud mõjutused, hübriidsõja ja desinformatsioonikampaaniad nendes piirkondades ning nõuab ELi suuremat kaasatust ja abi;
12.tunneb heameelt Euroopa poliitilise ühenduse kui partnerriikidega peetava arutelu-, dialoogi- ja koostööplatvormi kolmanda kohtumise üle; nõuab Euroopa Parlamendi tugevat kaasamist Euroopa poliitilise ühenduse tegevusala ja tulevase töö selgitamisse; rõhutab, et selle formaadi edaspidiseks eduks ja sidususeks on vajalik demokraatlike väärtuste ja põhimõtete teataval tasemel kooskõlastamine; kordab, et Euroopa poliitiline ühendus ei tohi mingil juhul olla ettekäändeks kandidaatriikide ELiga ühinemise viivitamiseks;
13.kordab, et liikmesriikidel on vaja teha ühiseid ja hästi koordineeritud investeeringuid kaitsesse, ning nõuab strateegilise kompassi täielikku ja kiiret rakendamist, võttes arvesse Venemaa Ukraina‑vastasest agressioonisõjast saadud õppetunde, et saavutada tõeline Euroopa kaitsekoostööliit, mis on koostalitlev ja täiendab NATO allianssi ning suudab vajaduse korral tegutseda sõltumatult;
14.rõhutab eelkõige vajadust teha NATOga tihedamat koostööd kiirsiirmisvõime loomisel ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse täieliku toimimise 2025.aastaks; soovitab tungivalt komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal teha ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus ELi kiirsiirmisvõime loomiseks, et kaitsta liidu väärtusi ja teenida liidu kui terviku huve, reageerida vahetutele ohtudele ning reageerida kiiresti kriisiolukorrale väljaspool liitu, sealhulgas tõrjuvas keskkonnas ja konfliktitsükli kõigis etappides; rõhutab, et ELi kiirsiirmisvõime tuleks luua pidevalt kättesaadava ja ühiselt treeniva jõuna, et sellest saaks tulevikus alaline üksus;
15.rõhutab vajadust suurendada ELis sõjaväelaskemoona tootmist, mis tuleks saavutada tihedama tööstuskoostöö ja ühistootmise kaudu; kordab tungivat vajadust saavutada 35%‑line Euroopa kaitsevarustuse ühishangete sihttase ning 20%‑line Euroopa kaitseuuringute ja -tehnoloogia koostööprojektide sihttase, mille leppisid Euroopa Kaitseagentuuris kokku kõik liikmesriigid; nõuab, et ELi luure- ja situatsioonikeskust ning Euroopa välisteenistuse kriisidele reageerimise keskust tugevdataks, millega luuakse süsteem, mis võimaldab automaatset luureandmete vahetust liikmesriikidest Euroopa välisteenistusse ning ELi luure- ja situatsioonikeskusesse väljaspool ELi aset leidvate välis- ja julgeolekuküsimuste kohta;
16.tunneb heameelt Euroopa rahutagamisrahastu lisarahastuse üle ning kutsub liikmesriike üles parandama rahastu suutlikkust tegutseda kestliku ja asjakohase rahastamise kaudu; väljendab sellega seoses heameelt välisasjade nõukogu 22.jaanuari 2024.aasta järelduste ja Euroopa Ülemkogu 1.veebruari 2024.aasta järelduste üle, milles osutatakse kokkuleppele uue Ukraina abifondi üksikasjades ja üldises rahalises ülemmääras; eeldab, et lõplik otsus tehakse Euroopa Ülemkogu 21.–22.märtsi 2024.aasta kohtumisel; tunneb heameelt otsuste üle kehtestada laskemoona tootmist toetav määrus ja ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdav vahend, et tugevdada Euroopa kaitsealast suutlikkust; kordab oma üleskutset algatada kiiresti arutelu, et luua uus eelarveväline rahastamisvahend, mis tegeleks sõjaliste võimete kogu elutsükliga ELi tasandil;
17.märgib, et kogu maailma autokraatlikud osalejad jälgivad tähelepanelikult ELi reaktsiooni Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu ning sellel reaktsioonil on otsustav mõju nende käitumise kujundamisele rahvusvahelisel areenil; avaldab tunnustust nõukogule ja liikmesriikidele otsusekindla reageerimise eest Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu; tunneb heameeltUkraina toetuseks enneolematus mahus makromajandusliku finants-, majandus- ja humanitaarabi mobiliseerimise üle, ning sarnaselt meelestatud partneritega 12 sanktsioonipaketi vastuvõtmise üle, millel peaks olema Venemaa majandusele laastav mõju, ning relvade ja laskemoona tarnimisele liikmesriikide poolt, mis sai võimalikuks ka Euroopa rahutagamisrahastu kaudu; on siiski mures asjaolu pärast, et Ungari blokeerib endiselt Euroopa rahutagamisrahastu kaheksandat osamakset, mis on ette nähtud Ukrainale; nõuab Venemaa Föderatsiooni suuremat isoleerimist ja survestamist ning selleks tema suhtes, ja ka Valgevene suhtes, kohaldatavate piiravate meetmete tugevdamist; kutsub üles tugevdama diplomaatilisi kontakte kõigi riikidega, kes hoidusid hääletamisest või ei osalenud ÜRO Peaassamblee 13.oktoobri 2022.aasta ja 2.märtsi 2023.aasta resolutsioonide hääletusel; nõuab ennetavat diplomaatiat kolmandate riikidega, eelkõige USA, Kanada ja Ühendkuningriigiga, kooskõlastatult sarnaselt meelestatud partneritega, et minimeerida nendest sanktsioonidest kõrvalehoidmist ja kõrvaldada kõik allesjäänud õiguslikud lüngad selle tava peatamiseks; peab kahetsusväärseks piiravate meetmete puudumist Venemaa teemantide suhtes;
18.tunneb heameelt liidu ja enamiku liikmesriikide otsusekindluse üle saavutada täielik energiasõltumatus Venemaa Föderatsioonist; kordab oma nõudmist kehtestada viivitamata täielik embargo Venemaalt imporditavate fossiilkütuste ja Venemaa toornaftast valmistatud toodete suhtes; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu suurendaksid fossiilkütuste järelevalvesuutlikkust, et hoida ära reeksporti; väljendab muret selle pärast, et mõned liikmesriigid on viimase aasta jooksul suurendanud Venemaa maagaasi ja veeldatud maagaasi importi;
19.tuletab meelde, et piiravate meetmete sidus ja ühtne kohaldamine kõigis liikmesriikides on ELi välistegevuse usaldusväärsuse ja mõjususe eeltingimus; kutsub kõiki kolmandaid riike ja eelkõige ELi kandidaatriike üles näitama üles ühemõttelistpühendumust rahvusvahelisele õigusele ning ELi strateegilistele huvidele ja väärtustele ning järgima ELi poolt Venemaa suhtes kehtestatud piiravaid meetmeid; nõuab, et komisjon hindaks kriitiliselt ELi abi kolmandatele riikidele, kes aktiivselt toetavad Venemaa agressiooni Ukraina vastu, ning nõuab tungivalt, et nõukogu kehtestaks piiravad meetmed kolmandate riikide suhtes, kes võimaldavad Venemaa sissetungi Ukrainasse kas sanktsioonidest kõrvalehoidmise hõlbustamise või otsese sõjalise abi andmise kaudu, näiteks Iraani või Korea Rahvademokraatliku Vabariigi puhul;
20.julgustab komisjoni, komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning liikmesriike mobiliseerima Ukraina esitatud rahuvalemile rahvusvahelist toetust ning pühenduma Ukraina ees võetud julgeolekualastele kohustustele, nagu on soovitatud Kiievi julgeolekukokkuleppes; väljendab heameelt Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa ja Ukraina vahel sõlmitud kahepoolsete julgeolekulepingute üle, millega täidetakse G7 poolt 12.juulil2023 võetud kohustusi hoida lähitulevikus ära Venemaa mis tahes uus rünnak Ukraina vastu; rõhutab, et ELil ja liikmesriikidel tuleb kiiresti anda tõuge rahvusvahelise erikohtu loomiseks, et Venemaa Föderatsiooni poliitiline ja sõjaline juhtkond ning tema liitlased, eelkõige Valgevene, sealhulgas nende poliitiline ja sõjaline juhtkond, Ukraina vastu toime pandud agressioonikuritegude, genotsiidiga võrduvate kuritegude ja sõjakuritegude, sealhulgas konfliktidega seotud seksuaalse vägivalla eest, kohtu alla anda; kutsub komisjoni ja nõukogu üles määrama Venemaa riiklikult rahastatava erasõjalise Wagneri rühmituse terroriorganisatsiooniks; tunneb heameelt selle üle, et hiljuti loodi rahvusvaheline keskus Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks, mida haldab Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust) ja mis hakkab hõlbustama kohtuasjade ettevalmistamist tulevastes kohtumenetlustes; nõuab tungivalt, et komisjon tuvastaks ja kaardistaks Venemaa tõkestatud varad ning esitaks õiguslikult usaldusväärse ja mõjusa ettepaneku nende varade kasutamiseks Ukraina kaitse ja ülesehitamise rahastamiseks, ning tagaks, et selline õiguslikult usaldusväärne ettepanek töötataks välja tihedas koostöös G7partnerriikidega; toonitab, et demineerimine ja territooriumi lõhkemata lahingumoonast puhastamine on Ukraina ülesehitamise eeltingimused, sealhulgas selle põllumajandusliku tootmise jaoks, mis on riigi majanduse ja ülemaailmse toiduga kindlustatuse jaoks hädavajalik; rõhutab, et need jõupingutused eeldavad ulatuslikku ja pikaajalist rahastamist;
21.väljendab heameelt Ukraina toetuseks Euroopa Liidu sõjalise abi missiooni kiire loomise ja eduka rakendamise üle ning soovitab ELil kaaluda selle tugevdamist; märgib, et see missioon on konkreetne näide ELi vankumatust toetusest riigi suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele; nõuab tööd muude rahvusvaheliste missioonide loomiseks, et kaitsta meresõiduvabadust ning toetada humanitaarkoridore ja Ukraina teravilja ohutut läbipääsu;
22.kutsub liikmesriike üles säilitama oma otsustavust ja ühtsust, mida nad on juba üles näidanud, ja andma Ukrainale selle sõja võitmiseks täiendavat poliitilist, humanitaar-, sõjalist, taristuga seotud, majanduslikku ja rahalist toetust; väljendab sellega seoses heameelt abi üle, mida liikmesriigid on andnud nii individuaalselt kui ka ELi vahendite kaudu, sealhulgas komisjoni ettepaneku üle luua Ukraina rahastamisvahend; väljendab heameelt 6.veebruaril2024 saavutatud institutsioonidevahelise kokkuleppe üle, millega tagatakse Ukrainale aastatel 2024–2027 prognoositav rahaline toetus 50miljardi euro ulatuses, et aidata kaasa riigi taastumisele, ülesehitamisele ja moderniseerimisele; rõhutab, et rahastu rakendamine peab olema täielikult läbipaistev; kutsub liikmesriike üles jätkama Ukrainale vajaliku sõjalise abi andmist Venemaa vägede väljasaatmiseks oma territooriumilt; nõuab tungivalt, et liikmesriigid toodaksid laskemoona ja annaksid selle Ukraina relvajõududele koos muude vajalike vahenditega Ukraina sõjatehnika teenindamiseks; julgustab liikmesriike jätkama rahalise ja poliitilise toetuse andmist kodanikuühiskonnale Ukrainas ja selle ümbruses;
23.rõhutab, et EL ei saa püsivalt tugineda vahendite erakorralisele kasutuselevõtmisele, ning tuletab sellega seoses meelde vajadust parandada ja selgelt määratleda ELi suutlikkust reageerida kestlikult ülemaailmsetele kriisidele; rõhutab sellega seoses, et EL peaks jätkama omaenda autonoomsete ja vastupidavate vahendite väljatöötamist oma välistegevuses ja ÜVJP raames; tuletab meelde, et strateegilise kompassiga kehtestatakse ambitsioonikas tegevussuund ja antakse ELile vahendid, et olla nii mõjus julgeoleku tagaja kui ka jõulisem ülemaailmne osaleja, ning nõuab seetõttu selle kiiret ja täielikku rakendamist; kutsub ELi institutsioone üles tugevdama oma tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegemise suutlikkust, et valmistuda tulevasteks väljakutseteks;
24.nõuab kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi dünaamilisemat ja järjepidevamat kasutamist, arvestades, et seda ei ole ELi välispoliitika vahendites seni piisavalt kasutatud; tunneb heameelt komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku üle kehtestada korruptsioonivastane sanktsioonirežiim, mis võimaldaks ELil võidelda tõsiste korruptsioonijuhtumite vastu kogu maailmas; rõhutab, et korruptsioonil on tõendatav mõju inimõiguste olukorrale ning see kahjustab riigiasutuste toimimist ja õigusriiki; nõuab sellega seoses, et nõukogu võtaks kiiresti vastu kavandatava korruptsioonivastase sanktsioonide korra;
ELi struktuuride, vahendite, võimete, fondide ja otsustusmenetluste järkjärguline kohandamine
25.tunnistab, et ühehäälsuse nõue sunnib liikmesriike tegema väsimatult tööd kompromissi ja ühtsuse saavutamiseks, mis on ELi poliitilise mõjuvõimu allikas maailmaareenil; juhib siiski tähelepanu sellele, et kompromissi ühtsuse ideaali ja ühehäälsuse kõrge hinna vahel tuleks usaldusväärsuse seisukohast kriitiliselt hinnata, pidades eelkõige silmas laienenud ELi tulemuslikku toimimist; peab sellega seoses kahetsusväärseks asjaolu, et üksikud liikmesriigid on kasutanud oma vetoõigust, et nõrgendada kokkuleppeid, aeglustada otsuste tegemist või koguni takistada ühist poliitikat;
26.tuletab liikmesriikidele meelde, et nad järgiksid aluslepingute põhimõtteid, eelkõige ELi lepingu artiklit24 ja artikli42 lõiget7 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit222, milles nõutakse, et liikmesriigid toetaksid aktiivselt ja tingimusteta Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikat lojaalsuse ja vastastikuse solidaarsuse vaimus; rõhutab, et ELi lepingu artikli42 lõike7 aktiveerimise tingimusi ja toetuse andmise korda ei ole kunagi selgelt kindlaks määratud; peab vajalikuks töötada kiiresti välja solidaarsuspoliitika strateegia ja tegevuse rakendamise meetmed seoses ELi lepingu artikli42 lõikes7 sätestatud vastastikuse abi klausliga;
27.peab kahetsusväärseks, et muu hulgas Euroopa Liidu lepingu üleminekuklauslitega ette nähtud kiirete, tõhusate ja tulemuslike välis-, julgeoleku- ja kaitsemeetmete potentsiaali on kasutatud vaid väga piiratud ulatuses; kordab oma nõudmist, et nõukogu läheks ÜVJP valdkondades, mis ei ole sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega, järk-järgult üle kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele; võtab teadmiseks teatavate liikmesriikide mured, kes kardavad ELi tasandi välis- ja julgeolekupoliitika mõjutamise suutlikkuse vähenemist; tunnistab, et kvalifitseeritud häälteenamust nõudva hääletuse kohaldamise poole liikumine saab toimuda üksnes järk-järgult, tuginedes Euroopa strateegilise kultuuri kujundamisele; edendab sellega seoses järgmist:
a)
kvalifitseeritud häälteenamust nõudva hääletuse kasutuselevõtt kindlaksmääratud prioriteetsetes valdkondades, nagu kogu maailmas rakendatav inimõiguste rikkujate vastane ELi sanktsioonirežiim (ELi Magnitski akt) ning küsimused, mis on seotud järgmise ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava vastuvõtmise ja rakendamisega kooskõlas ELi lepingu artikli22 lõikega1;
b)
aluslepingutes sätestatud üleminekuklauslite kohaldamine, välja arvatud täitevvolitustega ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) sõjaliste missioonide ja operatsioonide puhul, mille korral nõutakse ka edaspidi ühehäälsust;
c)
konstruktiivse hääletamisest hoidumise kasutamine kooskõlas ELi lepingu artikli31 lõikega1 kuni kvalifitseeritud häälteenamust nõudva hääletuse täieliku kohaldamiseni sõjalise või kaitsepoliitilise tähenduseta otsuste puhul;
d)
kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva integreeritud korra tulemuslikum kasutamine ja liikmesriikide ministritest koosneva julgeolekunõukogu loomine, et reageerida kiiresti hädaolukordadele ning töötada välja integreeritud lähenemisviis konfliktide ja kriiside suhtes;
e)
aluslepingute läbivaatamine vastavalt ELi lepingu artiklile48, et muu hulgas sätestada kvalifitseeritud häälteenamust nõudev hääletus ÜVJPga seotud küsimustes;
f)
julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilise kompassi aluseks oleva ohuanalüüsi korrapärane läbivaatamine, et võimaldada liikmesriikidelühtlustada ühist arusaama ohtudest ja see kindlaks määrata;
28.kordab, et Euroopa Parlamendil on ÜVJPs oluline roll, kuna ta annab sellesse konkreetse panuse parlamentaarse diplomaatia ning oma erivahendite, kanalite ja kontaktide kaudu, sealhulgas demokraatia toetamise programmide kaudu, millel on suur potentsiaal kaasata peamisi poliitilisi sidusrühmi ja hõlbustada demokraatlikku valitsemistava; rõhutab eelkõige parlamentaarse diplomaatia lisaväärtust Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja ajal ning toonitab sellega seoses Ukraina ülemraada ja Euroopa Parlamendi poliitilisel ja tehnilisel tasandil tehtavat väärtuslikku koostööd;
29.rõhutab, kui tähtis on parlamentaarne diplomaatia, mida tuleks rakendada olemasolevate kanalite kaudu, nagu Euroopa Parlamendi väliskomisjon, ametlikud delegatsioonid ja demokraatia toetamise meetmed, näiteks korrapärased parlamentaarsed dialoogid partnerriikidega; rõhutab, et ELi välis- ja julgeolekupoliitika peab olema suunatud kriiside ennetamise, piirkondliku julgeolekualase koostöö, ülemaailmse kliima- ja keskkonnategevuse, inimõiguste tugevdamise ja ÜRO kestliku arengu tegevuskava2030 rakendamise tagamise eesmärkidele; nõuab ELi ennetava diplomaatia kui ennetava välispoliitika vahendi, sealhulgas rahuvahenduse ja -dialoogi edasiarendamist; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus võtaks saadud kogemustest õppust ning analüüsiks Euroopa varasemaid diplomaatilisi jõupingutusi ja nende tulemusi, samuti eriesindajate ja erisaadikute tööd; rõhutab vajadust tugevdada parlamentaarset diplomaatiat partneritega Ladina‑Ameerikas, Aafrikas ja Aasias, et aidata kaasa ELi eesmärgile tugevdada suhteid sarnaselt meelestatud partneritega eesmärgiga lahendada ühiseid geopoliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid probleeme;
30.nõuab suurema selguse loomist Euroopa tiimi lähenemisviisi toimimises, esindusformaadis ja vastutuses, et tagada vahendite toimiv jaotamine ning vältida dubleerimist ELi välis- ja julgeolekupoliitikas; rõhutab, et Euroopa Parlament kuulub Euroopa tiimi ja teda tuleks ka vastavalt kohelda;
31.rõhutab vajadust ajakohastada 2010.aasta poliitilist vastutust käsitlevat deklaratsiooni kui Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Parlamendi suhete raamistikku; on veendunud, et Euroopa Parlament vajab vahendeid, et kasutada oma instrumente, et võidelda demokraatia ülemaailmse tagasilanguse vastu, sealhulgas valimiste vaatlemise ja vahendamise, konfliktide ennetamise, tugevdatud kohaliku tasandi teabevahetuse ja parlamentaarse diplomaatia kaudu; rõhutab Euroopa Parlamendi täiendavat rolli ELi diplomaatias;
32.rõhutab komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja rolli ÜVJP ja ELi välissuhete ühenduslülina, et tagada ELi välistegevuse võimalikult kõrge kooskõlastatuse ja sidususe tase; peab siiski kahetsusväärseks, et mõnel juhul puudub selgus ELi välisesindatuses; rõhutab vajadust määrata selgelt kindlaks komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, komisjoni presidendi ja Euroopa Ülemkogu eesistuja pädevus seoses ELi välistegevuse ja -esindatusega;
33.on veendunud, et ELi välistegevuse üle on vaja tugevamat institutsionaliseeritud parlamentaarset järelevalvet, mis hõlmab ka korrapärast ja õigeaegset, kuid turvalist juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele, infotunde Euroopa Parlamendis ja kiiremaid Euroopa välisteenistusega teabe vahetamise kanaleid; tuletab sellega seoses meelde, et Euroopa Parlamendil on ELi lepingu artikli36 alusel õigus saada ÜVJP küsimustes teavet; tunneb heameelt kõrgetasemelise poliitilise dialoogi loomise üle ja julgustab pidama avatumaid arutelusid, sealhulgas jätkates korrapäraseid konsultatsioone komisjoni liikmete ja Euroopa välisteenistuse töötajatega ning kaasates Euroopa Parlamendi Euroopa rahutagamisrahastu, strateegilise kompassi ja algatuse „Global Gateway“ rakendamisse;
34.kinnitab, et Euroopa Parlament peaks rahvusvahelisi suhteid käsitlevate liidu otsuste puhul kasutama täielikult ära oma järelevalve- ja eelarvepädevust; nõuab ÜVJP eelarve struktuuri muutmist nii, et ÜJKP tsiviilmissiooni kohta oleks üks eelarverida, et võimaldada paremat kontrolli ja suuremat läbipaistvust;
35.peab kahetsusväärseks asjaolu, et ÜVJP eelarvet ÜJKP tsiviilmissioonide jaoks on mitmeaastases finantsraamistikus2021–2027 võrreldes mitmeaastase finantsraamistikuga2014–2020 vaid vähesel määral suurendatud, kuigi missioonide arv ja nende täidetavad ülesanded on suurenenud, julgeolekukeskkond on muutunud keerulisemaks ja operatsioonide maksumus on tõusnud; nõuab tungivalt, et liikmesriigid eraldaksid ÜVJP-le piisavalt rahalisi vahendeid, võttes arvesse vajadust kaitsta rahu, demokraatiat ja õigusriiki ning tagada parem koordineerimine teiste poliitikavaldkondadega; nõuab sellega seoses mitmeaastase finantsraamistiku asjakohast kohandamist ja ELi välistegevuse suuremat rahastamist;
36.kordab lisaks, et EL ja selle liikmesriigid peavad demokraatia toetamise integreerima paremini ELi rahastamisvahendite kavandamisse, ning rõhutab sellega seoses vajadust anda asjaomastele ELi delegatsioonidele asjakohased vahendid, et suurendada avaliku diplomaatia alast tegevust ja arendada oma strateegilise kommunikatsiooni alast suutlikkust, et võidelda desinformatsiooni ja propaganda vastu; nõuab, et Euroopa välisteenistust – nii selle peakorterit kui ka ELi delegatsioone – tugevdataks asjakohaste rahaliste ja inimressursside eraldamisega, et EL oleks paremini valmis praegusteks ja esilekerkivateks üleilmseteks probleemideks, nagu suurenev ebastabiilsus, jõulisem autoritaarsus ja kliimaga seotud hädaolukord; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles järgima feministlikku välis- ja julgeolekupoliitikat, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi 10.märtsi 2022.aasta resolutsiooniga ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmanda tegevuskava(19) kohta;
37.tunneb heameelt Euroopa diplomaatilise akadeemia loomiseks koostatud katseprojekti rakendamise üle; nõuab alalise struktuuri loomist, mida toetaksid vajalikud vahendid; nõuab selle akadeemia lõpetanute jaoks Euroopa välisteenistusele juurdepääsu võimaluste uurimist ja otsustamist, mis võib aidata kaasa niisuguse autonoomse ELi diplomaatia täielikule arengule, mida kujundabELi seisukohast ühine diplomaatiline kultuur; kordab oma üleskutset komisjonile luua ELi kandidaatriikidest pärit nooremdiplomaatidele alaline kohapealne koolitusprogramm ELi välistegevuse ja ühise välis- ja julgeolekupoliitika teemal;
Reeglitel põhineva mitmepoolsuse tugevdamine ja kaitsmine
38.rõhutab, et mitmepoolseid foorumeid, eelkõige ÜROd ja selle asutusi, tuleks pidada ELi valitud koostöövormiks; väljendab sellega seoses muret eksklusiivsete koostöövormide kasvava tähtsuse pärast, mis annab tunnistust suurenevast konkurentsist suurvõimude vahel; märgib samal ajal, et rahvusvahelisi institutsioone ja norme kasutatakse üha enam ära, ning juhib sellega seoses tähelepanu WTOs ja WHOs toimuvatele vaidlustele; rõhutab, et see suundumus seab Euroopa Liidu keerulisse olukorda, kus tuleb tasakaalustada vajadust järgida laia ja kaasavat mitmepoolsust ning seada samal ajal prioriteediks koostöö tegemine valitud sarnaselt meelestatud partneritega; kutsub liikmesriike üles tugevdama mitmepoolse valitsemise kaasavaid vorme ning julgustab sellega seoses komisjoni, Euroopa välisteenistust ja nõukogu tõhustama institutsioonidevahelist koostööd mitmepoolsete organisatsioonidega, mis on lahutamatult seotud rahvusvahelise reeglitel põhineva süsteemi ja ülemaailmse ühisvara haldamisega, kaasa arvatud ÜRO ja selle asutused, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE), WHO, WTO ja NATO;
39.märgib vajadust tagada ELi ja NATO jõupingutuste ühtsus, sidusus ja vastastikune täiendavus rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisel; rõhutab, et NATO jääb Euroopa julgeoleku nurgakiviks, ning nõuab NATO ja ELi vahelise koostöö edasist tõhustamist, tugevdades samal ajal Euroopa sammast NATOs, muu hulgas täites järjepidevalt NATO kaitsekulutuste sihttaset, mis on 2% sisemajanduse koguproduktist; nõuab tihedamat koostööd NATOga kolmandatest riikidest lähtuva desinformatsiooni ja hübriidohtude vastu võitlemisel;
40.nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid toetaksid aktiivselt mitmepoolsete institutsioonide, eelkõige ÜRO süsteemi ja eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu ulatuslikku institutsioonilist reformi, mis peaks hõlmama meetmeid, mille eesmärk on piirata veto kasutamist, suurendada piirkondlikku esindatust, muuta täitevorganid vastutavaks neid valinud assambleede ees ning määratleda ümber Julgeolekunõukogu liikmete koosseis, et see kajastaks paremini geopoliitilist reaalsust, sealhulgas luues ELile alalise asukoha; kutsub komisjoni üles keskenduma ELi strateegilise hädavajalikkuse tagamisele üha multipolaarsemas maailmas; nõuab, et ELi institutsioonid tagaksid, et EL kõneleks ÜROs, eelkõige Julgeolekunõukogus ühel häälel; nõuab jätkuva dialoogi tagamist Ühendkuningriigiga, et säilitada koostöö ÜRO Julgeolekunõukogus; kutsub kõiki ÜRO liikmesriike üles võtma meetmeid, et tühistada Venemaa vetoõigus ÜRO Julgeolekunõukogus;
41.kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles edendama veenvat, püsivat ja sihipärast demokraatlikku narratiivi, mis näitab, et demokraatia toob kasu üksikisikutele ja ühiskondadele kogu maailmas ning on võimeline pidama vastu autokraatlikule survele ja mõjule; taunib asjaolu, et Hiina Rahvavabariik, Venemaa, Iraan ja teised totalitaarsed või autoritaarsed režiimid kasutavad teabega manipuleerimist ja pahatahtlikku sekkumist lahutamatute vahenditena, et avaldada survet mitmepoolsetele institutsioonidele ning demokraatlikele väärtustele ja normidele, vähendada võimu kuritarvitamise kontrolli, suurendada inimõiguste rikkumiste sagedust ja raskusastet, piirata kodanikuühiskonna, sõltumatu meedia ja demokraatlike opositsiooniliikumiste tegutsemisruume ning levitada läänevastast desinformatsiooni; julgustab sellega seoses investeerima strateegilisse kommunikatsiooni ning välissekkumise ja desinformatsiooni leviku vastasesse võitlusesse ning tunneb heameelt koostöö üle, mida Euroopa välisteenistus teeb ÜROga selleks, et töötada välja ülemaailmne teabe terviklust käsitlev tegevusjuhend;
42.juhib tähelepanu sagenevale nähtusele, mis seisneb inimõiguste kaitsjate ja poliitiliste aktivistide piiriüleses ähvardamises oma riigi ametiasutuste või nende käsilaste poolt; julgustab komisjoni ja liikmesriike andma ELis elavatele välismaalastest inimõiguste kaitsjatele ja aktivistidele asjakohased rahalised ja muud vahendid, et nad saaksid jätkata oma tööd kaugtöö vormis ning kättemaksu kartmata; tunnustab kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate väsimatut tööd kogu maailmas ning nõuab, et EL suurendaks oma toetust kodanikuühiskonnale ja inimõiguste kaitsjatele; väljendab tõsist muret kogu maailmas sagenevate rünnakute pärast mitmete vähemuste, sealhulgas LGBTIQ kogukonna ja usuvähemuste, näiteks kristlaste vastu; rõhutab vajadust käsitleda intersektsionaalsust kõigis ELi meetmetes, sealhulgas ühise ÜVJP rakendamisel, et edendada täielikku soolist võrdõiguslikkust;
43.mõistab kõige karmimalt hukka 16.veebruaril2024 Venemaa silmapaistva poliitilise tegelase Aleksei Navalnõi ja 2021.aasta Sahharovi auhinna laureaadi tapmise, kes viibis vangistuses karistuskoloonias ja kelle suhtes kohaldati väärkohtlemist, sealhulgas piinamist, meelevaldset karistamist ja psühholoogilist survet; nõuab, et kooskõlas Venemaa rahvusvaheliste kohustustega parandataks Venemaal poliitvangide tingimusi; mõistab hukka Venemaa režiimi poolse inimõiguste rikkumiste sagenemise ning valitsuse kritiseerijate, inimõiguste kaitsjate ja sõltumatute ajakirjanike jätkuva mahasurumise; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid abistaksid Venemaa inimõiguste kaitsjaid, demokraatiameelseid aktiviste ja sõltumatuid ajakirjanikke nii Venemaal kui ka väljaspool seda; nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks vastu piiravad meetmed Aleksei Navalnõi tapmise ning sõjavastastele meeleavaldajatele meelevaldsete süüdistuste esitamise ja nende piinamise eest vastutavate isikute suhtes;
44.tunnistab, et mitmed osalejad maailma lõunapoolsetes riikides on muutumas jõulisemaks; rõhutab sellega seoses, et mõiste „maailma lõunapoolsed riigid“ justkui kätkeb endas teataval tasemel ühtsust, kuid tegelikult on tegemist väga mitmekesise rühmaga, kuhu kuuluvad erinevate püüdluste ja suunitlustega tegutsejad; tunnistab niisuguste tegutsejate rahvusvahelist mõjuvõimu;
45.tuletab meelde, et EL on maailma juhtiv ametliku arenguabi andja; rõhutab, et EL peab jääma ülemaailmses arengukoostöös usaldusväärseks liitlaseks; väljendab muret selle pärast, et EL seisab silmitsi üha suureneva skeptitsismi ja suhete lõpetamisega; nõuab, et EL vastaks partnerriikide ootustele ja saavutaks nendega kiiresti poliitilised kokkulepped, et näidata, et EL on peamine ja strateegiline partner, ning näitamaks, et rahvusvaheline reeglitel põhinev süsteem suudab tänapäeva probleemidega toime tulla; edendab sellega seoses tugevamat poliitilist kohalolekut riikides, kus ELi jalajälg on peamiselt seisnenud arengukoostöös; rõhutab eelkõige, kui tähtis on ELi kohalolek Aafrikas, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama poliitilist dialoogi riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning pakkuma mitmekesistatud tehnilist tuge, sealhulgas valitsuse ja kohaliku kogukonna tasandil, et saavutada suurem tõhusus ja nähtavus; rõhutab, kui oluline on sõlmida poliitilised kokkulepped kolmandate riikidega, lähtudes ühistest Euroopa väärtustest ja põhiõigustest;
46.kutsub nõukogu üles algatama projekti sellise Euroopa tsiviilrahukorpuse loomiseks, mis koondaks institutsiooniliste ja mitteinstitutsiooniliste osalejate erialateadmisi konfliktide tõkestamise, konfliktide rahumeelse lahendamise ja lepitamise valdkonnas, et muuta ELi tsiviilkriisiohje usaldusväärsemaks, järjekindlamaks, tulemuslikumaks, paindlikumaks ja nähtavamaks;
47.tuletab meelde, et EL peaks olema rahu ja inimeste julgeoleku tagamisel jõulisem ülemaailmne tegutseja; märgib, et tulemuslik arengukoostöö ja auahne kaubanduspoliitika on otsustava tähtsusega ka rände algpõhjuste ja muude liidu ees seisvate probleemide lahendamisel;
48.kutsub komisjoni üles kasutama tulemuslikult ja kiiresti algatust „Global Gateway“ kestliku alternatiivina Hiina algatusele „Üks vöönd, üks tee“ ning vahendina, mille abil suurendada ELi kohalolekut ja nähtavust kogu maailmas taristu- ja telekommunikatsiooniinvesteeringute kaudu, mis loovad partnerriikides riiklikku väärtust ja võimaldavad nende sotsiaal-majanduslikku arengut kooskõlas kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppega, järgides samal ajal ELi heaolu ja julgeolekuhuve; tuletab meelde, et strateegiat „Global Gateway“ tuleb mõista strateegilise kontseptsioonina, mis hõlmab integreeritud välis-, majandus- ja arengupoliitikat; rõhutab sellega seoses, et kooskõlastamine rahvusvaheliste finantsasutustega, täpselt määratletud erasektori kaasamine ja kohandatud strateegiline kommunikatsioon on olulised selleks, et vahend saavutaks soovitud ulatuse; tunneb sellega seoses heameelt algatuse „Global Gateway“esimese kõrgetasemelise foorumi üle, mille korraldas 2023.aasta oktoobris komisjoni president Ursula von der Leyen; rõhutab, et Euroopa Parlament peaks olema otsustusprotsessi paremini kaasatud, et tagada läbipaistev juhtimine ja asjaolu, et algatus „Global Gateway“ oleks G7 ülemaailmse taristuinvesteeringute partnerlusega nõuetekohaselt kooskõlastatud;
49.märgib, et ELi investeeringud ja abi peaksid keskenduma ühistele eesmärkidele kõige sobivamal tegevustasandil, tagades selge nähtavuse vastuvõtvates riikides, ning kohandatud investeeringutele, mis vastavad meie partnerite vajadustele, nagu on määratletud nendega ennetavama ja konstruktiivsema koostöö kaudu;
50.nõuab mitmepoolseid lahendusi uutele probleemidele ja tegelikkusele, nagu küberturvalisus, biotehnoloogia ja tehisintellekt; rõhutab mitmepoolsuse keskset tähtsust avakosmoses korra tulemuslikuks säilitamiseks ning vajadust süvendada praegusi ja käivitada uusi algatusi, et säilitada avakosmose rahumeelne kasutamine;
Huvide kinnitamine tugevate strateegiliste partnerluste arendamise ja strateegilise autonoomia suurendamise kaudu
51.rõhutab vajadust luua strateegiline solidaarsus sarnaselt meelestatud partnerite vahel, mis on parim vastus ohtlikumale ja prognoosimatumale julgeolekukeskkonnale; rõhutab vajadust tugevdada olemasolevaid partnerlusi riikidega, kes jagavad meie väärtusi, eelkõige sellistes küsimustes nagu strateegiline sõltuvus, majanduslik survestamine, poliitiline sekkumine ja desinformatsioon, ning rõhutab, kui oluline on luua uusi liite, muu hulgas maailma lõunapoolsetes riikides, võttes arvesse vastastikuseid vajadusi ja huve, et edendada tegelikke ja tasakaalustatud partnerlusi; on veendunud, et põhimõte „rohkema eest rohkem“ tuleks täielikult integreerida suhetesse kolmandate riikidega, mille puhul EL arendab tugevamaid partnerlusi nendega, kes toetavad ÜVJP ja ÜJKP põhimõtteid ning liidu põhiväärtusi; on seetõttu veendunud, et põhimõtet „vähema eest vähem“ tuleks kohaldada kolmandate riikide suhtes, kes ilmselgelt eiravad inimõigusi ja rahvusvahelist õigust, samuti nende suhtes, kes võimaldavad teistel kolmandatel riikidel neid rikkumisi toime panna; tuletab meelde, et ELi tegevuse taset ja intensiivsust tuleks vastavalt kohandada, eelkõige arengukoostöö, kaubandussoodustuste ja ELi programmidele juurdepääsu osas;
52.rõhutab, kui tähtis on tugev ja strateegiline Atlandi-ülene koostöö, sealhulgas NATO ja ELi vaheline koostöö, mis põhineb ühistel väärtustel, huvidel ja eesmärkidel ning võrdsete osaliste partnerluse põhimõttel; kutsub komisjoni üles edendama tihedamaid sidemeid peamiste partneritega nii USAs kui ka Kanadas, et võidelda üleilmsete probleemidega, mis mõjutavad meie ühiseid väärtusi, huve, julgeolekut ja heaolu; nõuab tungivalt, et komisjon ja komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teeksid tihedat koostööd mõlema partneriga, tõhustades ja tugevdades juba loodud koostöömehhanisme, sealhulgas ELi‑USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu; rõhutab eelkõige vajadust teha edusamme peamistes välispoliitika küsimustes, sealhulgas küsimustes, mis puudutavad meie suhteid Hiinaga, Euroopa ida- ja lõunanaabrust, Aafrikat, Ladina‑Ameerikat ja Kariibi mere piirkonda ning India ja Vaikse ookeani piirkonda; juhib seoses viimasega tähelepanu USA ja ELi vahelisele julgeoleku- ja kaitseteemalisele dialoogile ning India ja Vaikse ookeani piirkonnale, et arendada tihedamat ja ambitsioonikamat koostööd, ning rõhutab esimest ELi ja USA ühist mereõppust India ookeani loodeosas 2023.aasta märtsis; kutsub üles tugevdama Atlandi-ülest koostööd kaubanduse valdkonnas ning võitlema kiiretest tehnilistest muutustest ja suurenevatest küberohtudest tingitud probleemide vastu;
53.tuletab meelde, et USA on ELi kõige olulisem liitlane; kordab oma nõudmist korraldada regulaarselt ELi ja USA vahelisi tippkohtumisi, et hädavajalikule Atlandi‑ülese koostöö asendamatule olemusele pidev tõuge anda; kordab oma toetust Atlandi‑ülese poliitilise nõukogu loomisele, mis toimiks USA ja ELi vahelise korrapärase ja mõjusa välis- ja julgeolekupoliitika alase institutsioonilise dialoogi foorumina; kutsub esindajatekoda üles looma kooskõlas 1999.aasta USA Kongressi ja Euroopa Parlamendi vahelise õigusloojate Atlandi‑ülese dialoogi loomist käsitleva ühisavaldusega õigusloojate Atlandi‑ülese dialoogi jaoks USA Kongressi alalise delegatsiooni, kuna see suurendaks meie poliitilise dialoogi ja koostöö suutlikkust;
54.nõuab, et EL ja USA teeksid otsustavaid edusamme läbirääkimistel kriitilise tähtsusega mineraalide rahvusvaheliste tarneahelate tugevdamise üle, et leida vastastikku vastuvõetavad lahendused USA inflatsiooni vähendamise seaduse diskrimineeriva mõjuga tegelemiseks;
55.väljendab heameelt Windsori raamistiku sõlmimise üle ning tuletab meelde ELi ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostöölepingu tähtsust tugeva ja konstruktiivse partnerluse jaoks Ühendkuningriigiga; rõhutab Põhja‑Iirimaa protokolli ja Windsori raamistiku otsustavat ja mitmetasandilist tähtsust pikaajalistes suhetes Ühendkuningriigiga;
56.peab kahetsusväärseks asjaolu, et ELi ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostööleping ei sisalda sätteid välispoliitikas ja kaitsevaldkonnas tehtava koostöö kohta; nõuab sellega seoses Ühendkuningriigi suuremat kaasamist Euroopa julgeoleku- ja kaitseprojektidesse ning Ühendkuningriigiga struktureerituma ja korrapärasema koostöö tegemist välisasjades, tuginedes konstruktiivsele kogemusele, mis on saadud ELi ja Ühendkuningriigi koostööst Venemaa Ukraina‑vastase agressioonisõja vastu võitlemisel, sealhulgas sanktsioonide vastuvõtmisel ja jälgimisel; väljendab heameelt ELi ja Ühendkuningriigi ametnike ühismissioonide üle kolmandatesse riikidesse, et vältida sanktsioonidest kõrvalehoidmist; rõhutab ühiseid huve ja kollektiivset vastutust ning nõuab välis- ja julgeolekupoliitika püsivamat koordineerimist eri piirkondades; tunneb heameelt Ühendkuningriigi osalemise üle Euroopa poliitilises ühenduses ja selle üle, et ta korraldab selle neljandat tippkohtumist; on veendunud, et Euroopa poliitiline ühendus võib suurendada usaldust Ühendkuningriigi ja ELi vahel, edendada tihedamat dialoogi ühiste probleemide teemal, eelkõige seoses julgeolekuga, ning olla konkreetsete koostööprojektide inkubaatoriks;
57.väljendab heameelt Valgevene ja ELi nõuanderühma loomise üle, et võimaldada pidevat dialoogi ELi ja Valgevene demokraatlike jõudude vahel, ning ka jätkuva toetuse üle Venemaa inimõiguste kaitsjatele ja sõltumatule meediale nii Venemaal kui ka väljaspool; on šokeeritud 2021.aasta Sahharovi auhinna laureaadi Aleksei Navalnõi surmast, kes vahistati ja mõisteti süüdi kahtlastel ja poliitiliselt motiveeritud põhjustel ning kes ohverdas oma elu, et kaitsta demokraatiat ning seista vastu rõhumisele ja korruptsioonile Venemaal; kutsub Venemaa režiimi üles andma viivitamata teavet Aleksei Navalnõi surma asjaolude kohta; kordab oma toetust Valgevene demokraatlikule opositsioonile, kõigile poliitvangidele ning vapratele aktivistidele ja ajakirjanikele Valgevenes, kes on jätkuvalt vastu ebaseadusliku juhi režiimile ja režiimi kaasosalusele Venemaa Ukraina‑vastases agressioonisõjas, hoolimata jätkuvatest repressioonidest, ning kes on väljendanud soovi saavutada Valgevene demokraatlik areng ja tema ELi liikmesus, muu hulgas 2023.aasta augustis Varssavis toimunud uue Valgevene konverentsil; rõhutab, et sellised jõupingutused näitavad kodanikuühiskonna põhjapanevat rolli demokraatia tugevdamisel;
58.mõistab hukka Aljaksandr Lukašenka režiimi aktiivse rolli Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja toetamisel; rõhutab tungivat vajadust peegeldada Valgevene ja Venemaa vahelisi sanktsioone, arvestades, et Aljaksandr Lukašenka režiim osaleb täielikult toime pandud sõjakuritegudes, nagu tuhandete Ukraina laste röövimine;
59.on šokeeritud ja vapustatud 2021. aasta Sahharovi auhinna laureaadi ja Venemaa opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi mõrvast, kes ohverdas oma elu, et kaitsta demokraatiat ning seista vastu rõhumisele ja korruptsioonile Venemaal;
60.väljendab heameelt 2023.aasta laienemispaketi ja Lääne‑Balkani majanduskasvu kava üle, mis hõlmab 6 miljardi euro suurust rahastut toetuste ja laenudena, et kiirendada sotsiaal-majanduslikku lähenemist ELile aastatel 2024–2027; kinnitab, et vaatab praegu läbi Lääne-Balkani riikide reformi- ja kasvurahastu ettepanekut ning teeb nõukoguga koostööd, et tagada kiire ratifitseerimine; ning kutsub nõukogu üles näitama tõelist poliitilist pühendumust Lääne‑Balkani riikide väljavaatele saada ELi liikmeks; märgib, et see peaks hõlmama Albaania, Montenegro ja Põhja‑Makedooniaga peetavate ühinemisläbirääkimiste edendamist; toetab jõupingutusi saavutada esmajärjekorras asjakohased põhiseaduse muudatused Põhja‑Makedoonias ning kutsub kõiki poliitilisi jõude üles etendama sellega seoses konstruktiivset rolli; palub eelkõige nende liikmesriikide valitsustel, kes kehtestavad selle lisanõude Põhja‑Makedoonia kohta, teha kõik endast olenev nende jõupingutuste toetamiseks; peab kahetsusväärseks põhjendamatuid viivitusi Põhja‑Makedoonia ja Albaania ühinemisprotsessis ning tuletab meelde, et kandidaatriike tuleks hinnata lähtuvalt nende endi saavutustest ühinemiskriteeriumide täitmisel, sealhulgas ELiga seotud reformide rakendamisel ja nende poliitika vastavusse viimisel ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, nagu Venemaa Ukraina‑vastasele agressioonisõjale reageerimiseks vastu võetud seisukohad ja piiravad meetmed; väljendab heameelt asjaolu üle, et enamik Lääne‑Balkani riike on kooskõlas ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, kutsudes samas Belgradi üles seda kiiresti tegema, eriti arvestades, et Serbia on üks vähestest Euroopa riikidest, kes ei ole veel kooskõlas sanktsioonidega, mis võeti vastu vastusena Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale; tuletab meelde, et ühinemine saab jätkuda alles siis, kui kõnealune riik järgib ELi Venemaa-vastaseid sanktsioone ja teeb ELiga seotud reformide elluviimisel märkimisväärseid edusamme; on endiselt väga mures Serbia ametivõimude destabiliseeriva mõju pärast kogu piirkonnale;
61.võtab teadmiseks OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo rahvusvahelise valimisvaatlusmissiooni esialgsed tulemused ja järeldused Serbia ennetähtaegsete parlamendivalimiste kohta 17.detsembril2023; väljendab heameelt suure valimisaktiivsuse üle, kuid tunneb muret rikkumiste ja menetluslike puuduste pärast, millest on teada antud; rõhutab, et Serbia demokraatlike institutsioonide nõuetekohane toimimine on riigi ELiga ühinemises protsessis kesksel kohal, ning kutsub pädevaid asutusi üles valimisvaatlusmissiooni soovitusi nõuetekohaselt uurima ja nende suhtes järelmeetmeid võtma; julgustab Serbia poliitilist juhtkonda tagama konstruktiivse ja kaasava dialoogi kogu poliitilise spektri ulatuses ning viima ellu vajalikud reformid, et Serbia saaks edasi liikuda ELiga ühinemise teel;
62.Tunneb sügavat muret president Aleksandar Vučići 2024.aasta veebruari avalduse pärast, mis sõnaselgelt toetab Taiwani-vastaseid HRV sõjalisi meetmeid vastuolus ELi poliitikaga, mis toetab status quo säilitamist Taiwani väinas ja hoiatab ühepoolsete meetmete eest, eelkõige jõu kasutamise või sunni eest.
63.peab kahetsusväärseks asjaolu, et suured poliitilised pinged ja polariseerumine Montenegros aeglustasid ELiga seotud reformide edenemist ning surusid riigi sügavasse poliitilisse ja institutsioonilisse kriisi, mis pidurdas Montenegro ELiga ühinemise protsessi; väljendab heameelt uue valitsuse moodustamise üle ja rõhutab, kui oluline on, et valitsus oleks suuteline ja pühendunud jätkama ELiga seotud reforme ja hoidma Montenegrot kindlalt ELi strateegilisel teel;
64.mõistab hukka, et 17.detsembril2023 toimunud Serbia parlamendi- ja kohalikel valimistel ei järgitud rahvusvahelisi standardeid ning Serbia kaldus kõrvale kohustusest korraldada vabad ja õiglased valimised, sest võimulolijad kasutasid institutsioone ja meediat ebaõiglase ja põhjendamatu eelise saamiseks pidevalt ja süstemaatiliselt ära; on seisukohal, et nende valimiste kohta ei saa öelda, et need toimusid õiglastel tingimustel; on mures teadete pärast, mille kohaselt olid kelmus ja pettus laialt levinud ja süstemaatilised, mille tõttu on Serbia valimiste usaldusväärsus kahtluse all; märgib, et rahvusvaheline valimisvaatlusmissioon teatas, et valimised olid hästi korraldatud, kuid valimispäeva iseloomustasid arvukad menetluslikud puudused, sealhulgas kaitsemeetmete ebajärjekindel kohaldamine hääletamise ja häälte lugemise ajal, sagedased ülerahvastatuse juhtumid, hääletuse salajasuse rikkumised ja arvukad rühmahääletamise juhtumid, ning et valimisi domineeris president Aleksandar Vučići otsustav osalus koos valitseva partei süsteemsete eelistega; väljendab suurt muret nende rikkumiste ja üldise valimiskeskkonna pärast, mis jäi allapoole standardeid, mille järgimist ELi kandidaatriigilt oodatakse; tuletab Serbia ametivõimudele meelde, et Serbia demokraatlike institutsioonide nõuetekohane toimimine on Serbia ELiga ühinemise protsessi ja ELiga ühinemise metoodika puhul kõige tähtsam; nõuab, et tunnustatud rahvusvahelised õiguseksperdid ja -institutsioonid korraldaksid parlamendi-, provintsi- ja kohalikel valimistel toime pandud rikkumiste kohta sõltumatu rahvusvahelise uurimise, pöörates eritähelepanu Belgradi linnavolikogu valimistele, kuna teatavad väited, sealhulgas need, mis puudutavad kohalikul tasandil valijate nn rände korraldamist, ulatuvad OSCE/ODIHRi aruannetes käsitletud ulatusest kaugemale;
65.väljendab heameelt Euroopa Ülemkogu otsuse üle alustada ühinemisläbirääkimisi Bosnia ja Hertsegoviinaga, kui on saavutatud vajalik vastavus liikmesuse kriteeriumidele; ootab huviga komisjoni eduaruannet, mis peaks valmima hiljemalt 2024.aasta märtsis; nõuab tungivalt, et riigi poliitilised juhid viiksid ellu olulisi reforme, sealhulgas valimisreforme, kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste kohtute otsustega, et tagada kõigi kodanike ja põhirahvuste võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtted, mis on sätestatud riigi põhiseaduses, ning austades täielikult riigisiseste ja rahvusvaheliste kohtute otsuseid, sealhulgas kõiki Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid Bosnia ja Hertsegoviina kohta; mõistab hukka Serblaste Vabariigi juhtkonna korduva vaenu õhutava retoorika ning separatistlikud seadused ja poliitika, sealhulgas põhiseadusevastase nn Serblaste Vabariigi päeva tähistamise 9.jaanuaril2024; kutsub liikmesriike ning Bosnia ja Hertsegoviina rahvusvahelise üldsuse esindajaid üles edendama ja toetama nende otsuste rakendamist; kordab oma nõudmist kohaldada sihipäraseid sanktsioone destabiliseerivate osalejate vastu Bosnias ja Hertsegoviinas, eelkõige Milorad Dodiku vastu; ning teiste Serblaste Vabariigi kõrgete ametnike ja Serbia ametnike vastu, kes toetavad separatistlikku poliitikat poliitiliselt ja materiaalselt; kutsub kõiki liikmesriike üles tagama, et nõukogu saaks sellised sanktsioonid vastu võtta, ning kehtestama need kahepoolselt või koostöös teiste liikmesriikidega, kui nende vastuvõtmine nõukogus ei ole võimalik; väljendab heameelt saavutatud kokkuleppe üle pikendada ELi vägede volitusi Bosnia ja Hertsegoviina operatsioonis Althea kuni 2.novembrini2024 ning tuletab meelde, et sellel missioonil on endiselt keskne roll Bosnia ja Hertsegoviina julgeolekus ja stabiilsuses; nõuab tungivalt, et ELi sõjaline missioon takistaks aktiivselt ebaseaduslikke paraade ja muid provokatsioone ning ähvardusi kõigi vastu, kes töötavad genotsiidi ohvrite aitamise nimel ning investeerivad rahvustevahelisse leppimisse ja riigi rahumeelsesse tulevikku;
66.väljendab heameelt selle üle, et Ukraina‑vastase provotseerimata agressioonisõja tõttu on ELi pidanud seadma laienemispoliitikas uued prioriteedid; kinnitab veel kord, et laienemisprotsessi tempo sõltub nii iga riigi suutlikkusest täita ühinemiskriteeriume kui ka Lääne‑Balkani riikide ja ELi liikmesriikide poliitiliste liidrite pühendumusest; on mures etnilise natsionalismi leviku pärast Lääne‑Balkani riikides; kutsub Euroopa välisteenistust üles olukorda hoolikalt jälgima, et pingeidvältida; rõhutab Euroopa Parlamendi toel korraldatava demokraatiat toetava tegevuse, näiteks Jean Monnet’ dialoogi ja parlamentaarse dialoogi protsessi tähtsust;
67.väljendab heameelt hiljutiste märguannete üle kandidaatriikide kiirendatud ajakava kohta; nõuab, et tagataks, et käimasolevaid ja tulevasi ühinemisläbirääkimisi ei lükataks edasi konkreetsete riiklike huvide või aluslepingute reformimise vajaduse tõttu; kordab vajadust jätkata samal ajal tööd uute liikmesriikide ühinemiseks ja ELi süvendamiseks; rõhutab, kui tähtsad on sellised rahastamisvahendid nagu ühinemiseelse abi instrument (IPAIII) Euroopa Liidu ja kandidaatriikide vahelise partnerluse tugevdamiseks; kutsub üles töötama välja sidusa strateegia kõigi kandidaatriikide järkjärguliseks integreerimiseks, sealhulgas valdkondlikku poliitikasse ja vaatlejatena ka liidu eri institutsioonidesse; on jätkuvalt sügavalt mures teadete pärast, et naabruspoliitika ja laienemise volinik püüab sihilikult mööda hiilida demokraatlike ja õigusriigi reformide kesksest tähtsusest ELi läbirääkijariikides ja seda õõnestada; nõuab tungivalt, et komisjon algataks sõltumatu ja erapooletu uurimise selle kohta, kas naabruspoliitika ja laienemise voliniku käitumine ja edendatud poliitika kujutavad endast komisjoni liikmete käitumisjuhendi ja voliniku aluslepingutest tulenevate kohustuste rikkumist;
68.märgib Lääne‑Balkani riikide strateegilist tähtsust praeguses geopoliitilises kontekstis ning ELi kui terviku julgeoleku ja stabiilsuse seisukohast; kordab vajadust suurendada selles piirkonnasEuroopa kohalolekut ja nähtavust, et tõrjuda välismaiste osalejate pahatahtlikku mõju ja nende hübriidtegevust;
69.mõistab hukka 24.septembril2023 Kosovo Vabariigi põhjaosas Banjska politseinike vastu toime pandud terrorirünnaku ja muud provokatsioonid; rõhutab taas oma 19.oktoobri 2023.aasta resolutsioonis vastu võetud seisukohta(20); nõuab sellega seoses tungivalt, et kõik osapooled töötaksid selle nimel, et leevendada olukorda ja vältida mis tahes retoorikat või tegevust, mis võib põhjustada täiendavaid pingeid; jälgib tähelepanelikult käimasolevaid uurimisi ja kordab, et süüdlased tuleb vastutusele võtta ja kohtu alla anda; kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma Serbia valitsuse vastu meetmeid, kui uurimise käigus selgub, et Serbia riik osales otseselt eespool nimetatud terrorirünnakus või Põhja‑Kosovos 2023.aasta mais toimunud vägivaldsetes rünnakutes, või kui Serbia ametivõimud ei soovi teha täielikku koostööd;
70.toetab Kosovo ja Serbia suhete normaliseerimist ningBelgradi ja Priština vahelELi vahendatud dialoogi arendamist; kutsub Kosovot ja Serbiat üles osalema selles dialoogis heas usus ja kompromissi otsimise vaimus, et saavutada viivitamata kooskõlas rahvusvahelise õigusega oma suhete normaliseerimiseks ulatuslik ja õiguslikult siduv kokkulepe, mis põhineb vastastikusel tunnustamisel; tuletab meelde, et suutmatus edendada suhete normaliseerimist mõjutaks negatiivselt mõlema riigi integreerumist ELiga; peab kahetsusväärseks nõukogu kehtestatud piiravaid meetmeid Kosovo suhtes ja nõuab nende viivitamatut lõpetamist; nõuab, et EL kasutaks pooltevahelises vahendamises tasakaalustatud lähenemisviisi, et ületada praegune ummikseis; tuletab meelde, et dialoogi ebaõnnestumine mõjutaks ka ELi rolli usaldusväärse välispoliitikas osalejana;
71.peab kahetsusväärseks arvukaid rikkumisi, millest vaatlejad teatasid 17.detsembril2023 toimunud Serbia ennetähtaegsete parlamendivalimiste ajal, sealhulgas – kuid mitte ainult – avaliku sektori vahendite väärkasutamine, surve avaliku sektori töötajatele, valijate hirmutamine ja survestamine, häälte ostmine ja meedia kaaperdamine; nõuab nende rikkumiste kiiret sõltumatut uurimist; kutsub sellega seoses Serbia ametivõime üles tegutsema rahvusvahelise valimisvaatlusmissiooni antud soovituste kohaselt; on mures Serbia ühiskonna sügava polariseerumise ja hiljutiste vägivaldsete sündmuste pärast, sealhulgas ühe opositsioonipoliitiku väidetava peksmise pärast Serbia salateenistuse töötajate poolt;
72.väljendab heameelt Euroopa Ülemkogu otsuse üle alustada ühinemisläbirääkimisi Ukraina ja Moldova Vabariigiga; kutsub nõukogu üles võtma vastavad läbirääkimisraamistikud vastu kohe, kui komisjoni 8.novembri 2023.aasta vastavates soovitustes esitatud asjakohased meetmed on võetud. Võtab rahuloluga teadmiseks soovituse alustada ühinemisläbirääkimisi ka Bosnia ja Hertsegoviinaga, kui on saavutatud vajalik vastavus liikmesuse kriteeriumidele; väljendab heameelt Kosovo ELi liikmeks astumise avalduse üle ja palub komisjonil sellele vastata; tuletab meelde, et Kosovo taotlust saada kandidaatriigiks hinnatakse tema enda saavutuste ja ELi liikmeks saamise Kopenhaageni kriteeriumide täitmisel saavutatud edu põhjal; väljendab siiski heameelt Kosovo kodanike viisanõude kaotamise üle;
73.võtab rahuloluga teadmiseks Euroopa Ülemkogu otsuse anda Gruusiale kandidaatriigi staatus, tingimusel et astutakse komisjoni 8.novembri 2023.aasta soovituses kirjeldatud asjakohaseid samme, sealhulgas desinformatsiooni vastu võitlemiseks, ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga vastavusse viimiseks, parlamentaarse järelevalve rakendamise parandamiseks ning poliitilise polariseerumise, oligarhia kaotamise ja korruptsioonivastase võitlusega tegelemiseks; kordab oma üleskutset vabastada humanitaarkaalutlustel endine president Mihheil Saakašvili ning julgustab president Salome Zourabišvilit kasutama oma põhiseaduslikku õigust talle armu anda, mis aitaks vähendada poliitilist polariseerumist riigis; rõhutab Gruusia rahva õiguspäraseid Euroopa-püüdlusi ja rõhutab seetõttu, kui oluline on ELi toetus riigile, keskendudes kodanikuühiskonna osalejatele, kes töötavad Gruusia ELiga integreerumise nimel; juhib tähelepanu Gruusia võimalikule stabiliseerivale rollile Lõuna‑Kaukaasias;
74.nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid võtaksid otsustavaid meetmeid tagamaks, et Venemaa täidab ELi vahendatud 12.augusti 2008.aasta relvarahukokkuleppest tulenevaid kohustusi, eelkõige viia kõik oma sõjalised ja julgeolekujõud välja okupeeritud Gruusia aladelt, võimaldada rahvusvaheliste julgeolekumehhanismide kohapeale lähetamist ja Euroopa Liidu vaatlusmissiooni takistamatut juurdepääsu Venemaa poolt okupeeritud Gruusia piirkondadele, st Abhaasia ja Tshinvali / Lõuna‑Osseetia piirkonnale; julgustab ELi institutsioone ja liikmesriike veelgi tugevdama ELi järelevalvemissiooni suutlikkust ja laiendama selle volitusi; nõuab lisaks, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid kasutaksid mõistet „okupatsioon“ Gruusia Abhaasia ja Tshinvali / Lõuna‑Osseetia piirkondade puhul, mis on Venemaa poolt ebaseaduslikult okupeeritud ja Venemaa tegeliku kontrolli all, nagu on kindlaks tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohastes otsustes ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uurimise raames;
75.on veendunud, et Ukraina ja Moldova Vabariigi ühinemine ELiga oleks geostrateegiline investeering ühendatud ja tugevasse Euroopasse; väljendab heameelt toetuspaketi ja ELi partnerlusmissiooni käivitamise üle Moldova Vabariigis; tunnustab reformide osas juba tehtud edusamme ja nõuab tungivalt, et komisjon esitaks eesmärgikindla tegevuskava võimalikult kiiresti algavateks ühinemisläbirääkimisteks ning samuti Ukraina ja Moldova järkjärguliseks integreerimiseks ELi poliitikasse ja programmidesse; rõhutab laienemisprotsessi keerukust ja tulemuspõhist olemust, mis nõuab meetmete pidevat ja õigeaegset võtmist; rõhutab lisaks, et tuleb teha pidevaid jõupingutusi olemasolevate ühinemisvahendite kohandamiseks ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPAIII) õigusliku aluse loomiseks; ootab, et Euroopa Ülemkogu käsitleb laienemisega seotud sisereforme oma eelseisvatel kohtumistel, et võtta 2024. aasta suveks vastu järeldused tulevast tööd käsitleva tegevuskava kohta;
76.kordab, et idapartnerluse mitmepoolsuspoliitika tuleb uuesti läbi mõelda, et taastada piirkondlik kaasatus ja piirkondlik demokraatlik reformikava, sealhulgas Euronesti parlamentaarse assamblee kaudu;
77.peab kahetsusväärseks, et Aserbaidžaan valis seoses Mägi-Karabahhiga diplomaatia asemel sõjalise lahenduse, tunnistades samas, et Mägi-Karabahh on rahvusvaheliselt tunnustatud Aserbaidžaani territooriumina; mõistab kõige karmimalt hukka Aserbaidžaani eelnevalt kavandatud ja põhjendamatu rünnaku Mägi‑Karabahhi armeenlaste ja piirkonda jäänud inimeste vastu; kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles võimaldama Armeenia elanikkonna turvalist tagasipöördumist Mägi‑Karabahhi ja pakkuma kindlaid tagatisi nende õiguste kaitseks; nõuab Armeenia kultuuri-, ajaloo- ja usupärandi kaitsmist Mägi‑Karabahhis kooskõlas UNESCO standardite ja Aserbaidžaani rahvusvaheliste kohustustega; taunib asjaolu, et Bakuu rünnak kujutas endast nii rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste tõsist rikkumist kui ka 9.novembri 2020.aasta kolmepoolse relvarahukokkuleppe ja Aserbaidžaani poolt ELi vahendatud läbirääkimistel võetud kohustuste selget rikkumist; on veendunud, et tõeline dialoog Aserbaidžaani ja Armeenia vahel on ainus kestlik viis edasiliikumiseks, ning nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid selliseid jõupingutusi; toetab käimasolevaid rahukõnelusi Armeenia ja Aserbaidžaani vahel, mida on tõsiselt takistanud hiljutine sõjaline operatsioon Mägi‑Karabahhi vastu ja defacto etniline puhastus, mis viis armeenlastest elanikkonna lahkumiseni; rõhutab, et väärikas ja püsiv piirkondlik rahu, mis säilitab mõlema riigi suveräänsuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse, on naabruskonna stabiilsuse eeltingimus; tunneb muret mõnede juhtide ja piirkondlike jõudude katsete pärast kasutada praegust olukorda viisil, mis võib ohustada ebakindlaid rahuväljavaateid; hoiatab, et EL ja rahvusvaheline üldsus peaksid otsustavalt reageerima kõikidele pingutustele saavutada eesmärgid jõu kasutamise ja naaberriikide territoriaalse terviklikkuse rikkumise kaudu;
78.kutsub ELi Armeenia tsiviilmissiooni (EUMA) üles tähelepanelikult jälgima muutuvat julgeolekuolukorda kohapeal, esitama läbipaistvaid aruandeid Euroopa Parlamendile ja aitama aktiivselt kaasa konfliktide lahendamise pingutustele; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tugevdaksid EUMA volitusi, suurendaksid selle suurust, pikendaksid selle kestust ja paigutaksid ka vaatlejad Türgi piirile; kutsub Aserbaidžaani üles lubama EUMA kohalolekut oma piiril ja Mägi-Karabahhis;
79.kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja Euroopa välisteenistust üles Armeeniat Euroopa rahutagamisrahastu kaudu veelgi toetama, eelkõige selleks, et tugevdada riigi kaitsevõimet hübriidohtude vastu, et laiendada selle julgeolekuruumi väljapoole Ühise Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni; väljendab heameelt ELi ja Armeenia poliitilise ja julgeolekudialoogi loomise ning selle 15.novembril2023 toimunud teise kohtumise üle;
80.rõhutab, et Euroopa Parlamendi korduvad hoiatused olukorra kohta ei ole toonud kaasa muutusi ELi Aserbaidžaani poliitikas; nõuab kindlalt, et ELi suhete süvendamine Aserbaidžaaniga peab jääma sõltuvaks sellest, kas see riik teeb märkimisväärseid edusamme inimõiguste, õigusriigi, demokraatia ja põhivabaduste, sealhulgas etniliste vähemuste kaitse austamisel; väljendab sellega seoses suurt muret sõltumatute ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate hiljutise tugevneva mahasurumise pärast Aserbaidžaanis; kutsub lisaks ELi üles viivitamata kehtestama Aserbaidžaani suhtes sanktsioone ja peatama vastastikuse mõistmise memorandumi, mis käsitleb strateegilist partnerlust energeetika valdkonnas; peab lisaks küsitavaks, kas Aserbaidžaan sobib 2024.aastal COP29 korraldajaks, kuna riik kavatseb suurendada järgmise kümne aasta jooksul fossiilkütuste tootmist kolmandiku võrra;
81.kordab oma toetust Armeenia demokraatlikult valitud valitsusele ning riigi suveräänsuse, demokraatia ja territoriaalse terviklikkuse täielikule austamisele; kiidab peaminister Pašinjani selle eest, et ta teatas, et Armeeniat ei veeta uude sõtta Aserbaidžaaniga, ning tema hiljutiste üleskutsete eest taasalustada kõrgeimal tasandil rahukõnelusi Aserbaidžaaniga; mõistab hukka Venemaa sekkumise Armeeniasse, eesmärgiga levitada rahutusi; nõuab, et EL tugevdaks oma tegevust Lõuna‑Kaukaasias; väljendab heameelt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi Armeenia-poolse ratifitseerimise üle;
82.on jätkuvalt mures asjaolu pärast, et Türgi valitsus ei ole muutnud demokraatia, õigusriigi, põhiõiguste ja kohtusüsteemi sõltumatuse halvenemisega seotud negatiivset suundumust, et Türgi välispoliitika on jätkuvalt vastuolus ELi ÜVJPst tulenevate prioriteetidega ning et Türgi ei ole kooskõlas ELi sanktsioonidega Venemaa vastu; on kindlalt eriarvamusel ja väljendab pettumust Türgi presidendi avalduste suhtes, milles ta väitis, et Hamas ei ole terroriorganisatsioon;
83.rõhutab, et kuna Türgi valitsus ei ole järsult kurssi muutnud, ei saa Türgi ühinemisprotsessi ELiga jätkata; nõuab, et EL ja Türgi valitsus jätkaksid tihedama, dünaamilisema ja strateegilisema partnerluse arendamist, mis võtaks arvesse Türgi keskset rolli piirkonnas ja selle tähtsust NATO liitlasena; soovitab alustada aruteluprotsessi, et leida ELi ja Türgi vahelistele suhetele paralleelne ja realistlik raamistik, mis hõlmaks kõigi asjaosaliste huve, mis seoks Türgi ELiga, selle asemel et suunata seda Venemaale või Iraanile;
84.väljendab heameelt pingete osalise leevendamise üle Vahemere idaosas ja Egeuse mere piirkonnas ning kutsub Türgit üles töötama konstruktiivse, mitte enesekindla või agressiivse lähenemisviisi nimel oma partneritega nendes piirkondades; tervitab sellega seoses Türgi ja Ungari kauaoodatud otsust kiita lõpuks heaks Rootsi ühinemine NATOga ning nõuab tungivalt, et Türgi ametivõimud teeksid tihedat koostööd ELi sanktsioonide saadikuga;
85.mõistab hukka Küprose türklaste ebaseadusliku ehitustööde alustamise Küprosel asuva kahe kogukonna küla Pyla/Pile lähedal puhvertsoonis, samuti rünnakud ÜRO rahuvalvajate vastu ja ÜRO sõidukite kahjustamise 18.augustil2023; nõuab, et austataks puhvertsooni staatust ja ÜRO rahuvalvejõudude mandaati Küprosel; tuletab meelde, et ÜRO rahuvalvajate turvalisuse ohustamine ja ÜRO vara kahjustamine on rahvusvahelise õiguse kohaselt kuriteod; nõuab tungivalt, et Türgi ja Küprose türgi juhtkond lõpetaksid ja tühistaksid kõik sellised ühepoolsed tegevused ning väldiksid mis tahes edasist tegevust ja provokatsioone, mis ei soodusta ÜRO juhitud läbirääkimiste taasalustamist; väljendab heameelt poolte arusaama üle, et leida Küprosel Pyla/Pile maanteel edasised sammud ja stabiliseerida olukord, ning nõuab osalemist rahumeelsetes läbirääkimistes ja tõelises dialoogiprotsessis;
86.taunib asjaolu, et rohkem kui 25aastat pärast Barcelona protsessi algust ei ole suudetud Vahemere lõunanaabruse riikidega luua ühist heaolu, stabiilsuse ja vabaduse ala; julgustab komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni tugevdama ELi naabruse lõunamõõdet, sealhulgas tihedama dialoogi ja rahaliste vahendite väljamaksmise tugevama sidumise kaudu tingimustega, ning tagama piisavad vahendid Vahemere piirkonna uue tegevuskava õigeaegseks ja tulemuslikuks rakendamiseks; rõhutab lõunanaabruse riikide olulist rolli rände haldamisel viisil, mis põhineb rahvusvahelises, piirkondlikus ja riigi õiguses sätestatud rändajate ja pagulaste inimõiguste, solidaarsuse, tasakaalu ja vastutuse jagamise põhimõtetel; rõhutab, kui oluline on koostöö nende riikidega, et leevendada rände algpõhjuseid ning ebaseadusliku rände, inimkaubanduse ning ebaseaduslike relvade ja kultuuriväärtuste salakaubaveo tagajärgi; juhib tähelepanu sellele, et paljudel lõunanaabruse riikidel on rikkalikud energiaressursid ja nad võivad anda suurema panuse Euroopa riikide energiavarustuse mitmekesistamisele;
87.võtab teadmiseks poliitilise kokkuleppe Tuneesiaga sõlmitava laiaulatusliku partnerluse paketi kohta; tuletab meelde, et see vastastikuse mõistmise memorandum sisaldab tingimusi, ja nõuab tungivalt, et komisjon tagaks nende järgimise; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et vastastikuse mõistmise memorandum ei hõlmanud ELi poolt kolmandate riikidega sõlmitavatesse lepingutesse oodatavaid inimõigustealaseid kohustusi; on lisaks veendunud, et ELi ja Tuneesia suhted peaksid põhinema ELi-Tuneesia assotsieerimislepingu raamistikul ning demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi austamisel, kusjuures assotsieerimislepingu rakendamise ja Tuneesiale ELi vahendite väljamaksmise üle teostatakse täielikku parlamentaarset järelevalvet; on kindlalt veendunud, et ELi vahendite ülekandmine peaks sõltuma sellest, kas Tuneesia järgib inimõiguste standardeid, ning see peaks sisaldama tingimuslikkuse ja vastutuse sätteid; kutsub komisjoni üles esitama mehhanismi nõuete täitmise tagamiseks, uurides kõiki asjakohaseid võimalusi;
88.on väga mures Tuneesia juhtkonna autoritaarse suundumuse, opositsiooni ja kodanikuühiskonna esindajate kinnipidamise ning pagulaste ja varjupaigataotlejate tagakiusamise pärast ning nõuab tungivalt, et Tuneesia ametivõimud austaksid rahvusvahelist humanitaarõigust ja rändajate õigusi; mõistab lisaks hukka Tuneesia ametivõimude otsuse keelata parlamendi väliskomisjoni delegatsiooni sisenemine ning nõuab tungivalt, et Tuneesia ametivõimud lubaksid avatud poliitilist dialoogi;
89.rõhutab vajadust teha strateegilisemat koostööd Pärsia lahe riikidega, eelkõige piirkondliku julgeoleku, koostöö, kliimameetmete, inimõiguste ja korruptsioonivastase võitluse edendamisel; väljendab heameelt selle üle, et Saudi Araabia Kuningriik ja Iraani Islamivabariik on taastanud diplomaatilised suhted; väljendab lisaks heameelt ettepaneku üle luua struktureeritud julgeolekudialoog ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahel; tuletab sellega seoses meelde vajadust täieliku läbipaistvuse ja vastutuse järele ELi ja Pärsia lahe riikide strateegilises partnerluses; nõuab, et ELi ja liikmesriigid rõhutaksid jätkuvalt inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse austamist ning väärtuste järkjärgulist ühtlustamist, eelkõige selleks, et reageerida Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja vastu ja selle tagajärgedele;
90.rõhutab, et ÜVJP eesmärk on arendada ja tugevdada demokraatiat, õigusriiki ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist ning et Saudi Araabia Kuningriik neid eesmärke ei jaga; võtab teadmiseks asjaolu, et Saudi Araabia Kuningriik jätkab ELiga suhtlemist korrapärase inimõigustealase dialoogi raames; mõistab siiski hukka inimõiguste jätkuva rikkumise riigis, eelkõige surmanuhtluse ja hukkamiste kohaldamise ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste ning sõnavabaduse piiramise, ning nõuab surmanuhtluse kaotamist;
91.mõistab hukka pärast Jina Mahsa Amini tapmist ja paljude režiimi vastu olnud isikute tapmist ja piinamist toimunud meeleavalduste jõhkra mahasurumise Iraani politsei ja julgeolekujõudude, sealhulgas islami revolutsioonilise kaardiväe poolt; nõuab täiendavaid piiravaid meetmeid islami revolutsioonilise kaardiväe, selle abijõudude ja kõigi nende vastu, kes vastutavad rahumeelsete meeleavalduste vastu toime pandud inimõiguste rikkumiste eest, sealhulgas kõrgeimate ametnike vastu; palub nõukogul lisada islami revolutsiooniline kaardivägi ja selle abijõud, sealhulgas Iraani moraalipolitsei, poolsõjaväelised Basij relvarühmitused ja Quds Force ELi terroristlike üksuste loetellu;
92.kordab oma toetust kogu riigis toimuvale rahumeelsele vastupanuliikumisele, mis on suunatud naiste süsteemse ja kasvava rõhumise ning inimõiguste ja põhivabaduste raskete rikkumiste vastu; mõistab hukka Iraani režiimi Iraani aktivistide ahistamise, jälgimise, inimröövide ja surmaähvarduste kampaania ning naiste süstemaatilise diskrimineerimise seaduste ja reeglite kaudu, mis piiravad tõsiselt nende vabadusi; palub luua rahvusvahelise uurimis- ja vastutusele võtmise mehhanismi Iraani valitsuse toime pandud inimõiguste rikkumiste jaoks;
93.mõistab hukka Iraani režiimi sõjavarustuse tarnimise Venemaale viimase jõhkra ja ebaseadusliku agressiooni tõttu Ukraina vastu; rõhutab, et islamivabariik aitab kaasa sõjakuritegudele Ukrainas, kuna varustust kasutatakse tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu, ning nõuab, et EL reageeriks jõuliselt Iraani osalemisele Venemaa sõjas; mõistab hukka loetellu kantud terrorirühmituste, sealhulgas Hezbollah’, Hamasi, Palestiina Islami Džihaadi ja al-Houthi rahastamise Iraani poolt; mõistab hukka al-Houthi ebaseaduslikud, vastuvõetamatud ja sügavalt destabiliseerivad rünnakud Punast merd läbivate kaubalaevade vastu, milleks kasutatakse rakette, väikelaevu ja kaaperdamiskatseid; rõhutab, et need on põhjustanud märkimisväärseid häireid ülemaailmses kaubanduses, kuna laevandusettevõtjad on sunnitud suunama suure osa Punase mere liiklusest ümber Aafrika lõunatipu; nõuab kollektiivset tegutsemist ning julgustab ELi aktiivsemalt osalema ja ärgitab rahvusvahelist koostööd; väljendab sellega seoses heameelt liikmesriikide otsuse üle käivitada ÜJKP mereoperatsioon ASPIDES, et kaitsta kaubalaevu, suurendades teadlikkust olukorrast merel ja toetades laevu, et hoida ära rünnakuid ja tagada meresõiduvabadus maailma kõige kriitilisematel veeteedel; nõuab, et need ebaseaduslikud rünnakud viivitamata lõpetataks ning vabastataks ebaseaduslikult kinni peetud laevad ja meeskonnad; väljendab muret Iraani tegevuse destabiliseeriva mõju pärast Lähis‑Idale ning Iisraeli-Palestiina vahelise rahu väljavaadetele; rõhutab, et tuleb tegeleda ja astuda vastu Iraani üldisemale pahatahtlikule ja destabiliseerivale tegevusele kogu Lähis‑Idas ja mujal; on kindlalt vastu Iraani pantvangidiplomaatiale ja nõuab, et kõik Iraanis kinni peetavad Euroopa kodanikud vabastataks ja neil lubataks riigist lahkuda; kutsub Teherani režiimi üles lõpetama hirmutamis- ja represseerimiskampaania Iraani diasporaarühmituste vastu ELis ja kogu maailmas; kutsub liikmesriikide valitsusi üles olema teadlikud Iraanis kasutatavast rahvusvahelisest represseerimistaktikast;
94.väljendab sügavat muret islamivabariigi jätkuva uraani rikastamise pärast kuni 60% puhtusastmeni ja ühise laiaulatusliku tegevuskava korduva rikkumise pärast; julgustab taasalustama läbirääkimisi ühise laiaulatusliku tegevuskava lepingu üle;
95.mõistab karmilt hukka terrorirühmituse Hamas poolt Iisraeli vastu toime pandud põlastusväärsed terrorirünnakud; nõuab kõigi terrorirühmituse Hamas poolt võetud pantvangide kohest ja tingimusteta vabastamist ning hukkunud pantvangide surnukehade tagastamist; tunnustab Iisraeli õigust enesekaitsele, mis on sätestatud rahvusvahelises õiguses ja sellega piiratud, ning et Iisraeli tegevus peab olema rahvusvahelise humanitaarõigusega rangelt kooskõlas, ning rõhutab, et kõik pooled peavad alati vahet tegema võitlejate ja tsiviilelanike vahel, ning et pooled võivad sihikule võtta ainult sõjalisi sihtmärke ja et rünnakute eesmärk ei tohi kunagi olla tsiviilelanikud ega -taristu; mõistab hukka Iisraeli ebaproportsionaalse sõjalise reaktsiooni, mis on põhjustanud enneolematult suure arvu tsiviilisikute surma; on väga mures äärmiselt halva humanitaarolukorra pärast Gaza sektoris ja nõuab püsiva relvarahu kehtestamist, et seal oleks võimalik tsiviilelanikele, et seal oleks võimalik tsiviilelanikele abi anda; nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus jätkaks ja suurendaks humanitaarabi piirkonna tsiviilelanikkonnale, ning kordab, et neile tuleb jätkata ELi humanitaarabi andmist; nõuab tungivalt, et Iisraeli ametivõimud tagaksid humanitaarabi pideva kättesaadavuse Gaza sektoris, keskendudes sellise olulise abi nagu kütuse, toidu, vee, meditsiinitarvete ja peavarju katkematule andmisele kooskõlas rahvusvahelise õigusega; peab kahetsusväärseks asjaolu, et Palestiina omavalitsus ei ole alates 2005.aastast valimisi korraldanud, mis kahjustab selle usaldusväärsust, ning loodab, et valimised toimuvad peatselt;
96.kutsub liikmesriike üles Rahvusvahelist Kohut toetama ja nõudma, et Iisrael täidaks viivitamata kohtu antud õiguslikult siduvad korraldused;
97.taunib asjaolu, et Hamas ja selle liitlased püüavad üha enam viia konflikti palju laiemale areenile, et avaldada survet Iisraelile, kuna maismaarünnakud Gaza sektoris intensiivistuvad; on seetõttu mures selle pärast, et Iraan ja tema liitlased suruvad peale piirkondlikku sõda; on äärmiselt mures, et sõda võib eskaleeruda, ja selle mõju pärast kogu piirkonnale laiemalt, eelkõige olukorra pärast Iisraeli-Liibanoni piiril, kuna Hezbollah’le lojaalsed võitlejad tulistavad Iisraeli rakettidega; rõhutab, kui tähtis on leevendada selles regioonis pingeid;
98.kordab Iisraeli ja Palestiina küsimuses oma vankumatut toetust kokkulepitud lahendusele, mis põhineb kahe riigi kooseksisteerimisel 1967.aasta piirides ning mille puhul oleks rahumeelsete naabritena kaks suveräänset ja demokraatlikku riiki, mille ühine pealinn oleks Jeruusalemm; julgustab Euroopa välisteenistust ja liikmesriike tegema Euroopa algatust kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse taastamiseks; palub sellega seoses komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ning Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindajal koguda rahvusvahelist toetust Lähis-Idas rahu saavutamise rahupäeva algatusele, mis käivitati 2023. aasta septembris New Yorgis ÜRO Peaassambleel; on teadlik asjaolust, et läbirääkimiste jätkamiseks peavad rahvusvahelised sidusrühmad, sealhulgas USA, ÜRO, EL ja Araabia riigid, üksteise jõupingutusi täiendama, et need oleksid konstruktiivsed; tuletab meelde, et asundused okupeeritud Palestiina aladel on rahvusvahelise õiguse kohaselt ebaseaduslikud; mõistab teravalt hukka äärmuslastest asunike poolt palestiinlaste vastu toime pandud vägivallategude sagenemise; nõuab asustuspoliitika ja Palestiina alade okupeerimise viivitamatut lõpetamist, mis on peamised takistused oluliselt kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse leidmisel; nõuab piiravate meetmete kehtestamist äärmuslastest asunike suhtes, kes rikuvad inimõigusi ja rahvusvahelist õigust; toetab õiglast, elujõulist ja kokkulepitud lahendust Palestiina põgenike küsimusele; rõhutab, et ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsiooni Lähis‑Idas jätkuv toetamine on jätkuvalt ELi strateegia põhielement, mille eesmärk on aidata kaasa stabiilsusele ja rahule Lähis-Idas; võtab murega teadmiseks Iisraeli hiljutised väited ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsiooni Lähis-Idas (UNRWA) 12 töötaja kohta; väljendab heameelt ÜRO viivitamatu ja kindlameelse reageerimise üle väidetele, sealhulgas kõnealuste töötajate viivitamatu vallandamise ning kahe eraldiseisva uurimise algatamise üle selles küsimuses ÜRO siseaudititeenistuse (OIOS) ning Prantsusmaa endise ministri Catherine Colonna ja kolme Euroopa organisatsiooni juhitud sõltumatu läbivaatamisrühma poolt; kutsub sellega seoses Iisraeli üles tegema tihedat koostööd ning esitama OIOSile ja sõltumatule läbivaatamisrühmale kõik vajalikud tõendid; väljendab heameelt komisjoni otsuse üle mitte peatada UNRWA rahastamist enne, kui ÜRO on teatanud uurimiste tulemustest ja võetavatest meetmetest; nõuab tungivalt, et kõik doonorriigid, kes on peatanud UNRWA rahastamise nende väidete tõttu, vaataksid oma otsuse uuesti läbi, võttes arvesse UNRWA viivitamatut reageerimist väidetele ja tema otsustavat rolli elupäästva abi andmisel kahele miljonile Gaza sektoris elavale inimesele, kes sõltuvad sellest oma ellujäämiseks ühe maailma suurima ja keerukama humanitaarkriisi tingimustes;
99.kordab, et EL toetab kindlalt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Rahvusvahelise Kohtu tööd; nõuab terrorikuritegude ja rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest vastutavate isikute vastutusele võtmist ning sel eesmärgil kõigi võimalike sõjakuritegude uurimist; kordab, et tahtlikud rünnakud tsiviilisikute vastu on rahvusvahelise õiguse rasked rikkumised, nagu ka elanikkonna sunniviisiline üleviimine; nõuab õiglust Hamasi poolt 7. oktoobril 2023 ja pärast seda toime pandud terrorirünnakute ohvritele (sh massimõrv ja seksuaalpiinamine); võtab teadmiseks Lõuna-Aafrika poolt Rahvusvahelises Kohtus Iisraeli vastu algatatud kohtuasja;
100.tunnistab, et Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõjaga kaasnevad Kesk‑Aasia riikidele, kes on traditsiooniliselt hoidnud tihedaid suhteid Venemaaga, nii probleemid kui ka võimalused; on mures Venemaa ja Hiina surve pärast piirkonnas ning rõhutab vajadust suurendada vastuseks ELi kohalolekut Kesk‑Aasias; rõhutab ELi huvi sõlmida Kesk‑Aasia riikidega tihedamaid majandussuhteid ja tugevdada poliitilisi sidemeid, osaliselt selleks, et tegeleda Venemaa ja Valgevene vastu suunatud sanktsioonidest kõrvalehoidmise probleemiga; kutsub nende riikide, eelkõige Kasahstani, Kõrgõzstani ja Usbekistani ametivõime üles tegema tihedat koostööd ELiga, eelkõige sanktsioonide saadikuga, ning tuletab sellega seoses meelde OSCEga tihedamate töösuhete tähtsust;
101.innustab komisjoni ja liikmesriike jätkama selliste poliitiliste ja majandusreformide edendamist, mis tugevdavad õigusriiki, demokraatiat, head valitsemistava ja inimõiguste austamist, sealhulgas üldise soodustuste kava (GSP) ja GSP+ raames, kui see on asjakohane, ning soodustama heanaaberlikke suhteid; kordab, et kõik Kesk‑Aasia piirkonna riigid peavad kohustuma järgima ÜRO põhikirja, eelkõige kõigi riikide sõltumatuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse austamise põhimõtteid;
102.väljendab heameelt 2023.aasta mais Almatõs toimunud teise ELi ja Kesk‑Aasia majandusfoorumi ning Euroopa Ülemkogu eesistuja ja kõigi viie Kesk‑Aasia riigi riigipeade teise, 2023.aasta juuni kohtumise tulemuste üle; nõuab, et nendele kõrgetasemelistele kohtumistele ja deklaratsioonidele järgneksid konkreetsed meetmed; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et selleks aastaks on kavandatud esimene ELi ja Kesk-Aasia tippkohtumine; väljendab sellega seoses heameelt ELi ja Kesk-Aasia suhete süvendamist käsitleva ühise tegevuskava heakskiitmise üle, kuna see on strateegiline kava dialoogi ja koostöö edendamiseks konkreetsetes valdkondades, sealhulgas seoses kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku vastupidavuse suurendamisega; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid allkirjastaksid Kõrgõzstaniga laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu, viiksid lõpule ettevalmistava töö laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu allkirjastamiseks Usbekistaniga ning teeksid kiiresti edusamme käimasolevatel läbirääkimistel laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu üle Tadžikistaniga;
103.tuletab meelde, et Kesk‑Aasia riigid on olulised tooraine- ja energiatarnijad; on seisukohal, et EL on väga huvitatud keskkoridori taaselustamisest mitte ainult piirkondliku majandustsoonina, vaid ka alternatiivina uuele Euraasia maismaasillale, mis läbib sanktsioonidega Venemaa ja Valgevene territooriumi; rõhutab, kui oluline on edendada piirkondlikku integratsiooni Lähis-Ida koridoris, muu hulgas selleks, et meelitada ligi taristuprojektide rahastamist „Global Gateway“ raames;
104.kordab, et ei tunnusta Afganistani defacto valitsust; tunneb muret raske majandusliku ja humanitaarolukorra pärast Afganistanis ning naiste ja tütarlaste õiguste rikkumise pärast riigis; mõistab hukka Maailma Toiduprogrammi suutlikkuse järsu vähenemise Afganistani elanikkonnale toiduabi andmisel ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et Afganistani elanikkonnale antakse kriitilist humanitaarabi, ning tagama hädaabi täiendav rahastamine; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal tõstatada Rahvusvahelises Kriminaalkohtus küsimuse Talibani juhtide vastutusele võtmisest naiste ja tütarlaste vastu suunatud kuritegude eest;
105.toetab viit peamist kriteeriumi, mille nõukogu võttis vastu 21.septembril2021 ja mis on juhtpõhimõtteks tulevases koostöös Talibaniga, kuid usub, et on vaja teha suuri jõupingutusi pikaajalise strateegia määratlemiseks, et käsitleda praegu Afganistanis esinevat inimõigustega seotud hädaolukorda ja soolist apartheidi; rõhutab, et ELi evakuatsiooniprogrammi Afganistanis elavatele inimestele, kes töötasid Euroopa missioonidel, kes lootsid Euroopa kaitsele ja on endiselt otseses ohus, ei saa lõpetada seni, kuni riigis on veel kriteeriumidele vastavaid inimesi;
106.mõistab hukka Venemaa Föderatsiooni veto ÜRO Julgeolekunõukogu 11.juuli 2023.aasta kohtumisel seoses ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni2672(2023) uuendamisega, mis käsitleb humanitaarabi piiriülest kohaletoimetamist Süüria loodeosas elavatele inimestele Bab al‑Hawa kaudu, millega seatakse ohtu rohkem kui neli miljonit inimest, kes sõltuvad humanitaarabist, et rahuldada oma põhivajadusi toidu, ravimite ja muude elutähtsate varude järele; võtab teadmiseks Süüria taasintegreerimise Araabia Liigasse; on seisukohal, et praegust Süüria režiimi ei saa normaliseerida, ning rõhutab, et Süüria poliitiline protsess on ummikseisus;
107.kordab, et Euroopale on eluliselt tähtis rahumeelne, vaba, ühendatud, avatud, stabiilne ja reeglitel põhinev India ja Vaikse ookeani piirkond; tunneb muret, et suur konkurents võimu pärast kehtestab parameetrid ELi võimele edendada piirkonnas mitmepoolsust; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et Aasia‑Euroopa kohtumine on Venemaaga geopoliitiliste pingete tõttu ikka veel takistatud; tunnustab komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja jõupingutusi piirkonnaga suhtlemiseks, millest annab tunnistust 2.veebruaril2024 toimunud ELi ja India Vaikse ookeani piirkonna ministrite kolmanda foorumi korraldamine, ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja osalemine Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) piirkondlikul foorumil 14.juulil2023; kutsub ELi üles aktiivselt toetama India ja Vaikse ookeani piirkonnas tehtavat koostööd käsitlevat ministrite foorumit, kui iga-aastast üritust;
108.ergutab sõlmima tihedamaid poliitilisi sidemeid sarnaselt meelestatud partneritega kooskõlas ELi strateegiaga koostööks India ja Vaikse ookeani piirkonnas, eelkõige Jaapani, Korea Vabariigi, Austraalia, Uus‑Meremaa, Taiwani ja ASEANi liikmesriikidega, sealhulgas meresõidu turvalisuse, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja hübriidohtudele vastupanuvõime valdkonnas; väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse jõupingutuste üle India ja Vaikse ookeani piirkonna suutlikkuse suurendamiseks, mille eesmärk on suurendada vastupanuvõimet välisteabe abil manipuleerimiste ja sekkumiste suhtes; rõhutab vajadust tugevdada meie partneritega inimeste omavahelisi suhteid, eelkõige noortevahetuse ning kodaniku- ja mõttekodade koostöö vormis; rõhutab, et rahu, stabiilsuse ja meresõiduvabaduse säilitamine India ja Vaikse ookeani piirkonnas on endiselt ELi ja selle liikmesriikide huvide jaoks äärmiselt oluline;
109.kutsub KRVDd üles loobuma täielikult, kontrollitavalt ja pöördumatult oma massihävitusrelvadest ja ballistiliste rakettide alastest programmidest; mõistab kõige karmimalt hukka jätkuvad inimsusvastased kuriteod ja nõuab tungivalt, et riigi ametivõimud viiksid läbi reformiprotsessi, mille käigus austatakse ja kaitstakse kõiki inimõigusi; rõhutab, et EL ja rahvusvaheline üldsus peavad kiiresti tegutsema, et takistada sõjalist koostööd ja relvavahetust Venemaa ja KRDV vahel;
110.märgib, et geopoliitilised probleemid on suurendanud India ja ELi ühist huvi julgeoleku, heaolu ja kestliku arengu tagamise vastu; rõhutab vajadust täielikult rakendada ELi 2018. aasta India strateegiat ning ELi ja India tegevuskava aastani 2025 tihedas koostöös liikmesriikide jõupingutustega India aktiivseks kaasamiseks; väljendab heameelt ELi ja India kaubandus- ja tehnoloogianõukogu loomise üle; ergutab süvendama suhteid India ja ELi kui strateegiliste partnerite vahel; nõuab sellega seoses, et järgitaks kohustust pidada korrapäraseid mitmetasandilisi dialooge ja tippkohtumisi, et hoida kahepoolseid suhteid päevakorras tähtsal kohal; julgustab lisaks pidama paremini struktureeritud parlamentidevahelist dialoogi Euroopa Parlamendi ja tema India partneri vahel; usub, et selline dialoog aitaks kooskõlastada seisukohti ja algatusi mitmepoolsetel foorumitel, eelkõige ÜROs, Maailma Kaubandusorganisatsioonis ja G20s; rõhutab, kui oluline on viia edukalt lõpule läbirääkimised ELi ja India vabakaubanduslepingu üle, võttes arvesse mõlema poole jaoks tundlikke küsimusi; väljendab lootust, et India ühtlustab oma seisukoha Venemaa Ukrainasse tungimise suhtes Atlandi-ülese kogukonna seisukohaga, ning kutsub nõukogu ning komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tegema sellega seoses diplomaatilisi jõupingutusi; tuletab sellega seoses meelde, et partnerlus peaks tuginema sellistele väärtustele nagu vabadus, demokraatia, pluralism, õigusriik, võrdsus, inimõiguste austamine, kestlik areng ja kohustus edendada kaasavat reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda;
111.väljendab sügavat muret Hiina sise- ja sõjalise positsiooni viimaste muutuste pärast peale Hiina Kommunistliku Partei 20.rahvuskongressi; on seisukohal, et Hiina kasvav enesekehtestamine, osaliselt majandusliku survestamise poliitika kaudu, on jätkuvalt üks 21.sajandi peamisi geopoliitilisi probleeme; on seisukohal, et Hiina näitab, et tal on nii tahe kui üha enam ka majanduslik, diplomaatiline, sõjaline ja tehnoloogiline jõud, et kallutada reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda; rõhutab, et see nõuab mitmemõõtmelist vastust, mille raames EL jätkab Hiinaga valikulist koostööd mitmes olulises küsimuses ja vähendab samal ajal oma suhetega seotud riske, kahandades üha enam majanduslikku sõltuvust elutähtsates sektorites kooskõlas ELi majandusjulgeoleku strateegiaga; märgib, et sisuline koostöö Hiinaga on üha raskem konkurentsi ja süsteemsema rivaalitsemise mõõtme tõttu; rõhutab, et Hiina on jätkuvalt oluline paljudes poliitikavaldkondades, sealhulgas kliimamuutustes; hoiatab, et Hiina ja Venemaa strateegilise partnerluse jätkuv kasv, sealhulgas tehnoloogia ja sõjaliste võimete ülekandmise valdkonnas ja koostöö Arktika piirkonnas, võib suurendada Hiina suutlikkust sundida ELi partnereid Aasias ja kogu maailmas; kordab oma nõudmist jõulisema ELi‑Hiina strateegia loomiseks, mis kujundab suhteid Hiinaga ELi huvides ja võtab täielikult arvesse väljakutseid, mis tulenevad Hiina mõjuvõimu suurenemisest ülemaailmse osalejana;
112.mõistab hukka hübriidsõjad, nagu küberründed, desinformatsioonikampaaniad ning Hiina kodanike jälgimise või spionaaži ELis; nõuab tungivalt, et Hiina lõpetaks viivitamata need pahatahtlikud teod ning teabega manipuleerimise ja valimistesse sekkumise, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama kiiremas korras algatusi, milles käsitletakse välissekkumist kõigisse ELi demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni, nagu soovitas Euroopa Parlament; mõistab hukka sanktsioonid Euroopa Parlamendi liikmete (ja teiste ELi üksuste) ja liikmesriikide parlamentide, Euroopa mõttekodade ja teadlaste vastu ning nõuab nende viivitamatut ja tingimusteta tühistamist;
113.mõistab hukka Hiina valitsuse juhitud sunniviisilise töö süsteemi ja selle inimõiguste rikkumised, mis ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo sõnul võivad endast kujutada inimsusvastaseid kuritegusid, sealhulgas suure genotsiidiohu Xinjiangis ning inimsusvastased kuriteod Tiibetis ja Sise‑Mongoolias, samuti rõhuva poliitika teiste etniliste vähemuste vastu; tuletab meelde, et ELi ühe Hiina poliitika jääb ELi ja Hiina suhete nurgakiviks; kordab, et mõistab hukka Hiina rahvusvaheliste kohustuste rikkumise, Hiina ja Ühendkuningriigi ning Hiina-Portugali ühisdeklaratsioonide, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti, põhimõtte „üks riik, kaks süsteemi“ ja Hongkongi põhiseaduse rikkumise, ning erihalduspiirkonna autonoomia ja opositsiooni esindajate, sealhulgas kodanikuühiskonna liikmete ja nende pereliikmete mahasurumise; kutsub komisjoni üles hindama Hongkongi ja Macau autonoomset staatust, pidades silmas Hiina ja Ühendkuningriigi ning Hiina ja Portugali ühisdeklaratsioonide rikkumisi Hiina poolt ja Hongkongi autonoomia mahasurumist;
114.rõhutab, et olukorras, kus Hiina kasutab oma majanduslikku mõjuvõimu inimõiguste rikkumiste vastu seisjate vaigistamiseks, on vaja tagada ühtne Euroopa lähenemisviis; nõuab tungivalt, et Hiina uuriks ja hoiaks ära inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse rikkumisi; tuletab meelde, et Hiinal on ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena eriline vastutus seoses inimõiguste ülddeklaratsiooniga; on mures kristlaste ja teiste usuvähemuste olukorra, sealhulgas nende usuvabaduse pärast Hiinas, kuna neid ähvardab jätkuv tagakiusamine;
115.mõistab hukka Hiina rahvusvaheliste repressioonide kasvava suundumuse ja palub neil ELi liikmesriikidel, kes ei ole seda veel teinud, peatada oma väljaandmislepingud Hiina ja Hongkongiga ning sulgeda oma territooriumil kõik Hiina ebaseaduslikud „politseijaoskonnad“; väljendab muret Hiina avaliku julgeoleku ministeeriumi ja Ungari siseministeeriumi 16. veebruaril 2024 allkirjastatud kokkuleppe pärast õiguskaitsekoostöö ja ühispatrullide tugevdamise kohta; kutsub Ungari valitsust üles viivitamata ja täielikult avalikustama kõik lepingu üksikasjad ja selle võimalik kahjulik mõju Euroopa Liidu ühisele julgeolekule ja suveräänsusele; kutsub Euroopa välisteenistust üles jälgima tähelepanelikult poliitvangide kohtuprotsesse Hongkongis ja nõudma selliste poliitvangide, sealhulgas Apple Daily asutaja Jimmy Lai vabastamist;
116.võtab teadmiseks viimati 2023.aasta augustis Johannesburgis toimunud BRICS‑riikide tippkohtumise, Hiina geopoliitilised eesmärgid seoses BRICS-riikidega ning Hiina narratiivid seoses oma ülemaailmse arengu, ülemaailmse julgeoleku ja globaalse tsivilisatsiooni algatustega; rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid peavad suurendama dialoogi ja koostööd mõnede BRICS+ liikmetega, et võidelda Venemaa pahatahtliku tegevuse ja Hiina kasvava ülemaailmse mõju vastu;
117.nõuab tungivalt, et EL ja Hiina tõhustaksid dialoogi ja teeksid tihedat koostööd võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu ning üldisemalt mere bioloogiliste ressursside kestliku kasutamise ja ookeanide majandamise valdkonnas; kutsub ELi üles tugevdama koostööd Ühendkuningriigi, USA, Jaapani ja teiste kalandus- ja ookeanipoliitika oluliste osalejatega, kasutades diplomaatilisi vahendeid, et julgustada Hiinat edendama oma kalanduse juhtimise raamistiku vajalikke reforme;
118.mõistab teravalt hukka Hiina jätkuvad sõjalised provokatsioonid Taiwani vastu ja kordab oma kindlat vastuseisu Taiwani väina statusquo mis tahes ühepoolsele muutmisele, mis seab ohtu piirkonna stabiilsuse; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid selgete ja järjepidevate signaalide abil, et Taiwani väina status quo ühepoolse muutmise katseid, eelkõige jõu või sunniga, ei saa aktsepteerida ja sellel on kõrge hind; rõhutab, et Hiina territoriaalsetel väidetel puudub rahvusvahelises õiguses alus; mõistab lisaks hukka asjaolu, et Hiina blokeerib Taiwani osalemise mitmepoolsetes organisatsioonides; kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles toetama Taiwani sisulist osalemist asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides, näiteks Maailma Terviseorganisatsioonis, Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis; kordab, et Taiwan on India ja Vaikse ookeani piirkonnas ELi peamine partner ja demokraatlik liitlane; tunnistab Taiwani tähtsust ülemaailmsete tarneahelate kindlustamisel, eriti kõrgtehnoloogiasektoris, ning nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid teeksid Taiwaniga tihedamat koostööd; väljendab heameelt parlamendikomisjonide järjestikuste ametlike delegatsioonide visiitide üle Taiwani alates 2021.aastast ning julgustab jätkama teabevahetust ELi ja Taiwani vahel; kutsub komisjoni üles algatama viivitamata ettevalmistavaid meetmeid läbirääkimisteks Taiwaniga kahepoolse investeerimislepingu üle;
119.mõistab hukka Hiina presidendi avaldused, mille kohaselt Hiina ei loobu kunagi õigusest kasutada Taiwani suhtes jõudu, ning julgustab Hiina juhtkonda ilmutama pärast Taiwani presidendi- ja parlamendivalimisi ettevaatlikkust ja vaoshoitust; märgib, et ei Taiwan ega Hiina ei ole teineteise alluvuses; väljendab sügavat muret selle pärast, et Hiina kasutab vaenulikku desinformatsiooni, et õõnestada usaldust Taiwani demokraatia ja valitsemise vastu; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid teeksid koostööd rahvusvaheliste partneritega, et aidata säilitada Taiwanis demokraatiat ja hoida see vabana välissekkumisest ja -ohtudest, ning rõhutab, et Taiwani rahvast saab rahvusvahelisel areenil esindada ainult Taiwani demokraatlikult valitud valitsus; märgib, et eskaleerumise vältimiseks Taiwani väinas tuleb keskenduda ka ennetavale diplomaatiale;
120.märgib, et Hiina on viimase kümne aasta jooksul keskendunud oma mõju tugevdamisele India ja Vaikse ookeani piirkonnas ning on tõhustanud selleks abi, arengut, diplomaatiat ja julgeolekualast koostööd; rõhutab, et ELi poliitilise jalajälje tulemuslikuks suurendamiseks ja ELile Vaikse ookeani piirkonnas usaldusväärse ja strateegilise partneri positsiooni kinnitamiseks tuleb vahendid ühendada; väljendab muret Hiina katsete pärast võimutseda võtta oma lähedases merepiirkonnas, sealhulgas Lõuna-Hiina merel ja Ida-Hiina merel, mis võib tõsiselt kallutada piirkondlikku võimutasakaalu ning kahjustada ELi majanduslikke ja poliitilisi huve; nõuab sellega seoses tungivalt, et Hiina lõpetaks igasuguse sõjalise tegevuse ja surve, mis on suunatud Filipiinide mereväe ja selle okupeeritud saarte vastu Lõuna-Hiina merel; julgustab liikmesriike ühendama oma jõud ja tegema ministrite tasandil koostööd Vaikse ookeani saareriikidega ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooniga; rõhutab, et selle piirkonna riikide üks peamisi muresid on COP28 rangete järelmeetmete võtmine, ning nõuab seetõttu tungivalt, et Euroopa välisteenistus edendaks üleilmset toetust kestlikule rohepöördele ja tõhustaks oma kliimadiplomaatiat, et tugevdada koostööd kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmete valdkonnas;
121.rõhutab, et ASEAN on reeglitel põhineva rahvusvahelise korra tugevdamisel oluline liitlane; nõuab tihedat koostööd kooskõlas ELi ja ASEANi juhtide 14.detsembri 2022.aasta ühisavaldusega, et juhtida piirkondliku dünaamika välja Hiina ja Ameerika konkurentsi binaarsetest piirangutest; rõhutab sellega seoses lisaks, kui oluline on säilitada meresõiduvabadus Lõuna- ja Ida‑Hiina merel; tuletab meelde vajadust täielikult rakendada ELi ja ASEANi 2023.–2027.aasta tegevuskava;
122.väljendab heameelt Samoa lepingu ja selle piirkondlike protokollide allkirjastamise üle, kuna need võimaldavad enneolematut piirkondlikku rõhuasetust Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele, ning nõuab, et nii Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsioon kui ka EL need kiiresti ratifitseeriksid; nõuab tungivalt, et komisjon ja komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tagaksid 2022.aasta veebruaris toimunud ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumise suhtes järelmeetmete võtmise, et süvendada koostööd ühist huvi pakkuvate algatuste puhul ja vastata Aafrikas asuvate partnerriikide vajadustele; ; nõuab, et edasilükatud ELi ja Aafrika Liidu ministrite kolmas kohtumine toimuks võimalikult kiiresti; rõhutab, et EL peaks järgima geograafilisi prioriteete kahel tasandil, keskendudes peamistele Aafrika partneritele, aga ka piirkondlikult, keskendudes Sahelit ja rannikuriike, Ida‑Aafrika järvede piirkonda ja Aafrika Sarve piirkonda käsitlevate piirkondlike strateegiate rakendamisele; väljendab sellega seoses heameelt operatsiooni Atalanta üle, mis esimese ELi mereoperatsioonina, mille eesmärk on kaitsta ÜRO Maailma Toiduprogrammi laevu, on muutunud edukaks piraatlusevastaseks operatsiooniks; julgustab nõukogu ja liikmesriike kaaluma operatsiooni Atalanta geograafilise ulatuse laiendamist;
123.peab eriti oluliseks julgeolekukoostöö tugevdamist Guinea lahe riikidega ning nende integratsiooni ja piirkonnasisese solidaarsuse toetamist; väljendab sellega seoses heameelt ELi julgeoleku- ja kaitsealgatuse käivitamise üle Guinea lahe Lääne-Aafrika riikide toetuseks esialgu kaheks aastaks tihedas koostöös Côte d’Ivoire’i, Ghana, Togo ja Beniniga; väljendab sügavat muret stabiilsuse halvenemise pärast Sahelis, mida süvendab riigipööre Nigeris ja demokraatlike institutsioonide laialisaatmine; ei tunnusta praegu ega ka edaspidi Nigeris aset leidnud riigipöörde tulemusel loodud ametiasutusi; kordab oma väga selget nõudmist põhiseadusliku korra viivitamatuks ja täielikuks taastamiseks ning ühineb selles osas täielikult Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse ning selle Aafrika ja rahvusvaheliste partnerite deklaratsioonidega;
124.mõistab hukka Venemaa sekkumise Aafrikas, eelkõige Wagneri grupi laialdasema tegutsemise kaudu sellel mandril, ning mõistab teravalt hukka toime pandud väärkohtlemised ja kuriteod; tuletab meelde, et Saheli piirkonna stabiilsusel on otsene mõju Vahemere piirkonnas asuvate Euroopa välispiiride julgeolekule ja stabiilsusele; nõuab, et EL suurendaks ressursse ja tõhustaks koostööd meie partneritega, et võidelda Vahemere ja Valgevene kaudu toimuva inimkaubanduse vastu ning lõhkuda inimkaubanduseks kasutatavad kuritegelikud võrgustikud; on seisukohal, et Sahelit käsitlev ELi poliitika ei ole andnud oodatud tulemusi, ning võtab teadmiseks komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teadaande Sahelit käsitleva ELi strateegia läbivaatamise kohta;
125.rõhutab, et mõju säilitamiseks on vaja praegust lähenemisviisi kohandada, ning nõuab, et EL tugevdaks oma kaasatust ja toetust sellele piirkonnale; väljendab heameelt selle üle, et komisjon valmistab Aafrikaga loodava partnerluse kohta ette uut strateegilist lähenemisviisi, mille puhul võetakse arvesse uut geopoliitilist olukorda, ning nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu töötaksid välja vastastikku kasuliku partnerluse, mis keskendub Euroopa ja Aafrika ühistele küsimustele; väljendab heameelt 150miljardi euro suuruse strateegia „Global Gateway“ Aafrika-Euroopa investeeringute paketi üle, mille eesmärk on toetada Aafrika partnereid tugeva, kaasava, keskkonnahoidliku ja digitaalse taastumise ja ümberkujundamise arendamisel; on seisukohal, et kiiresti tuleb suurendada ja parandada jõupingutusi, et võidelda desinformatsiooni vastu ja teha ELi toetus Aafrikale paremini nähtavaks;
126.rõhutab, et juurdepääs puhtale joogiveele on XXIsajandi üks suurimaid probleeme, eriti kuna ligikaudu 60% põhjaveekihi ressurssidest ületab poliitilisi territoriaalseid piire; rõhutab, et veepuudus võib põhjustada kõige tõsisemaid konflikte, kui ei kavandata veevoogude integreeritud ja jagatud kasutamist; rõhutab, et EL peab vastu võtma strateegia, et hõlbustada tehnoloogilisi ja geopoliitilisi lahendusi piirkondades, mis on mõjutatud väga destabiliseerivaks kujuneda võivast veepuudusest; julgustab veega seotud konfliktide peamistes piirkondades asuvaid riike allkirjastama 1992.aasta Helsingi veekonventsiooni piiriüleste veeteede ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise kohta;
127.mõistab hukka Venezuela presidendi Nicolas Maduro tegevuse, mis kujutab endast Guyana suveräänsusele otsest ohtu; kutsub rahvusvahelist üldsust üles osalema aruteludes, et leida diplomaatiline lahendus, mille puhul austataks selles pikaajalises vaidluses Rahvusvahelise Kohtu pädevust;
128.mõistab hukka Daniel Ortega ja Rosario Murillo autoritaarse režiimi, sest nad õõnestavad süstemaatiliselt Nicaragua demokraatlikke struktuure, sealhulgas võimude lahusust, valimissüsteemi ja inimõiguste austamist; tuletab meelde, et Nicaragua režiim hoiab tugevaid sidemeid teiste autokraatlike riikidega, näiteks Iraani, Venezuela ja Kuubaga, näidates samal ajal järjepidevalt oma toetust Kremlile, andes muu hulgas loa Venemaa sõjaliseks kohalolekuks Nicaraguas; nõuab, et vabastataks kõik poliitvangid, kelle hulgas on mitu katoliku piiskoppi ja preestrit, kelle kinnipidamisega on püütud teisitimõtlejaid vaigistada, et taastataks õigusriik ning et EL hõlbustaks režiimi ja opositsiooni vahel dialoogi; mõistab hukka jätkuva psühholoogilise ja füüsilise väärkohtlemise, mida kõik kinnipeetavad peavad politsei ja vanglavõimude käes taluma, ning olukorra, kus osa kinnipeetavatest hoitakse isolatsioonis, nii et neil ei ole võimalik kohtuda oma advokaatide ega perega ega saada arstiabi; tuletab Nicaragua režiimile meelde, et tal on kohustus tagada, et kinnipidamistingimused on kooskõlas valitsuse võetud rahvusvaheliste inimõigustealaste õiguslike kohustuste ja standarditega, nagu ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standardsed miinimumnõuded (nn Nelson Mandela nõuded);
129.on seisukohal, et ELi poliitiline käsitlus Kuubast peab olema konstruktiivne, kuid kriitiline, nagu on sätestatud 2016. aasta poliitilise dialoogi ja koostöö lepingus; peab kahetsusväärseks, et Kuuba režiim on neid põhimõtteid ja õigusi aastakümneid pidevalt eiranud ja rikkunud; mõistab kõige karmimalt hukka Kuuba režiimi toime pandud süstemaatilised inimõiguste rikkumised ja kuritarvitamised, mis on viimasel ajal sagenenud muu hulgas tuhandete poliitvangide, meeleavaldajate, poliitiliste teisitimõtlejate, usujuhtide, inimõiguste aktivistide ja sõltumatute kunstnike vastu; nõuab tungivalt, et Kuuba ametivõimud repressioonide poliitika viivitamata lõpetaksid; märgib, et 2023. aasta novembris toimus Kuubas neljas inimõigustealane dialoog, kuid mõistab hukka selle, et ükski sõltumatu kodanikuühiskonna organisatsioon ei osalenud; järeldab seetõttu, et see ei andnud käegakatsutavaid tulemusi; usub, et ELi arvates on dialoog eesmärk omaette, mitte vahend nende Kuuba kodanike elutingimuste parandamiseks, kes on kogenud suurt toidupuudust ja ränki tervishoiukriise, mis on põhjustanud ulatusliku väljarände; mõistab hukka, et Kuuba režiim ei luba praegu erapooletutel rahvusvahelistel osalejatel, näiteks Euroopa Liidul, teha järelevalvemehhanismi raames kohapealseid külastusi; mõistab sellega seoses teravalt hukka, et Kuuba režiim keeldus Euroopa Parlamendi delegatsioonile riigi külastamiseks luba andmast;
130.märgib, et EL peaks olema eriliselt huvitatud oma partnerluse elavdamisest Ladina‑Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidega; märgib, et ELi tegevus piirkonnas on viimastel aastakümnetel vähenenud, mis on tekitanud vaakumi välismaiste pahatahtlike jõudude osalemiseks; nõuab tungivalt, et kõik Ladina‑Ameerika riigid mõistaksid Venemaa Ukraina-vastase agressiooni tugevamalt hukka; on mures Ladina‑Ameerikas kasvava organiseeritud kuritegevuse ja uimastikaubanduse pärast, mis mõjutab ka ELi; mõistab teravalt hukka vägivalla ja kuritegelikud rünnakud, mille uimastikaubanduses osalevad rühmitused relvastatud on Ecuadoris ja selle ümbruses toime pannud; nõuab selle nähtuse vastu võitlemiseks kahe piirkonna vahelise koostöö märkimisväärset suurendamist;
131.võtab teadmiseks 17.–18.juulil 2023 toimunud ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse tippkohtumise ning loodab, et see parandab kahe piirkonna vahelisi suhteid, eriti arvestades Hiina ja Venemaa kasvavat mõju Ladina‑Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas; kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles jätkama selles piirkonnas ennetavat diplomaatiat, mille puhul pannakse suurt rõhku mitmepoolse ülemaailmse korra, rahvusvahelise õiguse ning demokraatia ja inimõiguste austamise kaitsmisele; väljendab heameelt selle üle, et allkirjastati uus ELi-Tšiili täiustatud raamleping, mis koosneb poliitilisest ja koostöö osast ning kaubanduse ja investeeringute osast, ning nõuab edusamme ELi-Mehhiko üldlepingu allkirjastamisel ja ratifitseerimisel; kutsub komisjoni ning nõukogu eesistujariikiBelgiat üles otsustavalt edasi liikuma ja sõlmima Mercosuriga lepingu enne parlamendi praeguse koosseisu ametiaja lõppu ning säilitama samal ajal kestlikkust käsitlevate sätete jõustamisel kõrgeimad eesmärgid; väljendab samuti heameelt selle üle, et ELi ja Kesk-Ameerika assotsieerimislepingu ratifitseerimisprotsess on lõpule viidud;
132.rõhutab, kui oluline on veelgi tugevdada suhteid Norraga, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu kaudu ELiga kõige tihedamalt assotsieerunud partner; väljendab heameelt selgitavate kõneluste lõpuleviimise üle Šveitsiga ja nõuab uue lepingu üle peetavatel läbirääkimistel edusammude tegemist; väljendab heameelt ELi ning Andorra ja San Marino vahelise assotsieerimislepingu üle peetavate läbirääkimiste tulemuste üle; võtab teadmiseks Monacoga assotsieerimislepingu üle peetavate läbirääkimiste peatamise;
133.nõuab ELi jõulisemat osalemist Arktikas, kuna see on ELi jaoks geostrateegilise tähtsusega, pidades silmas kliimamuutuste tagajärgi, tööstuslikku ja majanduslikku konkurentsi, julgeolekuohte, mida põhjustab muu hulgas Venemaa sõjaline laienemine Kaug-Põhjas, ning meresõiduvabadust ja -ohutust; märgib, et NATO on rõhutanud Kaug-Põhja tähtsust, eelkõige võimalike mereteede laiendamise, loodusvaradele juurdepääsu, kliimakaitse ja territoriaalsete nõudmiste tõttu, mis kõik võivad suurendada geopoliitilisi pingeid; rõhutab, et ELi tegevus piirkonnas peab hõlmama koostööd kohalike partneritega, sealhulgas põlisrahvaga;
134.nõuab tugevamat toetust ELi merendusjulgeoleku strateegiale, sest meresõiduvabadus on üha suurem probleem; rõhutab, et meresõiduvabadust tuleb alati austada, seades esikohale relvakonfliktide ja sõjaliste vahejuhtumite leevendamise ja ennetamise;
135.rõhutab, et lõunapoolset polaarala tuleks muutuvat geopoliitilist dünaamikat arvesse võttes pidada uueks huvipakkuvaks piirkonnaks; rõhutab mitmepoolse koostöö tähtsust merekaitsealade haldamisel; julgustab ELi töötama välja eesmärgipärase Euroopa polaarkava, mille eesmärk on integreerida oma piirkondlikud eesmärgid ühisesse välis- ja julgeolekupoliitikasse ning mis ühendab liikmesriikide märkimisväärseid huve teaduse, ookeanide kaitse, kalanduse, piirkondliku rahu ja reeglitel põhineva mitmepoolsuse valdkonnas; nõuab tõhustatud Antarktika‑teemalist dialoogi ELi ja Hiina vahel;
o oo
136.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
Uuring „Qualified majority voting in common foreign and security policy – A cost of non-Europe report“ (Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine ühises välis- ja julgeolekupoliitikas – aruanne Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude kohta), Euroopa Parlament, parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat, 28.august2023.
Euroopa Parlamendi 19.oktoobri 2023.aasta resolutsioon hiljutiste arengute kohta Serbia ja Kosovo vahelises dialoogis, sealhulgas olukorra kohta Kosovo põhjapoolsetes omavalitsustes (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0372).