Ϸվ

äõԲ𲵾ٱ
Eelnev
äԱ
Terviktekst
Menetlus :
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0394/2023

Esitatud tekstid :

A9-0394/2023

Arutelud :

Hääletused :

PV24/04/2024-15.17

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2024)0360

Vastuvõetud tekstid
PDF116kWORD50k
Kolmapäev, 24. aprill 2024-Strasbourg
Äriühinguõigus – digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamise laiendamine ja ajakohastamine
P9_TA(2024)0360A9-0394/2023
PARANDUSED
Resolutsioon
Terviktekst

Euroopa Parlamendi 24.aprilli 2024.aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive2009/102/EÜ ja (EL)2017/1132 seoses digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamise laiendamise ja ajakohastamisega äü󾱲Բuõiguses ( – C9‑0121/2023 – )

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (),

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli294 lõiget2, artikli50 lõikeid1 ja2 ning artiklit114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0121/2023),

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli294 lõiget3,

–võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14.juuni 2023.aasta arvamust(1),

–võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli74 lõike4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20.märtsi 2024.aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli294 lõikele4,

–võttes arvesse kodukorra artiklit59,

–võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (9‑0394/2023),

1.võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt õ kavatseb seda oluliselt muuta;

3.teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELTC293, 18.8.2023, lk82.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24.aprillil 2024.aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)2024/…, millega muudetakse direktiive2009/102/EÜ ja (EL)2017/1132 seoses digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamise laiendamise ja ajakohastamisega äü󾱲Բuõiguses(1)
P9_TC1-COD(2023)0089

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli50 lõiget1, artikli50 lõiget2 ja artiklit114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4)

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1132(5) on muu hulgas sätestatud normid, mis käsitlevad äü󾱲Բute andmete avalikustamist liikmesriikide äriregistrites õiguskindluse suurendamiseks ühtsel turul ja registrite sidestamise süsteemi. See registrite sidestamise süsteem on toiminud alates 2017.aasta juunist ja ühendab praegu kõigi liikmesriikide registreid. Digiarengu arvessevõtmiseks muudeti direktiivi (EL) 2017/1132 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1151,(6) et kehtestada normid, mis käsitlevad piiratud vastutusega äü󾱲Բute täielikult internetipõhist asutamist, piiriüleste filiaalide registreerimist ja äriregistritele dokumentide esitamist.

(2)Üha digitaliseeritumas maailmas on digitaalsed vahendid hädavajalikud, et tagada katkestusteta äritehingud ning äü󾱲Բute suhtlus äriregistrite ja ametiasutustega. Selleks et suurendada ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust ning hõlbustada äü󾱲Բute toiminguid ja tegevust ühtsel turul, eelkõige seoses mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega (VKEd), nagu need on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ,(7) on väga oluline, et äü󾱲Բutel, ametiasutustel ja muudel sidusrühmadel oleks juurdepääs usaldusväärsetele andmetele äü󾱲Բute kohta ja seda ilma koormavate formaalsusteta piiriülestes olukordades.

(3)Käesolevas direktiivis käsitletakse digiülemineku eesmärke, mis on seatud teatistes „Digikompass 2030“(8) ja „Õigusemõistmise digiüleminek Euroopa Liidus“,(9) ning vajadust hõlbustada VKEde piiriülest laienemist, mida on rõhutatud teatistes „2020.aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine“(10) ja „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“(11).

(4)Juurdepääs registrites sisalduvatele usaldusväärsetele äü󾱲Բu andmetele ja selliste andmete kasutamine on piiriülestes olukordades jätkuvalt takistatud. Esiteks ei ole äü󾱲Բu andmed, mida kasutajad, sealhulgas äü󾱲Բud ja ametiasutused otsivad, riiklikes registrites ja/õ piiriüleselt registrite sidestamise süsteemi kaudu piisavalt kättesaadavad. Teiseks takistavad selliste äü󾱲Բu andmete kasutamist piiriülestes olukordades (sealhulgas haldusmenetlustes, mis toimuvad liikmesriikide ametiasutustes õ ELi institutsioonides ja asutustes, õ kohtumenetlustes õ piiriüleste tütarettevõtjate õ filiaalide asutamisel) aeganõudvad ja kulukad menetlused ja õܻ, sealhulgas vajadus apostilli õ äü󾱲Բu dokumentide tõlke järele.

(5)Kõikidel sidusrühmadel, sealhulgas äü󾱲Բutel endil, ametiasutustel ja üldsusel laiemalt, peab olema õmalik tugineda ärisuhetes õ haldus- õ kohtumenetlustes äü󾱲Բu andmetele. õٳٳ on vaja, et äriregistritesse kantavad ja registrite sidestamise süsteemi kaudu kättesaadavad äü󾱲Բu andmed oleksid täpsed, ajakohased ja usaldusväärsed.

(6)Direktiiviga (EL) 2019/1151 tehti oluline esimene samm ja kehtestati äü󾱲Բut asutada õ filiaali registreerida õ dokumente ja andmeid esitada soovivate isikute isikusamasuse ning õigus- ja teoõme kontrolli õܻ. Nüüd on tähtis liikuda edasi ja parandada registrites sisalduvate äü󾱲Բu andmete usaldusväärsust ja paikapidavust, et hõlbustada nende kasutamist piiriülestes haldus- ja kohtumenetlustes.

(7)Ehkki teataval määral kontrollivad äü󾱲Բute dokumente ja andmeid enne nende äriregistrisse kandmist kõik liikmesriigid, erinevad nende lähenemisviisid kontrollide ranguse, kohaldatavate menetluste õ ka andmete kontrollimise eest vastutava isiku õ asutuse poolest. See toob kaasa ebapiisava usalduse äü󾱲Բu dokumentide õ andmete vastu piiriüleselt ning olukorrad, kus äü󾱲Բu dokumente õ ühe liikmesriigi äriregistri andmeid ei tunnistata mõnikord tõenditena teises liikmesriigis.

(8)Seega on oluline tagada ▌teatavate kontrollide tegemine kõigis liikmesriikides, et kindlustada andmete suur täpsus ja usaldusväärsus, samal ajal aga tuleb austada ka liikmesriikide traditsioone. Samuti on tarvis, et need kontrollid oleksid üldkohustuslikud mitte ainult täielikult internetipõhise asutamise, vaid ka äü󾱲Բute asutamise muude vormide korral. Et kõikide registrisse kantud andmete suhtes kehtiks sama kontrollitase, tuleks, juhul kui liikmesriigid lubavad peale andmete internetipõhise esitamise jätkuvalt ka muid esitamisviise, teha samasuguseid üٲDZ kontrolle. Selliseid kontrolle ja muid nõudeid tuleks kohandada muude äü󾱲Բute asutamise vormidega seotud eripäradele. Näiteks kasutavad avaldajad veebipõhiseid üü豹ǰe üksnes äü󾱲Բute täielikult internetipõhise asutamise menetluse osana.

(9)Selleks et tagada äü󾱲Բute ▌ andmete usaldusväärsus piiriülestes olukordades, tuleks kõigis liikmesriikides tagada, sealhulgas ettevõtlusregistrite kui haldusasutuste õ õigusasutuste puhul, liikmesriikide traditsioone austav ennetav haldus-, kohtulik õ notariaalne kontroll õ nende kombinatsioon. Kontrollida tuleks äü󾱲Բu asutamisdokumendi, põhikirja õ ühingulepingu (kui see on eraldi dokumendis) ning selliste dokumentide ja põhikirjade ja ühingulepingute muudatuste õiguspärasust, kuna need on äü󾱲Բu kõige olulisemad dokumendid. Selline kohustuslik ennetav kontroll kõigis liikmesriikides oleks kooskõlas ka muude liidu tegevuspõhimõtetega ning õks eelkõige aidata tagada, et äü󾱲Բuõiguse menetlusi ei saaks kasutada muudest avalike huvide kaitse eesmärki kandvatest liidu ja liikmesriikide õigusaktidest täitmisest kõrvalehoidmiseks. Selline ennetav kontroll ei tohiks piirata liikmesriikide õiguskordade kohaldamist, mille kohaselt on liikmesriikide õigussüsteeme ja -tavasid austades nõutav, et sellised dokumendid koostatakse ja tõestatakse juriidiliselt nõuetekohases vormis. Käesolev direktiiv ei kohusta tegema raamatupidamise aastaaruannete ennetavat kontrolli.

(10) Äriühinguõigusega seotud tehingute õiguspärasus, usaldusväärsete avalike registrite kaitse ja ebaseadusliku tegevuse ärahoidmine eeldavad eelkõige äü󾱲Բu asutajate ja juhatuse liikmete korrektset ja turvalist tuvastamist ning nende õigus- ja teoõme kontrollimist. õٳٳ peaks liikmesriikidel käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate menetluste puhul olema lubatud ette näha isikusamasuse, õigus- ja teoõme ning õiguspärasuse avalik elektrooniline lisakontroll. See avalik elektrooniline lisakontroll õks hõlmata avalikku audiovisuaalset kaugidentimist, sealhulgas isiku tuvastamiseks mõeldud foto elektroonilist kontrolli. Ühtlasi toetaksid usaldusväärsed ja ajakohased äü󾱲Բute registriandmed rahapesuvastast õtlust ja terrorismi rahastamise tõkestamist. Parema juurdepääsu korral usaldusväärsematele andmetele äü󾱲Բute kohta ELi tasandil, sealhulgas ELi äü󾱲Բu tõendile, muutuks eeskätt lihtsamaks tarbija usaldusväärne tuvastamine rahapesuvastase õtluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raames kooskõlas põhimõttega „tunne oma klienti“. Lisaks lihtsustaks äü󾱲Բuid puudutavaid olulisi andmeid sisaldavate ELi tasandi süsteemide sidestamine juurdepääsu andmetele ning õmaldaks andmete ristkontrolli, austades iga sidestamissüsteemi andmetele juurdepääsemise korda.

(11)Selleks et veelgi vähendada äü󾱲Բute asutamisega seotud kulusid ja halduskoormust, sealhulgas menetluste kestust, ning hõlbustada äü󾱲Բute, eelkõige VKEde laienemist ühtsel turul, tuleks äü󾱲Բuõiguse valdkonnas veelgi laiendada ühekordsuse põhimõtte kasutamist. Seda põhimõtet kui haldusasutuste andmete ja tõendite piiriülese vahetamise vahendit on liidus juba laialt tunnustatud, sealhulgas 2030.aasta digikompassi teatises, ja seda kasutatakse eri valdkondades, äٱ andmete ühekordse küsimise tehnilises süsteemis tõendite automaatseks piiriüleseks vahetamiseks ühtse digivärava(12) raames.

(12)Ühekordsuse põhimõtte kohaldamine tähendab, et äü󾱲Բutelt ei nõuta samade andmete esitamist avaliku sektori asutustele rohkem kui ühel korral. Näiteks ei peaks äü󾱲Բud teises liikmesriigis tütarettevõtja asutamisel uuesti esitama selliseid äü󾱲Բu dokumente õ andmeid, mis puudutavad asutava äü󾱲Բu olemasolu ja registreerimist ning on seega juba esitatud registrisse, kus äü󾱲Բ on registreeritud. Ühekordsuse põhimõtte kohaldamise korral peaks register, kus äü󾱲Բ on registreeritud, ja register, kuhu tütarettevõtja kantakse, vahetama asutava äü󾱲Բu andmeid elektrooniliselt, registrite sidestamise süsteemi kaudu. Teise õmalusena saaks asutava äü󾱲Բu andmetele registrite sidestamise süsteemist Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu õ liikmesriikide asutavate äü󾱲Բute registri kaudu otse juurde pääseda. Juhul, kui asutava äü󾱲Բu dokumentide ja andmete vahetamisel registrite sidestamise süsteemi kaudu õ neile otse kõnealuse süsteemi kaudu juurdepääsemisel kasutatakse digitaalseid vahendeid, ei tohiks asjaomaseid dokumente ega andmeid tunnistada õiguslikult kehtetuks ega neid tagasi lükata põhjusel, et need on elektroonilisel kujul.

(13) Samuti tähendaks ühekordsuse põhimõtte kohaldamine seda, et asutaval äü󾱲Բul ei tuleks äü󾱲Բu dokumente õ andmeid uuesti esitada ühelegi asutusele, organile ega isikule. Asjaomased asutused peaksid üldsusele kättesaadavatele andmetele registrite sidestamise süsteemist Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu otse juurde pääsema. Juhul, kui kõnealusel registril tuleb mõnele asutusele, organile õ isikule selliseid andmeid esitada, peaks liikmesriikidel olema õigus otsustada, milliseid vahendeid selleks kasutatakse (äٱ vabatahtlikud registrite sidestamise süsteemi riiklikud pääsupunktid) ning kas asjaomaste andmete eest küsitakse tasu.

(14)Selleks et saavutada seoses ühtsel turul tegutsevate äü󾱲Բutega suurem läbipaistvus ja usaldus, tagada õiguskindlus ja kolmandate isikute kaitse piiriüleses kontekstis äü󾱲Բutega suhtlemisel, aidata kaasa pettuste- ja kuritarvitustevastasele õtlusele ning hõlbustada äü󾱲Բute piiriüleseid toiminguid ja tegevust, on oluline, et kogu liidus tehtaks kättesaadavaks rohkem äü󾱲Բu andmeid ning tagataks nende võrreldavus ja neile lihtsam juurdepääs. Selleks tuleks tugineda riiklikes registrites juba olemasolevatele äü󾱲Բute andmetele ja teha need liidu tasandil kättesaadavaks registrite sidestamise süsteemi kaudu ning anda juurdepääs suuremale hulgale andmetele nii riiklikes registrites kui ka registrite sidestamise süsteemi kaudu.

(15)Selleks et kaitsta kolmandate isikute huve ja suurendada ühtsel turul usaldust eri liiki äü󾱲Բutega tehtavate äritehingute vastu, on oluline suurendada läbipaistvust ja lihtsustada piiriülest juurdepääsu nn ü󾱲Բܳٱ andmetele, mille all käesoleva direktiivi kohaselt mõistetakse lisasIIB loetletud ühingute liike. Neil on oluline roll liikmesriikide majanduses ja kõik riiklikud äriregistrid registreerivad neid, kuid ü󾱲Բܳٱ liikide ja nende kohta kättesaadavaks tehtud andmeliikide vahel on ELis erinevusi ja see raskendab piiriülest juurdepääsu kõnealustele andmetele. Selle probleemi lahendamiseks tuleks kõikides liikmesriikides avalikustada ü󾱲Բܳٱ kohta samad põhiandmed. Isikuühingute suhtes kehtivad avalikustamisõܻ peaksid peegeldama piiratud vastutusega äü󾱲Բute suhtes kehtivaid avalikustamisnõudeid, kuid neis tuleks arvesse võtta ü󾱲Բܳٱ eripärasid. Näiteks peaksid avalikustamisõܻ hõlmama ka andmeid ▌ ü󾱲Բt esindama volitatud osanike kohta, eelkõige piiramatu vastutusega äDzԾ andmeid. Nagu piiratud vastutusega äü󾱲Բute puhulgi, peaks liikmesriikidel olema lubatud nõuda, et ü󾱲Բܻ avalikustaksid rohkem dokumente õ andmeid, kui on nõutud käesolevas direktiivis. Kui sellised täiendavad dokumendid õ andmed sisaldavad isikuandmeid, peaksid liikmesriigid selliseid isikuandmeid töötlema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679(13) kohaselt.

(16)Isikuühingute andmed peaksid olema registrite sidestamise süsteemi kaudu kättesaadavad ka liidu tasandil samamoodi nagu piiratud vastutusega äü󾱲Բute puhul, kusjuures teatavad andmed tuleks teha tasuta kättesaadavaks ning need ühingud tuleks selgelt identifitseerida Euroopa kordumatu tunnuse (EUID) abil.

(17) Kolmandate isikute jaoks olulisteks andmeteks on äü󾱲Բu töötajate arv. Näiteks on see üks elemente, mis määrab äü󾱲Բu suuruskategooria. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile2013/34/EL(14) peavad äü󾱲Բud lisama oma finantsaruandesse keskmise töötajate arvu aruandeaasta jooksul. Eeldusel, et tulevikus on õmalik selliseid andmeid finantsaruannetest saada, tekib liikmesriikidel õmalus neid juba olemasolevaid andmeid keskmise töötajate arvu kohta kasutada ning need registrite sidestamise süsteemi kaudu üldsusele tasuta kättesaadavaks teha. Kui need andmed tehakse registrite sidestamise süsteemi kaudu üldsusele kättesaadavaks, tuleks selgesti märkida, et tegemist on aasta keskmise näitajaga, ning lisada viide konkreetsele finantsaastale.

(18)Aktsionäridel õ osanikel, potentsiaalsetel investoritel, võlausaldajatel, ametiasutustel, töötajatel ja kodanikuühiskonna ühendustel on õigustatud huvi saada juurdepääs andmetele, mis on seotud selle kontserni struktuuriga, kuhu äü󾱲Բ kuulub. Kontsernide andmed on olulised selleks, et edendada läbipaistvust ja suurendada usaldust ettevõtluskeskkonna vastu, ning ka selleks, et aidata kaasa selliste petturlike õ kuritarvituslike skeemide tulemuslikule avastamisele, mis õvad mõjutada avaliku sektori tulusid ja ühtse turu usaldusväärsust. Seeä tuleks nii riigisiseste kui ka piiriüleste kontsernide struktuuri puudutavad andmed registrite sidestamise süsteemi kaudu üldsusele kättesaadavaks teha.

(19)Kuigi andmed nende kontsernide kohta, kes peavad koostama konsolideeritud finantsaruandeid, on sellistesse aruannetesse lisatud, on tarvis hõlbustada üldsuse juurdepääsu sellistele andmetele. Finantsaruannetele juurdepääsu eest küsitakse sageli tasu ning huvirühmadel tuleb kontserni olemasolust teadlik olla ning neil tuleb teada ka seda, kuidas finantsaruannetest neid andmeid leida ning tõlgendada. Registrite sidestamise süsteemi kaudu üldsusele kättesaadavad kontsernide andmed tagavad suurema läbipaistvuse ja selle, et nendele andmetele on lihtne juurde pääseda. Nende andmete kättesaadavus registrite sidestamise süsteemi kaudu õmaldaks tänu äü󾱲Բu kordumatule Euroopa tunnusele (EUID) äü󾱲Բu automaatset seostamist muude samasse kontserni kuuluvate äü󾱲Բutega ja juurdepääsu loomist iga kontserni kuuluvat äü󾱲Բut puudutavatele lisaandmetele.

(20) Käesoleva direktiiviga jäetakse liikmesriikide otsustada, kuidas koguda vajalikke andmeid kontsernide kohta ja keskmise töötajate arvu kohta. Kuid et saaksime hoiduda seadmast äü󾱲Բutele uusi nõudeid, õksid registrid sellised andmed välja võtta otse nendest andmetest, mille äü󾱲Բud esitavad oma finantsaruannetes registrile. Keskmise töötajate arvu avalikustamise nõudega peaks seetõttu kaasnema tingimus teha andmed kättesaadavaks nende väljavõttu õmaldavas vormingus. Võttes arvesse struktureeritud andmete ning masinloetavate ja otsingute tegemist õmaldavate vormingutega seotud nõudeid, mis on sätestatud sellistes ELi õigusaktides nagu komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/815(15) artiklid3–6, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/138(16) artikkel3 ja direktiivi (EL) 2017/1132 artikli16 lõige6, peaks registritel olema tulevikus õmalik kontsernide andmeid automatiseeritud vahendite abil välja võtta. Selleks et tagada masinloetavusega seotud nõuete täielik täitmine kõigis liikmesriikides ja et registritel oleksid tehnilised vahendid äü󾱲Բu andmete töötlemiseks masinloetavas ja otsingut õmaldavas vormingus õ struktureeritud andmetena, on vaja ette näha pikem ülevõtmisperiood, et teha registrite sidestamise süsteemi kaudu kättesaadavaks kontsernide andmed ja keskmist töötajate arvu puudutavad andmed.

(21)Kontsernide struktuur õb olla keeruline. Seeä annaks kontrolliahelal põhinev ning registrite sidestamise süsteemi kaudu nähtavaks ja kättesaadavaks tehtud kontserni struktuuri skeem kasutajasõbraliku, kergesti kättesaadava ja tervikliku ülevaate kontsernist ning aitaks kontserni tegutsemisviisi paremini mõista. Sellise nähtavakstegemise ettevalmistamiseks oleks tarvis andmeid iga tütarettevõtja positsiooni kohta kontserni struktuuris, mis omakorda nõuaks üksikasjalikumaid andmeid kontserni korralduse kohta. Kuigi praegu ei ole käesoleva direktiivi kohaselt selline kontsernide struktuuri nähtavakstegemine nõutav, julgustatakse liikmesriike sellist nähtavakstegemist siiski ette nägema ja üldsusele kättesaadavaks tegema. Seeä tuleks osana käesoleva direktiivi tulevasest hindamisest hinnata asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides täiendavalt kontsernide struktuuri nähtavakstegemise vajadust.

(22)Lisaks ühistele nõuetele äü󾱲Բu andmete kontrolli suhtes enne nende registrisse kandmist on vaja tagada, et registri andmed hoitakse ajakohasena. Juriidiliste isikute läbipaistvust ja tegelikke kasusaajaid käsitlev rahapesuvastase töökonna soovitus nr 24, mida muudeti 2022. aasta märtsis, sisaldab nõuet, et äriregistrites sisalduvad äü󾱲Բu andmed peavad olema täpsed ja ajakohased. Samuti on äü󾱲Բute huvides hoida oma andmeid registris ajakohasena, sest neile andmetele, sealhulgas ELi äü󾱲Բu tõendile, õvad tugineda kolmandad isikud. Seeä tuleks äü󾱲Բutelt nõuda, et nad avalikustaksid äü󾱲Բu andmetes toimunud muudatused tarbetu viivituseta, ning registrid peaksid sellised muudatused kiiresti registrisse kandma ja kättesaadavaks tegema. Need õܻ ei hõlma piiratud vastutusega äü󾱲Բute ümberkujundamist, ühinemist õ jagunemist, mille kohta on direktiivis (EL) 2017/1132 sätestatud spetsiaalsed normid. Registrite tähtaeg peaks algama kuupäevast, mil täidetakse kõik taotluse esitamiseks vajalikud formaalsused, sealhulgas õiguspärasuse kontroll, mis kinnitab dokumentide vastavust liikmesriigi õigusele. Sellised formaalsused tuleks täita põhjendamatu viivituseta ja äü󾱲Բut tuleks teavitada nende eeldatavast kestusest. Registrite tähtaega õb pikendada erandlike asjaolude korral, mis õvad olla tingitud äٱ registrile esitatud dokumentide suurest arvust õ ettenägematutest tehnilistest probleemidest.Kuigi raamatupidamisdokumentide avaldamise tähtaeg on reguleeritud direktiiviga2013/34/EL, peaksid registrid tegema need põhjendamatu viivituseta üldsusele kättesaadavaks. ▌Selleks et jätkuvalt tagada äü󾱲Բute andmete täpsus ja ajakohasus kõigis liikmesriikides, tuleks kehtestada mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused kõigi käesolevast direktiivist tulenevate avalikustamiskohustuste täitmata jätmise eest, sealhulgas hilinenud esitamise eest.

(23)Selleks et hoida äü󾱲Բu andmed registrites ajakohasena, on ka oluline teha kindlaks äü󾱲Բud, mis ei vasta enam äriregistrisse registreerituks jäämise tingimustele. Kuigi liikmesriigid ei peaks olema kohustatud tegema perioodilisi kontrolle, peaksid nad kehtestama läbipaistvad menetlused, et kontrollida konkreetsetel juhtudel, kui on tekkinud kahtlused, selliste äü󾱲Բute seisundit. Äriühingud õvad küll mõjuvatel põhjustel oma tegevuse ajutiselt peatada, kuid siis on oluline, et nende seisundit äriregistris vastavalt ajakohastatakse. Näiteks õb sellele viidata asjaolu, et äü󾱲Բul ei ole riigisisese õigusega nõutavat juhatust, ta ei ole esitanud raamatupidamisdokumente õ tal puudub majandustegevus mõne aasta jooksul. Samuti õb asjaolu, et samal aadressil on registreeritud palju äü󾱲Բuid, viidata sellele, et mõned neist äü󾱲Բutest õvad olla asutatud kuritarvitamise eesmärgil. Sellised menetlused peaksid andma äü󾱲Բutele õmaluse selgitada oma olukorda ja esitada vajalikud andmed mõistliku tähtaja jooksul ning tagama, et äü󾱲Բu seisundit, äٱ seda, kas äü󾱲Բ on suletud, registrist kustutatud, likvideeritud, lõpetatud õ kas tema suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus õ kas ta on majanduslikult aktiivne õ mitteaktiivne (nagu on määratletud liikmesriigi õiguses ja kui see teave on liikmesriikide registritesse kantud), ajakohastatakse vastavalt. Menetlustega peaks olema ka viimase abinõuna ette nähtud õmalus äü󾱲Բ registrist kustutada riigisiseses õiguses sätestatud korras. Teave nende menetluste kohta peaks olema käesoleva direktiivi kohaselt üldsusele kättesaadav.

(24)Ettevõtjad peaksid saama ühtsel turul lihtsate ja usaldusväärsete ning teistes liikmesriikides piiriüleselt tunnustatud vahenditega tõendada, et nende äü󾱲Բ on liikmesriigis seaduslikult asutatud. Seeä tuleks võtta kasutusele ühtlustatud ELi äü󾱲Բu tõend. Äriühingud õksid sellist ELi äü󾱲Բu tõendit taotleda riiklikest äriregistritest õ registrite sidestamise süsteemi kaudu erineval otstarbel, sealhulgas selleks, et kasutada seda haldusmenetlustes, mis toimuvad ▌ ametiasutustes, ning kohtumenetlustes teistes liikmesriikides õ ELi institutsioonides ja asutustes. Sellise ELi äü󾱲Բu tõendi peaksid välja andma ja kinnitama riiklikud äriregistrid, see peaks olema kättesaadav kõigis liidu ametlikes keeltes ning sisaldama äü󾱲Բu põhiandmeid, mida äü󾱲Բud piiriülestes olukordades kasutavad, sealhulgas äٱ äü󾱲Բu ärinimi, registrijärgne asukoht ja seaduslikud esindajad ning äü󾱲Բu tegevusala. ELi äü󾱲Բu tõend ei takistaks liikmesriikide väljavõtete ega tõendite kasutamist. ELi äü󾱲Բu elektrooniline tõend tuleks autentida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr910/2014(17) osutatud usaldusteenuste abil. Selleks et hõlbustada äü󾱲Բute piiriülest tegevust ja vähendada nende õmalikke kulusid nii palju kui õmalik, tuleks kõigis liikmesriikides tagada, et äü󾱲Բ saab oma ELi äü󾱲Բu tõendi tasuta. Võttes arvesse ettevõtlusregistrite, sealhulgas täielikult isemajandavate registrite rahastamismudelite mitmekesisust, on tähtis tagada, et ükski käesolevast direktiivist tulenev meede ei kahjustaks tõsiselt registrite rahastamist.

õٳٳ peaks liikmesriikidel olema juhul, kui ELi äü󾱲Բu tõendite tasuta andmine avaldaks märkimisväärset negatiivset mõju liikmesriikide äriregistrite tuludele, lubatud võtta selle tõendi äᲹԻ峾 eest tasu. Igal juhul peaks igal äü󾱲Բul olema õmalik saada teda puudutav ELi äü󾱲Բu tõend ä𳾲 kord kalendriaastas tasuta. Paberkandjal sertifikaadi päritolu ja autentsust peaks olema õmalik elektrooniliselt kontrollida äٱ protokollinumbri abil, mis vastab registris olevale originaaldokumendile, õ kontrollides väljaandva asutuse digitaalallkirja, mis on salvestatud dokumendil olevas ruutkoodis (QR-koodis). Konkreetse ELi äü󾱲Բu tõendit saaksid taotleda ka kolmandad isikud, sealhulgas ametiasutused, kes vajavad äü󾱲Բute kohta usaldusväärseid olulisi andmeid. Teiste liikmesriikide registrid ja ametiasutused peaksid tunnistama ELi äü󾱲Բu tõendit käesoleva direktiivi kohaselt.

(25) Direktiiv (EL) 2017/1132 sisaldab meetmeid, millega tagatakse, et äü󾱲Բu andmeid mitte ainult ei avalikustata, vaid et kolmandad isikud saavad neile tugineda. Peale selle kehtestati direktiiviga (EL) 2019/1151 kohustuslikud standardid ja kontrollid seoses äü󾱲Բute internetipõhise asutamise ja filiaalide registreerimisega. Käesolevas direktiivis on esitatud terviklik meetmete kogum, mis aitab aitab veelgi kaasa äü󾱲Բute registrites sisalduvate andmete täpsuse ja ajakohasuse tagamisele. Käesoleva direktiivi sätted äü󾱲Բuid käsitlevate andmete piiriülese kasutamise hõlbustamiseks tuginevad juba olemasolevatele standarditele ja kontrollidele ning käesolevas direktiivis ette nähtud ulatuslikele täpsuse tagamiseks võetavatele meetmetele.

(26) Pettuste ja kuritarvitamise vastu õtlemiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud keelduda teise liikmesriigi registrist pärinevate äü󾱲Բut käsitlevate andmete õ dokumentide tõendina tunnistamisest, kui pädeval asutusel on põhjendatud alus kahtlustada pettust õ kuritarvitusi seoses kõnealuse äü󾱲Բu asutamise õ jätkuva tegevusega õ seoses muude seda äü󾱲Բut puudutavate andmetega. Sellist õmalust ei tohiks siiski tõlgendada üldise, kõigi riiklikes äriregistrites säilitatavate andmete ja dokumentide vastastikuse tunnistamise põhimõtte rakendamisena. Pettuse õ kuritarvitamise kahtluse korral peaks pädev asutus kõigepealt konsulteerima andmed esitanud õ dokumendid väljastanud registriga, et küsida selle seisukohta. Äriühingut puudutavate teise liikmesriigi registrist pärit andmete õ dokumentide tunnistamisest ei tohiks keelduda süstemaatiliselt, vaid see õks toimuda ainult erandkorras, igal üksikjuhul eraldi, kui see on põhjendatud avaliku huviga, et hoida ära kuritarvitamist õ pettusi. Kui esitatud andmeid õ dokumenti keeldutakse tunnistamast, peaks pädev asutus andmed õ dokumendi esitanud registrit teavitama, äٱ artiklis16e osutatud asjakohase kontaktpunkti kaudu. Liikmesriigid peaksid tagama, et keeldumine ei lähtu liikmesriikides ennetava kontrolli aluseks olevate lähenemisviiside erinevusest ega liikmesriikide õigussüsteemide ega õigustraditsioonide erinevustest.

(27)Selleks et veelgi hõlbustada äü󾱲Բute piiriüleseid menetlusi ning lihtsustada ja vähendada formaalsusi, nagu apostillimine õ tõlkimine, tuleks kehtestada ELi digitaalne volikiri. ELi digitaalne volikiri ▌ hakkab põhinema Euroopa ühtsel mitmekeelsel üü豹ǰl, mida äü󾱲Բud õvad piiriülestes olukordades kasutada, et volitada isikut esindama äü󾱲Բut konkreetsetes käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates piiriülese mõõtmega menetlustes. See üü豹ǰ peaks sisaldama ä𳾲 andmevälju, mis puudutavad esindamisvolituste ulatust, äü󾱲Բut esindama volitatud isikut ja esindamise liiki. ELi digitaalse volikirja koostamine toimuks vastavalt riigisisestele õܲ ja vorminõuetele. Seda tuleks tunnistada tõendina, mis kinnitab, et volitatud isikul on õigus asjaomast äü󾱲Բut esindada. See ei piira ei liikmesriigi normide kohaldamist, mis on seotud äü󾱲Բute asutamisega, ega üldiste piirangute kohaldamist, mis puudutavad volituste kasutamist. ELi digitaalne volikiri peaks olema kooskõlas elektroonilistele atribuuditõenditele esitatavate nõuetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)2024/...,(18)(19) ning Euroopa digiidentiteedikukru tehnilise kirjeldusega, et tagada horisontaalne, kasutajasõbralikum lahendus. See peaks aitama vähendada liikmesriikide haldus- ja finantskoormust, vähendades ohtu, et töötatakse välja paralleelsed süsteemid, mis ei ole kogu liidus ▌ koostalitlusõmelised.

(28) Käesoleva direktiivi alusel loodud ELi digitaalne volikiri ei piira seaduslikku ja seadusjärgset esindamist käsitlevate liikmesriigi õigusnormide ega muud liiki volituste kohaldamist. ELi digitaalne tüüpvolikiri oleks digitaalne ja see peaks olema autenditud usaldusteenuste abil, nagu on osutatud määruses (EL) nr910/2014, mida on muudetud määrusega (EL) 2024/…(20). Kuigi direktiivi (EL) 2017/1132 kohaselt tuleb esindajate andmed avalikustada äriregistrites, peaks liikmesriikidel olema vabadus otsustada, kas nõuda selle konkreetse ELi digitaalse volikirja esitamist ning kas see tuleb esitada äriregistris õ mõnes muus registris, vastavalt liikmesriigi õigusele. Selleks et ületada keelebarjäär ja hõlbustada volikirjade kasutamist, peaksid ELi äü󾱲Բu tõendi üü豹ǰ ja ELi digitaalse volikirja üü豹ǰ olema e-õiguskeskkonna portaalis kättesaadavad kõigis liidu keeltes.

(29)Äriühingud puutuvad sageli kokku probleemide ja haldustakistustega, kui äü󾱲Բu andmeid, mis on juba kättesaadavad nende riiklikus äriregistris, on vaja kasutada piiriülestes olukordades, sealhulgas suhtluses pädevate asutustega õ kohtumenetlustes teises liikmesriigis. Sageli ei tunnistata ühe liikmesriigi äriregistris olevaid äü󾱲Բu andmeid teises liikmesriigis ilma koormavate formaalsusteta, mis toovad kaasa kulusid ja viivitusi. Seeä peaksid liikmesriigid piiriülese tegevuse hõlbustamiseks ühtsel turul tagama, et registritest saadud äü󾱲Բutega seotud dokumentide kinnitatud ärakirjade ja andmete puhul ei nõuta legaliseerimist ega sarnast formaalsust, äٱ apostillimist. Sama lähenemisviisi tuleks kohaldada ka dokumentide ja andmete suhtes, mida vahetatakse registrite sidestamise süsteemi kaudu (äٱ tehingueelsed tõendid), samuti käesoleva direktiivi kohaldamisalas olevate menetlustega seotud notariaalaktide õ haldusdokumentide suhtes, mida kasutatakse piiriüleses kontekstis. Sellised menetlused hõlmavad äü󾱲Բute asutamist ja filiaalide registreerimist teises liikmesriigis, piiriülest ümberkujundamist, ühinemist ja jagunemist.

(30)Samal ajal peaks selle liikmesriigi ametiasutustel, kus äü󾱲Բu dokument õ andmed esitatakse, olema põhjendatud kahtluse korral nende päritolus õ ehtsuses õmalik kontrollida dokumenti õ andmeid pettuse õ võltsimise vältimiseks väljaandva registri õ oma liikmesriigis asuva registri kaudu, kes õksid vahetada teavet dokumendi ehtsuse kohta registrite sidestamise süsteemi kaudu. Selleks peaksid liikmesriigid teatama komisjonile e-posti aadressi, mis toimiks asjaomase liikmesriigi kontaktpunktina. Selline teabevahetus peaks aitama kaasa liikmesriikide vastastikusele usaldusele ja koostööle ühtsel turul.

(31)Äriühingute asutamisdokumendid koostatakse mõnikord kahes õ enamas keeles, millest üks on sageli mõni liidu ametlik keel, millest õmalikult suur hulk piiriüleseid kasutajaid üldiselt aru saab. Sageli avaldavad äü󾱲Բud oma asutamisdokumendi, mis on tõlgitud sellisesse keelde, vabatahtlikult ka oma veebisaidil. Lisaks on järjest rohkem asutamisdokumendis sisalduvatest äü󾱲Բu andmetest eraldi kättesaadavad ja need on kergesti identifitseeritavad tänu registrite sidestamise süsteemis kasutatavatele mitmekeelsetele märkustele. Direktiivi (EL) 2019/1151 kohaselt tuleb äü󾱲Բu andmed talletada registrites masinloetaval ja otsingu tegemist õmaldaval kujul õ struktureeritud andmetena, mis hõlbustab selliste andmete masintõlget. Kõik see hõlbustab selliste äü󾱲Բu andmetega tutvumist ja nende kasutamist piiriülestes olukordades, ilma et oleks vaja ▌ tõlget. Seeä on käesoleva direktiivi eesmärk hõlbustada äü󾱲Բuid käsitlevate andmete piiriülest kasutamist, vähendades juhtumeid, kus on vaja õ쾱 ja eelkõige kinnitatud tõlget.

(32) Näiteks asutused, kes peavad kontrollima teise liikmesriigi äü󾱲Բut puudutavaid konkreetseid andmeid, peaksid kõigepealt tutvuma ELi äü󾱲Բu tõendil õ registrite sidestamise süsteemis olevate nõutavate andmetega, selle asemel et nõuda kõiki selliseid konkreetseid andmeid sisaldava dokumendi õ쾱. See ei mõjutaks liikmesriikide õigust nõuda kinnitamata tõlget ühte konkreetse liikmesriigi ametlikest keeltest, kui nad vajavad konkreetse menetluse raames kogu dokumenti. Mis puudutab kinnitatud tõlkeid, siis üldreeglina peaksid asutamisdokumendi õ muude äriregistri dokumentide selliste tõlgete tegemise õiguslikud õܻ piirduma rangelt vajalikuga ning kinnitatud tõlked oleksid nõutavad üksnes erijuhtudel. Kinnitatud tõlget õb siiski nõuda äٱ juhul, kui dokumendid avalikustatakse registris kooskõlas direktiivi (EL) 2017/1132 artiklitega21 ja 32 õ kui see on kohtumenetluse raames vajalik.

(33)Selleks et suurendada läbipaistvust, hõlbustada äü󾱲Բu andmete kättesaadavust ja luua ühtsel turul piiriüleselt paremini ühendatud haldusasutused, on tähtis ühendada juba toimivad ELi tasandi sidestamissüsteemid, mis sisaldavad äü󾱲Բute kohta olulisi andmeid. õٳٳ tuleks registrite sidestamise süsteem ühendada ELi tegelike kasusaajate registrite omavahelise ühendamise süsteemiga, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/849,(21) mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/843,(22) ning mis ühendab riiklikke keskregistreid, mis sisaldavad teavet äü󾱲Բute ja muude juriidiliste isikute, usaldushalduste ja muud liiki õiguslike üksuste tegelike kasusaajate kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)2015/848(23) kohaselt loodud ELi maksejõuetusregistrite ühendamise süsteemiga. Konkreetset äü󾱲Բut puudutavate andmete ühendamiseks nende süsteemide vahel tuleks kasutada EUIDd. Selline süsteemide sidestamine ei tohiks siiski mõjutada norme ega nõudeid, mis käsitlevad juurdepääsu andmetele ja mis on sätestatud asjakohastes raamistikes, millega need registrid ja ühendused luuakse. Näiteks tähendab see, et registrite sidestamise süsteemi kasutajal peaks olema juurdepääs tegelike kasusaajate registrite omavahelise ühendamise süsteemile üksnes juhul, kui tal on oma vastavate normide ja nõuete alusel juurdepääsuõigus tegelike kasusaajate registrite omavahelise ühendamise süsteemile.

(34)Selleks et aidata äü󾱲Բutel, eelkõige VKEdel lihtsamini laiendada oma majandustegevust piiriüleselt, tuleks ühekordsuse põhimõtet laiendada juhtudele, kus äü󾱲Բud registreerivad filiaale teises liikmesriigis. Just nagu piiriülese tütarettevõtja asutamise puhul, tähendab ühekordsuse põhimõtte kohaldamine filiaalide puhul, et filiaali register peaks piiriülest filiaali registreeriva äü󾱲Բu andmed saama registrite sidestamise süsteemi kaudu elektrooniliselt äü󾱲Բu registrist. Selline teabevahetus, nagu ka igasugune muu registrite andmete vahetus registrite sidestamise süsteemi kaudu, toimub turvalise edastamise teel riiklike registrite vahel, millega tagatakse, et andmeid saab usaldada ning nende sertifitseerimist, legaliseerimist ega sarnaseid formaalsusi ei oleks vaja. Teise õmalusena pääseks filiaali register äü󾱲Բu andmetele juurde otse registrite sidestamise süsteemist Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu õ liikmesriikide asutavate äü󾱲Բute registri kaudu.

(35)Kui andmed ELi piiratud vastutusega äü󾱲Բute piiriüleste filiaalide kohta on registrite sidestamise süsteemi kaudu juba kättesaadavad, siis kolmandate riikide äü󾱲Բute filiaalide andmed seda ei ole, isegi kui need on juba riiklikes registrites direktiivi (EL) 2017/1132 kohaselt avalikustatud. Selleks et hõlbustada sidusrühmade juurdepääsu neile andmetele liidu tasandil, tuleks selliste kolmandate riikide äü󾱲Բute filiaalide andmed teha registrite sidestamise süsteemi kaudu kättesaadavaks ning osa neist andmetest peaks olema kättesaadavad tasuta, nagu see juba on ELi piiratud vastutusega äü󾱲Բute piiriüleste filiaalide puhul.

(36)Äriühingu dokumendid ja andmed, sealhulgas seaduslike esindajate, ä𳾲 ü󾱲Բܳٱ äDzԾ ja muude isikute andmed, kellel on õigus asjaomast äü󾱲Բut esindada, tuleks teha äriregistrites üldsusele kättesaadavaks, et tagada äü󾱲Բute ja kolmandate isikute suhetes õiguskindlus. Eelkõige peaks sellistel kolmandatel isikutel nagu võlausaldajad, investorid ja äripartnerid, aga ka ametiasutustel ja kohtutel olema täielik õiguskindlus isiku suhtes, kes on määratud tegutsema äü󾱲Բu nimel ja kellel on õigus sõlmida lepinguid õ teha tehinguid äü󾱲Բu nimel. Isikuühingutes on osanikel sageli õigus esindada äü󾱲Բut suhetes kolmandate isikutega ja kohtus. Samamoodi on kolmandate isikute kaitseks vajalik, et juhul, kui kõik piiratud vastutusega äü󾱲Բu aktsiad õ osad kuuluvad ühele aktsionärile õ osanikule, tehakse selle ainuaktsionäri õ ainuosaniku isiku (õb olla füüsiline õ juriidiline isik) identiteet äriregistris selliste äü󾱲Բute asutamisel õ ainuosaniku vahetumisel üldsusele kättesaadavaks. Kuna ainuaktsionär õ ainuosanik õb äٱ kasutada äü󾱲Բu üldkoosoleku volitusi ning sõlmida enda ja tema esindatava äü󾱲Բu vahel lepinguid, peaks kolmandatel isikutel olema õmalik ainuaktsionär õ ainuosanik kindlaks teha, et äü󾱲Բut kontrolliva õ äü󾱲Բut esindava isiku identiteet oleks neile teada. õٳٳ tuleks sellised isikud selgelt identifitseerida.

(37)Selleks et parandada ühtse turu toimimist, ei pea kolmandatel isikutel olema juurdepääs mitte ainult oma liikmesriigi äü󾱲Բute andmetele, vaid ka äü󾱲Բute andmetele teistes liikmesriikides. Riigisisese olukorraga sarnaselt peab kolmandatel isikutel olema õiguskindlus selles osas, mis puudutab seaduslikke esindajaid, ü󾱲Բ osanikke ja muid isikuid, kellel on õigus äü󾱲Բut esindada, ning äü󾱲Բute ainuaktsionäre ja ainuosanikke teises liikmesriigis. Seeä tuleks sellised andmed teha liidu tasandil kättesaadavaks sellise registrite sidestamise süsteemi kaudu, mis pakub sellistele andmetele juurdepääsu mitmekeelsel ja võrreldaval viisil ning tagab seeläbi kolmandatele isikutele piiriülestes olukordades samal tasemel kaitse. Selleks et tagada õiguskindlus selles osas, mis puudutab seaduslike esindajate, ü󾱲Բ osanike ja muude isikute identiteeti, kellel on õigus äü󾱲Բut esindada, ning äü󾱲Բute ainuaktsionäride õ ainuosanike identiteeti, on vaja, et selliseid isikuid oleks õmalik selgelt identifitseerida. Vajadus olla kindel selliste isikute täpses identiteedis on eriti suur piiriülestes olukordades, kus registrite sidestamise süsteem pakub juurdepääsu sellistele andmetele kõigi piiratud vastutusega äü󾱲Բute ja ü󾱲Բܳٱ kohta. Arvestades, et liikmesriikide süsteemid kasutavad selliste isikute identifitseerimiseks erinevaid lähenemisviise, on vaja ühtlustada selliste isikuandmete kategooriad, millega on õmalik liidu tasandil tutvuda. Selliste isikute eesnimi (-nimed) ja perekonnanimi on küll isikuandmed, mida kasutatakse nende isikute identifitseerimiseks, kuid eesnime(de) ja perekonnanime järgi ei ole alati õmalik isikut üheselt kindlaks teha ning seetõttu tuleb neid täiendada lisaandmetega. Siinkohal ei piisaks ka ainult sünniaasta lisamisest, võttes arvesse, et teatavad nimed – nii eesnimi(-nimed) kui ka perekonnanimed ja nende kombinatsioon – on liikmesriikides väga levinud, ning asjaolu, et populaarsed nimed esinevad sageli aastaste tsüklitena, mis tähendab, et paljud identsete nimedega isikud on sündinud samal aastal. Seeä on vajalik ja proportsionaalne nõuda, et registrid teeksid kättesaadavaks seaduslike esindajate, ü󾱲Բܳٱ osanike ja muude selliste isikute täieliku sünniaja, kellel on õigus asjaomast äü󾱲Բut esindada, ning ainuaktsionäride õ ainuosanike täieliku sünniaja, õ kui on liikmesriike, kes ei kanna riiklikku registrisse täielikku sünniaega, siis samaväärse teabe, mis õmaldaks asjaomaseid isikuid üheselt tuvastada.

(38)Liikmesriigid peaksid töötlema kõiki seaduslike esindajate, ü󾱲Բܳٱ osanike ja muude selliste isikute isikuandmeid, kellel on õigus asjaomast äü󾱲Բut esindada, ning ainuaktsionäride õ ainuosanike isikuandmeid, sealhulgas isikuandmeid, mis tuleb teha registrites üldsusele kättesaadavaks määruse (EL)2016/679 kohaselt. Komisjon peaks isikuandmeid käesoleva direktiivi kontekstis töötlema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725(24) kohaselt. Eelkõige peaksid liikmesriigid ja komisjon rakendama asjakohaseid andmekaitsemeetmeid, tagamaks et isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi kohaldamisel piirdub sellega, mis on vajalik käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks.

(39)Tagamaks, et kõik liidu kodanikud saaksid kasu sellest, et äriregistrites tehakse kättesaadavaks rohkem äü󾱲Բu andmeid, on tähtis esitada need andmed nii, et need oleksid puuetega inimestele ligipääsetavas vormis. Puuetega inimeste õiguste ÜRO konventsiooni artikli 9 kohaselt võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele. Sellega seoses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL)2016/2102(25) sätestatud avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste üldised juurdepääsetavusõܻ, et muuta need kasutajatele, eelkõige puuetega inimestele kättesaadavamaks, ning edendada koostalitlusõmet. Direktiiviga (EL) 2016/2102 kutsutakse liikmesriike üles laiendama käesoleva direktiivi kohaldamisala eraõܲ isikutele, kelle hooned ja rajatised on üldsusele avatud õ kes osutavad üldsusele teenuseid. Lisaks sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)2019/882(26) teatavatele toodetele ja teenustele, sealhulgas nende veebisaitidele ja nendega seotud teabele, esitatavaid ligipääsetavusnõudeid. Kuna äriregistrite haldamisega tegeleb palju eri asutusi kohtutest ja haldusasutustest eraõiguslike üksusteni ning pidades silmas ettevõtlusregistrite tehtavaid erinevaid toiminguid, tuleks hinnata, kas on vaja erimeetmeid tagamaks, et puuetega inimestel oleks juurdepääs kõigi liikmesriikide äriregistrites pakutavatele äü󾱲Բu andmetele teiste kasutajatega võrdsetel alustel.

(40)Käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on suurendada äriregistrites õ registrite sidestamise süsteemi kaudu kättesaadavate äü󾱲Բu andmete hulka ja parandada nende andmete usaldusväärsust ning õmaldada äriregistrites kättesaadavaid äü󾱲Բu andmeid kasutada otse piiriüleste filiaalide ja tütarettevõtjate asutamisel ning muudes piiriülestes toimingutes ja olukordades, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil. Seega õb liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(41)Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28.septembri 2011.aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide(27) kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe õ mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(42)Komisjon peaks käesolevat direktiivi hindama. Vastavalt 13. aprillil 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktile 22 peaks see hindamine põhinema viiel kriteeriumil, milleks on tõhusus, mõjusus, asjakohasus, sidusus ja lisaväärtus, ning moodustama aluse õmalike edasiste meetmete mõju hindamiseks. Hindamises peaks käsitlema praktilisi kogemusi ELi äü󾱲Բu tõendi, ELi digitaalse volikirja ja äü󾱲Բute formaalsuste vähendamisega piiriülestes olukordades, ennetavate kontrollide ja õiguspärasuse kontrollide tõhusust ning tasuta teabele juurdepääsu õmaldamist registrite sidestamise süsteemi kaudu ning avalikustamisnõuete kohaldamist ü󾱲Բܳٱ suhtes. Andmed juhtimise asukoha ja peamise tegevuskoha kohta on oluline läbipaistvuse suurendamiseks ja seega liidu äü󾱲Բute ärisuhete õiguskindluse suurendamiseks ning seetõttu peaks komisjon hindama, kas selline teave tuleks riiklikus registris avaldada ja teha see registrite sidestamise süsteemi kaudu kättesaadavaks, samuti peaks komisjon arutama seda, kuidas neid mõisteid määratleda, et tagada ühetaoline arusaamine kogu liidus.

Lisaks peaks komisjon hindama registrite sidestamise süsteemi potentsiaali sektorite koostalitluseks muude pädevate asutuste koostöö mehhanisme pakkuvate süsteemidega, äٱ maksustamise õ sotsiaalkindlustuse valdkonnas õ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)2018/1724(28) loodud andmete ühekordse küsimise põhimõttele tugineva tehnilise süsteemiga, et luua ühtsel turul paremini ühendatud haldusasutused(29). Lõpuks peaks komisjon ka hindama, kas on vaja lisameetmeid, et lahendada kõik puuetega inimeste vajadused, mis on seotud nende juurdepääsuga äü󾱲Բu andmetele äriregistrites. Komisjon peaks hindama, kas kontserne käsitlevate sätete kohaldamisala tuleks laiendada muudele kontsernide ja üksuste kategooriatele õ liikidele ning kas kontserni struktuuri nähtavakstegemine tuleks teha registrite sidestamise süsteemi kaudu üldsusele kättesaadavaks. Veel peaks komisjon hindama, kas käesoleva direktiivi kohaldamisalasse tuleks nende eripära arvesse võttes lisada ühistud, millel on paljudes liikmesriikides oluline roll.

(43)Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL)2018/1725 artikli42 lõikega1 ning ta esitas arvamuse 17.mail 2023(30).

(44)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/102/EÜ(31) ja direktiivi (EL) 2017/1132 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/102/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/102/EÜ artikkel 3 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 3

Kui äü󾱲Բust saab ühe osanikuga äü󾱲Բ seetõttu, et kõik selle osad on üle läinud ühele osanikule, tuleb see fakt ja andmed ainuosaniku kohta lisada toimikusse õ kanda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132*artikli 16 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud registrisse ja teha direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 16 lõikes 1 osutatud registrite sidestamise süsteemi kaudu avalikult kättesaadavaks.

Direktiivi (EL) 2017/1132 artiklit18 ja artikli19 lõiget1 kohaldatakse mutatis mutandis.

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14.juuni 2017.aasta direktiiv (EL)2017/1132 äü󾱲Բuõiguse teatavate aspektide kohta (ELTL169, 30.6.2017, lk46).“

"

Artikkel 2

Direktiivi (EL) 2017/1132 muutmine

Direktiivi (EL) 2017/1132 muudetakse järgmiselt:

1)I jaotise pealkiri asendatakse järgmisega:"

„ÜLDSÄTTED JA ÄRIÜHINGU ASUTAMINE NING TOIMIMINE“;

"

2)artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)ä teist taanet lisatakse äԱ taane:"

„– äü󾱲Բu andmete ennetava kontrolli ühisreeglid;“

"

b)ä kolmandat taanet lisatakse äԱ taane:"

„– ü󾱲Բܳٱga seotud avalikustamisõܻ;“

"

3)I jaotise II peatüki 2. jao pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Äriühingu õigustühisus ja tema kohustuste kehtivus“;

"

4)artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Käesoleva jaoga ettenähtud kooskõlastusmeetmeid kohaldatakse liikmesriikide selliste õigus- ja haldusnormide suhtes, mis reguleerivad IIlisas loetletud liiki äü󾱲Բuid ja kindlaksmääratud juhtudel IIBlisas loetletud liiki äü󾱲Բuid mutatis mutandis.“;

"

5)artikkel 10 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 10

Ennetav kontroll

1.II õ IIB lisas loetletud äü󾱲Բu asutamisel näevad liikmesriigid ette äü󾱲Բu asutamisdokumendi ja põhikirja õ ühingulepingu ja nimetatud dokumentide muudatuste ennetava haldus-, kohtuliku õ notariaalse kontrolli õ nende kombinatsiooni. Nimetatud nõue ei piira niisuguste riigisiseste õigusaktide kohaldamist, mille kohaselt õܳٲ liikmesriikide õܲüٱ𳾾, et need dokumendid tuleb koostada ja tõestada juriidiliselt nõuetekohases vormis.

2.Liikmesriigid tagavad, et II ja IIB lisas loetletud äü󾱲Բute asutamist reguleerivate riigisiseste õigusaktidega nähakse ette menetlus äü󾱲Բu asutamisdokumendi ja põhikirja õ ühingulepingu, kui see on eraldi dokumendis, õiguspärasuse kontrolliks. Liikmesriigid tagavad, et sellist kontrolli tehakse ka juhul, kui nimetatud dokumente muudetakse.

Õiguspärasuse kontrolli käigus veendutakse ä𳾲 selles, et:

a) täidetud on asutamisdokumendi ja põhikirja õ ühingulepingu, kui see on eraldi dokumendis, vormiõܻ ning juhul, kui kasutatakse üü豹ǰe, on kontrollitud artiklis 13h osutatud üü豹ǰde nõuetekohast kasutamist;
b) esitatud on kohustuslik miinimumsisu;
c) täidetud on olulised õiguslikud õܻ ning
d) riigisisese õigusega kooskõlas on tehtudrahaline õ mitterahaline sissemakse.

3.Kui IIB lisas loetletud äü󾱲Բute asutamise otstarbel õ registreerimise ajal ei nõuta riigisiseses õiguses asutamisdokumentide ega ühingulepingu koostamist, hõlmab õiguspärasuse kontrolli menetlus nende dokumentide vormilist ja sisulist kontrollimist õ sellise teabe kontrollimist, mida õܳٲ riigisiseses õiguses äü󾱲Բute registreerimise taotlemiseks.

4.Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse nii täielikult internetipõhiste kui ka muude menetluste suhtes.“;

"

6)I jaotise III peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Internetipõhised ja muud menetlused (asutamine, registreerimine ning dokumentide ja andmete esitamine), avalikustamine ja registrid“;

"

7)artikkel 13 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 13

Kohaldamisala

Käesolevas jaos ja jaos 1A ette nähtud kooskõlastusmeetmeid kohaldatakse liikmesriikide õigus- ja haldusnormide suhtes, mis reguleerivad II lisas loetletud liiki äü󾱲Բuid ja kindlaksmääratud juhtudel I, IIA ja IIB lisas loetletud liiki äü󾱲Բuid.“;

"

8)artiklisse 13a lisatakse järgmised punktid:"

„7. „emaettevõtja“ – äü󾱲Բ, kes kontrollib üht õ mitut tütarettevõtjat;

8) „lõplik emaettevõtja“ – emaettevõtja, keda ei kontrolli muu äü󾱲Բ;
9) „vahepealne emaettevõtja“ – liikmesriigi õigusega reguleeritud emaettevõtja, keda ei kontrolli liikmesriigi õigusega reguleeritud muu äü󾱲Բ ning kes ei ole lõplik emaettevõtja;
10) „tütarettevõtja“ – äü󾱲Բ, keda kontrollib emaettevõtja;
11) „kontsern“ – lõplik emaettevõtja ja kõik selle tütarettevõtjad;
12) „legaliseerimine“ – formaalsus, millega kinnitatakse avaliku õmu kandja allkirja ehtsust, dokumendile allakirjutanud isiku pädevust ja vajaduse korral dokumendil oleva pitseri õ templi ehtsust;
13) „sarnane formaalsus“ – välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ette nähtud tunnistuse lisamine.“;

"

9)artikli13b lõikesse1 lisatakse äԱ punkt:

▌"

c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/...*(32) kohaselt antud Euroopa digiidentiteedikukkur.

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/..., millega muudetakse määrust (EL)nr910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega (ELT L, ..., ELI: …).“;

"

10)artiklit13c muudetakse järgmiselt:

a)lõikele2 lisatakse äԱ lõik:"

Esimese lõigu kohaldamine ei piira artiklis 10 ▌käsitletud ennetavaid kontrolle käsitlevate normide kohaldamist.“;

"

b)lõikele3 lisatakse äԱ lõik:"

Esimese lõigu kohaldamine ei piira artiklite 16b, 16c, 16d ja 16g kohaldamist.“;

"

11)▌ artiklit13f muudetakse järgmiselt:

a)esimesse lõiku lisatakse äԱ punkt:"

e) artiklis 15 osutatud normid registritesse kantud dokumentides ja andmetes muudatuste tegemise kohta ning registrites sisalduvate andmete ajakohastamise kohta.“;

"

b)lisatakse äԱ lõik:"

Liikmesriigid tagavad, et esimeses lõigus osutatud teave hõlmab mutatis mutandis ka teavet IIB lisas loetletud äü󾱲Բute kohta.“;

"

12)artiklit 13g muudetakse järgmiselt:

a)lisatakse äԱ lõige:"

„2a. Liikmesriigid tagavad, et kui II õ IIB lisas loetletud äü󾱲Բ asutab teises liikmesriigis äü󾱲Բu, ei nõuta äü󾱲Բult selle liikmesriigi registris, kus äü󾱲Բ on registreeritud, olevate andmete õ dokumentide esitamist. Selle liikmesriigi register, kus äü󾱲Բ asutatakse, saab need dokumendid ja andmed artiklis 22 osutatud registrite sidestamise süsteemis toimuva andmevahetuse kaudu. Register õb saada ka artikli 16b kohase ELi äü󾱲Բu tõendi. Selle liikmesriigi register, kus äü󾱲Բ asutatakse, saab ka otse portaali kaudu juurde pääseda asutava äü󾱲Բu dokumentidele ja andmetele, mis on registrite sidestamise süsteemis õ liikmesriikide riigisiseses registris kättesaadavad.

Kui asutust õ isikut õ organit on riigisisese õiguse alusel volitatud tegelema äü󾱲Բu asutamise ükskõik millise aspektiga ning selliste ülesannete täitmiseks on vaja esimeses lõigus osutatud dokumente ja andmeid, esitab selle liikmesriigi register, kus äü󾱲Բ asutatakse, saadud dokumendid ja andmed taotluse korral sellele asutusele, isikule õ organile, välja arvatud juhul, kui sellised andmed on registrite sidestamise süsteemi kaudu avalikult kättesaadavad.“;

"

b)lõiget3 muudetakse järgmiselt:

i)punktd asendatakse järgmisega:"

„d) äü󾱲Բu tegevusala lubatavuse kontrollimise õܻ vastavalt liikmesriigi õigusele;“

"

ii)punkt e asendatakse järgmisega:"

„e) äü󾱲Բu nime lubatavuse kontrollimise õܻ vastavalt liikmesriigi õigusele;“

"

c)lõikest4 jäetakse välja punkta;

13)artikli13h lõike2 esimesest lõigust jäetakse välja teine lause;

14)artiklit13j muudetakse järgmiselt:

a)lõike1 esimene lause asendatakse järgmisega:"

„Liikmesriigid tagavad, et dokumente ja andmeid, sealhulgas nende muudatusi, saab esitada internetipõhiselt registrile, kus äü󾱲Բ on registreeritud. Nimetatud nõuet kohaldatakse ka IIB lisas loetletud äü󾱲Բute suhtes.“;

"

b)lõige4 asendatakse järgmisega:"

„4. ▌ Artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3 ning artikli 13g lõikeid 2, 3, 4 ja 5 kohaldatakse mutatis mutandis dokumentide ja andmete internetipõhise esitamise suhtes. Artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse samas artiklis osutatud dokumentide suhtes.“;

"

15) lisatakse äԱ artikkel:"

Artikkel 13k

Muud asutamisvormid ja esitamisviisid

1.Artiklis 13c, artikli 13g lõikes 2a ja artikli 13g lõike 3 punktides a, d, e ja f, artikli 13g lõike 4 punktides b ja c, artikli 13g lõigetes 5 ja 7 ning artikli 28a lõikes 5a sätestatud norme kohaldatakse mutatis mutandis II ja IIB lisas loetletud äü󾱲Բute muude asutamisvormide suhtes, mis ei ole täielikult internetipõhised.

Liikmesriigid tagavad, et kehtestatakse normid avaldajate isikusamasuse kontrollimiseks juhuks, kui tegemist on selliste muude äü󾱲Բute asutamise vormidega.

2.Artikli 10 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 13g lõikeid 2, 3, 4 ja 5 kohaldatakse mutatis mutandis kõikide II ja IIB lisas loetletud äü󾱲Բute dokumentide ja andmete esitamisviiside suhtes, mis ei ole täielikult internetipõhised. Artikli 10 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse samas artiklis osutatud dokumentide suhtes.“;

"

16)artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a)artikli 14 pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 14

Piiratud vastutusega äü󾱲Բute poolt avalikustatavad dokumendid ja andmed“;

"

b)lisatakse äԱ punkt:

▌"

„l) äü󾱲Բu tegevusala, mida kirjeldatakse põhitegevus(t)ena ja mida õb väljendada Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade klassifikaatori (NACE) koodi abil, kui sellist koodi liikmesriigi kohaldatava õiguse alusel registri jaoks kasutatakse ning kui tegevusala on liikmesriigi registrisse kantud.“;

"

17)lisatakse äԱ artikkel:"

„Artikkel 14a

Isikuühingute poolt avalikustatavad dokumendid ja andmed

Liikmesriigid tagavad, et IIB lisas loetletud liiki ü󾱲Բܻ avalikustavad ä𳾲 järgmised dokumendid ja andmed:

a) ü󾱲Բ ärinimi;
b) ü󾱲Բ õiguslik vorm;
c) ü󾱲Բ õ samaväärse ühingu registrijärgne asukoht;

d) ü󾱲Բ registrinumber;
e) usaldusosanike vastutuse õ sissemakse maksimumsumma, kui selline teave on riigisiseses registris kättesaadav;
f) asutamisdokument ja ühinguleping, kui see on eraldi dokumendis, kui nende dokumentide esitamist registrile õܳٲ riigisiseses õiguses;
g) kõik punktis f osutatud dokumentides tehtavad muudatused, sealhulgas ü󾱲Բ tegevuse tähtaja pikendamine, kui tegevusaeg on ajaliselt piiratud;
h) ä punktis f osutatud asutamisdokumendi õ ühingulepingu muutmist asutamisdokumendi õ ühingulepingu täielik tekst selle kehtivas versioonis;
i) nende osanike, direktorite õ muude seaduslike esindajate andmed, kes on volitatud ü󾱲Բt esindama suhetes kolmandate isikutega ja kohtus, ning andmed selle kohta, kas ü󾱲Բt esindama volitatud osanikud õvad seda teha üksi õ peavad tegema ühiselt, õ kui see ei ole kohaldatav, siis andmed selle kohta, milline on ü󾱲Բ õ selle osanike esindamiseks osanikule, direktorile õ muule seaduslikule esindajale antud volituse olemus ja ulatus;
j) äDzԾ andmed ja usaldusühingu puhul usaldusosanike andmed, kui need erinevad punktist i ja on tehtud liikmesriigi registris avalikult kättesaadavaks;
k) iga majandusaasta raamatupidamisdokumendid, mille avaldamine on direktiivide 86/635/EMÜ, 91/674/EMÜ ja 2013/34/EMÜ kohaselt kohustuslik;
l) ü󾱲Բ likvideerimine, kui see teave on liikmesriigi registrisse kantud;
m) ü󾱲Բ asutamise õigustühisuse tuvastamine kohtu poolt, kui see teave on liikmesriigi registrisse kantud;
n) andmed likvideerijate ja nende volituste kohta, kui see teave on liikmesriigi registrisse kantud, välja arvatud juhul, kui sellised volitused tulenevad otse ja eranditult seadusest õ ü󾱲Բ ühingulepingust;
o) likvideerimismenetluse lõppemine ning registrist kustutamine nende liikmesriikide puhul, kus registrist kustutamine toob kaasa õiguslikke tagajärgi, kui see teave on liikmesriigi registrisse kantud.“;

"

18)artikkel 15 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 15

Ajakohased registrid

1.Liikmesriigid kehtestavad menetluse, millega tagatakse, et artiklis 16 osutatud registrites talletatud andmed, mis puudutavad II ja IIB lisas loetletud äü󾱲Բuid, hoitakse ajakohasena.

2.Nende menetlustega nähakse ette ä𳾲, et:

a) kõik dokumentide ja andmete muudatused II ja IIB lisas loetletud äü󾱲Բute kohta tuleb registrile esitada kuni 15 tööpäeva jooksul muudatuste tegemise kuupäevast. Seda tähtaega ei kohaldata ▌ artikli 14 punktis f ja artikli 14a punktis k osutatud raamatupidamisdokumentide muudatuste suhtes;
b) kõik muudatused II ja IIB lisas loetletud äü󾱲Բuid käsitlevates dokumentides ja andmetes kantakse registrisse ja avalikustatakse artikli 16 lõike 3 kohaselt 10 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, kui lõpule on viidud kõik formaalsused, mis puudutavad kõigi riigisisesele õigusele vastavate dokumentide ja andmete esitamist, sealhulgas nende kättesaamist. Seda tähtpäeva õb erandjuhul viie tööpäeva võrra pikendada;

c) konkreetsete äü󾱲Բu andmete kontrollimiseks õvad registrid riigisiseses õiguses sätestatud menetlusraamistikus küsida andmeid teistelt asjaomastelt asutustelt õ tutvuda teiste asjakohaste registritega.

3.Liikmesriigid kehtestavad menetlused, et kahtluste korral kontrollida, kas äü󾱲Բud, mis on registreeritud artiklis 16 osutatud registrites, vastavad registreerituks jäämise tingimustele. Selliseid menetlusi reguleerivate normidega kehtestatakse ka äü󾱲Բule õmalus asjakohaseid andmeid mõistliku aja jooksul parandada ning tagatakse äü󾱲Բu seisundi, äٱ kas äü󾱲Բ on liikmesriigi õiguse määratluse kohaselt suletud, registrist kustutatud, likvideeritud, lõpetatud, maksejõuetusmenetluses, majanduslikult aktiivne õ mitteaktiivne, vastav ajakohastamine registris, ning lisatakse põhjendatuse korral õmalus äü󾱲Բu kustutamiseks registrist liikmesriigi õiguse kohaselt, kui sellised andmed on liikmesriigi registrisse kantud.“;

"

19)artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Igas liikmesriigis avatakse keskregistris, äriregistris õ äü󾱲Բute registris (edaspidi „register“) iga registrisse kantud äü󾱲Բu kohta, mis on loetletud lisas II ja IIB, eraldi toimik.

Liikmesriigid tagavad, et lisas II ja IIB loetletud äü󾱲Բutel on EUID, millele osutatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1042* lisa punktis 9 ja mis õmaldab neid artikli 22 kohaselt loodud registrite omavahelise ühendamise süsteemi (edaspidi „registrite sidestamise süsteem“) kaudu registritevahelises teabevahetuses selgelt identifitseerida. Nimetatud kordumatu tunnus koosneb ä𳾲 elementidest, mis õmaldavad identifitseerida registrit pidava liikmesriigi, riigisisese päritoluregistri ja äü󾱲Բu registrinumbri selles registris, ning vajaduse korral identifitseerimisvigu vältida aitavatest elementidest.

________________

* Komisjoni 18.juuni 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1042, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 kohaldamise normid seoses registrite omavahelise ühendamise süsteemi tehnilise kirjelduse ja protseduuridega ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/2244 (ELT L 225, 25.6.2021, lk 7).“;

"

20)artiklisse 16 lisatakse äԱ lõige:"

„7. Käesoleva artikli lõikeid 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaldatakse kõigi artiklis 14a osutatud dokumentide ja andmete suhtes. ▌Ĝ;

"

21)artiklisse16a lisatakse järgmised õ:"

„5. Liikmesriigid tagavad, et registri esitatavad dokumentide ja andmete elektroonilised koopiad ja väljavõtted ühilduvad Euroopa digiidentiteedikukruga, millele on osutatud määruses (EL) 2024/...(33).

6.Käesolevat artiklit kohaldatakse mutatis mutandis kõigi õ osa artiklis 14a osutatud dokumentide ja andmete koopiate suhtes.“;

"

22)lisatakse järgmised artiklid:"

Artikkel 16b

ELi äü󾱲Բu tõend

1.Liikmesriigid tagavad, et artiklis 16 osutatud registrid annavad II ja IIB lisas loetletud äü󾱲Բute kohta välja ELi äü󾱲Բu tõendi. ELi äü󾱲Բu tõendit tunnistatakse selle äᲹԻ峾 hetkel kõigis liikmesriikides piisava tõendina äü󾱲Բu asutamise ja käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 loetletud andmete kohta, mida säilitatakse registris, kus äü󾱲Բ on registreeritud ▌.

2.II lisas loetletud piiratud vastutusega äü󾱲Բute ELi äü󾱲Բu tõend sisaldab lisaks äᲹԻ峾 kuupäevale järgmisi andmeid ▌ :

a) äü󾱲Բu ärinimi õ ärinimed;
b) äü󾱲Բu õiguslik vorm;
c) äü󾱲Բu registrinumber ja registrijärgne liikmesriik;
d) äü󾱲Բu EUID;
e) äü󾱲Բu registrijärgne asukoht;
f) äü󾱲Բu kontaktaadress, äٱ elektronposti õ postiaadress;

g) äü󾱲Բu registreerimise kuupäev;
h) kui on kohaldatav, märgitud kapitali suurus;
i) äü󾱲Բu seisund, äٱ kas äü󾱲Բ on suletud, registrist kustutatud, likvideeritud, lõpetatud, maksejõuetusmenetluses, majanduslikult aktiivne õ mitteaktiivne, nagu on määratletud liikmesriigi õiguses ja kui sellised andmed on liikmesriikide registritesse kantud;
j) äü󾱲Բu poolt äü󾱲Բut kas organina õ organi liikmena suhetes kolmandate isikutega ja kohtus esindama volitatud isikute eesnimi õ eesnimed, perekonnanimi, sünniaeg, õ kui selliseid andmeid ei ole liikmesriigi registrisse kantud, sarnased andmed, ning teave selle kohta, kas nad õvad seda teha üksi õ peavad tegutsema ühiselt.

Kui sellised volitatud isikud on juriidilised isikud, äü󾱲Բu nimi, õigussubjektsus, EUID õ kui EUID ei ole kohaldatav, registrinumber;

k) äü󾱲Բu tegevusala, mida kirjeldatakse põhitegevus(t)ena ja mida õb väljendada Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade klassifikaatori (NACE) koodi abil, kui sellist koodi liikmesriigi kohaldatava õiguse alusel registri jaoks kasutatakse ning kui tegevusala on liikmesriigi registrisse kantud;
l) äü󾱲Բu tegevuse tähtaeg, kui tegevusaeg on ajaliselt piiratud;
m) äü󾱲Բu veebisaidi andmed, kui need on riiklikusse registrisse kantud.

3.IIB lisas loetletud ü󾱲Բܳٱ puhul sisaldab ELi äü󾱲Բu tõend käesoleva artikli lõike 2 punktides e, j ja h osutatud andmeid, sealhulgas ▌ELi äü󾱲Բu tõendi äᲹԻ峾 ܱܳä𱹲.

Lisada tuleb ka järgmised andmed:

a) ü󾱲Բ õ samaväärse ühingu registrijärgne asukoht;
b) usaldusosanike vastutuse õ sissemakse maksimumsumma, kui selline teave on liikmesriigi registrisse kantud;
c) äü󾱲Բu poolt äü󾱲Բut suhetes kolmandate isikutega ja kohtus esindama volitatud osanike, direktorite õ muude seaduslike esindajate eesnimi õ eesnimed, perekonnanimi, sünniaeg, õ kui selliseid andmeid ei ole liikmesriigi registrisse kantud, sarnased andmed, õ kui see ei ole kohaldatav, andmed selle kohta, milline on ü󾱲Բ õ selle osanike esindamiseks osanikule, direktorile õ muule seaduslikule esindajale antud volituse olemus ja ulatus.

Kui sellised volitatud isikud on juriidilised isikud, äü󾱲Բu nimi, õigussubjektsus, EUID õ kui EUID ei ole kohaldatav, registrinumber;

d) kui need andmed erinevad punktist c, äDzԾ õ usaldusühingu puhul usaldusosanike eesnimi õ eesnimed, perekonnanimi ja sünniaeg, õ kui selliseid andmeid ei ole liikmesriigi registrisse kantud, sarnased andmed, kui [sellised / eespool nimetatud] andmed usaldusosanike kohta on tehtud liikmesriigi registris avalikult kättesaadavaks.

Kui sellised volitatud isikud on juriidilised isikud, äü󾱲Բu nimi, õigussubjektsus, EUID õ kui EUID ei ole kohaldatav, registrinumber.

4.Liikmesriigid tagavad, et ELi äü󾱲Բu tõendit on õmalik saada artiklis 16 osutatud registrist taotluse alusel, mis esitatakse registrile paberil õ elektrooniliselt.

Liikmesriigid tagavad, et ELi äü󾱲Բu tõendit elektroonilisel kujul on õmalik saada ka registrite sidestamise süsteemi kaudu.

5.Liikmesriigid tagavad, et iga II õ IIB lisas loetletud äü󾱲Բ õb saada oma elektroonilise ELi äü󾱲Բu tõendi tasuta ä𳾲 kord kalendriaastas, välja arvatud juhul, kui see põhjustab olulist kahju äriregistrite rahastamisele, kuid igal juhul peab igal äü󾱲Բul olema õmalik saada oma ELi äü󾱲Բu tõend tasuta ä𳾲 kord kalendriaastas.

ELi äü󾱲Բu elektroonilise õ pabertõendi saamise hind ei tohi igal juhul ületada asjaomaseid halduskulusid, kaasa arvatud registrite arendus- ja hoolduskulud.

6.Liikmesriigid tagavad, et registri antav elektrooniline ELi äü󾱲Բu tõend on autenditud määruses (EL) nr910/2014 osutatud usaldusteenuste abil, tagamaks, et selle on andnud register ja selle sisu langeb täpselt kokku registris säilitatavate andmetega õ on vastavuses registris sisalduvate andmetega. See peab ka ühilduma Euroopa digiidentiteedikukruga, millele on osutatud määruses (EL) 2024/...(34)

7.Liikmesriigid tagavad, et registrist saadav ELi äü󾱲Բu pabertõend sisaldab selle äᲹԻ峾 kuupäeva ning sellel on registri pitser, tempel õ samaväärne märge, mis kinnitab, et selle sisu langeb täpselt kokku registris säilitatavate andmetega õ on vastavuses registris sisalduvate andmetega, ning sellel on näha kordumatu protokolli- õ identifitseerimisnumber õ samaväärne tunnus, mis õmaldab teha elektrooniliselt kindlaks dokumendi päritolu ja ehtsust ▌ .

8.Komisjon avaldab ELi äü󾱲Բu tõendi üü豹ǰ portaalis kõigis liidu ametlikes keeltes.

Artikkel 16c

ELi digitaalne volikiri

1.Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate, eriti äü󾱲Բute asutamist ja filiaalide registreerimist, piiriülest ümberkujundamist, ühinemist ja jagunemist käsitlevate toimingute tegemiseks teises liikmesriigis õvad II ja IIB lisas loetletud äü󾱲Բud kasutada ELi digitaalse volikirja üü豹ǰ käesoleva artikli kohaselt, et volitada isikut esindama äü󾱲Բut.

ELi digitaalse volikirja koostamine, muutmine ja tühistamine toimub liikmesriigi õigus- ja vorminõuete kohaselt. ELi digitaalse volikirja koostamise, muutmise õ tühistamise riigisisesed õܻ hõlmavad ä𳾲 volikirja andja, muutja õ tühistaja isikusamasuse, teoõme ning äü󾱲Բu esindamise õiguse kontrolli, mida teevad kohtud, notarid õ muud pädevad asutused.

Liikmesriigid tagavad, et ELi digitaalne volikiri on autenditud määruses (EL) nr910/2014 osutatud usaldusteenuste abil ja et selle andmine, muutmine õ tühistamine ü󾱱ܲ selle kasutamisega koos määruses (EL) 2024/...(35) osutatud Euroopa digiidentiteedikukruga.

2.ELi digitaalset volikirja tunnistatakse tõendina selle kohta, et volitatud isikul on õigus äü󾱲Բut esindada vastavalt dokumendis sätestatule.

3.Liikmesriigid õvad nõuda ▌ ELi digitaalse volikirja, selle muutmise ja tühistamise kandmist registrisse. Sel juhul ei ületa volikirja andmetele juurdepääsu eest võetavad tasud vastavaid halduskulusid, sealhulgas registri arendus- ja hoolduskulusid.

4.Komisjon avaldab ELi digitaalse volikirja üü豹ǰ portaalis kõigis liidu ametlikes keeltes. Tüüpvorm kehtestatakse rakendusaktis kooskõlas artikli 24 lõike 2 punktiga g. See sisaldab ä𳾲 andmevälju esindamise ulatuse, äü󾱲Բut esindama volitatud isiku ja esindamise liigi kohta.

Artikkel 16d

Vabastus legaliseerimisest ja muudest sarnasest formaalsusest

1.Kui artiklis 16 osutatud registri esitatud ja kinnitatud dokumentide ja andmete koopiad ja väljavõtted, sealhulgas kinnitatud tõlked, tuleb esitada teises liikmesriigis, tagavad liikmesriigid, et need on vabastatud legaliseerimisest ja muudest sarnastest formaalsustest.

Käesolevat lõiget kohaldatakse dokumentide ja andmete elektrooniliste koopiate ja väljavõtete, sealhulgas kinnitatud tõlgete suhtes, kui need on autenditud artikli 16a lõike 4 kohaselt, ning paberdokumentide suhtes, kui neil on äᲹԻ峾 kuupäev, registri pitser õ tempel õ samaväärne märge, ning millel on näha kordumatu protokolli- õ identifitseerimisnumber õ samaväärne tunnus, mis õmaldab teha elektrooniliselt kindlaks dokumendi päritolu ja ehtsust ▌ .

2.Liikmesriigid tagavad, et artikli 16b alusel välja antud ELi äü󾱲Բu tõend, artiklis 16c osutatud ELi digitaalne volikiri ning artiklite 86n, 127a ja 160n kohaselt edastatud tehingueelsed tõendid vabastatakse legaliseerimisest õ muudest sarnastest formaalsustest.

3.Kui liikmesriigis käesoleva direktiivi menetluste raames välja antud notariaalaktid, haldusdokumendid, nende kinnitatud ärakirjad ja tõlked tuleb esitada teises liikmesriigis, tagavad liikmesriigid, et need vabastatakse kõigist legaliseerimise vormidest ja muudest sarnastest formaalsustest.

Käesolevat lõiget kohaldatakse elektrooniliste notariaalaktide, haldusdokumentide, nende kinnitatud ärakirjade ja tõlgete suhtes, kui need on autenditud määruses (EL) nr910/2014 osutatud usaldusteenuste abil, ning paberdokumentide suhtes, kui neil on näha kordumatu protokolli- õ identifitseerimisnumber õ samaväärne tunnus, mis õmaldab teha elektrooniliselt kindlaks dokumendi päritolu ja ehtsust ▌ . ▌

Artikkel 16e

Kaitsemeetmed põhjendatud kahtluse korral päritolu õ ehtsuse suhtes

1.Kui teise liikmesriigi asutustel, kellele registri poolt artikli 16d lõike 1 kohaselt esitatud ja tõestatud koopiad ja väljavõtted dokumentidest ja andmetest õ artikli16b kohaselt välja antud ELi äü󾱲Բu tõend esitatakse, tekib põhjendatud kahtlus nende päritolus õ ehtsuses, sealhulgas pitseri õ templi ehtsuses, õ on alust arvata, et dokument on võltsitud õ seda on omavoliliselt muudetud, õvad nad esitada teabepäringu kontaktpunktile:

a) registri kohta, kes need dokumentide ja andmete koopiad ja väljavõtted andis, õ
b) selle asutuse liikmesriigi registri kohta, kus nende dokumentide ja andmete koopiad ja väljavõtted esitati. Kõnealune register kontrollib registrite sidestamise süsteemi kaudu dokumentide ja andmete koopiate ja väljavõtete ehtsust registrist, kes need andis.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma kontaktpunkti(de)st.

2.Lõikes 1 osutatud teabepäringus esitatakse põhjused, miks asutus dokumendi päritolus õ ehtsuses kahtleb, sealhulgas ä𳾲 asjaolu, et väljavõtet ei ole õmalik elektrooniliste kontrollimeetodite abil autentida. Igale päringule lisatakse elektrooniliselt edastatud asjaomase dokumendi ja andmete koopia õ väljavõte.

▌Käesolevas lõikes sätestatud nõuetele mittevastavad päringud lükatakse ilma läbi vaatamata tagasi ning kontaktpunkt annab päringu esitanud asutusele tagasilükkamisest teada.

3.Kontaktpunktid vastavad lõike 1 kohaselt esitatud teabepäringutele kuni viie tööpäeva jooksul.

4.Teabepäringu esitanud asutus õb otsustada jätta dokumentide ja andmete koopiad ja väljavõtted vastu võtmata ainult juhul, kui register, kust ta lõike 2 kohaselt teavet taotleb, ei kinnita nende päritolu ja ehtsust. Sel juhul teavitab päringu teinud asutus sellised dokumendid õ andmed esitanud isikuid otsusest viivitamata ja mitte hiljem kui 10 tööpäeva ä kontaktpunktilt vastuse saamist.

Artikkel 16f

Kaitsemeetmed kuritarvitamist õ pettust käsitleva põhjendatud kahtluse korral

1. Kui see on põhjendatud avaliku huviga, et hoida ära kuritarvitamist õ pettusi, õvad teise liikmesriigi ametiasutused juhul, kui neil on põhjendatud alus kahtlustada pettust õ kuritarvitamist, erandkorras ja igal üksikjuhul eraldi keelduda teise liikmesriigi registrist äü󾱲Բut käsitlevate andmete õ dokumentide vastuvõtmisest tõendina äü󾱲Բu registreerimise õ selle jätkuva olemasolu kohta õ tõendina konkreetse äü󾱲Բuteabe kohta, mille puhul esineb pettuse õ kuritarvitamise kahtlus.

2. Sel juhul konsulteerivad ametiasutused andmed õ dokumendi andnud registriga. Kui liikmesriigis andmeid õ dokumenti käesoleva artikliga kooskõlas ei tunnistata, teatavad ametiasutused sellest registrile, kes sellised andmed õ dokumendi andis.

3. Käesolev artikkel ei piira artikli 16 lõike 5 kohaldamist ega pädevate asutuste õmalust hoiatada registrit, kust andmed õ dokument pärinevad, kui nad leiavad, et neile esitatud andmed õ dokument õvad sisaldada tahtmatuid, tehnilisi õ muid ilmseid vigu, et taotleda selle õmalikku parandamist enne andmetele õ dokumendile tuginemist, sealhulgas enda registrisse kande tegemiseks.

Artikkel 16g

Vabastus tõlke esitamise kohustusest

1.Liikmesriigid püüavad mitte nõuda teise liikmesriigi registri antud ▌dokumentide koopiate õ väljavõtete õ쾱, sealhulgas artikli 13g lõikes 2a ja artikli 28a lõikes 5a osutatud olukordades, kui äü󾱲Բu kohta vajalik konkreetne teave on kättesaadav ja leitav

a) artiklis 16b osutatud ELi äü󾱲Բu tõendilt õ
b) ▌ registrite sidestamise süsteemi kaudu ning on identifitseeritav artiklis 18 osutatud selgitavate märkuste abil. ▌

2.Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kui asutamisdokumendid ja põhikiri õ ühinguleping, kui see on eraldi dokumendis, ning muud artiklis 16 osutatud registrites sisalduvad dokumendid esitatakse teises liikmesriigis, õܳٲ kinnitatud tõlget üksnes juhul, kui see on põhjendatud eesmärgiga, milleks dokumendi kasutatakse, äٱ kohustusliku avalikustamise nõude täitmiseks õ kohtus esitamiseks, ning kui see on möödapääsmatu.

3. Käesolevat artiklit kohaldatakse artiklite 21 ja 32 kohaldamist piiramata.“;

"

23)artiklisse 17 lisatakse äԱ lõige:"

„4. Käesolevat artiklit kohaldatakse ka artiklis 14a osutatud ü󾱲Բid käsitlevate andmete suhtes.“;

"

24)artikkel 18 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 18

Dokumentide ja andmete elektrooniliste koopiate kättesaadavus

1.Artiklites 14 ja 14a osutatud dokumentide ja andmete elektroonilised koopiad tehakse avalikult kättesaadavaks ka registrite sidestamise süsteemi kaudu. Liikmesriigid õvad teha artiklites 14 ja 14a osutatud dokumendid ja andmed kättesaadavaks ka muude kui II ja IIB lisas loetletud liiki äü󾱲Բute puhul.

Artikli 16a lõikeid 3, 4 ja 5 kohaldatakse mutatis mutandis ka registrite sidestamise süsteemi kaudu avalikult kättesaadavaks tehtud dokumentide ja andmete elektrooniliste koopiate suhtes.

2.Liikmesriigid tagavad, et artiklites14 ja 14a, artikli 19 lõikes 2, artikli 19a lõikes 2 ja artiklis 19b osutatud dokumendid ja andmed on registrite sidestamise süsteemi kaudu kättesaadavad standardsõnumivormingus ja elektrooniliselt. Samuti tagavad liikmesriigid, et järgitakse andmeedastuse minimaalseid turvastandardeid.

3.Komisjon pakub liikmesriikides registreeritud äü󾱲Բute kohta otsinguteenust kõikides liidu ametlikes keeltes, eesmärgiga teha portaali kaudu kättesaadavaks:

a) artiklites 14, 14a, ▌ artikli 19 lõikes 2, artikli 19a lõikes 2 ja artiklis 19b osutatud dokumendid ja andmed, sealhulgas muude kui II ja IIB lisas loetletud liiki äü󾱲Բute kohta, kui liikmesriigid on teinud sellised dokumendid kättesaadavaks; ▌
b) artiklites 86g, 86n, 86p, 123, 127a, 130, 160g, 160n ja 160p osutatud dokumendid ja andmed;
c) kõigis liidu ametlikes keeltes esitatud selgitavad märkused, milles loetletakse kõnealused andmed ja dokumendiliigid.

4.Liikmesriigid tagavad, et artikli 14 punktis d, artikli 14a punktides i ja j, artikli19 lõike 2 punktis g, artikli 19a lõike 2 punktis g, artikli 30 lõike 1 punktis e ja artikli 36 lõike 3 punktis f osutatud isikute eesnimi õ eesnimed ja perekonnanimi ning sünniaeg õ kui selliseid andmeid ei ole liikmesriigi registrisse kantud, sarnased andmed, tehakse äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu avalikult kättesaadavaks.

Juriidiliste isikute puhul tehakse registrite sidestamise süsteemi kaudu avalikult kättesaadavaks äü󾱲Բu nimi, õiguslik vorm, EUID õ kui EUID ei ole kohaldatav, registrinumber.

5.Liikmesriigid tagavad, et füüsiliste isikute puhul tehakse äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu avalikult kättesaadavaks direktiivi 2009/102/EÜ artiklis 3 osutatud isikute eesnimi õ eesnimed, perekonnanimi ja sünniaeg õ kui selliseid andmeid ei ole liikmesriigi registrisse kantud, sarnased andmed.

Juriidiliste isikute puhul tehakse registrite sidestamise süsteemi kaudu avalikult kättesaadavaks äü󾱲Բu nimi, õiguslik vorm, EUID õ kui EUID ei ole kohaldatav, registrinumber.

6.Liikmesriigid tagavad, et registrid, ametiasutused õ isikud õ organid, kellele on riigisisese õiguse alusel antud õigus tegeleda käesoleva direktiiviga hõlmatud menetluste ükskõik millise aspektiga, ei talleta registrite sidestamise süsteemi kaudu edastatud isikuandmeid artiklite 13g, 28a ja 30a kohaldamise eesmärgil, kui liidu õ riigisiseses õiguses ei ole sätestatud teisiti.“;

"

25) artikli 19 lõikesse 2 lisatakse äԱ punkt:"

„i) äü󾱲Բu keskmine töötajate arv majandusaastas, kui liikmesriigi õiguse kohaselt tuleb sellised andmed äü󾱲Բu finantsaruannetes kättesaadavaks teha, ja alates hetkest, mil sellised andmeväljavõtted on õmalikud.“;

"

26)artikli 19 lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Liikmesriigid õvad otsustada teha punktides d, f ja i osutatud andmed tasuta kättesaadavaks ainult teiste liikmesriikide ametiasutustele.“;

"

27)lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 19a

Isikuühingutega seotud dokumentide ja andmete eest võetavad tasud

1.Registrite sidestamise süsteemi kaudu artiklis 14a osutatud dokumentide ja andmete saamise eest võetav riigilõiv ei tohi ületada asjaomaseid halduskulusid, kaasa arvatud registrite arendus- ja hoolduskulud.

2.Liikmesriigid tagavad, et IIB lisas loetletud äü󾱲Բute kohta on registrite sidestamise süsteemi kaudu tasuta kättesaadavad järgmised andmed ja dokumendid:

a) ü󾱲Բ ärinimi ja õiguslik vorm;
b) ü󾱲Բ registrijärgne asukoht ja liikmesriik;
c) ü󾱲Բ registrinumber ja EUID;
d) ü󾱲Բ veebisaidi andmed, kui need on riiklikusse registrisse kantud;
e) ü󾱲Բ seisund, äٱ kas see on suletud, registrist kustutatud, likvideeritud, lõpetatud, majanduslikult aktiivne õ mitteaktiivne, nagu on määratletud liikmesriigi õiguses ja kui sellised andmed on liikmesriikide registritesse kantud;
f) ü󾱲Բ tegevusala, kui see on liikmesriigi registritesse kantud;
g) nende osanike, direktorite õ muude seaduslike esindajate andmed, kes on volitatud ü󾱲Բt esindama suhetes kolmandate isikutega ja kohtus, ning andmed selle kohta, kas ü󾱲Բt esindama volitatud isikud õvad seda teha üksi õ peavad tegema ühiselt, õ kui see ei ole kohaldatav, andmed selle kohta, milline on ü󾱲Բ õ selle osanike esindamiseks osanikule, direktorile õ muule seaduslikule esindajale antud volituse olemus ja ulatus;
h) andmed filiaalide kohta, mille isikuühing on avanud muus liikmesriigis, sealhulgas filiaali ärinimi, registrinumber, EUID ja registrijärgne liikmesriik.

3. Andmete vahetamine registrite sidestamise süsteemi kaudu on registrite jaoks tasuta.

4. Liikmesriigid õvad otsustada teha lõike 2 punktides d ja f osutatud andmed tasuta kättesaadavaks ainult teiste liikmesriikide ametiasutustele.

Artikkel 19b

Andmed kontsernide kohta

1. Liikmesriigid tagavad, et kontsernide puhul, mille kohta II õ IIB lisas loetletud emaettevõtjad peavad koostama ja avaldama konsolideeritud finantsaruanded vastavalt direktiivi 2013/34/EL artiklitele 21–29, on registrite sidestamise süsteemi kaudu tasuta kättesaadavad järgmised andmed:

a) i) konsolideeritud finantsaruande koostanud liikmesriigi õigusega reguleeritud lõpliku emaettevõtja nimi, õiguslik vorm ja EUID ning registrijärgne liikmesriik õ
ii) kui lõpliku emaettevõtja suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust, siis kas konsolideeritud finantsaruanded koostanud kõrgeima tasandi emaettevõtja nimi, registrijärgne kolmas riik ning olemasolu korral registrinumber ja registri nimi, õ juhul, kui konsolideeritud finantsaruanded on koostanud vaheettevõtja, selle vahepealse emaettevõtja nimi, õiguslik vorm ja EUID ning registrijärgne liikmesriik, ning
b) liikmesriigi õigusega reguleeritud iga tütarettevõtja puhul direktiivi 2013/34/EL artikli 28 lõike 2 punkti a alapunktis i ja käesoleva direktiivi artikli 19 lõike 2 punktides a–c ja artikli 19a lõike 2 punktides a–c nõutud andmed, ning
c) kolmanda riigi õigusega reguleeritud iga tütarettevõtja puhul direktiivi 2013/34/EL artikli 28 lõike 2 punkti a alapunktis i nõutud andmed; sellega seoses hõlmavad andmed registrijärgse asukoha kohta kolmandat riiki, kus on tütarettevõtja registrijärgne asukoht, ning olemasolu korral ka registrinumbrit ja registri nime.

2. Liikmesriigid õvad ette näha, et lõikes 1 osutatud andmed sisaldavad põhiemaettevõtja ja iga tütarettevõtja vahelist osa kapitalist.

3. Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 ja 2 osutatud andmeid ajakohastatakse vastavalt järgmistes finantsaruannetes sisalduvatele uutele andmetele.“;

"

28)artiklisse 21 lisatakse äԱ lõige:"

„5. Käesolevat artiklit kohaldatakse artikli 14a suhtes.“;

"

29)artiklisse 22 lisatakse äԱ lõige:"

„7. Nagu on ette nähtud artikli 24 lõike 2 punktis f, loob komisjon ühendused registrite sidestamise süsteemi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)2015/849* artikli 30 lõike 10 ja artikli 31 lõike 9 kohase tegelikult kasusaavate omanike registrite ühendamise süsteemi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848** artikli 25 lõike 1 kohase maksejõuetusregistrite ühendamise süsteemi vahel.

Esimese lõigu kohaste ühenduste loomisega ei muudeta ega väldita norme ega nõudeid, mis on seotud juurdepääsuga teabele ja sätestatud kõnealuseid registreid ja ühendusi loovate asjakohaste raamistike alusel.

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.mai 2015.aasta direktiiv (EL)2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu õ terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv2006/70/EÜ (ELTL141, 5.6.2015, lk73).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL)2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELTL141, 5.6.2015, lk19).“;

"

30)artiklisse 24 lisatakse järgmised õ:"

„2. Komisjon kehtestab rakendusaktidega ka järgmise:

a) üksikasjaliku andmete loetelu ja tehnilise kirjelduse, millega määratakse kindlaks andmete saamise meetodid asutava äü󾱲Բu registri ja asutatava äü󾱲Բu registri vahel, nagu on osutatud artikli 13g lõikes 2a, ning äü󾱲Բu registri ja filiaali registri vahel, nagu on osutatud artikli 28a lõikes 5a;
b) üksikasjaliku andmete loetelu, selgitavate märkuste kasutamise ning tehnilise kirjelduse artiklites 14a ning artikli 19 lõikes 2, artikli 19a lõikes 2 ja artiklis 19b osutatud andmete kohta, mis tuleb teha kättesaadavaks registrite sidestamise süsteemi kaudu;

c) artikli 16 lõike 6 kohaselt esitatavate dokumentide ja andmete tehnilised standardid ja taksonoomia, võttes arvesse liikmesriikide registrites juba kasutatavaid tehnilisi standardeid;
d) tehnilised kirjeldused, sealhulgas ühilduvus määruses (EL) 2024/...(36) osutatud Euroopa digiidentiteedikukruga, samuti artiklis 16b osutatud ELi äü󾱲Բu tõendi taksonoomia ja mitmekeelsed üü豹ǰd;
e) tehnilised kirjeldused, sealhulgas ühilduvus määruses (EL) 2024/...(37) osutatud Euroopa digiidentiteedikukruga, samuti artiklis 16c osutatud ELi digitaalse volikirja taksonoomia ja mitmekeelne üü豹ǰ;
f) tehnilise kirjelduse ja üksikasjaliku andmete loetelu, millega määratakse kindlaks vastastikune juurdepääs artikli 22 lõikes 7 osutatud ühenduste vahel ja mis hõlmab artikli 16 kohaselt antud äü󾱲Բute kordumatu tunnuse kasutamist;
g) tehnilise kirjelduse ja üksikasjaliku andmete loetelu, mille alusel määratakse kindlaks artikli 16e lõike 1 punktis b osutatud kontroll.

3. Komisjon võtab lõike 2 kohased rakendusaktid vastu hiljemalt ... [käesoleva direktiivi jõustumisele järgneva 18. kuu viimane päev].

4. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli164 lõikes2 osutatud kontrollimenetlusega.“;

"

31)artiklisse26 lisatakse äԱ lõik:"

„Käesolevat artiklit kohaldatakse mutatis mutandis IIB lisas loetletud äü󾱲Բute suhtes.“;

"

32)artikkel 28 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 28

Karistused

Liikmesriigid näevad ette mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused ä𳾲 järgmistel juhtudel:

a) artiklites 14 ja 14a nõutud dokumentide ja andmete avalikustamata jätmine;
b) registrile muudatuste esitamata jätmine artikli 15 lõike 2 punktis a sätestatud tähtaja jooksul;
c) artiklis26 sätestatud kohustuslike andmete puudumine äridokumentides õ äü󾱲Բu veebisaidil.

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende karistuste täideviimine.“;

"

33)artikli 28a lõike 4 punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) kontrollida filiaali registreerimiseks esitatud dokumentide ja andmete õiguspärasust, välja arvatud lõike 5a kohaselt äü󾱲Բu registrist saadud dokumendid ja andmed;“

"

34)artikli 28a lõike 5 esimene lõik jäetakse välja;

35)artiklisse28a lisatakse äԱ lõige:"

„5a. ▌ Liikmesriigid tagavad, et kui II õ IIB lisas loetletud äü󾱲Բ asutab teises liikmesriigis filiaali, ei nõuta äü󾱲Բult registrijärgse liikmesriigi registrisse sellise asutamise kohta kantud andmete õ dokumentide esitamist. Register, kus filiaal registreeritakse, saab need andmed õ dokumendid registrite sidestamise süsteemis toimuva andmevahetuse kaudu. Register õb saada ka artikli 16b kohase ELi äü󾱲Բu tõendi. Selle liikmesriigi register, kus filiaal registreeritakse, saab asutava äü󾱲Բu dokumentidele ja andmetele, mis on registrite sidestamise süsteemis õ liikmesriikide riigisiseses registris kättesaadavad, juurde pääseda ka otse portaali kaudu.

Kui ametiasutust õ isikut õ organit on riigisisese õiguse alusel volitatud tegelema filiaali registreerimise ükskõik millise aspektiga ning selliste ülesannete täitmiseks on vaja esimeses lõigus osutatud dokumente ja andmeid, esitab selle liikmesriigi register, kus filiaal registreeritakse, saadud dokumendid ja andmed taotluse korral sellele ametiasutusele, isikule õ organile, välja arvatud juhul, kui sellised andmed on registrite sidestamise süsteemi kaudu avalikult kättesaadavad. ▌Ĝ;

"

36)artikli28b lõike1 esimene lause asendatakse järgmisega:"

„1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 30 osutatud dokumente ja andmeid õ nende muudatusi õb esitada internetipõhiselt artikli 15 lõike 2 punktidega a ja b kohaselt.“;

"

37)artikli 30 lõike 2 punkt c jäetakse välja;

38)artiklisse 36 lisatakse järgmised õ:"

„3. Artiklis37 osutatud dokumendid ja andmed tehakse avalikult kättesaadavaks registrite sidestamise süsteemi kaudu. Artiklit18 ja artikli19 lõiget1 kohaldatakse mutatis mutandis.

4.Liikmesriigid tagavad, et registrite sidestamise süsteemi kaudu on tasuta kättesaadavad ä𳾲 järgmised andmed ja dokumendid:

a) äü󾱲Բu ärinimi ja filiaali ärinimi, kui see erineb äü󾱲Բu ärinimest;
b) äü󾱲Բu õiguslik vorm;
c) millise riigi õigusega on äü󾱲Բ reguleeritud;
d) kui vastav õigus seda ette näeb, register, kuhu äü󾱲Բ on kantud, ja äü󾱲Բu registrinumber selles registris;
e) filiaali aadress;
f) nende isikute andmed, kes on volitatud äü󾱲Բut esindama suhetes kolmandate isikutega ja kohtus:
äü󾱲Բu seadusjärgse organina õ sellise organi liikmena,
äü󾱲Բu alalise esindajana filiaali tegevuses.

Märkida tuleb äü󾱲Բut esindama volitatud isikute volituste ulatus, samuti see, kas nad õvad volitusi kasutada üksinda õ peavad tegutsema ühiselt;

g) filiaali kordumatu tunnus lõike 5 kohaselt.

5.Liikmesriigid kohaldavad artikli 29 lõiget 4 mutatis mutandis kolmandate riikide äü󾱲Բute filiaalide suhtes.“;

"

39)artikkel 40 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 40

Karistused

Artiklites29, 30, 31, 36, 37 ja 38 sätestatud avalikustamisnõuete täitmata jätmise ning artiklites35 ja 39 sätestatud kohustuslike andmete puudumise korral kirjades ja tellimiskviitungites näevad liikmesriigid ette karistused, mis on mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende karistuste täitmine.“;

"

40)lisatakse IIB lisa, mille tekst on esitatud käesoleva direktiivi lisas.

Artikkel 3

ÜõٳԱ

1.Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt [30. kuu viimane päev ä käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates [42. kuu viimane päev ä käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist].

3. Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2, jõustavad liikmesriigid direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 19 lõike 2 punkti i ja kõnealuse direktiivi artikli 19b järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ... [aasta hiljem kui lõikes 1 sätestatud tähtaeg] ning kohaldavad neid norme alates ... [aasta hiljem kui lõikes 2 sätestatud tähtaeg].

4. Kui liikmesriigid võtavad need normid vastu, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse õ nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

5.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Aruandlus ja läbivaatamine

1.Komisjon esitab hiljemalt ... [kuupäev viis aastat ä käesoleva direktiivi ülevõtmisperioodi lõppu] tulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande koostamiseks vajaliku teabe, esitades eelkõige lõikega 2 seotud andmed.

2.Komisjoni aruandes hinnatakse muu hulgas järgmisi aspekte, pöörates erilist tähelepanu teguritele, mis soodustavad õ pärsivad digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamist vastavates valdkondades:

a)praktilised kogemused ELi äü󾱲Բu tõendi kasutamise valdkonnas, sealhulgas pidades silmas selle omaksvõttu, kui vaadata väljastatud ELi äü󾱲Բu tõendite arvu, tasuta kättesaadavust ning mõju äü󾱲Բutele, registritele õ ametiasutustele;

b)praktilised kogemused ELi digitaalse volikirja kasutamise valdkonnas;

c)praktilised kogemused piiriülestes olukordades äü󾱲Բute formaalsuste vähendamise valdkonnas;

d)liikmesriikide kehtestatud ja rakendatud ennetavate kontrollide ja õiguspärasuse kontrollide tõhusus, et tagada äü󾱲Բu andmete maksimaalne täpsus ja usaldusväärsus, ning vajadus selliste andmete suurema läbipaistvuse järele;

e)vajadus ja õmalused teha tasuta kättesaadavaks rohkem andmeid, kui on nõutud direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 19 lõikes 2 ja artikli 19a lõikes 2, sealhulgas asjakohasel juhul vajadus anda direktiivi artikli 19 lõike 4 ja artikli 19a lõike 4 kohaselt juurdepääs üksnes ametiasutustele ning tagada takistamatu juurdepääs andmetele;

f)direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 14a kohaste ü󾱲Բܳٱ avalikustamisnõuete rakendamine, eelkõige seoses andmetega, mis tuleb avalikustada ainult siis, kui need on kantud liikmesriigi registrisse.

3.Komisjon hindab ka järgmist:

a)sektoriülese koostalitlusõme potentsiaali äriregistrite sidumise süsteemi ja muude selliste süsteemide vahel, mis pakuvad mehhanisme pädevate asutuste vaheliseks koostööks;

b)kas on vaja lisameetmeid, et lahendada kõik puuetega inimeste vajadused, mis on seotud nende juurdepääsuga äü󾱲Բu andmetele äriregistrites;

c)kas kontsernide andmeid käsitlevate sätete kohaldamisala tuleks laiendada nii, et see hõlmaks ka muid kontserni- ja üksusekategooriaid õ -liike, kas tuleks teha avalikult kättesaadavaks rohkem kontsernide andmeid ning kas ja kuidas tuleks kontserni struktuur registrite sidestamise süsteemi kaudu nähtavaks teha;

d)kas käesoleva direktiivi kohaldamisalasse tuleks IIB lisas loetletud ü󾱲Բid käsitlevate sätetega kooskõlas lisada ühistud, võttes samas arvesse ühistute eripära.

4. Komisjon hindab ka seda, kas liikmesriigi registris tuleks avaldada ja registrite sidestamise süsteemi kaudu kättesaadavaks teha andmed juhatuse asukoha ja peamise tegevuskoha kohta, ning kuidas neid mõisteid määratleda, et tagada ühetaoline arusaamine kogu liidus.

5.Aruandega koos esitatakse vajaduse korral ettepanekud direktiivi (EL) 2017/1132 edasiseks muutmiseks.

Artikkel 5

õܲٳܳԱ

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval ä selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

„IIB LISA

ARTIKLITES 7, 10, 13, 13f, 13g, 13j, 13k, 14a, 15, 16, 16b, 16c, 18, 19a, 26 ja 28a OSUTATUD ÄRIÜHINGUTE LIIGID

–Belgia:

société en nom collectif/ vennootschap onder firma, société en commandite/ commanditaire vennootschap;

–Bulgaaria:

cъбирателно дружество, kомандитно дружество;

–Tšehhi:

veřejná obchodní společnost, komanditní společnost;

–Taani:

interessentskab, kommanditselskab;

–▌ Saksamaa: ▌

offene Handelsgesellschaft, Kommanditgesellschaft;

–Eesti:

täisühing, usaldusühing;

–Iirimaa:

comhpháirtíochtaí teoranta;

–Kreeka:

oμόρρυθμη εταιρεία, ετερόρρυθμη εταιρεία;

–Hispaania:

sociedad colectiva, sociedad comanditaria simple;

–Prantsusmaa:

société en nom collectif, société en commandite simple;

–Horvaatia:

javno trgovačko društvo, komanditno društvo;

–Itaalia:

società in nome collettivo, società in accomandita semplice;

–Küpros:

oμόρρυθμος ευνεταιρισμός, ετερόρρυθμος ευνεταιρισμός;

–Läti:

pilnsabiedrība, komanditsabiedrība;

–Leedu:

tikroji ūkinė bendrija, komanditinė ūkinė bendrija;

–Luksemburg:

société en nom collectif, société en commandite simple;

–Ungari:

közkereseti társaság, betéti társaság;

–Malta:

soċjetà f’isem kollettiv/partnership en nom collectif, soċjetà in akkomandita/partnership en commandite;

–Madalmaad:

vennootschap onder firma, commanditaire vennootschap;

–▌ Austria: ▌

offene Gesellschaft, Kommanditgesellschaft;

–Poola:

spółka jawna, spółka komandytowa;

–Portugal:

sociedade em nome coletivo, sociedade em comandita simples;

–Rumeenia:

societatea in nume colectiv, societatea in comandita simpla;

–Sloveenia:

družba z neomejeno odgovornostjo, komanditna družba;

–Slovakkia:

verejná obchodná spoločnosť, komanditná spoločnosť;

–▌ Soome:

avoin yhtiö, kommandiittiyhtiö;

–▌ Rootsi: ▌

handelsbolag, kommanditbolag.

“.

(1)* TEKST EI OLE ÕIGUSKEELELISELT TOIMETATUD.
(2)ELTC..., ..., lk... .
(3)ELTC..., ..., lk... .
(4)Euroopa Parlamendi 24.aprilli 2024.aasta seisukoht.
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14.juuni 2017.aasta direktiiv (EL)2017/1132 äü󾱲Բuõiguse teatavate aspektide kohta (ELTL169, 30.6.2017, lk46).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.juuni 2019.aasta direktiiv (EL)2019/1151, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamisega äü󾱲Բuõiguses (ELT L186, 11.7.2019, lk80).
(7)Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (EÜT L124, 20.5.2003, lk36).
(8) final.
(9) final.
(10) final.
(11) final.
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2.oktoobri 2018.aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr1024/2012 (ELT L295, 21.11.2018, lk1).
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.aprilli 2016.aasta määrus (EL)2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELTL119, 4.5.2016, lk1).
(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.juuni 2013.aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L182, 29.6.2013, lk1).
(15)Komisjoni 17.detsembri 2018.aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/815, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ELTL143, 29.5.2019, lk1).
(16)Komisjoni 21.detsembri 2022.aasta rakendusmäärus (EL) 2023/138, milles sätestatakse teatavate väärtuslike andmestike nimekiri ning nende avaldamise ja taaskasutamise kord (ELT L 19, 20.1.2023, lk 43).
(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.juuli 2014.aasta määrus (EL) nr910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L257, 28.8.2014, lk73).
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/..., millega muudetakse määrust (EL)nr910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega (ELT L, ..., ELI: ...).
(19)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE 68/23 () sisalduva määruse number ja täiendada vastavat joonealust märkust.
(20)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE 68/23 () sisalduva määruse number.
(21)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.mai 2015.aasta direktiiv (EL)2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu õ terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv2006/70/EÜ (ELTL141, 5.6.2015, lk73).
(22)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL)2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu õ terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43).
(23)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.mai 2015.aasta määrus (EL)2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELTL141, 5.6.2015, lk19).
(24)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.oktoobri 2018.aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr45/2001 ja otsus nr1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(25)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L327, 2.12.2016, lk1).
(26)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).
(27)ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.
(28)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2.oktoobri 2018.aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr1024/2012 (ELT L295, 21.11.2018, lk1).
(29)Vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega kehtestatakse meetmed avaliku sektori koostalitlusõme kõrge taseme tagamiseks kogu liidus (Koostalitleva Euroopa määrus) ( final), teatis „Tugevam avaliku sektori koostalitlusõme poliitika – Avalike teenuste ühendamine, avaliku poliitika toetamine ja avalike hüvede loomine – Koostalitleva Euroopa suunas“ ( final).
(30)ELT ... .
(31)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.septembri 2009.aasta direktiiv 2009/102/EÜ, mis käsitleb äü󾱲Բuõiguses reguleeritavaid ühe osanikuga osaühinguid (ELT L258, 1.10.2009, lk20).
(32)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE 68/23 () sisalduva määruse number ja täiendada vastavat joonealust märkust.
(33)+ELT: palun sisestada teksti dokumendisPE 68/23 [] sisalduva määruse number.
(34)+ELT: palun sisestada teksti dokumendisPE 68/23 [] sisalduva määruse number.
(35)+ELT: palun sisestada teksti dokumendisPE 68/23 [] sisalduva määruse number.
(36)+ELT: palun sisestada teksti dokumendisPE 68/23 [] sisalduva määruse number.
(37)+ELT: palun sisestada teksti dokumendisPE 68/23 [] sisalduva määruse number.

Viimane päevakajastamine: 7. mai 2024Õܲٱ𲹱-Privaatsuspoliitika