Arenguriikide suhtes kohaldatav kaubanduskord
ELi arengupoliitikas r玫hutatakse kaubanduse t盲htsust ja keskendutakse k玫ige rohkem abi vajavatele riikidele. Liidu 眉ldiste tariifsete soodustuste kava annab osale arenguriikide kaupadele eelisjuurdep盲盲su ELi turule. Majanduspartnerluslepingud tagavad Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide kaubandusliku sooduskohtlemise, v盲him arenenud riikide suhtes kohaldatakse erikorda 鈥濳玫ik peale relvade鈥�. Need kavad on koosk玫las Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadega.
脮iguslik alus
脺hise kaubanduspoliitika 玫iguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikkel听207. ELi toimimise lepingu artiklis听207 on s盲testatud, et 眉hise kaubanduspoliitika rakendamisel kasutatakse seadusandlikku tavamenetlust, kus on vajalik Euroopa Parlamendi n玫usolek.
Sama lepingu artikli听218 j盲rgi on rahvusvaheliste kaubanduslepingute, n盲iteks majanduspartnerluslepingute s玫lmimiseks vaja Euroopa Parlamendi n玫usolekut.
ELi kaubandus ja areng
Komisjoni 2012.听aasta teatis 鈥濳aubandus, majanduskasv ja areng. Kaubandus- ja investeerimispoliitika kohandamine k玫ige enam abi vajavate riikide vajadustele鈥�[1] m盲rkis liidu kaubandus- ja arengupoliitikas olulist muutust. Teatises seati kaubandus k眉ll endiselt arengustrateegiate keskmesse, kuid samas r玫hutati kasvavat vajadust arengumaid eristada, et keskenduda neile, kes abi k玫ige rohkem vajavad. Komisjon soovis tugevdada kaubandus- ja arengupoliitika koostoimet, arvestades ELi poliitikavaldkondade arengusidususe p玫him玫tet ja 2011.听aasta teatist muutuste kava kohta[2], samuti r玫hutati veel kord, kui t盲htis on j盲rgida ELi p玫hiv盲盲rtusi, sh inim玫igusi.
Mitmepoolsel tasandil toetab EL 2001.听aastal Dohas algatatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) arengukava. 2015.听aasta oktoobris ratifitseeris liit kaubanduse lihtsustamise lepingu, mis s玫lmiti Balil toimunud 眉heksandal WTO ministrite konverentsil ning on eriti oluline arenguriikide ja merepiirita riikide jaoks. WTO k眉mnendal ministrite konverentsil Nairobis toetas EL koos mitme muu WTO liikmega aktiivselt arengumaade muude huvik眉simuste edendamist. Abu Dhabis toimunud WTO 13.听ministrite konverentsil (2024) v玫eti vastu otsus h玫lbustada v盲him arenenud riigi staatusest loobumist ja tagada sujuv 眉leminekuperiood. Lisaks v玫eti vastu deklaratsioon v盲him arenenud riikide eri- ja diferentseeritud kohtlemise kohta sanitaar- ja f眉tosanitaarmeetmete rakendamisel[3].
2007. aastal v玫ttis EL vastu eraldi . Hiljem seda ajakohastati, et viia see koosk玫lla , ja . ELi kaubandusabi viimases, 2022.听aasta eduaruandes kinnitati, et EL ja selle liikmesriigid on maailma juhtivad kaubandusabi andjad, kes andsid 2020.听aastal selleks 23 miljardit eurot (v玫rreldes 17,9 miljardi euroga 2019.听aastal). Ametliku arenguabi saamise tingimustele vastavad ligikaudu 140 riiki ja territooriumi. ELi osa moodustab ligikaudu 38% 眉lemaailmsetest kaubandusabi vahenditest.
脺ldiste tariifsete soodustuste kava
(GSP) eesm盲rk on h玫lbustada arenguriikide ja -territooriumide juurdep盲盲su ELi turule, v盲hendades nende kaupade tollitariife. Alguses andis EL 眉hepoolsed tariifsed soodustused selleks, et arengumaad saaksid t盲iendavat eksporditulu, mida nad v玫iksid oma s盲盲stvasse arengusse investeerida. 2012.听aasta reformiga[4] suunati GSP kava eesk盲tt v盲him arenenud riikidele, kes vajavad abi k玫ige rohkem. Samas s盲ilitati kava kolm komponenti. Esimene neist on standardne GSP 鈥� autonoomne kauplemiskord, mille raames EL v玫imaldab teatavatele v盲lisriikide kaupadele mittevastastikusel alusel soodusp盲盲su ELi turule, kasutades v盲hendatud tollitariife v玫i nulltariifi. Teine komponent, GSP+, on stimuleeriv erikord, millega pakutakse tariifseid soodustusi haavatavatele riikidele, kes on ratifitseerinud ja rakendanud inim玫iguste ja t枚枚tajate 玫iguste, s盲盲stva arengu ja hea valitsemistavaga seotud rahvusvahelised konventsioonid. Kolmas komponent on algatus 鈥濳玫ik peale relvade鈥�, mis tagab tollimaksu- ja kvoodivaba p盲盲su ELi turule 48 v盲him arenenud riigi k玫igile toodetele peale relvade ja laskemoona.
Abik玫lblikkuse kriteeriumid standardse GSP raames 鈥� millega v盲hendatakse tollimakse ligikaudu 66%-l k玫igist tariifiridadest 鈥� muudeti rangemaks, et see kava h玫lmaks ainult k玫ige haavatavamaid, v盲ikese ja keskmisest v盲iksema sissetulekuga riike. Selle tulemusena v盲henes abisaajate r眉hm m盲rgatavalt, 2016.鈥�2017.听aastal 176 riigilt 23-le, ja h玫lmas 2020.听aastal ainult 15 riiki. Riigid, mille Maailmapank on liigitanud suure v玫i keskmisest suurema sissetulekuga riikide hulka, on viimase kolme aasta jooksul kavast v盲lja j盲etud.
Kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra GSP+ raames kohaldatakse haavatavaks loetavate arenguriikide suhtes endiselt tollimaksu nullm盲盲ra ligikaudu 66%-l tariifiridadest, mis on h玫lmatud GSP standardkorraga. Kuid erikorra kohaldamise tingimuseks on seatud, et riik oleks ratifitseerinud 27 kestlikku arengut k盲sitlevat rahvusvahelist konventsiooni, sealhulgas p玫hilised inim玫iguste konventsioonid, t枚枚玫iguste konventsioonid, teatavad keskkonnakaitse konventsioonid ning konventsioonid narkootikumide ebaseadusliku tootmise ja nendega kaubitsemise kohta, ja rakendaks neid. Kui riik neid tingimusi ei t盲ida, siis tariifisoodustused peatatakse. Soodustuste saajate nimekirjas on kaheksa riiki. Nende kahe 眉ldiste tariifsete soodustuste kava kehtivusajad pidid algselt l玫ppema 2023.听aasta detsembris, kuid neid pikendati 2027.听aasta detsembrini, kuna Euroopa Parlament ja n玫ukogu arutavad praegu uut 眉ldiste tariifsete soodustuste kava m盲盲rust. Uus m盲盲rus peaks j盲tkama sama suunda 鈥� soodustatud riikide kestliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaarengu toetamist 鈥�, sealhulgas head valitsemistava ja inim玫iguste austamist, ning selle peamine eesm盲rk on vaesuse kaotamine.
Algatusega 鈥濳玫ik peale relvade鈥� on 48 v盲him arenenud riigi k玫igile toodetele peale relvade ja laskemoona piiramata ajaks tagatud tollimaksu- ja kvoodivaba turulep盲盲s. Nende riikide hulgas on 34 Aafrika, kaheksa Aasia ja viis Vaikse ookeani riiki ning 眉ks Kariibi mere riik (Haiti). K玫ik riigid, kes on allkirjastanud ja ratifitseerinud vabakaubanduslepingu ELiga, kaotavad automaatselt eeliskohtlemise 玫iguse, olenemata oma arengutasemest.
Majanduspartnerluslepingud
Alates Cotonou lepingu s玫lmimisest 2000.听aastal on ELi kaubandussuhete edendamiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikidega kasutatud p玫hiliselt majanduspartnerluslepinguid. Nende vahendite t盲htsust kinnitati 2023. aasta Samoa lepingus. Kuna majanduspartnerluslepingud on ELi ja AKV kaubandussuhete alustalad, on need kavandatud WTO n玫uetele vastavaks ning need asendavad j盲rk-j盲rgult ELi 眉hepoolset sooduskaubandusre啪iimi.
Majanduspartnerluslepingute l盲bir盲盲kimisi alustati 2002.听aastal ja need loodeti l玫pule viia 2008.听aastaks. Kuna l盲bir盲盲kimised kestsid oodatust palju kauem, v玫ttis EL vastu turulep盲盲su m盲盲ruse, et tagada 2014.听aastani ajutine turulep盲盲su kord. Seda korda pikendati hiljem veel kaheks aastaks. Alates 28.听juulist 2016 tunnistati turulep盲盲su m盲盲rus kehtetuks ja asendati Euroopa Parlamendi ja n玫ukogu 8.听juuni 2016.听aasta m盲盲rusega (EL) 2016/1076[5].
Praegune olukord
Esimene piirkondlik majanduspartnerlusleping oli (CARIFORUM) majanduspartnerlusleping, millele kirjutati alla 2008.听aasta oktoobris ja mille parlament kiitis heaks 25.听m盲rtsil 2009. See leping kehtib praegu ajutiselt ja selle 眉hised institutsioonid kohtuvad korrap盲raselt alates 2010.听aastast. Leping vaadati esimest korda l盲bi 2015.听aastal. Praegu loovad majanduspartnerluslepingu osalised lepingu rakendamise ja m玫ju m玫玫tmiseks 眉hist j盲relevalves眉steemi. K盲imas on l盲bir盲盲kimised teatavate geograafiliste t盲histe kaitse lepingu 眉le, samuti esimese 10 rakendamisaasta j盲relhindamise uuring.
: ELi ja 16 尝盲盲苍别-础补蹿谤颈办补 riigi l盲bir盲盲kimised piirkondliku majanduspartnerluslepingu 眉le viidi l玫pule 2014.听aasta veebruaris. K玫ik ELi liikmesriigid ja 15 尝盲盲苍别-础补蹿谤颈办补 riiki, v盲lja arvatud Nigeeria, on majanduspartnerluslepingule alla kirjutanud. 9.听augustil 2017.听aastal allkirjastasid Mauritaania ja 尝盲盲苍别-础补蹿谤颈办补 riikide majandus眉hendus (ECOWAS) assotsieerimislepingu, milles m盲盲rati kindlaks Mauritaania osalemine ECOWASi kaubanduspoliitikas, sealhulgas majanduspartnerluslepingus. C么te d鈥橧voire ja Ghana kirjutasid vastavalt 26.听novembril 2008.听aastal ja 28.听juulil 2016.听aastal alla kahepoolsetele majanduspartnerluse vahelepingutele. Euroopa Parlament andis 1.听detsembril 2016.听aastal oma n玫usoleku ja praegu kohaldatakse m玫lemat vahelepingut ajutiselt. Ghana ja EL kinnitasid Ghana esitatud t盲ieliku turulep盲盲su pakkumise ja ajakava. Ghana alustas 2020.听aastal oma turu liberaliseerimist ELi toodete jaoks. See protsess tuleb l玫pule viia 2029.听aastaks. Pooled leppisid kokku ka p盲ritolureeglite protokolli l玫plikus versioonis.
: Ainus Kesk-Aafrika riik, kes on ELiga majanduspartnerluslepingu s玫lminud, on Kamerun, kes allkirjastas selle 15.听jaanuaril 2009.听aastal. Euroopa Parlament andis oma n玫usoleku 2013.听aasta juunis. 2014.听aasta juulis ratifitseeris Kameruni parlament lepingu ja seda hakati ajutiselt kohaldama alates 2014.听aasta 4.听augustist. EL peab piirkonnaga l盲bir盲盲kimisi teiste Kesk-Aafrika riikide kaasamise 眉le, kuid piirkondlikku majanduspartnerluslepingut ei ole veel allkirjastatud.
: 2009.听aastal allkirjastasid majanduspartnerluslepingu neli piirkonna riiki 鈥� Mauritius, Sei拧ellid, Zimbabwe ja Madagaskar. Lepingut on ajutiselt kohaldatud alates 2012.听aasta 14.听maist. Euroopa Parlament andis n玫usoleku 17.听jaanuaril 2013. Leping on avatud ka teistele riikidele ning 2017.听aasta juulis allkirjastasid selle Komoorid. Lepingu ajutine kohaldamine algas 7.听veebruaril 2019. K盲ivad l盲bir盲盲kimised majanduspartnerluslepingu kohaldamisala laiendamise 眉le, et h玫lmata k玫ik kaubandusega seotud k眉simused, kaasa arvatud kaubanduse ja kestliku arengu seos, ning moodustada kodaniku眉hiskonna ja parlamentide n玫uandeorganid. 12.听l盲bir盲盲kimisvoor toimus 26.鈥�30. juunil听2023 Br眉sselis.
: 16.听oktoobril 2014.听aastal viidi edukalt l玫pule piirkondliku majanduspartnerluslepingu l盲bir盲盲kimised. 1.听septembril 2016.听aastal allkirjastasid Keenia ja Rwanda ELi liikmesriikide ja ELiga majanduspartnerluslepingu. Piirkondlikku majanduspartnerluslepingut ei ole aga kunagi ajutiselt kohaldatud, kuna lepingut ei allkirjastanud ega ratifitseerinud k玫ik Ida-Aafrika 脺henduse liikmed, mis oli selle kohaldamise eeltingimus. 2021.听aasta veebruaris otsustati Ida-Aafrika 脺henduse riigipeade korralisel tippkohtumisel lubada 眉ksikutel Ida-Aafrika 脺henduse riikidel rakendada ELi ja Ida-Aafrika 脺henduse majanduspartnerluslepingut muutuva geomeetria p玫him玫tte alusel kahepoolselt. ELi ja Keenia vahelised l盲bir盲盲kimised, mille eesm盲rk oli teha vajalikud kohandused ELi ja Ida-Aafrika 脺henduse majanduspartnerluslepingu s盲tete kahepoolseks rakendamiseks, viidi poliitilisel tasandil l玫pule 19.听juunil听2023. Euroopa Parlament andis oma n玫usoleku majanduspartnerluslepingu s玫lmimiseks 29.听veebruaril 2024. See j盲盲b avatuks ka teistele Ida-Aafrika 脺henduse partnerriikidele.
(SADC): p盲rast k眉mme aastat kestnud l盲bir盲盲kimisi viidi majanduspartnerluslepingu l盲bir盲盲kimised 2014.听aasta juulis edukalt l玫pule. EL ja SADC majanduspartnerluslepingu r眉hm (kuhu kuulub SADC 15st liikmest kuus (Botswana, Lesotho, Mosambiik, Namiibia, Svaasimaa ja L玫una-Aafrika Vabariik) allkirjastasid lepingu 2016.听aasta juunis. Sama aasta septembris andis Euroopa Parlament oma n玫usoleku ning leping j玫ustus ajutiselt 2016.听aasta oktoobris. Mosambiik ratifitseeris lepingu 2017.听aasta aprillis ja seda on ajutiselt kohaldatud alates 4.听veebruarist 2018. L玫una-Aafrika Vabariik taganes SADC protokollist ametlikult 2019.听aastal. Angolal on vaatleja staatus. 22.听juunil 2021 alustasid EL ja Angola l盲bir盲盲kimisi kestlike investeeringute h玫lbustamise lepingu 眉le. Need l盲bir盲盲kimised l玫ppesid p盲rast nelja vooru 18.听novembril 2022. Euroopa Parlament andis oma n玫usoleku majanduspartnerluslepingu s玫lmimiseks 7.听veebruaril 2024.
: EL ja Paapua Uus-Guinea kirjutasid majanduspartnerluslepingule alla 2009.听aasta juulis ning Fid啪i 2009.听aasta detsembris. Euroopa Parlament andis n玫usoleku 2011.听aasta jaanuaris. Paapua Uus-Guinea parlament ratifitseeris lepingu 2011.听aasta mais. Fid啪i otsustas asuda lepingut ajutiselt kohaldama 2014.听aasta juulis. Detsembris 2018 眉hines majanduspartnerluslepinguga Samoa, 2020.听aasta mais Saalomoni saared. 脺hinemislepingud Tuvalu, Niue ja Tongaga s玫lmiti 2023.听aasta l玫pus ja 2024.听aasta alguses. Need lepingud on edastatud n玫usoleku saamiseks Euroopa Parlamendile.
听
Wolfgang Igler