Kesk-Aasia
Euroopa Liit tunnistab suurt Aasia maailmajagu Euroopaga ühendava Kesk-Aasia piirkonna strateegilist tähtsust. 2019. aastal ajakohastas EL oma Kesk-Aasia strateegiat, et keskenduda vastupanuvõimele (hõlmates selliseid valdkondi nagu inimõigused, piirijulgeolek ja keskkond), heaolule (pöörates suurt tähelepanu ühenduvusele) ja piirkondlikule koostööle. EL ja Kesk-Aasia on astunud olulisi samme ELi strateegia „Global Gateway“ kaudu, et arendada Kaspia merd ületavat transpordikoridori. Euroopa Parlament rõhutab inimõiguste, hea valitsemistava ja sotsiaalse arengu tähtsust piirkonnas ning toonitab parlamentaarse diplomaatia rolli. Parlament toetab kindlalt demokraatiat ja õigusriiki konkreetsete algatustega, nagu demokratiseerimine Kesk-Aasias. Võttes arvesse olukorda Afganistanis, on Kesk-Aasia muutunud julgeoleku ja stabiilsuse jaoks ülioluliseks piirkonnaks. 2022. aasta jaanuari rahutused Kasahstanis (mis lõppesid pärast seda, kui Ühise Julgeoleku Lepingu Organisatsioon saatis sinna Venemaa juhitud väed) ning piirikokkupõrked Kesk-Aasia riikide vahel näitavad ebastabiilsuse ohtu Moskva mõju all olevas piirkonnas. Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse ja vägede kontsentreerumise tõttu see mõju Kesk-Aasias siiski nõrgeneb. Venemaa on piirkonna peamine julgeoleku tagaja, kelle sõjaväebaasid asuvad viiest Kesk-Aasia riigist kolmes, ning Venemaa kontrollib kahte kolmandikku relvade impordist ja toetab selle piirkonna valitsusi. Kaubanduse ja investeeringute valdkonnas kasvab algatuse „Üks vöönd, üks tee“ tõttu Hiina mõju.Arvestades piirkonna geostrateegilist tähtsust, soovitab Euroopa Parlament tungivalt ELil tihendada oma koostööd Kesk-Aasiaga. EL peaks edendama poliitilisi ja majandusreforme, mis tugevdavad õigusriiki, demokraatiat, head valitsemistava ja inimõiguste austamist. Parlament on valmis edendama parlamentaarset koostööd ja parlamentaarset diplomaatiat Kesk-Aasiaga.
ELi teabelehed