合法博彩网站

叠9鈥�0069/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon soolise palgal玫he kohta

()

Euroopa Parlament,

鈥�听v玫ttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit听2, artikli听3 l玫iget听3 ja artiklit听5,

鈥�听v玫ttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid听8, 151, 153 ja听157 ning sellele lisatud protokolli nr 2,

鈥�听v玫ttes arvesse Euroopa sotsiaal玫iguste sammast,

鈥�听v玫ttes arvesse 脺RO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesm盲rke, eelk玫ige eesm盲rke nr 1, 5, 8 ja 10 ning nende vastavaid eesm盲rke ja n盲itajaid;

鈥�听v玫ttes arvesse komisjoni 2019.听aasta aruannet naiste ja meeste v玫rd玫iguslikkuse kohta ELis,

鈥�听v玫ttes arvesse n玫ukogu 13.听juuni 2019.听aasta j盲reldusi 鈥濻oolise palgal玫he kaotamine: peamised p玫him玫tted ja meetmed鈥�,

鈥�听v玫ttes arvesse n玫ukogu 22.听novembri 2019.听aasta j盲reldusi 鈥濻ooliselt v玫rd玫iguslikud majandused ELis: edasine tegevus鈥�,

鈥�听v玫ttes arvesse 13.听aprillil 2016 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu N玫ukogu ja Euroopa Komisjoni vahel s玫lmitud institutsioonidevahelist parema 玫igusloome kokkulepet[1],

鈥�听v玫ttes arvesse kodukorra artikli 132 l玫iget 2,

A.听arvestades, et v玫itlus soolise palgal玫he vastu on j盲tkuvalt k玫igi liikmesriikide prioriteet;

B.听arvestades, et liikmesriikidel on esmane vastutus tagada sotsiaalne areng ja majanduskasv, nt riiklike struktuurireformide ja usaldusv盲盲rse eelarvepoliitika kaudu; arvestades, et ELi algatused ei saa ega tohikski p眉眉da sellealast riiklikku vastutust asendada;

C.听arvestades, et soolise v玫rd玫iguslikkuse poliitika on aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu liikumapanev j玫ud ning heaolu, konkurentsiv玫ime ja t枚枚h玫ive edendamise ning kaasavuse ja sotsiaalse 眉htekuuluvuse eeltingimus;

D.听arvestades, et kogu ELis on naiste sissetulek ebaproportsionaalselt madalam kui meestel; arvestades, et Eurostati andmetel on naiste keskmine brutotunnitasu v盲iksem kui meestel ning sooline palgal玫he on ELis ikka veel ligikaudu 16听% ning see on v盲ga visa kahanema ja m玫nes liikmesriigis hoopiski laieneb; arvestades lisaks, et soolise kogusissetulekute erinevuse n盲itaja kohaselt on l玫he EL-28s umbes 40听%;

E.听arvestades, et soolist palgal玫het m盲盲ratletakse kui meeste ja naiste keskmise brutotunnitasu vahet, mida v盲ljendatakse protsendina meeste keskmisest brutotunnitasust; arvestades, et 15鈥�24-aastaste t枚枚tajate hulgas oli kuupalga brutosumma sooline palgal玫he 眉le viie korra v盲iksem (7听%) kui 65-aastaste v玫i vanemate t枚枚tajate hulgas (38听%); arvestades, et vaesus on peamiselt koondunud perekondadesse, kus naised on ainsad palgasaajad, kusjuures 2017.听aastal elas ELis vaesuse ohus 35听% 眉ksikemadest v玫rreldes 28听% 眉ksikisadega[2];

F.听arvestades, et 眉le poole t枚枚ealistest puuetega naistest ei ole majanduslikult aktiivsed; arvestades, et k玫igis liikmesriikides on puudega naiste suur materiaalne puudus suurem kui puudeta naistel;

G.听arvestades, et sooline palgal玫he tuleneb mitmesugusest soolisest tasakaalustamatusest t枚枚turul, sealhulgas soolisest segregatsioonist hariduses, koolituses ja t枚枚h玫ives, ametialasest segregatsioonist, soolisest tasakaalustamatusest juhtivatel kohtadel ja otsustustasandil ning naiste sagedasemast osalemisest osalise t枚枚ajaga t枚枚s;

H.听arvestades, et 2018.听aastal t枚枚tas ELis osalise t枚枚ajaga 30,8听% 20鈥�64-aastastest t枚枚tavatest naistest, samas kui meeste puhul oli see n盲itaja 8听%;

I.听arvestades, et osalise t枚枚ajaga t枚枚tamisest laste v玫i piiratud teov玫imega t盲iskasvanute eest hoolitsemise t玫ttu teatasid naised (29听%) sagedamini kui mehed (6听%); arvestades, et laste, eakate, haigete v玫i puudega pereliikmete ja piiratud teov玫imega t盲iskasvanute eest hoolitsemine n玫uab p眉hendumist, seda tasustatakse harva ja 眉hiskond ei hinda seda piisavalt, kuigi sellel on tohutu sotsiaalne t盲htsus, see aitab kaasa sotsiaalsele heaolule ja seda saab m玫玫ta selliste majanduslike n盲itajatega nagu SKP;

J.听arvestades, et kuigi naised moodustavad ELis k玫rgkooli l玫petanutest peaaegu 60听%, on nad teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) ning digivaldkonnaga seotud ametikohtadel j盲tkuvalt ebaproportsionaalselt alaesindatud; arvestades, et selle tagaj盲rjel on tekkinud uusi ametialadel esineva ebav玫rdsuse vorme ning haridusse investeerimisele vaatamata on noored naised noorte meestega v玫rreldes ikka kaks korda suurema t玫en盲osusega majanduslikult mitteaktiivsed;

K.听arvestades, et ELil on vahendeid, mis aitaksid liikmesriikidel vahetada parimaid tavasid, et toetada liikmesriike, kes vajavad abi, eelk玫ige v玫rd玫iguslikkuse ja soolise palgal玫he valdkonnas;

1.听kutsub liikmesriike 眉les tugevdama oma j玫upingutusi soolise palgal玫he v盲hendamiseks ning rakendama selleks riigi tasandil v玫rdse v玫i v玫rdv盲盲rse t枚枚 eest v玫rdse tasu maksmise p玫him玫tet, sealhulgas meetmeid palkade l盲bipaistvuse parandamiseks;

2.听kutsub komisjoni ja liikmesriike 眉les rakendama poliitikat, mis edendab naiste t枚枚h玫ivet ja nende rahalist s玫ltumatust, ning eelk玫ige poliitikat, mis edendab t玫rjutud r眉hmadesse kuuluvate naiste integreerimist t枚枚turule;

3.听kutsub liikmesriike 眉les v玫tma t玫husaid meetmeid v玫rd玫iguslikkuse edendamiseks hariduses ja t枚枚h玫ives, et tegeleda t枚枚turu killustatusega, investeerides formaalsesse, informaalsesse ja mitteformaalsesse haridusse ning naiste elukestvasse 玫ppesse ja kutse玫ppesse, et tagada neile juurdep盲盲s kvaliteetsetele t枚枚kohtadele ja v玫imalustele, et nad saaksid 眉mber 玫ppida ja t盲iendada oskusi t枚枚turu tulevase n玫udluse jaoks; n玫uab eelk玫ige ettev玫tluse, STEM-valdkonna 玫ppeainete, digihariduse ja finantskirjaoskuse suuremat edendamist t眉tarlaste seas juba varasest east, et v玫idelda v盲ljakujunenud hariduslike stereot眉眉pide vastu ja tagada, et rohkem naisi siseneks arenevatesse ja h盲sti tasustatud sektoritesse;

4.听kutsub liikmesriike 眉les v玫tma meetmeid ja rakendama t玫husalt olemasolevaid ELi meetmeid t枚枚- ja pereelu 眉hitamise h玫lbustamiseks, n盲iteks parandades k盲ttesaadavate, kvaliteetsete ja taskukohaste hooldusteenuste pakkumist;

5.听kutsub komisjoni ja liikmesriike 眉les kasutama integreeritud l盲henemisviisi k玫igis j玫upingutustes, mida tehakse soolise palgal玫he kaotamiseks ja soolise v玫rd玫iguslikkuse edendamiseks, sealhulgas edendades vastavalt oma p盲devusele koostoimet t枚枚h玫ivestrateegiate ja muude majandus- ja sotsiaalpoliitika valdkondade vahel, nagu noored, haridus, maksud, peretoetused, sotsiaalkaitse ja tervishoid;

6.听kutsub komisjoni ja liikmesriike 眉les ergutama dialoogi asjaomaste sidusr眉hmadega, sealhulgas sotsiaalpartnerite, ettev玫tjate, riiklike v玫rd玫iguslikkust edendavate asutuste ja selles valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega;

7.听teeb presidendile 眉lesandeks edastada k盲esolev resolutsioon n玫ukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.