RESOLUTSIOONI ETTEPANEKüleeuroopalise energiataristu suuniste muutmise kohta
4.3.2020-()
vastavalt kodukorra artikli 136 lõikele 5
Zdzisław Krasnodębski, Evžen Tošenovský, Jessica Stegrud, Elżbieta Kruk, Izabela-Helena Kloc, Pietro Fiocchi, Carlo Fidanza, Jacek Saryusz-Wolski
fraktsiooni ECR nimel
B9-0125/2020
Euroopa Parlamendi resolutsioon üleeuroopalise energiataristu suuniste muutmise kohta
()
Euroopa Parlament,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.aprilli 2013.aasta määrust (EL) nr347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr713/2009, (EÜ) nr714/2009 ja (EÜ) nr715/2009,[1]
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.detsembri 2013.aasta määrust (EL) nr1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr680/2007 ja (EÜ) nr67/2010,[2]
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal vastu võetud seisukohta eesmärgiga muuta määrust (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu,[3] ning oma nõudmist vaadata Euroopa Liidu praeguste kliima- ja energiaeesmärkide valguses läbi üleeuroopalise energiavõrgu määrus (EL) nr 347/2013,
–võttes arvesse nõukogu 5.oktoobri 2016.aasta otsust (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe EuroopaLiidu nimel sõlmimise kohta[4],
–võttes arvesse oma 4.oktoobri 2017.aasta resolutsiooni Saksamaal Bonnis toimuva 2017. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP23) kohta[5],
–võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Puhas planeet kõigi jaoks: Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ (),
–võttes arvesse oma 25.oktoobri 2018.aasta resolutsiooni Poolas Katowices toimuva 2018. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP24) kohta[6],
–võttes arvesse seadusandlikku paketti „Puhas energia kõikidele eurooplastele“,
–võttes arvesse oma 28.novembri 2019.aasta resolutsiooni Hispaanias Madridis toimuva 2019. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP25) kohta[7],
–võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldusi, milles kinnitatakse eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa Liit,
–võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (),
–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit172,
–võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust üleeuroopalise energiataristu suuniste läbivaatamise kohta (O-000012/2020 – B9-0008/2020),
–võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,
A.arvestades, et määrusega (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta (TEN-E määrus) kehtestatakse eeskirjad TEN-E õigeaegse arendamise ja koostalitluse kohta, et saavutada liidu energiapoliitika eesmärgid;
B.arvestades, et TEN-E määruses määratakse kindlaks TEN-E esmatähtsad koridorid ja valdkonnad, samuti antakse selles suuniseid ühishuviprojektide valimiseks; arvestades, et TEN-E määruses nähakse ette, et ühishuviprojekte võib rahastada Euroopa ühendamise rahastust ning nende toetamiseks on vaja suuremat läbipaistvust ning ühtseid loamenetlusi ja konkreetset regulatiivset lähenemisviisi, mis võimaldaks kasutada kulude riikide vahel jaotamise mehhanismi ja stiimuleid;
C.arvestades, et esimene ühishuviprojektide loend esitati 2013. aastal komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1391/2013 ja see sisaldas 248 ühishuviprojekti, teine loend esitati komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/89 ja see sisaldas 195 ühishuviprojekti ning kolmas loend, mis koosnes 173 ühishuviprojektist, esitati komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2018/540; arvestades, et 31. oktoobril 2019 kiitis komisjon heaks neljanda loendi, mis sisaldab 151 ühishuviprojekti;
D.arvestades, et parlamendi 17. aprilli 2019. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa ühendamise rahastut aastatel 2021–2027 käsitleva määruse ettepaneku kohta) kajastab kaasseadusandjate esialgset kokkulepet, mille kohaselt peaks komisjon hindama TEN-E määruse tulemuslikkust ja kooskõla teiste poliitikavaldkondadega, et võtta muu hulgas arvesse liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärke, ELi pikaajalist kohustust süsinikuheidet vähendada ning energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet; arvestades, et see hinnang tuleks Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitada 31. detsembriks 2020;
E.arvestades, et TEN-E määrus võeti vastu enne Pariisi kokkulepet, mis sisaldab kohustust hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2° C industriaalühiskonna eelse tasemega võrreldes ning jätkata pingutusi temperatuuritõusu hoidmiseks 1,5° C piires industriaalühiskonna eelse tasemega võrreldes;
F.arvestades, et pärast TEN-E määruse vastuvõtmist 2013. aastal on mitu asjaolu, sh tehnilised uuendused ja strateegilised energiaalased suhted, liidu energiapoliitika konteksti tunduvalt muutnud;
G.arvestades, et energial on kasvuhoonegaaside nullheitega majandusele üleminekul tähtis roll, ning arvestades, et seetõttu on vaja jätkata pingutusi energiasüsteemi süsinikuheite vähendamiseks, et võimaldada liidul saavutada oma kliimaeesmärgid, tegeldes samal ajal üleminekuga teistes sektorites ja tulles toime suurenenud elektrinõudlusega;
H.arvestades, et oma kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks ning aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks vajab liit ajakohast ja hästi toimivat energiataristut (sealhulgas gaasitaristut, mida saab edaspidi kasutada ka taastuvate ja vähese CO2 heitega gaaside transpordiks ja hoidmiseks), mis on tulevikukindel ja kulutõhus ning tagab energiavarustuskindluse, sealhulgas tarneteede, allikate ja tarnijate mitmekesistamise;
I.arvestades, et üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitlevas määruses määratakse kindlaks üleeuroopalise energiataristu prioriteedid, mida tuleb liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks järgida, ning nähakse ette ühishuviprojektid, mis on nende prioriteetide saavutamiseks vajalikud;
J.arvestades, et esmatähtsad koridorid, prioriteetsed valdkonnad ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid peaksid olema kooskõlas energiasüsteemi arenguga ning liidu poliitiliste prioriteetidega, eelkõige mis puudutab viise CO2 heidet pikaajaliselt vähendada, Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, varustuskindlust, sotsiaalset õiglust ja jõukust;
K.arvestades, et asjakohase taristu kasutuselevõtt peaks toimuma energiatõhususe poliitikaga kooskõlas, sest see aitab saavutada liidu eesmärgid ja sihid võimalikult kulutõhusalt;
L.arvestades, et TEN-E määruse läbivaatamisele peaks eelnema põhjalik hindamis- ja konsultatsiooniprotsess, läbivaatamine peaks aitama kaasa sektori- ja turuintegratsioonile, varustuskindlusele ja konkurentsile ning olema kooskõlas tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega;
1.võtab teadmiseks Euroopa rohelist kokkulepet käsitlevas teatises avaldatud otsuse, et TEN-E suunised vaadatakse läbi 2020. aastal;
2.palub komisjonil esitada ettepaneku TEN-E suuniste läbivaatamiseks, mis põhineks põhjalikul mõjuhinnangul, milles võetakse eelkõige arvesse liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärke, liidu pikaajalist CO2 heite vähendamise kohustust ja energialiidu viit mõõdet, pöörates samal ajal nõuetekohast tähelepanu võimalike lünkade kindlakstegemisele energianõudluses ja sellega varustamises;
3.rõhutab, et TEN-E suuniste eesmärk on tegeleda puuduvate ühenduste probleemiga Euroopa energiaülekande taristus ning tagada, et kõik piirkonnad saaksid tänu energiaallikate, tarnijate ja tarneteede mitmekesistamisele ELi energiasüsteemide ja -turgude tihedast omavahelisest ühendatusest ning energiavarustuse kindlusest võrdselt kasu;
4.rõhutab maagaasi kasulikku rolli kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ja õhukvaliteedi parandamisel, eelkõige riikides, kus kasutatakse palju kivisütt ja naftat; rõhutab, et maagaas on üleminekukütusena vajalik ja aitab toime tulla energiavarustuse katkestustega, kuna taastuvate energiaallikate osakaal energiaallikate jaotuses suureneb; rõhutab seetõttu, et gaasivõrgu arendamine peaks jääma TEN-E määruse üheks põhisuunaks, kuna see toetab Pariisi kokkuleppe täitmist ning kaugelevaatavat energia- ja kliimapoliitikat;
5.palub komisjonil kaaluda TEN-E suuniste läbivaatamisel energia salvestamise lahendusi, sealhulgas lahendusi, mis hõlmavad vesiniku ja süsinikdioksiidi kogumise tehnoloogiat; kordab, et elektri jõul gaasi tootmise tehnoloogiaid rakendades võib maagaasi taristu tagada taastuvenergia pikaajalise salvestatavuse, mis suurendab energiasüsteemide paindlikkust ja vastupidavust ning varustuskindlust;
6.palub, et komisjon lisaks kestlikkuse näitajad oma piirkondlike vajaduste kindlaksmääramise ja ühishuviprojektide valimise metoodikasse;
7.on seisukohal, et ühishuviprojektidele vastava staatuse andmise kriteeriumid, mis on sätestatud TEN-E suunistes, peavad olema kooskõlas Euroopa ühendamise rahastu määruse, riiklike energia- ja kliimakavade, ELi kliima- ja energiaeesmärkide, tehnoloogianeutraalsuse põhimõtte, energialiidu kõigi viie mõõtme ja taskukohasuse eesmärgiga;
8.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] ELT L115, 25.4.2013, lk39.
- [2] ELT L 348, 20.12.2013, lk 129.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0420.
- [4] ELT L 282, 19.10.2016, lk 1.
- [5] ELTC346, 27.9.2018, lk70.
- [6] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0430.
- [7] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0079.