合法博彩网站

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kohta: 2025.听aasta t枚枚h玫ive ja sotsiaalsed prioriteedid

()

Euroopa Parlament,

鈥�听v玫ttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (edaspidi 鈥濫Li leping鈥�) artiklit听3,

听鈥�听v玫ttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi 鈥濫Li toimimise leping鈥�) artikleid听9, 121, 148 ja听149,

鈥�听v玫ttes arvesse Euroopa sotsiaal玫iguste sammast, mille n玫ukogu, Euroopa Parlament ja komisjon kuulutasid v盲lja ja allkirjastasid 17.听novembril听2017,

鈥�听v玫ttes arvesse komisjoni 4.听m盲rtsi 2021.听aasta teatist 鈥濫uroopa sotsiaal玫iguste samba tegevuskava鈥� () ja selles esitatud peamisi t枚枚h玫ivet, oskusi ja vaesuse v盲hendamist k盲sitlevaid eesm盲rke aastaks听2030,

鈥�听v玫ttes arvesse komisjoni 17.听detsembri 2024.听aasta teatist pealkirjaga 鈥�2025.听aasta Euroopa poolaasta s眉gispakett鈥� (),

鈥�听v玫ttes arvesse komisjoni 26.听novembri 2024.听aasta teatist 鈥濫uroopa poolaasta 2025: uue majanduse juhtimise raamistiku elluviimine鈥� (),

听鈥�听v玫ttes arvesse komisjoni 17.听detsembri 2024.听aasta ettepanekut komisjoni ja n玫ukogu 眉hise t枚枚h玫ivearuande kohta (),

鈥�听v玫ttes arvesse komisjoni 17.听detsembri 2024.听aasta soovitust v玫tta vastu n玫ukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta (),

听鈥�听v玫ttes arvesse komisjoni 17.听detsembri 2024.听aasta aruannet pealkirjaga 鈥濰盲iremehhanismi aruanne听2025鈥� (),

听鈥�听v玫ttes arvesse komisjoni talituste 26.听novembri 2024.听aasta t枚枚dokumenti 鈥濬iscal statistical tables providing relevant background data for the assessment of the 2025 draft budgetary plans鈥� (Eelarvestatistikat k盲sitlevad tabelid, milles esitatakse asjakohased taustandmed 2025.听aasta eelarvekavade hindamiseks) (SWD(2024)0950),

鈥�听v玫ttes arvesse komisjoni talituste 17.听detsembri 2024.听aasta t枚枚dokumenti makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabelis tehtud muudatuste kohta korrap盲rase l盲bivaatamise raames (SWD(2024)0702),

鈥�听v玫ttes arvesse oma 22.听oktoobri 2024.听aasta resolutsiooni, mis k盲sitleb n玫ukogu seisukohta Euroopa Liidu 2024.听aasta 眉ldeelarve paranduseelarve projekti nr听4/2024 kohta: tulude ajakohastamine (omavahendid) ja m玫nede detsentraliseeritud asutuste vahendite kohandamine[1],

鈥�听v玫ttes arvesse Mario Draghi 9.听septembri 2024.听aasta aruannet Euroopa konkurentsiv玫ime tuleviku kohta,

鈥�听v玫ttes arvesse Enrico Letta 2024.听aasta aprilli aruannet 眉htse turu tuleviku kohta[2],

鈥�听v玫ttes arvesse 16.听aprillil 2024.听aastal Euroopa Parlamendi, komisjoni, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning n玫ukogu poolt allkirjastatud La Hulpe鈥檌 deklaratsiooni Euroopa sotsiaal玫iguste samba tuleviku kohta,

鈥�听v玫ttes arvesse Euroopa听Parlamendi ja n玫ukogu 10.听mai 2023.听aasta m盲盲rust听(EL)听2023/955, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond ja muudetakse m盲盲rust听(EL)听2021/1060[3],

鈥�听v玫ttes arvesse Euroopa Parlamendi ja n玫ukogu 29.听aprilli 2024.听aasta m盲盲rust听(EL)听2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvej盲relevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks n玫ukogu m盲盲rus听(E脺)听nr听1466/97[4], eriti selle artikleid听3,听4,听13 ja听27,

鈥�听v玫ttes arvesse komisjoni 17.听jaanuari 2023.听aasta teatist 鈥濼alentide rakendamine Euroopa piirkondades鈥� (),

鈥�听v玫ttes arvesse komisjoni 20.听m盲rtsi 2023.听aasta teatist 鈥濼枚枚j玫u ja oskuste nappus ELis: tegevuskava鈥� (),

鈥�听v玫ttes arvesse 2020.听aasta Euroopa oskuste tegevuskava,

鈥�听v玫ttes arvesse komisjoni 7.听septembri 2022.听aasta teatist Euroopa hooldusstrateegia kohta (),

鈥�听v玫ttes arvesse n玫ukogu soovitust, mis k盲sitleb taskukohasele kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele juurdep盲盲su[5],

鈥�听v玫ttes arvesse ELi sotsiaalvaldkonna tulemustabelit ning selle p玫hi- ja teiseseid n盲itajaid,

鈥�听v玫ttes arvesse komisjoni 3.听m盲rtsi 2021.听aasta teatist 鈥濾玫rd玫iguslikkuse liit. Puuetega inimeste 玫iguste strateegia aastateks听2021鈥�2030鈥� (),

鈥�听v玫ttes arvesse komisjoni 19.听septembri 2024.听aasta aruannet 鈥濫mployment and Social Developments in Europe (ESDE): upward social convergence in the EU and the role of social investment鈥� (Euroopa t枚枚h玫ive ja sotsiaalareng: 眉lespoole suunatud sotsiaalne l盲henemine ELis ja sotsiaalsete investeeringute roll),

鈥�听v玫ttes arvesse t枚枚h玫ivepoliitika suuniseid k盲sitlevat n玫ukogu otsust, mille t枚枚h玫ive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitsek眉simuste n玫ukogu v玫ttis vastu 2.听detsembril 2024.听aastal ning millega kehtestatakse t枚枚h玫ive ja sotsiaalsed prioriteedid, mis on koosk玫las Euroopa sotsiaal玫iguste samba p玫him玫tetega,

鈥�听v玫ttes arvesse kolmepoolset deklaratsiooni tulemusliku Euroopa sotsiaaldialoogi pidamise kohta ja tulevast sotsiaaldialoogi pakti,

鈥�听v玫ttes arvesse Euroopa听Parlamendi ja n玫ukogu 19.听oktoobri 2022.听aasta direktiivi听(EL)听2022/2041, mis k盲sitleb piisavat miinimumpalka Euroopa听Liidus[6] (miinimumpalga direktiiv),

鈥�听v玫ttes arvesse Euroopa sotsiaalhartat, millele on viidatud Euroopa sotsiaal玫iguste samba preambulis,

鈥�听v玫ttes arvesse romade v玫rd玫iguslikkust, kaasamist ja osalemist k盲sitlevat ELi strateegilist raamistikku听2020鈥�2030,

鈥�听v玫ttes arvesse 脺RO kestliku arengu eesm盲rke,

鈥�听v玫ttes arvesse soolise v玫rd玫iguslikkuse strateegiat 2020鈥�2025,

鈥�听v玫ttes arvesse ELi rassismivastast tegevuskava 2020鈥�2025,

鈥�听v玫ttes arvesse LGBTIQ-inimeste v玫rd玫iguslikkuse strateegiat听2020鈥�2025,

鈥�听v玫ttes arvesse kodukorra artiklit听55,

鈥�听v玫ttes arvesse t枚枚h玫ive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A10-0023/2025),

A.听arvestades, et vaatamata ebakindlusele, mille on tekitanud Venemaa Ukraina-vastane agressioonis玫da ja k玫rge inflatsioon, on ELi t枚枚h玫ive-eesm盲rkide saavutamisel tehtud edusamme, st selleks, et v盲hemalt 78听% 20鈥�64听aasta vanustest inimestest osaleks 2030.听aastaks t枚枚h玫ives; arvestades, et komisjoni 2025.听aasta s眉gisprognoosi kohaselt j玫uab ELi t枚枚h玫ive m盲盲r 75,3听%-ni; arvestades, et ELi t枚枚h玫ive kasvas ka 2023.听aastal j玫udsalt; arvestades, et kahes kolmandikus liikmesriikidest oli t枚枚h玫ive kasv 2023.听aastal graafikus, et saavutada riiklik 2030.听aasta eesm盲rk; arvestades, et endisel esineb suuri probleeme, nagu k玫rge t枚枚tuse m盲盲r m玫nes liikmesriigis, eelk玫ige noorte ja puuetega inimeste seas, ning m盲rkimisv盲盲rset ebav玫rdsust sektorite ja piirkondade vahel, mis v玫ib pikas perspektiivis negatiivselt m玫jutada sotsiaalset 眉htekuuluvust ja Euroopa kodanike heaolu;

B.听arvestades, et Euroopa poolaasta 眉hendab eri vahendeid ELi majandus-, t枚枚h玫ive- ja sotsiaalpoliitika mitmepoolse koordineerimise ja j盲relevalve integreeritud raamistikku ning sellest peab saama 眉lespoole suunatud sotsiaalse l盲henemise edendamise peamine vahend; arvestades, et sotsiaalse l盲henemise raamistik on peamine vahend sotsiaalsete probleemide ja 眉lespoole suunatud l盲henemise hindamiseks Euroopa poolaasta raames ning sotsiaalsete erinevuste j盲lgimiseks liikmesriikide vahel, lahendades samal ajal 眉hises t枚枚h玫ivearuandes kindlaks tehtud probleemid;

C.听arvestades, et Euroopa Liit on v玫tnud vastu 2030.听aasta eesm盲rgi v盲hendada vaesuse ja sotsiaalse t玫rjutuse ohus olevate inimeste arvu 2019.听aastaga v玫rreldes v盲hemalt 15听miljoni v玫rra, sealhulgas v盲hemalt 5听miljoni lapse v玫rra; arvestades, et peaaegu poolte liikmesriikide puhul on suundumus vastupidine; arvestades, et iga neljas laps Euroopa Liidus on endiselt vaesuse ja sotsiaalse t玫rjutuse ohus; ning arvestades, et praeguse suundumuse p玫hjal ei ole v玫imelik 2030.听aasta eesm盲rki saavutada; arvestades, et avaliku sektori kulutusi lastele ja noortele ei tohiks vaadelda 眉ksnes sotsiaalkulutustena, vaid ka investeeringuna tulevikku; arvestades, et tugeva, kestliku ja kaasava majanduskasvu edendamine saab 玫nnestuda ainult siis, kui j盲rgmine p玫lvkond suudab kasutada oma t盲ielikku hariduspotentsiaali, et kvalifitseeruda muutuval t枚枚turul, ning arvestades, et alushariduse ja lapsehoiuga seotud Barcelona 2030.听aasta eesm盲rkide saavutamiseks peaks EL investeerima veel 11听miljardit eurot aastas[7];

D.听arvestades, et kuigi vaesuse v玫i sotsiaalse t玫rjutuse ohus olevate inimeste arv ELis v盲henes 2023.听aastal minimaalselt, seisab selle probleemiga endiselt silmitsi 眉ks inimene viiest, kusjuures laste, noorte ja eakate, puuetega inimeste, LGBTI-inimeste, v盲ljaspool ELi s眉ndinud inimeste ja roma kogukondade puhul on erinevused m盲rkimisv盲盲rsed;

E.听arvestades, et etnilise v玫i r盲ndetaustaga laste ja puuetega laste seas t盲heldatakse m盲rkimisv盲盲rset ebav玫rdsust; arvestades, et 83听% roma lastest elab vaesuse ohus olevates leibkondades; arvestades, et praegu kasutatavad ELi ja riiklikud vahendid ei ole mingil juhul piisavad, et tegeleda laste vaesuse probleemiga ELis, ning seet玫ttu on Euroopa lastegarantii sihtotstarbeline rahastamisvahend ning koostoime muude Euroopa ja riiklike fondidega 盲盲rmiselt olulised nii praeguses kui ka j盲rgmises mitmeaastases finantsraamistikus;

F.听arvestades, et Euroopa sotsiaal玫iguste sammas peab olema suunan盲itaja ELi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamisel, ning et Euroopa Komisjon peaks j盲lgima Euroopa sotsiaal玫iguste samba rakendamisel tehtud edusamme, kasutades selleks sotsiaalvaldkonna tulemustabelit ja sotsiaalse l盲henemise raamistikku;

G.听arvestades, et f眉眉silisest isikust ettev玫tjate hulgas on ebakvaliteetsed t枚枚kohad ebaproportsionaalselt laialt levinud, kuid f眉眉silisest isikust ettev玫tjana tegutsemise m盲盲r, sealhulgas noorte hulgas, v盲heneb;

H.听arvestades, et ELis on endiselt 1,4听miljonit institutsioonides elavat inimest; arvestades, et institutsioonide elanikud on laiemast kogukonnast eraldatud ning neil ei ole piisavat kontrolli oma elu ega neid m玫jutavate otsuste 眉le; arvestades, et hoolimata asjaolust, et Euroopa Liit on pikka aega p眉hendunud deinstitutsionaliseerimise protsessile, tuleb ikka veel teha pingutusi nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil, et v玫imaldada haavatavatel elanikkonnar眉hmadel elada iseseisvalt kogukondlikus keskkonnas;

I.听arvestades, et demograafilised probleemid, sealhulgas elanikkonna vananemine, madal s眉ndimus ja maapiirkondade rahvastikukadu, eelk玫ige noorte suundumine linnapiirkondadesse, m玫jutavad t玫siselt ELi piirkondade majanduslikku eluj玫ulisust ja atraktiivsust, t枚枚turge ning sellest tulenevalt ka sotsiaalhoolekandes眉steemide kestlikkust ja s眉vendavad veelgi piirkondlikke erinevusi ELis ning on seet玫ttu ELi majanduse jaoks struktuurne probleem; arvestades, et nagu on r玫hutatud Draghi aruandes, s玫ltuvad kestlik majanduskasv ja konkurentsiv玫ime Euroopas suurel m盲盲ral haridus- ja koolituss眉steemide kohandamisest muutuvatele oskustealastele vajadustele, t盲iskasvanuhariduse ning kutsehariduse ja -玫ppe esmat盲htsaks pidamisest, aktiivse elanikkonna osalemisest t枚枚turul ja tugevast sotsiaalhoolekandes眉steemist;

J.听arvestades, et nagu on r玫hutatud Draghi aruandes, on v玫玫rt枚枚tajad olnud oluline tegur t枚枚j玫upuuduse v盲hendamisel ja nad t枚枚tavad听ELis s眉ndinud t枚枚tajatest t玫en盲olisemalt听kutsealadel, kus esineb p眉siv t枚枚j玫upuudus;

K.听arvestades, et kuigi 70听% Euroopa t枚枚tajatest t枚枚tab headel kvaliteetsetel t枚枚kohtadel, siis 30听% on v盲ga pingelistel t枚枚kohtadel, kus n玫udlus on suurem kui selle tasakaalustamiseks k盲ttesaadavad ressursid, mis p玫hjustab 眉ldist halba t枚枚koha kvaliteeti; arvestades, et paljudel kutsealadel, kus valitseb p眉siv t枚枚j玫upuudus, on madala kvaliteediga t枚枚kohtade osakaal suurem kui 30听%;

L.听arvestades, et Letta aruande kohaselt on s眉ndimus v盲henenud, m盲rkides, kui oluline on luua kaasava majanduskasvu strateegia raames k玫igi perekondade toetamiseks raamistik koosk玫las Euroopa sotsiaal玫iguste sambaga; arvestades, et aruandes m盲rgitakse, et inimeste vaba liikumine on neljast vabadusest endiselt k玫ige v盲hem arenenud, ning n玫utakse ELi-sisese t枚枚alase liikuvuse t玫kete v盲hendamist, tegeledes samal ajal l盲hetavate liikmesriikide ja nende k玫ige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste probleemidega ning kaitstes riigis viibimise 玫igust; arvestades, et on vaja edendada peres玫bralikku ning t枚枚- ja eraelu tasakaalustamise poliitikat, millega tagatakse juurdep盲盲setavad ja professionaalsed hoolduss眉steemid ning kvaliteetne riiklik haridus, perega seotud puhkus ja paindlik t枚枚korraldus koosk玫las Euroopa hooldusstrateegiaga;

M.听arvestades, et inflatsioon on suurendanud leibkondade majanduslikku koormust, avaldades eriti suurt m玫ju haavatavamatele elanikkonnar眉hmadele, nagu 眉ksikvanematele, suurperedele, eakatele v玫i puuetega inimestele, ning et eluasemekulud ja energiaostuv玫imetus on endiselt suured probleemid; arvestades, et eluase ei ole peagi enam taskukohane neile, kes elavad leibkondades, kus eluasemekulud moodustavad 40听% nende kogu kasutatavast tulust; arvestades, et investeeringud sotsiaalteenustesse, eluasemete听鈥撎齭ealhulgas sotsiaaleluruumide听鈥撎齪akkumisse ja poliitikameetmetesse, mis h玫lbustavad eluaseme k盲ttesaadavust ning taskukohasust, on h盲davajalikud v盲hekaitstud leibkondade vaesuse v盲hendamiseks;

N.听arvestades, et ELi mikro-, v盲ikesed ja keskmise suurusega ettev玫tjad seisavad silmitsi eriliste raskustega, nagu听kolmandate riikide osalejate suhtes konkurentsiv玫ime s盲ilitamine, tootmistaseme s盲ilitamine听眉ha suuremate energiakulude juures ning rohe- ja digi眉leminekuks vajalike oskuste leidmine; arvestades, et nad vajavad kaksik眉lemineku pakutavatest v玫imalustest tulenevate regulatiivsete n玫uete t盲itmiseks finantstoetust ja tehnilist tuge;

O.听arvestades, et t枚枚j玫upuudus ja oskuste nappus on endiselt probleem k玫igil tasanditel ning sellest on teatanud igas suuruses 盲ri眉hingud ja sektorid; arvestades, et probleemi s眉vendab kandidaatide puudumine kriitiliste ametikohtade t盲itmiseks sellistes t盲htsates sektorites nagu haridus, tervishoid, transport, teadus, tehnoloogia, inseneeria ja ehitus, eriti rahvastikukaost m玫jutatud piirkondades; arvestades, et seda probleemi p玫hjustavad mitmed asjaolud, nagu keerulised t枚枚tingimused, ebaatraktiivne palk, n玫udlus uute oskuste j盲rele ja asjakohase koolituse nappus, avalike teenuste puudumine, kesk- ja k玫rgharidusele juurdep盲盲su t玫kked ning oskuste ja hariduse mittetunnustamine;

P.听arvestades, et Euroopa Liit on seadnud eesm盲rgiks, et 2030.听aastaks peaks igal aastal osalema koolitusel v盲hemalt 60听% t盲iskasvanutest; arvestades, et liikmesriigid on v玫tnud kohustuse j盲rgida selle peaeesm盲rgi saavutamiseks riiklikke eesm盲rke, ja arvestades, et enamus liikmesriike on k玫nealuste riiklike eesm盲rkide saavutamisel maha j盲盲nud; arvestades, et tuleb teha lisapingutusi, et tagada niisuguste kvaliteetsete koolitusmeetmete pakkumine ja k盲ttesaadavus, millega edendatakse elukestvat 玫pet; arvestades, et t盲iend- ja 眉mber玫ppe- ning koolitusprogrammid peavad olema k盲ttesaadavad k玫igile t枚枚tajatele, sealhulgas puuetega t枚枚tajatele, ning neid tuleks kohandada 眉htlasi t枚枚tajate vajadustele ja suutlikkusele;

Q.听arvestades, et 2022.听aastal v盲henes OECD riikides 15-aastaste laste p玫hioskuste (lugemine, matemaatika ja loodusteadused) n盲itajate keskmine听punktisumma听rahvusvahelises 玫pilaste hindamise programmis (PISA)听v玫rreldes 2018.听aasta viimase lainega 10听punkti; arvestades, et kehvad 玫pitulemused on ebasoodsas olukorras olevate 玫ppijate seas sagedasemad, mis n盲itab haridusliku ebav玫rdsuse suurenemist; arvestades, et see olukorra murettekitav halvenemine n玫uab haridus- ja koolitusvaldkonna reformimist ja sellesse investeerimist;

R.听arvestades, et ELi suutlikkus tulla toime tulevaste 拧okkide, kriiside ja mitmikkriisidega, juhtides samal ajal demograafilist, digi- ja rohe眉leminekut, s玫ltub suurel m盲盲ral tingimustest, mille raames elut盲htsate kutsealade t枚枚tajad saavad oma t枚枚d teha; arvestades, et puudusega tegelemine ja igat liiki talentide hoidmine eeldab inimv盲盲rseid t枚枚tingimusi,听sotsiaalkaitses眉steemidele听juurdep盲盲su ja vajadustele kohandatud oskuste arendamise v玫imalusi; ja arvestades, et oskuste nappusega tegelemine on 眉lioluline, et saavutada digi- ja rohe眉leminek, tagada kaasav ja kestlik majanduskasv ning suurendada ELi konkurentsiv玫imet;

S.听arvestades, et tingimata on vaja edendada liikuvust ELis ja kaaluda v玫imalust meelitada ligi kolmandatest riikidest p盲rit oskust枚枚lisi, austades ning j盲rgides samal ajal t枚枚- ja sotsiaalseid 玫igusi ning suunates听kolmandate riikide kodanikud, kes sisenevad ELi seadusliku r盲nde v玫imalusi kasutades, kutsealadele, kus valitseb t枚枚j玫upuudus, toetades sealjuures m玫jusat integratsioonipoliitikat ja tehes seda t盲ielikus koosk玫las liidu talentide rakendamisega;

T.听arvestades, et sooline palgal玫he on enamikus ELi liikmesriikides endiselt m盲rkimisv盲盲rne, ning arvestades, et hoolduskohustused on oluline tegur, mille t玫ttu t枚枚tavad naised j盲tkuvalt osalise t枚枚ajaga v玫i mis p玫hjustab nende t枚枚turult t玫rjumist, mis omakorda suurendab soolisi erinevusi t枚枚h玫ives;

U.听arvestades, et 眉hises t枚枚h玫ivearuandes r玫hutatakse 玫igust mitte olla听k盲ttesaadav, eelk玫ige kaugt枚枚 kontekstis, tunnistades selle 玫iguse otsustavat rolli t枚枚- ja eraelu tasakaalu tagamisel 眉ha suurema digitaliseerimise ja sagedasema kaugt枚枚 kontekstis;

V.听arvestades, et 2024.听aastal ilmnesid probleemid mitmes sektoris, nagu autot枚枚stus ja energiamahukad t枚枚stusharud, ning mitu ettev玫tjat teatasid ulatuslikust restruktureerimisest;

W.听arvestades, et sotsiaalteenuste, sealhulgas pikaajalise hoolduse, lastekaitse, koduv盲givalla ohvrite toetamise ja kodutuse korral antava abi katvuses on erinevusi, mida tuleb k盲sitleda Euroopa poolaasta raames;

X.听arvestades, et praegu ei koguta kogu ELis korrap盲raselt andmeid sotsiaalteenuste investeeringute ja katvuse kohta; arvestades, et selliste andmete kogumine on v盲ga t盲htis Euroopa poolaasta raames liikmesriikide sotsiaalpoliitika t玫endusp玫hise anal眉眉si jaoks; arvestades, et seda tuleks k盲sitleda ELi liikmesriikides sotsiaalteenustesse investeerimist ja nende teenuste katvust k盲sitlevate 眉hiselt kokku lepitud kriteeriumide ja andmekogumisstandardite abil; arvestades, et Euroopa sotsiaalv玫rgustiku sotsiaalteenuste indeks on hea n盲ide selle kohta, kuidas selline andmete kogumine v玫ib aidata kaasa Euroopa poolaasta anal眉眉sile;

Y.听arvestades, et p玫lvkondade vahetumise ja demograafilise arengu kriis ning avalikesse teenustesse ebapiisav investeerimine on suurendanud vaesuse ja sotsiaalse t玫rjutuse ohtu, mis m玫jutab eelk玫ige lapsi ja eakaid inimesi, 眉ksikvanemaga leibkondi ja suurperesid, palgavaeseid, puuetega inimesi ning t玫rjutud r眉hmadesse kuuluvaid inimesi; arvestades, et selle suundumuse muutmiseks ja听vaesuse kui mitmem玫玫tmelise probleemi lahendamiseks on vaja k玫ikeh玫lmavat ELi vaesusevastast strateegiat;

Z.听arvestades, et Eurofoundi uuringud n盲itavad, et enesetappude m盲盲r on alates 2021.听aastast p盲rast aastak眉mneid kestnud langust t玫usnud; arvestades, et t枚枚- ja elutingimustega seotud vaimse tervise probleemide p玫hjuste k玫rvaldamiseks (oluline on sotsiaalne kaasatus) tuleb rohkem 盲ra teha ning et n玫rga vaimse tervisega inimeste juurdep盲盲s toetusele on endiselt probleem;

AA.听arvestades, et 2021.听aastal toimus 27听liikmesriigis endiselt enam kui 3听300听surmaga l玫ppenud ja peaaegu 3听miljonit muud 玫nnetust; arvestades, et igal aastal sureb t枚枚ga seotud haigustesse enam kui 200听000听t枚枚tajat; arvestades, et need andmed ei h玫lma k玫iki deklareerimata t枚枚st p玫hjustatud 玫nnetusi, mist玫ttu v玫ib eeldada, et tegelikud arvud on ametlikust statistikast oluliselt suuremad; arvestades, et Eurofoundi andmetel oli 2017.听aastal 20听% Euroopa t枚枚kohtadest halva kvaliteediga, mis seadis t枚枚tajate f眉眉silise v玫i vaimse tervise suuremasse ohtu; arvestades, et 14听% t枚枚tajatest on puutunud kokku suurte ps眉hhosotsiaalsete ohtudega; arvestades, et 23听% Euroopa t枚枚tajatest on veendunud, et nende ohutus v玫i tervis on nende t枚枚 t玫ttu ohus;

AB.听arvestades, et Eurobaromeetri 2024.听aasta aprillis avaldatud sotsiaalse Euroopa uuringu tulemustes r玫hutatakse, et 88听% Euroopa kodanikest peab sotsiaalset Euroopat enda jaoks isiklikult oluliseks; arvestades, et seda kinnitas ELi 2024.听aasta valimisj盲rgne uuring, kus Euroopa kodanikud pidasid t玫usvaid hindu ja elukallidust (42听%) ning majanduslikku olukorda (41听%) peamisteks teemadeks, mis ajendasid neid 2024.听aasta Euroopa Parlamendi valimistel h盲盲letama;

AC.听arvestades, et ELi lepingu artikli听3 kohaselt on sotsiaalne progress ELis t盲ieliku t枚枚h玫ive, k玫rgetasemelise keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise k玫rval 眉ks k玫rge konkurentsiv玫imega sotsiaalse turumajanduse eesm盲rke; arvestades, et ELi lepingu artiklis听3 on 眉htlasi s盲testatud, et Euroopa Liit v玫itleb sotsiaalse t玫rjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset 玫iglust ja kaitset, naiste ja meeste v玫rd玫iguslikkust, p玫lvkondade solidaarsust ja lapse 玫iguste kaitset;

AD.听arvestades, et ELi uus majanduse juhtimise raamistik j玫ustus 2024.听aasta aprillis ja selle eesm盲rk on edendada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ning v玫imaldada rohkem sotsiaalseid investeeringuid ja saavutada Euroopa sotsiaal玫iguste samba eesm盲rgid; arvestades, et l盲bivaatamine h玫lmab esimest korda sotsiaalse l盲henemise raamistikku kui Euroopa poolaasta lahutamatut osa;

AE.听arvestades, et ELi uue majandusjuhtimise raamistiku kohaselt peavad k玫ik liikmesriigid lisama oma keskpika perioodi kavadesse reformid ja investeeringud, mille abil tegeletakse Euroopa poolaasta riigip玫histes soovitustes听kindlaks tehtud听ELi 眉histe prioriteetide ja probleemidega; arvestades, et ELi 眉hised prioriteedid h玫lmavad sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuv玫imet, sealhulgas Euroopa sotsiaal玫iguste sammast;

AF.听arvestades, et Euroopa sotsiaalpartnerid on makromajandusliku dialoogi k盲igus m玫istnud hukka sotsiaalpartnerite ebapiisava kaasamise keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade koostamisse ning Euroopa Ameti眉hingute Keskliit (ETUC), Euroopa K盲sit枚枚ettev玫tjate ning V盲ikeste ja Keskmise Suurusega Ettev玫tjate Keskliit ja SGIEurope allkirjastasid 眉hisavalduse sotsiaalpartnerite sisulise ja faktilise kaasamise kohta majanduse juhtimisse ja Euroopa poolaasta protsessi;

AG.听arvestades, et 2025. aastal听peaksid听avaliku sektori investeeringud peaaegu k玫igis liikmesriikides suurenema, millele on aidanud m盲rkimisv盲盲rselt听kaasa taasterahastu 鈥濶extGenerationEU鈥� taaste- ja vastupidavusrahastu ning ELi rahalised vahendid, ning need investeeringud aitavad kaasa sotsiaalkulutustele, mis moodustavad ligikaudu 25听% taaste- ja vastupidavusrahastu hinnangulistest kogukuludest, tagades majanduskasvu ja majandusliku vastupanuv玫ime[8]; arvestades, et p玫hivaldkondades tehtavad sotsiaalsed investeeringud ja reformid v玫ivad suurendada t枚枚h玫ivet, sotsiaalset kaasatust, konkurentsiv玫imet ja majanduskasvu[9]; arvestades, et sotsiaalpartnerid on olulised kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, inimv盲盲rset ja kvaliteetset t枚枚d ning 玫iglast 眉leminekut edendava poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks ning nad peavad olema kaasatud k玫igil valitsemistasanditel koosk玫las ELi toimimise lepinguga;

AH.听arvestades, et liikmesriigid peaksid viivitamata rakendama miinimumpalga direktiivi ja koostama tegevuskavad kollektiivl盲bir盲盲kimiste katvuse suurendamiseks koosk玫las direktiiviga, kui see on kohaldatav;

AI.听arvestades, et OECD andmetel moodustavad OECD riikides听k玫ige suurema automatiseerimise ohuga ametid keskmiselt ligikaudu 28听% t枚枚h玫ivest[10]; arvestades, et sellises olukorras on sotsiaaldialoog ja kollektiivl盲bir盲盲kimised 盲盲rmiselt olulised, et tagada osalusp玫hine l盲henemisviis tehnoloogia arengust tingitud muutuste haldamisele, lahendades v玫imalikke murekohti ja soodustades samal ajal t枚枚tajate kohanemist (muu hulgas oskuste pakkumise teel); arvestades, et digi眉leminek, robotiseerimine, automatiseerimine ja tehisintellekt peavad olema t枚枚tajatele ja 眉hiskonnale abiks: parandama t枚枚tingimusi ja elukvaliteeti, tagama hea t枚枚- ja eraelu tasakaalu, looma paremaid t枚枚v玫imalusi ning aitama kaasa sotsiaal-majanduslikule l盲henemisele; arvestades, et t枚枚tajatel ja nende ameti眉hingutel on oluline roll nendest probleemidest tulenevate riskide ennetamisel ja nendega tegelemisel;

听

AJ.听arvestades, et sotsiaaldialoog ja kollektiivl盲bir盲盲kimised on ELi konkurentsiv玫ime, t枚枚viljakuse ja sotsiaalse 眉htekuuluvuse jaoks h盲davajalikud;

1.听kutsub komisjoni ja n玫ukogu 眉les j盲tkama pingutusi Euroopa sotsiaal玫iguste samba rakendamiseks koosk玫las 2021.听aasta m盲rtsi tegevuskava ja La Hulpe鈥檌 deklaratsiooniga, et saavutada 2030.听aasta peamised eesm盲rgid; kutsub komisjoni 眉les tagama, et 2026.听aasta 眉hises t枚枚h玫ivearuandes anal眉眉sitakse k玫igi Euroopa sotsiaal玫iguste samba p玫him玫tete rakendamist koosk玫las m盲盲rusega (EL)听2024/1263, ning anal眉眉sima riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade sotsiaalset m玫玫det, mis on seotud sotsiaalse vastupanuv玫ime, sealhulgas Euroopa sotsiaal玫iguste sambaga; v盲ljendab sellega seoses heameelt teate 眉le Euroopa sotsiaal玫iguste samba rakendamise uue tegevuskava kohta[11] 2025.听aastaks, et anda sotsiaalsele arengule uus hoog; v盲ljendab heameelt asjaolu 眉le, et peaaegu k玫ik liikmesriigid peaksid 2025.听aastal suurendama avaliku sektori investeeringuid, mis on vajalik kvaliteetsetele avalikele teenustele juurdep盲盲su tagamiseks ja Euroopa sotsiaal玫iguste samba eesm盲rkide saavutamiseks; tuletab meelde, et liikmesriigid saavad v玫tta taaste- ja vastupidavusrahastut kasutusele kuni 31.听detsembrini 2026 m盲盲ruses (EL)听2021/241[12] kindlaks m盲盲ratud kohaldamisalas, et kehtestada kestliku ja kaasava majanduskasvu ning noorte poliitika;

2.听r玫hutab, kui oluline on kasutada sotsiaalvaldkonna tulemustabelit ja sotsiaalse l盲henemise raamistikku, et teha kindlaks riskid ja j盲lgida edusamme ebav玫rdsuse v盲hendamisel, sotsiaalkaitses眉steemide tugevdamisel, heade t枚枚tingimuste edendamisel ning t枚枚tajate toetamisel 眉lemineku ajal; r玫hutab, et sellega seoses on vaja tagada kestlik, 玫iglane ja kaasav Euroopa, kus sotsiaalsed 玫igused on t盲ielikult kaitstud ja tagatud majanduslike vabadustega samal tasemel; tuletab meelde, et ELi kodanikud peavad sotsiaalset Euroopat enda jaoks v盲ga t盲htsaks;

3.听peab kahetsusv盲盲rseks, et andmed ja anal眉眉s听ELis j玫ukuse ebav玫rdsuse ja j玫ukuse koondumise kohta puuduvad, kuna need on 眉hed peamised vaesust m玫jutavad tegurid; juhib t盲helepanu sellele, et Euroopa Keskpankade S眉steemi v盲lja t枚枚tatud j玫ukuse jagunemise andmestiku Distributional Wealth Accounts kohaselt moodustasid k眉mne protsendi rikkaimate isikute omandis olevad varad 2023.听aasta neljandas kvartalis 56听%, samas kui alla keskmise j盲盲vale poolele kuuluvad varad moodustasid vaid 5听%;

4.听v盲ljendab heameelt selle 眉le, et 2025.听aasta 眉hisesse t枚枚h玫ivearuandesse lisati anal眉眉s kestliku arengu eesm盲rkide ja Euroopa v玫rd玫iguslikkuse strateegiate positiivse panuse kohta, ning kutsub komisjoni 眉les tagama, et 2026.听aasta 眉hine t枚枚h玫ivearuanne sisaldaks nii osa, milles anal眉眉sitakse t枚枚h玫ive- ja sotsiaalpoliitikaga听tehtud edusamme kestliku arengu eesm盲rkide saavutamiseks, kui ka osa, milles k盲sitletakse edusamme sotsiaalse ja t枚枚alase diskrimineerimise kaotamiseks koosk玫las soolise v玫rd玫iguslikkuse strateegiaga aastateks听2020鈥�2025, ELi rassismivastase tegevuskavaga aastateks听2020鈥�2025, romade v玫rd玫iguslikkust, kaasamist ja osalemist k盲sitleva ELi strateegilise raamistikuga aastateks听2020鈥�2030, LGBTIQ-inimeste v玫rd玫iguslikkuse strateegiaga aastateks听2020鈥�2025 ning puuetega inimeste 玫iguste strateegiaga aastateks听2021鈥�2030;

5.听kutsub liikmesriike 眉les rakendama ajakohastatud t枚枚h玫ivesuuniseid, p枚枚rates erilist t盲helepanu 眉ldisele haridusele ja koolitusele, uutele tehnoloogiatele, nagu tehisintellekt, ning hiljutistele poliitilistele algatustele platvormit枚枚, taskukohase ja inimv盲盲rse eluaseme ning t枚枚j玫upuuduse ja oskuste nappuse vastu v玫itlemise kohta, et tugevdada demokraatlikku otsustusprotsessi;

6.听kordab, kui oluline on investeerida t枚枚tajate oskuste arendamisse ja kutsealasesse koolitusse ning tagada kvaliteetne t枚枚h玫ive, p枚枚rates erilist t盲helepanu 眉ksikisikute 玫igusele koolitusele ja elukestvale 玫ppele; kutsub liikmesriike 眉les t枚枚tama koost枚枚s kohalike sidusr眉hmadega, sealhulgas haridus- ja koolitusasutuste ning sotsiaalpartneritega v盲lja t盲iend- ja 眉mber玫ppe meetmed, et tugevdada seost haridus- ja koolituss眉steemide ja t枚枚turu vahel ning prognoosida t枚枚turu vajadusi; v盲ljendab heameelt asjaolu 眉le, et hiljuti kutsehariduse ja -玫ppe l玫petanute t枚枚h玫ivetulemused paranevad j盲tkuvalt kogu ELis; on mures noorte kehvade haridustulemuste p盲rast, eelk玫ige p玫hioskuste valdkonnas; v盲ljendab sellega seoses heameelt p玫hioskuste tegevuskava ning teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna hariduse strateegilise kava v盲ljakuulutamise 眉le; kutsub liikmesriike 眉les investeerima programmidesse, mille eesm盲rk on anda 玫ppijatele p玫hi-, digi- ja valdkonna眉lesed oskused, mida on vaja t枚枚maailma ja selle digiteerimisega toimetulekuks ning selleks, et aidata 玫ppijatel anda sisuline panus 眉hiskonda; tuletab meelde koondatud t枚枚tajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi olulisust selliste t枚枚tajate toetamisel ja 眉mber玫ppel, kes on koondatud suurte restruktureerimiste tagaj盲rjel;

7.听v盲ljendab heameelt kvaliteetsete t枚枚kohtade tegevuskava v盲ljakuulutamise 眉le, et tagada k玫igile 玫iglane 眉leminek; kutsub komisjoni 眉les lisama sellesse tegevuskavasse kaalutlused meetmete kohta, mis on seotud tehisintellekti ja algoritmilise juhtimise kasutamisega t枚枚maailmas, et uusi tehnoloogiaid kasutataks t枚枚tingimuste ja tootlikkuse parandamiseks ning samal ajal austataks t枚枚tajate 玫igusi ning t枚枚- ja eraelu tasakaalu p玫him玫tet, nagu s盲testatakse 眉hises t枚枚h玫ivearuandes[13]; kutsub komisjoni 眉les esitama ettepaneku v玫tta vastu direktiiv tehisintellekti kasutamise kohta t枚枚kohal, millega tagatakse t枚枚tajate 玫iguste kaitse ja austamine;

8.听r玫hutab, et meetmete v玫tmine t枚枚j玫upuuduse v盲hendamiseks Euroopa Liidus h玫lmab ka liidus t枚枚j玫u liikuvuse parandamist ja h玫lbustamist; kutsub liikmesriike 眉les tugevdama ja h玫lbustama liidus oskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamist, sealhulgas kolmandate riikide kodanike puhul; kutsub komisjoni 眉les anal眉眉sima Euroopa t枚枚turuasutuste v玫rgustiku (EURES) platvormi tulemuslikkust, pidades silmas selle toimimise v玫imalikku l盲bivaatamist;

9.听m盲rgib, et hariduss眉steemist varakult lahkunud noorte, madalama haridustasemega inimeste, mittet枚枚tavate ja mitte玫ppivate noorte (NEET-noored) ning nende hulgas haavatavate elanikkonnar眉hmade, sealhulgas romade, naiste, eakate, madala ja keskmise kvalifikatsiooniga inimeste, puuetega inimeste ning sisser盲ndaja v玫i etnilise v盲hemuse taustaga inimeste arv on mitmes liikmesriigis endiselt suur, hoolimata sellest, et Euroopa Liidus on nende arv kahanenud; kutsub liikmesriike 眉les tugevdama noortegarantiid, nagu n盲hakse ette Euroopa sotsiaal玫iguste samba 4.听p玫him玫ttes, et toetada abivajavaid noori kogu nende isikliku ja kutsealase arengu jooksul; kordab kutsehariduse ja 鈥懨祊pe t盲htsat rolli t枚枚turule sisenevatele noortele vajalike teadmiste, oskuste ja p盲devuse andmisel; r玫hutab vajadust investeerida Euroopa Sotsiaalfond+-i (ESF+) kaudu kutsehariduse ja 鈥懨祊pe kvaliteeti ja atraktiivsusse; tuletab seet玫ttu meelde vajadust tegeleda probleemiga ja t枚枚tada v盲lja lahendused, et hoida noori koolis v玫i t枚枚l, ning tuletab meelde, kui oluline on tagada nende juurdep盲盲s praktikale ja 玫pipoisi玫ppele, mis v玫imaldab neil saada oma esmane t枚枚kogemus ja h玫lbustab nende 眉leminekut hariduss眉steemist t枚枚turule, ning luua t枚枚tingimused, mis v玫imaldavad vananeval t枚枚j玫ul t枚枚turule j盲盲da;

10.听on seisukohal, et kuigi olukord on paranenud, seisavad puuetega inimesed, eriti puuetega naised t枚枚turul endiselt silmitsi m盲rkimisv盲盲rsete takistustega ning seet玫ttu on vaja korraldada kutse- ja digikoolitusi ning edendada puudega inimeste kaasamist, keskendudes t枚枚turult eemale j盲盲nud t枚枚j玫ule ja t枚枚turul v盲he osalevatele r眉hmadele, sealhulgas naistele, noortele, eakatele t枚枚tajatele ja krooniliste haigustega inimestele; kutsub komisjoni 眉les ajakohastama ELi puuetega inimeste strateegiat uute juhtalgatuste ja meetmetega alates 2025.听aastast, mis h玫lmavad Euroopa puuetega inimeste t枚枚h玫ive ja oskuste garantiid ning parimate tavade jagamist, nagu puudega isiku kaart, et tegeleda puuetega inimeste sotsiaalse kaasatuse ja iseseisva elu k眉simusega ning tagada nende juurdep盲盲s kvaliteetsele haridusele, koolitusele ja t枚枚h玫ivele, andes suuniseid puuetega inimeste toetuste s盲ilitamise kohta;

11.听v盲ljendab muret selle p盲rast, et romadel on endiselt suuri raskusi t枚枚 saamisel, kuna p眉sivad eelarvamused piiravad nende v盲ljavaateid; m盲rgib, et romade v玫rd玫iguslikkust, kaasamist ja osalemist k盲sitlevas ELi strateegilises raamistikus r玫hutatakse edusammude puudumist t枚枚h玫ivele juurdep盲盲sul ning mittet枚枚tavate ja mitte玫ppivate roma noorte kasvavat osakaalu; r玫hutab raamistiku eesm盲rki v盲hendada romade ja muu elanikkonna vahelist t枚枚h玫ivel玫het poole v玫rra ning tagada, et 2030.听aastaks on v盲hemalt 60听% romadest palgat枚枚l; n玫uab, et liikmesriigid v玫taksid vastu integreeritud ja v玫rd玫iguslikkusele suunatud l盲henemisviisi ning tagaksid, et avalik poliitika ja teenused j玫uaksid tulemuslikult k玫igi romadeni, sealhulgas 盲盲repoolsetes maapiirkondades elavate romadeni;

12.听r玫hutab vajadust p枚枚rata t盲helepanu konkurentsiv玫ime sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele aspektidele, r玫hutades vajadust investeerida 眉ldisesse haridusse ja koolitusse, et tagada 眉ldine juurdep盲盲s kvaliteetsele riiklikule haridusele ja kutse玫ppeprogrammidele, ning kaasavat majanduskasvu edendavatesse kestlikesse tavadesse; r玫hutab, et sotsiaalpartneritel peaks olema keskne roll oskuste vajaduste kindlakstegemisel ja nendega tegelemisel kogu ELis;

13.听palub komisjonil ja liikmesriikidel lisada Euroopa poolaasta paketti konkreetsed soovitused eluasemete taskukohasuse kohta ning edendada eluasemeinvesteeringuid; n玫uab, et liikmesriigid tagaksid, et eluasemeinvesteeringud toetaksid pikaajalisi kvaliteetseid eluasemelahendusi, mis on v盲ikese ja keskmise sissetulekuga leibkondadele tegelikult taskukohased, juhtides t盲helepanu asjaolule, et investeeringud sotsiaaleluruumidesse ja taskukohastesse eluasemetesse on h盲davajalikud, et tagada ja parandada k玫igi inimeste elukvaliteeti; r玫hutab vajadust kasutada paremini ELi rahalisi vahendeid, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga rahastamisvahendite kaudu, et toetada investeeringuid hoonete energiat玫hususe suurendamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike 眉les v玫tma otsustavaid meetmeid, et luua ELi eluasemesektori 玫igusraamistik ning anda hinnang liidu poliitikale, fondidele ja kitsaskohtadele, et h玫lbustada k盲ttesaadavate, taskukohaste ja energiat玫husate eluasemete, sealhulgas sotsiaaleluruumide ehitamist, 眉mberehitamist ja renoveerimist, mis vastavad noorte, piiratud liikumisv玫imega inimeste, v盲ikese ja keskmise sissetulekuga r眉hmade, ohustatud perekondade ja haavatavas olukorras inimeste vajadustele, ning kaitsta 眉htlasi koduomanikke ja eluaset otsivaid inimesi pakkumise edasise v盲henemise eest;

14.听v盲ljendab heameelt v盲lja kuulutatud Euroopa taskukohaste eluasemete kava 眉le, et toetada liikmesriike eluasemekriisi ning 眉眉rihindade t玫usuga tegelemisel; kutsub komisjoni 眉les hindama ja avaldama, millised riigiabi eeskirjade v玫imalikud t玫kked m玫jutavad eluaseme k盲ttesaadavust; tuletab meelde, et kliimameetmete sotsiaalfondist antakse liikmesriikidele alates 2026.听aastast rahalist abi, et toetada v盲hekaitstud leibkondi meetmete ja investeeringutega, mille eesm盲rk on suurendada hoonete energiat玫husust, v盲hendada hoonete k眉tmise ja jahutamisega kaasnevat CO2 heidet ning integreerida hoonetesse taastuvenergia tootmine ja salvestamine;

15.听on seisukohal, et kodutus on ELis t玫sine sotsiaalne probleem; n玫uab ELis kodutuse 眉htset m盲盲ratlemist, mis v玫imaldaks s眉stemaatiliselt v玫rrelda ja hinnata kodutuse ulatust ELi eri liikmesriikides; kutsub komisjoni 眉les t枚枚tama v盲lja strateegia ja tegema t枚枚d selle nimel, et kaotada ELis 2030.听aastaks kodutus, edendades juurdep盲盲su taskukohasele ja inimv盲盲rsele eluasemele ning kvaliteetsetele sotsiaalteenustele; n玫uab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid selle eesm盲rgi saavutamiseks paremini olemasolevaid ELi vahendeid, sealhulgas ESF+-i[14];

16.听kutsub liikmesriike 眉les t枚枚tama v盲lja riiklikud kodutuse kaotamise strateegiad, millega keskendutakse eluasemep玫histele lahendustele; v盲ljendab heameelt kavatsuse 眉le esitada n玫ukogu soovitus kodutuse kohta[15]; n玫uab tungivalt, et komisjon suurendaks veelgi kodutuse vastu v玫itlemise Euroopa platvormi ambitsioone, eelk玫ige eraldades sellele sihtotstarbelise eelarve;

17.听on seisukohal, et听kiiresti听on vaja听ELi meetmeid, et tegeleda vaesuse ja sotsiaalse t玫rjutuse p眉sivalt k玫rge tasemega ELis, eelk玫ige laste, noorte ja eakamate, puuetega inimeste, v盲ljaspool ELi s眉ndinud inimeste, LGBTI-inimeste ja roma kogukondade seas; juhib t盲helepanu asjaolule, et prioriteediks tuleks seada juurdep盲盲s kvaliteetsetele sotsiaalteenustele koos siduvate eesm盲rkidega kodutuse v盲hendamiseks ja v盲hekaitstud leibkondade energiajulgeoleku tagamiseks; kutsub komisjoni 眉les v玫tma vastu esimese ELi听vaesusevastase strateegia;

18.听tuletab meelde liidu eesm盲rki minna asutusep玫hiselt hoolduselt 眉le kogukonna- v玫i perep玫hisele hooldusele; kutsub komisjoni 眉les esitama deinstitutsionaliseerimise tegevuskava; r玫hutab, et see tegevuskava peaks h玫lmama k玫iki听endiselt听hoolekandeasutustes elavaid r眉hmi, sealhulgas lapsi, puuetega inimesi, vaimse tervise probleemidega inimesi, kodutuid inimesi ja eakaid; kutsub liikmesriike 眉les kasutama t盲ielikult 盲ra ESF+ vahendeid ning muid asjakohaseid Euroopa ja riiklikke fonde, et viia l玫pule deinstitutsionaliseerimine, et tagada igale ELi kodanikule v玫imalus elada pere- v玫i kogukonnakeskkonnas;

19.听palub, et komisjon t枚枚taks oma hiljutiste soovituste[16] kohaselt v盲lja Euroopa vaimse tervise tegevuskava, ja t盲iendaks seda t枚枚kohal esinevaid ps眉hhosotsiaalseid riske k盲sitleva direktiiviga; kutsub liikmesriike 眉les parandama k玫igi, eriti laste, noorte ja eakate juurdep盲盲su vaimse tervise teenustele ja emotsionaalse toe programmidele; n玫uab, et sotsiaalvaldkonna tulemustabeli n盲itajaid kasutataks paremal viisil, et tegeleda ebakindlate elutingimuste ja ebakindluse m玫juga vaimsele tervisele;

20.听kutsub komisjoni 眉les tegelema 眉ksindusega, edendades terviklikku ELi strateegiat 眉ksilduse ja professionaalsele hooldusele juurdep盲盲su kohta; n玫uab 眉htlasi, et nimetatud ELi strateegia raames k盲sitletaks 眉ksilduse sotsiaal-majanduslikku m玫ju tootlikkusele ja heaolule, tegeledes selliste probleemidega, nagu maapiirkondade isoleeritus; n玫uab tungivalt, et liikmesriigid j盲tkaksid taskukohasele ja kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele juurdep盲盲su k盲sitleva n玫ukogu soovituse rakendamist, et tagada juurdep盲盲s kvaliteetsele hooldusele, tagades samal ajal hooldussektori t枚枚tajatele ja mitteametlikele hooldajatele inimv盲盲rsed t枚枚tingimused;

21.听tunnistab, et 44听miljonit eurooplast on sageli mitteametlikud pikaajalised hooldajad, kellest enamik on naised[17];

22.听tunnistab hooldajate ainulaadset rolli 眉hiskonnas ja t玫deb, et hooldust枚枚tajate m盲盲ratlus ei ole ELis 眉htlustatud, kuigi kogu ELis t枚枚tab pikaajalise hoolduse valdkonnas 6,4听miljonit inimest;

23.听on mures selle p盲rast, et 2023.听aastal oli ELis vaesuse v玫i sotsiaalse t玫rjutuse ohus endiselt听94,6听miljonit inimest; r玫hutab, et kui vaesuse vastu v玫itlemise l盲henemisviisi paradigma ei muutu, ei saavuta听Euroopa Liit ja selle liikmesriigid oma vaesuse v盲hendamise eesm盲rke; on veendunud, et esimese ELi vaesusevastase strateegia v盲ljakuulutamine on samm 玫iges suunas, et suundumust muuta, kuid strateegia peab pakkuma terviklikku l盲henemisviisi vaesuse ja sotsiaalse t玫rjutuse mitmem玫玫tmeliste aspektidega tegelemiseks konkreetsete meetmete, j玫ulise rakendamise ja j盲relevalve abil; n玫uab, et see strateegia h玫lmaks k玫iki vaesuse ja sotsiaalse t玫rjutuse all kannatavaid inimesi, eelk玫ige k玫ige ebasoodsamas olukorras olevaid inimesi, aga ka erimeetmeid eri elanikkonnar眉hmade jaoks, nagu palgavaesust kogevad inimesed, kodutud, puuetega inimesed, 眉ksikvanemaga pered ja eelk玫ige lapsed, et vaesuse edasikandumine kestlikult l玫petada; r玫hutab, et miinimumpalga direktiivi 眉lev玫tmine on t枚枚tajate vaesusriski ennetamisel ja selle vastu v玫itlemisel v盲ga t盲htis, tugevdades samal ajal t枚枚tamise stiimuleid, ning v盲ljendab heameelt asjaolu 眉le, et mitu liikmesriiki on oma miinimumpalga raamistikke muutnud v玫i kavatsevad neid muuta; v盲ljendab muret ebat眉眉piliste t枚枚h玫ivevormide sagenemise p盲rast, mille t玫ttu seisavad t枚枚tajad听t玫en盲olisemalt tihedamini silmitsi palgavaesusega ja neil puudub piisav 玫iguskaitse; r玫hutab, et piisavat miinimumsissetulekut ja aktiivset kaasamist k盲sitlev ELi raamdirektiiv, mis on koosk玫las subsidiaarsuse p玫him玫ttega, aitaks kaasa vaesuse v盲hendamise ja t枚枚turult eemalej盲盲nud inimeste integreerimise edendamisele;

24.听kordab oma 眉leskutset komisjonile j盲lgida Euroopa poolaasta ja riigip玫histe soovituste raames hoolikalt lastegarantii rakendamist k玫igis liikmesriikides; kordab oma 眉leskutset suurendada Euroopa lastegarantii rahastamist sihtotstarbelise eelarvega v盲hemalt 20听miljardi euro ulatuses ja et k玫ik liikmesriigid eraldaksid v盲hemalt 5听% neile eraldatud ESF+ vahenditest laste vaesuse vastu v玫itlemiseks ja laste heaolu edendamiseks; on seisukohal, et riigip玫hised soovitused peaksid kajastama seda, kas liikmesriigi eelarve vastab ESF+ m盲盲ruses[18] s盲testatud laste vaesuse vastu v玫itlemise miinimumeraldise n玫udele; kutsub komisjoni 眉les esitama j盲rgmises mitmeaastases finantsraamistikus lastegarantii jaoks k玫ikeh玫lmava eelarve, et v玫tta meetmeid laste vaesuse ja sotsiaalse t玫rjutuse kasvava probleemi lahendamiseks;

25.听v盲ljendab muret riiklike poliitikameetmete p盲rast, mis tekitavad l眉nki tervisekindlustuses, suurendades ebav玫rdsust nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel, tuues n盲iteks riiklike tervishoius眉steemide erastamise, omamaksed ja kindlustuse puudumise; r玫hutab, et need s眉vendavad vaesust, kahjustavad tervist ja heaolu ning suurendavad sotsiaalset ebav玫rdsust ELi riikides ja nende vahel; hoiatab, et see 玫玫nestab ka sotsiaal玫iguste samba 16.听p玫him玫tte ja kestliku arengu eesm盲rgi听3.8 rakendamist, mis k盲sitleb 眉ldist tervisekindlustust, samuti samba 眉ldist eesm盲rki edendada ELis 眉lespoole suunatud sotsiaalset l盲henemist, j盲tmata kedagi k玫rvale; on veendunud, et sotsiaalvaldkonna tulemustabelis kasutatud n盲itajad ei anna terviklikku 眉levaadet tervishoiuteenuste taskukohasusest;

26.听r玫hutab, et t枚枚andjad peavad edendama ettev玫ttesiseseid p玫lvkondadevahelisi sidemeid ning p玫lvkondadevahelist 玫ppimist noorte ja eakate t枚枚tajate vahel ning vastupidi; r玫hutab, et vananev t枚枚j玫ud v玫ib aidata ettev玫ttel t枚枚tada v盲lja uusi tooteid ja teenuseid, et loovamal ja tootlikumal viisil kohaneda vananeva 眉hiskonna vajadustega; n玫uab lisaks stiimulite loomist vabatahtliku tegevuse ja mentorluse soodustamiseks, et soodustada teadmiste edasiandmist p玫lvkondade vahel;

27.听hoiatab, et Euroopa Keskpanga aruannete kohaselt on reaalpalgad endiselt pandeemiaeelsest tasemest madalamad, samal ajal kui tootlikkus oli ligikaudu sama; n玫ustub, et see loob m玫ningase v玫imaluse reaalpalkade inflatsiooniga mitteseotud taastumiseks, ning hoiatab, et kui reaalpalgad ei taastu, suurendaks see pikaajalise majandusliku n玫rkuse ohtu, millel v玫ib olla armistav m玫ju, ning p盲rsiks veelgi euroala tootlikkust v玫rreldes teiste maailma piirkondadega; on veendunud, et miinimumpalka k盲sitlevate n玫uete t盲itmine ja kollektiivl盲bir盲盲kimistega h玫lmatuse suurendamine v玫ib avaldada positiivset m玫ju palkade ebav玫rdsusele, eelk玫ige aidates palgajaotuse alumises osas olevaid haavatavamaid t枚枚tajaid, kes j盲etakse 眉ha enam k玫rvale;

28.听n玫uab, et liikmesriigid tagaksid inimv盲盲rsed t枚枚tingimused, mis h玫lmavad muu hulgas inimv盲盲rset palka, juurdep盲盲su sotsiaalkaitsele, elukestva 玫ppe v玫imalusi, t枚枚tervishoidu ja -ohutust, head t枚枚- ja eraelu tasakaalu ning 玫igust olla mittek盲ttesaadav, m玫istlikku t枚枚aega, t枚枚tajate esindatust, demokraatiat t枚枚kohal ja kollektiivlepinguid; n玫uab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid demokraatiat t枚枚kohal, sotsiaaldialoogi ja kollektiivl盲bir盲盲kimisi, kaitseksid t枚枚tajate 玫igusi, eelk玫ige rohe- ja digip枚枚rde kontekstis, tagaksid meestele ja naistele v玫rdse t枚枚 eest v玫rdse tasu, suurendaksid tasustamise l盲bipaistvust ja tegeleksid soolise ebav玫rdsusega, et kaotada sooline palgal玫he ELis;

29.听tuletab meelde, kui oluline on parandada f眉眉silisest isikust ettev玫tjate juurdep盲盲su sotsiaalkaitsele, ning kutsub komisjoni 眉les j盲lgima riigip玫histe soovituste raames liikmesriikide riiklikke rakenduskavasid, millega k盲sitletakse n玫ukogu 8.听novembri 2019.听aasta soovitust t枚枚tajate ja f眉眉silisest isikust ettev玫tjate sotsiaalkaitsele juurdep盲盲su kohta[19]; tuletab sellega seoses meelde听13 algatust, mis on esitatud komisjoni 21.听veebruari 2024.听aasta vastuses Euroopa Parlamendi 21.听novembri 2023.听aasta resolutsioonile kunstnike ning kultuuri- ja loomesektori t枚枚tajate sotsiaalse ja professionaalse olukorra ELi raamistiku kohta[20], kuna听kultuuri- ja loomesektoris on听f眉眉silisest isikust ettev玫tjate osakaal听rohkem kui kaks korda suurem kui elanikkonna hulgas 眉ldiselt, ning kutsub komisjoni 眉les alustama听liikmesriikidega听koost枚枚s听nende algatuste rakendamist;

30.听r玫hutab, et sotsiaaldialoog ja sotsiaalpartnerid tuleks s眉stemaatiliselt integreerida t枚枚h玫ive- ja sotsiaalpoliitika kujundamisse ja rakendamisse, tagades sotsiaalpartnerite kaasamise k玫igil tasanditel;

31.听n玫uab t枚枚- ja eraelu tasakaalu edendavate poliitikameetmete rakendamist ning 玫igust olla mittek盲ttesaadav, et parandada k玫igi perekondade ja t枚枚tajate elukvaliteeti ning tagada t枚枚- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi[21] ning Euroopa hooldusstrateegia rakendamine; palub komisjonil esitada seadusandlik ettepanek kaugt枚枚 ja 玫iguse kohta olla mittek盲ttesaadav; palub komisjonil esitada ettepanek igat t眉眉pi suurperede听Euroopa听kaardi ja 眉ksikvanemaid h玫lmava Euroopa tegevuskava loomiseks, rakendades neile haridus- ja sotsiaalvaldkonna h眉vesid; n玫uab 眉htlasi algatusi, et v玫idelda t枚枚tajate t玫rjutuse vastu, mis on tingitud pikematest haiguspuhkustest, kohandada t枚枚kohta ja edendada paindlikke t枚枚tingimusi ning t枚枚tada v盲lja strateegiad, et toetada t枚枚tajate tagasip枚枚rdumist p盲rast pikemat t枚枚lt puudumist;

32.听palub seada ELi 眉htekuuluvuspoliitikas esikohale demograafilised probleemid听ning n玫uab, et ELi ja riiklikul tasandil v玫etaks konkreetseid meetmeid; kutsub komisjoni 眉les t枚枚tama tingimata edasi komisjoni teatise 鈥濼alentide rakendamine Euroopa piirkondades鈥� ja talendiotsingumehhanismiga, et edendada sotsiaalset 眉htekuuluvust ning suurendada maa- ja 盲盲repoolseimate piirkondade ning suure rahvastikukaoga piirkondade rahastamist, toetades kvaliteetsete t枚枚kohtade loomist, avalikke teenuseid, kohaliku arengu projekte ja p玫hitaristut, et kaitsta elanikkonna, eelk玫ige noorte 玫igust elada soovitud kohas; r玫hutab, kui oluline on kehtestada erimeetmed, et tegeleda piirkondliku ebav玫rdsusega hariduses ja koolituses, tagades k玫igile v玫rdse juurdep盲盲su kvaliteetsele ja taskukohasele haridusele;

33.听v盲ljendab muret asjaolu p盲rast, et olukorra paranemisest hoolimata on mitmed elanikkonnar眉hmad, sealhulgas naised, eakad, madala ja keskmise kvalifikatsiooniga inimesed, puuetega inimesed ning sisser盲ndaja v玫i etnilise v盲hemuse taustaga inimesed endiselt ELi t枚枚turul m盲rkimisv盲盲rselt alaesindatud; hoiatab, et hariduslik ebav玫rdsus on suurenenud, s眉vendades veelgi ebasoodsas olukorras ja r盲ndetaustaga 玫pilaste haavatavust; juhib t盲helepanu sellele, et 眉hise t枚枚h玫ivearuande kohaselt peaksid sisser盲ndaja v玫i etnilise v盲hemuse taustaga inimesed saama m盲rkimisv盲盲rset kasu sihip盲rastest meetmetest, et tegeleda oskuste mittevastavusega t枚枚turu vajadustele, parandada keeleoskust, v玫idelda diskrimineerimise vastu ning saada nende vajadustele kohandatud ja integreeritud tugiteenuseid; r玫hutab, kui oluline on tugevdada pingutusi integratsiooni ja kaasamise tegevuskava 2021鈥�2027 rakendamisel, millega luuakse 眉hine poliitikaraamistik, et toetada liikmesriike v盲lismaalaste integratsiooni k盲sitleva riikliku poliitika v盲ljat枚枚tamisel;

34.听kutsub komisjoni ja n玫ukogu 眉les seadma prioriteediks halduskoormuse v盲hendamise lihtsustamise eesm盲rgil, j盲rgides samal ajal t枚枚- ja sotsiaalseid standardeid; on veendunud, et VKEde ning praeguste ja tulevaste ettev玫tjate tugevam toetamine parandab ELi konkurentsiv玫imet ja pikaajalist kestlikkust, edendab innovatsiooni ja loob kvaliteetseid t枚枚kohti; m盲rgib, et VKEd ja f眉眉silisest isikust ettev玫tjad k玫igis sektorites on t盲htsad ELi majanduskasvu ja seega sotsiaalpoliitika rahastamise seisukohast; n玫uab tungivalt konkreetsete soovituste rakendamist, et parandada 眉htset turgu; v玫tab teadmiseks komisjoni 29.听jaanuari 2025.听aasta teatise konkurentsiv玫ime kompassi kohta[22];

35.听kutsub komisjoni 眉les kontrollima iga uue seadusandliku ettepaneku puhul konkurentsiv玫imet, v玫ttes arvesse ELi 玫igusaktide 眉ldist m玫ju ettev玫tjatele ning muudele ELi poliitikavaldkondadele ja programmidele;

36.听on seisukohal, et sotsiaalmajandus on ELi sotsiaalse turumajanduse oluline osa ning Euroopa sotsiaal玫iguste samba ja selle eesm盲rkide rakendamise liikumapanev j玫ud, pakkudes sageli t枚枚d haavatavatele ja t玫rjutud r眉hmadele; kutsub komisjoni ja liikmesriike 眉les suurendama toetust k玫igile sotsiaalsetele ettev玫tetele, kuid eelk玫ige mittetulunduslikele ettev玫tetele, et edendada kvaliteetset, inimv盲盲rset, kaasavat t枚枚d ja ringmajandust ning julgustada liikmesriike h玫lbustama juurdep盲盲su rahastamisele ja suurendama sotsiaalmajanduses osalejate n盲htavust, nagu on r玫hutatud 2021.听aasta sotsiaalmajanduse tegevuskavas ja Li猫ge鈥檌 sotsiaalmajanduse tegevuskavas; n玫uab, et komisjon uuriks uuenduslikke rahastamismehhanisme, et toetada sotsiaalmajanduse arengut Euroopas[23] ning edendada d眉naamilist ja kaasavat ettev玫tluskeskkonda;

37.听on veendunud, et praegusel 眉leminekuaastal, kus rakendatakse majanduse juhtimise muudetud reegleid, peaksid liikmesriigid viima eelarvepoliitilise vastutuse koosk玫lla kestliku ja kaasava majanduskasvu ning t枚枚h玫ivega, ning m盲rgib, et sotsiaalpartnerite kaasamist, sealhulgas keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade v盲ljat枚枚tamisse, tuleks suurendada, et aidata kaasa uue majanduse juhtimise raamistiku eesm盲rkide saavutamisele;

38.听v盲ljendab heameelt asjaolu 眉le, et uue majanduse juhtimise raamistiku kohased riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad peavad sisaldama reforme ja investeeringuid, mis vastavad Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamistele probleemidele, ning tagama v玫la j盲tkusuutlikkuse, investeerides samal ajal strateegiliselt Euroopa sotsiaal玫iguste samba p玫him玫tetesse, et edendada 眉lespoole suunatud sotsiaalset l盲henemist;

39.听v盲ljendab muret selle p盲rast, et riigip玫histe soovituste j盲rgimine on siiani v盲hene; kordab seet玫ttu oma n玫udmist, et liikmesriigid rakendaksid t玫husalt riigip玫hiseid soovitusi, et edendada tervishoiuteenuseid ja kestlikke pensionis眉steeme koosk玫las Euroopa sotsiaal玫iguste samba 15.听ja 16.听p玫him玫ttega, ning pikaajalist heaolu k玫igi kodanike jaoks, v玫ttes arvesse nende t枚枚tajate haavatavust, kelle karj盲盲r on killustatud, vahelduv ja m玫jutatud t枚枚alasest 眉leminekust; n玫uab, et komisjon tugevdaks liikmesriikidega peetavaid dialooge olemasolevate soovituste ja t枚枚h玫ivesuuniste rakendamise ning tuvastatud probleemide lahendamiseks v玫etavate praeguste v玫i tulevaste poliitikameetmete 眉le;

40.听v盲ljendab heameelt selle 眉le, et Euroopa poolaasta raames on loodud raamistik sotsiaalset l盲henemist ohustavate riskide kindlakstegemiseks, mis oli Euroopa Parlamendi tungiv n玫udmine; tuletab meelde, et selles raamistikus hindab komisjon 眉lespoole suunatud sotsiaalse l盲henemise riske liikmesriikides ning j盲lgib sotsiaaln盲itajate tulemustabelist ja sotsiaalse l盲henemise raamistikust l盲htuvalt Euroopa sotsiaal玫iguste samba p玫him玫tete elluviimisel tehtud edusamme; v盲ljendab heameelt selle 眉le, et 2025.听aasta 眉hises t枚枚h玫ivearuandes esitatakse sotsiaalse l盲henemise raamistiku p玫him玫tetele tuginev riigip玫hine anal眉眉s; kutsub komisjoni 眉les arendama selle uue raamistiku raames edasi uuenduslikke kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid anal眉眉sivahendeid, et neid Euroopa poolaasta tulevastes ts眉klites optimaalselt 盲ra kasutada;

41.听v盲ljendab heameelt asjaolu 眉le, et esimene sotsiaalse l盲henemise raamistiku p玫him玫tetele tuginev anal眉眉s osutab 2023.听aastal 眉lespoole suunatud l盲henemisele t枚枚turul[24]; m盲rgib murega, et alaesindatud r眉hmade t枚枚h玫iven盲itajad peavad endiselt paranema ja et Euroopa tasandil p眉sivad ohud oskuste arendamisega seotud 眉lespoole suunatud l盲henemisele alates varasest haridusest kuni elukestva 玫ppeni ning vaesusriski ja sotsiaalse t玫rjutuse m盲盲ra sotsiaalsete tulemuste osas; kutsub komisjoni 眉les anal眉眉si teises etapis neid ohte 眉lespoole suunatud sotsiaalsele l盲henemisele t盲iendavalt anal眉眉sima ja arutama asjaomaste liikmesriikidega nende ohtude kaotamiseks v玫etud v玫i kavandatud meetmeid;

42.听tunnistab elukalliduse kriisi, mis on suurendanud leibkondade koormust, ja eluasemekulude t玫usu, mis koos suurte energiakuludega on suurendanud energiaostuv玫imetust kogu ELis; kutsub seet玫ttu komisjoni ja liikmesriike 眉les tegelema igak眉lgselt kriisi algp玫hjustega, seades esikohale poliitikameetmed, mis edendavad majanduslikku vastupanuv玫imet, sotsiaalset 眉htekuuluvust ja kestlikku arengut;

43.听hoiatab sotsiaalsete riskide eest, mis on tingitud听kriisist听autot枚枚stuses, mis seisab silmitsi nii v盲listest kui ka sisemistest teguritest p玫hjustatud enneolematu survega; kutsub komisjoni 眉les p枚枚rama sellele sektorile t盲helepanu ning t玫hustama sotsiaalset dialoogi ja t枚枚tajate osalemist 眉leminekuprotsessides; r玫hutab tungivat vajadust ELi koordineeritud reageerimise j盲rele ameti眉hingute ja t枚枚andjate erakorralise rakker眉hma kaudu, et reageerida praegusele kriisile;

44.听kutsub komisjoni 眉les j盲lgima andmeid restruktureerimise ja selle m玫ju kohta t枚枚h玫ivele, n盲iteks kasutades Euroopa restruktureerimise seirekeskust, et h玫lbustada restruktureerimise ja t枚枚turu 眉leminekute toetamise meetmeid, ning kaaluma selliste riiklike meetmete esilet玫stmist, millega toetatakse sotsiaalselt vastutustundlikku restruktureerimise viisi Euroopa poolaasta raames;

45.听kutsub komisjoni 眉les j盲lgima miinimumpalga arengut liikmesriikides p盲rast miinimumpalga direktiivi 眉lev玫tmist, et teha kindlaks, kas riikides saavutatakse miinimumpalga piisavuse eesm盲rk;

46.听v盲ljendab muret komisjoni l盲bivaadatava makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabeli l盲bivaatamise p盲rast, eelk玫ige t枚枚h玫ive- ja sotsiaaln盲itajate v盲henemise p盲rast, mis on liikmesriikide sotsiaalse ja t枚枚turu olukorra hindamisel v盲ga t盲htsad; peab kahetsusv盲盲rseks asjaolu, et noorte t枚枚tust ei peeta enam p玫hin盲itajaks, kuigi see on oluline konkreetsete t枚枚turuprobleemide kindlakstegemisel ja k盲sitlemisel ning asjakohase avaliku sektori poliitika vastuv玫tmisel; r玫hutab, et sotsiaalsete standardite n盲itajaid tuleks otsustusprotsessis rohkem arvesse v玫tta; peab kahetsusv盲盲rseks asjaolu, et komisjon ei konsulteerinud korrektselt Euroopa Parlamendiga, ning tuletab komisjonile meelde tema kohustust teha enne liikmesriikide makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabeli ning makromajanduslike ja makrorahanduslike n盲itajate koostamist tihedat koost枚枚d Euroopa Parlamendi, n玫ukogu ja sotsiaalpartneritega; r玫hutab, et Euroopa sotsiaal玫iguste samba p玫him玫tete rakendamine peab olema makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabeli osa;

47.听on seisukohal, et territoriaalne ja sotsiaalne 眉htekuuluvus on konkurentsiv玫ime tegevuskava olulised osad ning sellised vahendid nagu eriolukorras t枚枚tuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) on positiivne n盲ide edaspidiste ELi algatuste inspireerimisel;

48.听on seisukohal, et komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama, et Euroopa poolaasta eelarvepoliitika toetaks Euroopa sotsiaal玫iguste sambaga koosk玫las olevaid investeeringuid, eelk玫ige sellistes valdkondades nagu inimv盲盲rne ja taskukohane eluase, kvaliteetne tervishoid, haridus ja sotsiaalkaitses眉steemid, kuna need on sotsiaalse 眉htekuuluvuse ja pikaajalise majandusliku kestlikkuse jaoks ning sotsiaalsete n盲itajate abil tuvastatud probleemide lahendamiseks v盲ga t盲htsad;

49.听juhib t盲helepanu vajadusele tegeleda eelk玫ige probleemidega, mis on sotsiaalvaldkonna tulemustabelis m盲盲ratletud kui 鈥瀔riitilise t盲htsusega鈥� ja 鈥瀓盲lgimist vajavad鈥�, sealhulgas vaesuse v玫i sotsiaalse t玫rjutuse ohus lapsed, sooline t枚枚h玫ivel玫he, liiga suured eluasemekulud, lastehoid, pikaajaline hooldus, puudega inimeste t枚枚h玫ivel玫he, sotsiaalsiirete m玫ju vaesuse v盲hendamisele ja elementaarsed digioskused[25];

50.听r玫hutab elukalliduse kriisi negatiivset m玫ju puudega inimestele;

51.听n玫uab tungivalt, et liikmesriigid kaaluksid j玫ulist poliitikat, millega tagatakse 玫iglane palk ja parandatakse t枚枚tingimusi, eelk玫ige madala sissetulekuga ja ebakindlas olukorras olevate t枚枚tajate jaoks;

52.听kutsub liikmesriike 眉les tugevdama sotsiaalseid turvav玫rke, et pakkuda piisavat toetust neile, kelle sissetulek t枚枚h玫ivest ei ole p玫hiliste elamiskulude katmiseks piisav;

53.听r玫hutab vajadust 玫igeaegsete ja 眉htlustatud andmete j盲rele sotsiaalpoliitika kohta, et parandada t玫enditel p玫hinevat poliitikakujundamist ja sihip盲raseid sotsiaalseid investeeringuid; palub parandada sotsiaalvaldkonna tulemustabelit, et katta Euroopa sotsiaal玫iguste samba 20听p玫him玫tet, ning v玫tta kasutusele ebav玫rdsuse suundumusi ja p玫hjuseid kajastavad asjaomased n盲itajad, nagu kvaliteetne t枚枚h玫ive, j玫ukuse jaotumine, avalike teenuste k盲ttesaadavus, piisavad pensionid, kodutus, vaimne tervis ja t枚枚tus; tuletab meelde, et vaesuse v玫i sotsiaalse t玫rjutuse riski n盲itaja ei kajasta t盲ielikult ebav玫rdsuse p玫hjuseid; kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike 眉les t枚枚tama v盲lja sotsiaalteenuseid k盲sitleva Euroopa andmekogumisraamistiku, et j盲lgida sotsiaalteenustesse investeerimist ja nende katvust;

54.听teeb presidendile 眉lesandeks edastada k盲esolev resolutsioon n玫ukogule ja komisjonile.