Roberta Metsola valiti uuesti Euroopa Parlamendi presidendiks 

Pressiteade 
 
 

Jaga seda lehte: 

Euroopa Parlament valis oma presidendiks taas Roberta Metsola, kes jääb ametisse kuni 2027. aastani. Foto: © Euroopa Liit, 2024 - EP  

Roberta Metsola (EPP, Malta) valiti 562 häälega tagasi Euroopa Parlamendi presidendiks. Tema uus ametiaeg kestab 2027. aastani.

Roberta Metsola osutus valituks esimeses hääletusvoorus, kus ta sai salajasel paberhääletusel 562 häält. Metsola jätkab parlamendi juhtimist 10. ametiaja esimesed kaks ja pool aastat.

ääٳܲٳܱ𳾳ܲ:

  1. Roberta Metsola (EPP, Malta) 562
  2. Irene Montero (The Left, Hispaania) 61

Antud hääli kokku: 699

Tühje või rikutud hääletussedeleid: 76

Vajalik absoluutne enamus: 312

Kes on Roberta Metsola

1979. aastal Maltal sündinud Roberta Metsola on olnud Euroopa Parlamendi liige alates 2013. aastast. 2020. aasta novembris valiti ta esimeseks asepresidendiks. Pärast president David Sassoli surma 11. jaanuaril 2022 oli ta lühikest aega parlamendi presidendi kohusetäitja. 18. jaanuaril 2022 valiti Roberta Metsola Euroopa Parlamendi presidendiks. Metsola on Simone Veili (1979–1982) ja Nicole Fontaine’i (1999–2002) järel kolmas Euroopa Parlamendi naispresident.

Pärast valimistulemuse väljakuulutamist ütles president Roberta Metsola: „Me peame kõik koos seisma selle eest, et realiseerida Euroopa potentsiaal ja unistus. Ma soovin, et taastuks kodanike usk meie liitu. Usk sellesse, et koos suudame luua turvalisema, õiglasema ja võrdsema ühiskonna ning et koos oleme tugevamad. Et meil on koos parem ja Euroopa arvestab meie kõigiga.“

Presidendi pöördumise täisversiooni leiate peagi ka .

Pressikonverents

Kell 14.00 Eesti aja järgi annab Roberta Metsola Strasbourgis ka pressikonverentsi. Lähem teave siin.

Kandidaatide sõnavõtud enne hääletust

Enne esimest hääletusvooru esinesid mõlemad kandidaadid lühisõnavõttudega. Neid saab järelvaadata siit või klõpsates alljärgnevatel linkidel.

Roberta Metsola (EPP, Malta)

Irene Montero (The Left, Hispaania)

Euroopa Parlamendi presidendist

ülesanded ja volitused on sätestatud parlamendi kodukorras.

kohaselt valib parlament presidendi oma liikmete hulgast. Alates esimestest Euroopa Parlamendi otsevalimistest 1979. aastal on presidendi ametiaeg kaks ja pool aastat ning teda saab tagasi valida. See tähendab, et iga parlamendikoosseisu ametiajal võib parlamendil olla kaks presidenti. Alates parlamendi loomisest 1952. aastal on seda juhtinud 31 presidenti, neist 17 pärast 1979. aastat.