Ϸվ

äõԲ𲵾ٱ
Eelnev
äԱ
Terviktekst
Menetlus :
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B10-0146/2025

Arutelud :

Hääletused :

PV12/03/2025-6.7
CRE12/03/2025-6.7

Vastuvõetud tekstid :

P10_TA(2025)0034

Vastuvõetud tekstid
PDF192kWORD64k
Kolmapäev, 12. märts 2025-Strasbourg
Valge raamat Euroopa kaitse tuleviku kohta
P10_TA(2025)0034RC-B10-0146/2025

Euroopa Parlamendi 12.märtsi 2025.aasta resolutsioon, mis käsitleb valget raamatut Euroopa kaitse tuleviku kohta ()

Euroopa Parlament,

–võttes arvesse kodukorra artikli136 lõikeid2 ja4,

A.arvestades, et viimase kümne aasta jooksul on suured geopoliitilised muutused, mida võimendab ulatusliku sõja taaspuhkemine meie naabruses, ohustanud ELi, selle liikmesriikide, kandidaatriikide ja nende asjaomaste kodanike julgeolekut; arvestades, et EL on praegu rünnaku all, mis hõlmab hübriidintsidente tema piirides, laiaulatuslikku sõda tema naabruses ja ülemaailmsete jõudude ümberkorraldamist, mis kõik kujutab endast tõelist ohtu ELi ja selle kodanike julgeolekule ning nõuab kohest, sihikindlat ja otsustavat tegutsemist; arvestades, et Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda on Euroopa ajaloos olnud pöördeline sündmus; arvestades, et Vladimir Putini Ukraina‑vastases agressioonisõjas näevad paljud rünnakut, mis on suunatud IImaailmasõja järel kehtestatud Euroopa rahukorra ja kogu maailmakorra vastu;

B.arvestades, et maailmakord on killustumas ning seda iseloomustab üha keerukam ja kinnistunum ebastabiilsus;

C.arvestades, et Euroopa julgeolek sõltub väga palju tema naabruse julgeolekust, alustades Ukraina suutlikkusest Venemaa agressioonisõjale vastu seista;

D.arvestades, et USA administratsiooni liikmete hiljutised avaldused koos USA juhtkonna poolt Ukrainale avaldatud tugeva survega kajastavad muutust USA välispoliitikas, kuna Donald Trumpi administratsioon on teinud ettepaneku Venemaaga suhteid normaliseerida ning kuna muutub üha selgemaks, et selleks, et aidata Ukrainal end kaitsta, peab Euroopa oma julgeolekut ja kaitset tugevdama;

E.arvestades, et Venemaa sõjaline võimekus kasvab kõige kiiremini ja rohkem tema läänepiiri lähedal, samal ajal kui EL oma kaitsevõime suurendamisega ei kiirusta;

F.arvestades, et Hiina, kes soovib saada üleilmseks suurvõimuks, õõnestab reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda, viies ellu üha jõulisemat välispoliitikat ning vaenulikumat majandus- ja konkurentsipoliitikat ning eksportides kahesuguse kasutusega kaupu, mida Venemaa kasutab Ukraina‑vastases sõjategevuses, ohustades sellega Euroopa julgeolekut ja huve; arvestades, et Hiina investeerib tohutuid summasid ka oma relvajõududesse, kasutades oma majanduslikku võimu kogu maailmas kriitika mahasurumiseks, ning püüab end India ja Vaikse ookeani piirkonnas kehtestada valitseva jõuna; arvestades, et kuna Hiina süvendab oma naabruses, eelkõige Taiwani väinas ja Lõuna-Hiina merel vastasseisu ning agressiivset ja hirmutavat käitumist, ohustab ta piirkondlikku ja üleilmset julgeolekut ning ELi majandushuve;

G.arvestades, et sõdade, terrorismi, ebastabiilsuse, ebakindluse, vaesuse ja kliimamuutuste mõju Saheli piirkonnas, Kirde‑Aafrikas ja Liibüas ohustab tõsiselt ELi julgeolekut; arvestades, et ebastabiilsus ja ebakindlus lõunanaabruses ja Saheli piirkonnas on tihedalt seotud ELi välispiiride haldamisega ja on selle jaoks jätkuv probleem;

H.arvestades, et Euroopa julgeolek on seotud stabiilsusega Aafrika mandril ning üha rohkemate Euroopa‑väliste osalejate kohalolek tõestab, et piirkonnas puudub piisav julgeolek ja diplomaatiline tegevus, et probleeme tulemuslikult lahendada ja kaitsta ELi strateegilisi huve;

I.arvestades, et väliskeskkonna halvenemise tõttu ja vaatamata viimastel aastatel tehtud pingutustele parandada ELi kriisivalmidust uute õigusaktide, mehhanismide ja vahendite abil eri poliitikavaldkondades, on EL ja selle liikmesriigid mitme kriisistsenaariumi ees jätkuvalt kaitsetud;

J.arvestades, et Ukraina hiljutisi sõjakogemusi ja uue sõjatehnoloogia kasutamist arvesse võttes on kiiresti vaja ELi kaitsepoliitikat veelgi reformida ja tugevdada;

K.arvestades, et liikmesriikidel on erinev sõjaline ja julgeolekupoliitika, sealhulgas neutraliteedipoliitika, ning et sellist poliitikat tuleks austada;

L.arvestades, et ELi huvides on näha Ukrainat tõelise Euroopa julgeolekusüsteemi lahutamatu osana;

M.arvestades, et varem teisejärgulise tähtsusega Mustast merest on ELi ja NATO jaoks saanud praeguseks olulisim sõjatander ning sellest on Läänemere kõrval kujunenud Venemaa-ohuga võitlemisel Euroopa julgeoleku jaoks keskse tähtsusega strateegiline piirkond;

N.arvestades, et majandusarengu ja transpordi seisukohast muutub üha olulisemaks Arktika, mida ohustavad aga samal ajal kliimamuutuste ja militariseerimisega seotud probleemid ning suurenevast geopoliitilisest konkurentsist ja rändest tingitud probleemid;

O.arvestades, et paljude aruannete, eelkõige 2022.aasta mai kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüsi(1) kohaselt on sõjalisse varustusse ja laskemoona investeerimise tõttu tekkinud Euroopa kaitsevõimes murettekitav lünk;

P.arvestades, et strateegiline kompass(2) koostati ja selle üle peeti läbirääkimisi peamiselt enne 24.veebruari2022; arvestades, et strateegiline kompass on väga lai strateegia, mis annab vähe suuniseid seoses kiireloomulise vajadusega saavutada kaitsevalmidus ning pakkuda heidutus- ja kaitsevõimet, et valmistuda kõige pakilisemaks sõjaliseks erandolukorraks;

Q.arvestades, et Mario Draghi 2024.aasta aruandes Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta(3) rõhutati, et Euroopa kaitsele tuleb järgmise kümne aasta jooksul eraldada 500miljardit eurot, ning toodi esile struktuursete puuduste kombinatsioon, mis mõjutab ELi kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (EDTIB) konkurentsivõimet, ning on tehtud kindlaks, et EDTIBi suutlikkust takistab see, et esineb killustatust, riikide kaitseinvesteeringud ei ole piisavad ja rahastamisvõimalused on piiratud;

R.arvestades, et Sauli Niinistö aruandes(4) rõhutatakse, et EL ja selle liikmesriigid ei ole kõige tõsisemateks valdkonnaülesteks ja mitmemõõtmelisteks kriisistsenaariumideks veel täielikult valmis;

S.arvestades, et kaitsevõime suurendamine ja selle kohandamine sõjaliste vajadustega nõuavad ühist strateegilist kultuuri, ühist ohtude tajumist ja hindamist ning selliste lahenduste väljatöötamist, mida tuleb doktriinis ja kontseptsioonides omavahel kombineerida;

T.arvestades, et ühehäälsuse nõue on korduvalt takistanud ELi võimet välistele ohtudele otsustavalt reageerida, kusjuures teatavad liikmesriigid ja kandidaatriigid blokeerivad Ukrainale antavat kriitilise tähtsusega sõjalist abi või viivitavad sellega, kahjustades seeläbi Euroopa julgeolekut;

U.arvestades, et eespool nimetatud probleeme ja analüüse silmas pidades tegi Euroopa Komisjoni president kaitse ja kosmose volinikule ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ülesandeks koostada oma ametiaja esimese 100päeva jooksul valge raamat Euroopa kaitse tuleviku kohta;

V.arvestades, et parlament ja eksperdid on nõudnud kaitset käsitleva valge raamatu koostamist rohkem kui kümme aastat;

Ajalooline hetk Euroopa kaitse jaoks: saagem tõeliseks julgeoleku tagajaks

1.on seisukohal, et EL peab kiiresti tegutsema, et tagada oma autonoomne julgeolek, tugevdada sidemeid sarnaselt meelestatud partneritega ja märgatavalt vähendada oma sõltuvust ELi-välistest riikidest; rõhutab seetõttu, et EL on jõudnud oma ajaloo ja ülesehituse pöördepunkti; toonitab, et harjumuspäraselt jätkata ei ole enam võimalik, sest see tähendaks ohutu ja turvalise Euroopa lõppu; on seisukohal, et EL ja selle liikmesriigid peavad valima, kas ühendada jõud ja tegutseda üheskoos, et ELi julgeoleku vastu suunatud ohtudele ja rünnakutele vastu astuda, või seista üksi agressiivsete vastaste ja ettearvamatute partnerite meelevallas;

2.tuletab meelde, et EL on rahuprojekt ning ta peaks püüdlema rahu ja stabiilsuse poole ning mõistma hukka agressiooni; rõhutab, et rahu ja stabiilsuse saavutamiseks peame toetama Ukrainat ja suurendama oma vastupanuvõimet;

3.rõhutab, et Euroopa seisab endiselt kindlalt Ukraina kõrval, sest Ukraina võitleb vapralt Euroopa väärtuste eest, ning tuletab meelde oma veendumust, et just Ukraina lahinguväljadel otsustatakse Euroopa tulevik; on kindlalt veendunud, et Euroopa seisab praegu silmitsi kõige sügavama sõjalise ohuga oma territoriaalsele terviklikkusele pärast külma sõja lõppu;

4.on kindlalt veendunud, et Euroopa julgeoleku ja kaitse tugevdamine ei nõua mitte lihtsat ulatuslikumaid eesmärke ja laiemat tegevust, vaid meie julgeolekusse ja kaitsesse investeerimise viisi täielikku ümberkujundamist, et nüüdsest kavandada, uuendada, arendada, osta, säilitada ja rakendada võimeid ühiselt, koordineeritult ja integreeritud viisil ning kasutades täielikult ära kõigi Euroopa osalejate, sealhulgas NATO vastastikku täiendavat pädevust, et saavutada ühine Euroopa kaitse;

5.on veendunud, et Venemaa, keda toetavad tema liitlased, sealhulgas Valgevene, Hiina, Põhja-Korea ja Iraan, on ELile ja selle julgeolekule, samuti ELi kandidaatriikide ja partnerite julgeolekule, kõige märkimisväärsem otsene ja kaudne oht; mõistab Venemaa Ukraina-vastase provotseerimata, ebaseadusliku ja põhjendamatu agressioonisõja veel kord kõige karmimalt hukka; märgib siiski, et täielikult tuleb arvesse võtta ka meie lõunanaabruses valitsevat ebastabiilsust, Hiina sõjalise jõu suurenemist ja mõne sellise mõjuvõimsa keskmise suurusega riigi agressiivsuse suurenemist, mis näib olevat valmis ohustama Atlandi-ülest koostööd ühise julgeoleku valdkonnas ning jõudma Venemaa kui agressoriga kokkuleppele Ukraina ja Euroopa julgeoleku arvelt, mis on üks ja sama; märgib, et USA administratsiooni hiljutine tegevus ja hiljutised avaldused on pannud veel rohkem muretsema selle pärast, millise hoiaku USA Venemaa, NATO ja Euroopa julgeoleku suhtes võtab; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et USA valitsus hääletas ÜRO Peaassambleel ja ÜRO Julgeolekunõukogus Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kolmandat aastapäeva käsitlevate resolutsioonide üle samamoodi nagu Venemaa valitsus; mõistab teravalt hukka USA ähvardused Gröönimaa vastu;

6.rõhutab, et Euroopa peab võtma NATOs suurema vastutuse, eriti seoses julgeoleku tagamisega Euroopas;

7.on veendunud, et diplomaatia peaks jääma ELi välispoliitika nurgakiviks;

8.kordab oma üleskutset Türgile, NATO liikmesriigile ja ELi kandidaatriigile, järgida rahvusvahelist õigust, tunnustada Küprose Vabariiki ning lõpetada viivitamata okupatsioon ja viia oma väed saarelt välja.

9.rõhutab, et EL peab nüüd kasutusele võtma tervikliku ja horisontaalse lähenemisviisi, millega lõimitakse kaitse- ja julgeolekumõõde enamikku ELi poliitikavaldkondadesse ning mida toetavad nii regulatiivsed kui ka rahalised vahendid ning milles lähtutakse kindlakstehtud võimevajadustest ja -lünkadest;

10.on seetõttu veendunud, et on saabunud aeg suurendada poliitilist tegevushaaret ja teha EList tõeline julgeoleku tagaja, suurendada ELi kaitsevalmidust ja luua tõeline Euroopa kaitsekoostöö liit; tuletab meelde, et strateegilise kompassi vastuvõtmine oli hea lähtepunkt, kuid märgib, et seda tuleb aegsasti rakendada; väljendab heameelt hiljutiste ELi kaitseinstrumentide üle ning rõhutab nende laiendamise vajadust, sest ELi kaitsepingutused ei tohi jääda ulatuse poolest piiratuks, killustatuks ega aeglaseks; nõuab kiiret edasiminekut ja uut kaitsepoliitilist hoiakut, sealhulgas kindlaid otsuseid, tegevuskava ning lühi- ja pikaajaliste kaitseinvesteeringute kavasid; rõhutab, et see nõuab visiooni, konkreetsust ja ühiseid kohustusi nii rangelt sõjalises valdkonnas kui ka tööstus-, tehnoloogia- ja luuresektoris;

11.taunib asjaolu, et nõukogu ja ELi liikmesriigid ei näita üles soovi Euroopa kaitsetööstusmaastiku tõsiseid struktuurseid probleeme lahendada ning et liikmesriikide relvajõudude vahel ELi tasandil tehtava koostöö eesmärgid ei ole piisavalt ambitsioonikad; kutsub liikmesriike üles oma jõud ühendama ja tegema suure sammu väga ambitsioonika ja tervikliku kaitseraamistiku suunas;

12.nõuab tungivalt, et EL võtaks kasutusele sidusa, tugeva ja tervikliku raamistiku, et tugevdada enda ja oma partnerite julgeolekut, teha paremini kindlaks võimalikud tulevased murdekohad ja vältida uusi kriise ning koordineerida liikmesriikidega ühiseid meetmeid, mis sarnanevad sõjaaja meetmetega;

13.on veendunud, et valges raamatus Euroopa kaitse tuleviku kohta tuleks esitada Euroopa Ülemkogule konkreetsed meetmed ja võimalused, et saaks teha tõeliselt murrangulisi ja vajalikke jõupingutusi, tehes vahet lühi- ja pikaajalistel kavadel ja eesmärkidel, käsitledes kaitsesektori võimekuse küsimusi, tööstuse konkurentsivõimet ja investeerimisvajadusi ning kujundades üldist arusaama ELi kaitsealasest integratsioonist; nõuab tungivalt, et nii nõukogu kui ka komisjon määraksid kindlaks selged ja konkreetsed prioriteedid, mis tuleb lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis ellu viia, ning meetmete ajakava;

14.on seisukohal, et ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioone ja operatsioone tuleb seda silmas pidades uuesti hinnata ja läbi vaadata; rõhutab, et ÜJKP tuleb muuta tugevamaks ja paindlikumaks ning see peab saama ELi peamiseks vahendiks hübriidsõja tõrjumisel, et ÜJKP saaks täita oma rolli Euroopa julgeoleku kindlustaja ning võimu ja julgeoleku tagajana;

15.loodab, et valges raamatus Euroopa kaitse tuleviku kohta tehakse kindlaks kõige pakilisemad ohud, struktuursed riskid ja konkurendid ning näidatakse ära, mil määral saab EL töötada välja erandolukorra plaanid, et tagada vastastikune toetus ulatuslike julgeolekukriiside korral ning aidata Euroopal agressorite võimalikku tegevust ette näha, selleks valmistuda ja seda ära hoida ning end lühikeses ja pikas perspektiivis kaitsta, et saada NATOs usaldusväärseks jõuks ja Euroopa tugisambaks; rõhutab, et ELi maismaa-, õhu- ja merepiiride kaitse aitab kaasa kogu ELi julgeolekule, eriti ELi idapiiril, ning rõhutab seetõttu, et idakilp ja Balti kaitseliin peaksid olema ELi juhtprojektid heidutuse edendamiseks ja võimalikest idapoolsetest ohtudest jagusaamiseks;

16.nõuab viivitamatuid meetmeid, et suurendada Venemaa ja Valgevene ning ELi vahelisel kirdepiiril julgeolekut ja kaitset, luues kogu maa-, õhu- ja merevaldkonnas tervikliku ja vastupidava kaitseliini, et võidelda sõjaliste ja hübriidohtude, sealhulgas energiavarustuse relvana kasutamise, taristu saboteerimise ja rändajate ärakasutamise vastu; rõhutab, et riikide jõupingutusi tuleb ELi regulatiivsete ja rahastamisvahendite abil koordineerida ja integreerida, et kiirendada nende rakendamist;

17.rõhutab vajadust suurendada võimekust ja ressursse ning kaotada kaitseturu killustatus; nõustub täielikult Mario Draghi aruandes esitatud seisukohaga, et EL ja selle liikmesriigid peavad kiiresti otsustama liidu kaitsetööstuse stiimulite üle ning leidma loovaid lahendusi ulatuslikeks avaliku ja erasektori investeeringuteks julgeolekusse ja kaitsesse;

Lühiajaline tegevuskava: Ukraina kaitsmine Euroopa julgeolekule avalduva eksistentsiaalse ohu eest

18.kutsub ELi ja selle liikmesriike üles seisma vankumatult Ukraina poolel; tuletab meelde oma veendumust, et just Ukraina lahinguväljadel otsustatakse Euroopa tulevik ja et Venemaa Ukraina-vastase sõja kulg muutub otsustavalt; rõhutab, et selline muutus sõltub nüüd peaaegu täielikult Euroopast; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid annaksid Ukrainale rohkem relvi ja laskemoona enne läbirääkimiste lõppu; hoiatab, et kui EL Ukraina toetamisel läbi kukub ja kui Ukraina oleks sunnitud alla andma, pöörduks Venemaa teiste riikide, võimalik et sealhulgas ka ELi liikmesriikide vastu; kutsub ELi liikmesriike, rahvusvahelisi partnereid ja NATO liitlasi üles kaotama kõik piirangud Ukrainale tarnitud lääne relvasüsteemide kasutamisele Venemaa territooriumil asuvate sõjaliste sihtmärkide vastu; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles tegema aktiivselt tööd selle nimel, et säilitada ja saavutada võimalikult lai rahvusvaheline toetus Ukrainale ning leida sõjale rahumeelne lahendus, mille aluseks peab olema Ukraina sõltumatuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse täielik austamine, rahvusvahelise õiguse põhimõtted, sõjakuritegude ja agressioonikuritegude eest vastutusele võtmine ning rahaline hüvitis Venemaa poolt Ukrainas tekitatud ulatusliku kahju eest; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid osaleksid Ukrainale tulevaste tugevate julgeolekutagatiste loomises;

19.on kindlalt veendunud, et EL peab veelgi laiendama ja täiustama oma kohandatud väljaõppeoperatsioone, et need vastaksid Ukraina relvajõudude vajadustele, ning looma ühtlasi tingimused, et Euroopa relvajõud saaksid neist õppida ja strateegilisi tavasid omandada; kutsub liikmesriike üles veelgi laiendama Ukraina relvajõududele mõeldud väljaõppeoperatsioone, sealhulgas Ukraina territooriumil;

20.rõhutab, kui oluline on tagada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus kaitsevaldkonna rahastamise geograafiliselt tasakaalustatud jaotus;

21.nõuab seetõttu tungivalt, et EL töötaks välja Ukraina‑strateegia, milles esitatakse selged eesmärgid Ukraina kaitsevõime toetamiseks ning Ukraina kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi ühendamiseks Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasiga, ning leiaks strateegia rakendamiseks vajalikud vahendid, toetades samal ajal Euroopa kaitsetööstuse tegevust Ukrainas; teeb ettepaneku eraldada mitme miljardi euro suurune sihtotstarbeline eelarve Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP) Ukraina toetusvahendile, mis on just selleks otstarbeks ette nähtud; rõhutab, et Ukraina‑strateegia peab olema Euroopa kaitsestrateegia lahutamatu osa;

22.nõuab kiiret rahalist toetust, et tagada kaitseotstarbeliste toodete õigeaegne tarnimine ühishangete, tööstuse koordineerimise, varumise, tootjate juurdepääsu kaudu rahastamisele ning tootmisvõimsuse laiendamise ja ajakohastamise kaudu;

23.peab kiiduväärseks nn „Taani mudelit“ Ukraina toetamiseks, mis seisneb kaitsevõime suurendamises otse Ukrainas toodetava toodangu abil; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid seda mudelit jõuliselt ja kasutaksid selle potentsiaali täielikult ära, kuna Ukraina kaitsetööstussuutlikkus on alakasutatud (hinnanguliselt ligikaudu 50%) ning selle kasutamine toob mõlemale poolele palju eeliseid, nagu odavam varustus, kiirem ja turvalisem logistika ning lihtsam väljaõpe ja hooldus;

24.nõuab Ukrainale antava sõjalise toetuse oluliselt suuremat rahastamist; nõuab sellega seoses järgmise sõjalise abi paketi kiiret vastuvõtmist, mis peaks olema seni suurim ja vastama selles etapis nõutavale ambitsioonitasemele; kutsub ELi liikmesriike üles eraldama Ukrainale sõjalise abina vähemalt 0,25% oma SKPst; mõistab hukka ühe liikmesriigi poolt Euroopa rahutagamisrahastu toimimisele kehtestatud veto; kutsub ELi liikmesriike koos oma G7 partneritega üles viivitamata arestima kõik Venemaa külmutatud varad Ukrainale ulatusliku toetuse ja laenu andmise alusena, kuna see on õiguslikult korrektne ja rahaliselt arvestatav viis jätkata ja suurendada Euroopa reageerimist Ukraina sõjalistele vajadustele;

25.nõuab tungivalt, et nõukogu ja liikmesriigid vaataksid kehtivate sanktsioonide täitmise tagamise läbi ja tugevdaksid seda ning võtaksid vastu ja rakendaksid piiravaid meetmeid rangelt kõigi üksuste ja kolmandate riikide suhtes, kes hõlbustavad sanktsioonidest kõrvalehoidmist, tarnides Venemaa sõjaväekompleksile sõjalist ja kahesuguse kasutusega tehnoloogiat ja varustust; nõuab tungivalt, et liikmesriigid pööraksid erilist tähelepanu Venemaa varilaevastikule ning sellest tulenevatele julgeoleku- ja keskkonnariskidele;

26.rõhutab, et on oluline teha koostööd Ukraina kaitsetööstusega ja ühendada see Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasiga (EDTIB), kuna see toob mõlemale poolele selget vastastikust kasu, ning nõuab Ukraina kaitsetööstuse kiiremat integreerimist; rõhutab, et Euroopa kaitsetööstuse programmi Ukraina toetusvahendit, mis ei ole praegu eelarves ette nähtud, on vaja nõuetekohaselt rahastada; teeb ettepaneku pakkuda Ukrainas toimuvatele EDTIB kriitilise tähtsusega projektidele sõjakindlustust; teeb ettepaneku kaasata Ukraina kaitseministeeriumi ametnikke vaatleja staatusega korrapäraselt asjaomaste nõukogu koosseisude koosolekutele;

27.nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid täielikult ära Ukraina nüüdisaegsetest sõjalistest võimetest, sealhulgas droonide kasutamisest ja elektroonilisest võitlusest saadud õppetunde;

28.kutsub komisjoni üles esitama ELi droonide paketi ettepanekut, milles keskendutakse drooni- ja droonitõrjesüsteemidele ning abivõimetele ning mis hõlmab kavu ja rahalisi vahendeid teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks, kus tuleks arvesse võtta Ukraina kogemusi ja mis peaks olema avatud Ukraina ülimalt uuenduslikele ettevõtetele, samuti tööstusprogrammi drooni- ja droonitõrjesüsteemide ühiseks arendamiseks, tootmiseks ja hankimiseks ning määrust droonide kasutamise kohta tsiviil- ja sõjalises kontekstis;

„Valmisolek kõige äärmuslikumateks sõjalisteks erandolukordadeks“ – uus pikaajaline nägemus

Valmisolek

29.rõhutab, et valmisolek hübriid- ja nn halli tsooni rünnakuteks peab saama osaks ELi strateegilisest kultuurist, mis hõlmab alalisi õppusi, ühiseid ohuhinnanguid ning liikmesriikide vahel eelnevalt kavandatud ja koordineeritud reageerimist, eelkõige vaenulike jõududega piirnevates piirkondades;

30.nõuab, et EL töötaks välja põhjaliku ELi riskihindamise, et aidata kindlaks teha peamised sektoriülesed ohud ja liitu tervikuna mõjutavad konkreetsed riskid, tuginedes praegustele sektoripõhistele riskihindamismenetlustele;

31.rõhutab, kui oluline on kasutada tulevast ELi kriisivalmiduse strateegiat, et aidata ELis saavutada igakülgne valmisolek;

32.nõuab, et nn lõimitud valmisoleku põhimõte võetaks järjepidevalt horisontaalselt kasutusele kõigis ELi institutsioonides, organites ja asutustes; rõhutab vajadust töötada tulevaste mõjuhinnangute ja kehtivate õigusaktide stressitestide jaoks välja kohustuslik julgeoleku- ja valmisolekukontroll; rõhutab vajadust vähendada kehtivates liikmesriikide ja ELi õigusaktides esinevaid takistusi, mis piiravad Euroopa kaitse ja julgeoleku tõhusust;

33.toetab eeskätt neid Sauli Niinistö aruande soovitusi, mille eesmärk on võimaldada kodanikel muuta ühiskond vastupanuvõimelisemaks, lähtudes Soome totaalkaitse kontseptsioonist;

34.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima, kas oleks võimalik koostada ELi valmisolekut käsitlev õigusakt, millega kehtestataks ühised standardid ja pikaajalised suunised, et viia ELi ja liikmesriikide pingutused võimaluse korral kooskõlla;

35.nõuab, et EL ja liikmesriigid valmistaksid ette ja korraldaksid korrapäraselt ELi igakülgse valmisoleku õppuse, mis võimaldaks horisontaalselt testida nii kõrgetasemelist otsustetegemist kui ka tegevuse koordineerimist, et luua tugevad sidemed osalejate ja sektorite vahel;

36.nõuab, et EL ja selle liikmesriigid hõlbustaksid ÜJKP vahendite kasutamist riiklike julgeolekuvahendite täiendusena ELi territooriumi ja territoriaalvete vahetus läheduses ning tugevdaksid kahesuguse kasutusega kaupadega seotud ja tsiviil-sõjalist koostööd ELi tasandil, tuginedes kogu valitsemissektorit hõlmavale lähenemisviisile; kordab oma nõudmist kaitsta elutähtsat veealust taristut ja koostada koostöös NATOga veealuse taristu kaitseks ELi vajadustele vastavad kiirreageerimisstrateegiad; julgustab investeerima veealuse taristu seireks vajalikesse kõrgtehnoloogilistesse avastamis- ja seiresüsteemidesse;

Valmisolek: strateegiline kompass ja Euroopa kaitsetööstuse strateegia kui õiged vahendid

37.nõuab, et EL kohandaks kiiresti oma vahendid uute oludega, nähes ette haldussuutlikkuse, mis võimaldab sõdade või muude ulatuslike kriiside ajal menetlusi oluliselt kiirendada, ning võtaks kasutusele asjakohased vahendid;

38.on seisukohal, et korrapärased ohuanalüüsid, nagu strateegilise kompassi raames tehtud esmakordne ohuanalüüs, on absoluutselt hädavajalikud; soovitab seetõttu ELi strateegilist kompassi ajakohastada ja kohandada selles sisalduvaid meetmeid, et võtta arvesse meie ohuolukorra tõsidust, ning korraldada ohuhindamisi sagedamini, kuna need on meie võimete ja operatsioonide realistliku ja eduka kavandamise eeltingimus; on seisukohal, et strateegiline kompass, ÜJKP, valge raamat ja Euroopa kaitsetööstuse strateegia (EDIS) peaksid olema Euroopa kaitsevaldkonna terviknägemuse aluseks;

39.rõhutab, et kiirsiirmisvõime peab saama 2025.aastal täielikult toimivaks ning seda tuleks täiendada, et olla võimeline tulema toime kõige äärmuslikumate sõjaliste erandolukordadega; kordab oma üleskutset tugevdada ELi sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistust (MPCC), tehes sellest ELi sõjaliste operatsioonide eelistatud juhtimis- ja kontrollistruktuuri ning tagades sellele piisavad ruumid, töötajad ning tulemuslikud side- ja infosüsteemid kõigi ÜJKP missioonide ja operatsioonide jaoks, sealhulgas kiirsiirmisvõime missioonide ja operatsioonide jaoks;

40.kordab oma üleskutset NATO liikmele Türgile viia oma väed ELi liikmesriigist Küproselt välja ning teha sisukat tööd, et leida püsiv ja rahumeelne lahendus, mis põhineb asjakohastel ÜRO resolutsioonidel;

41.on kindlalt veendunud, et praegustes geopoliitilistes oludes on äärmiselt oluline rakendada Euroopa Liidu lepingu artikli42 lõiget7 vastastikuse abi kohta, tagades liikmesriikidevahelise solidaarsuse, eelkõige nende liikmesriikide vahel, keda nende geograafilise asukoha tõttu ähvardavad otsesed ohud ja probleemid, olenemata sellest, kas nad on NATO liikmed;

42.kordab, kui oluline on ELi ja NATO koostöö, kuna NATO jääb oma liikmesriikide jaoks nende kollektiivkaitse oluliseks tugisambaks; rõhutab, et ELi ja NATO koostööd tuleks jätkata eelkõige sellistes valdkondades nagu teabevahetus, planeerimine, sõjaväeline liikuvus ja parimate tavade vahetamine ning selleks, et tugevdada heidutust, kollektiivkaitset ja koostegutsemisvõimet; nõuab siiski, et kujundataks välja NATO igati võimekas Euroopa sammas, mis oleks vajaduse korral võimeline tegutsema autonoomselt; kordab oma üleskutset tugevdada koostööd mitte ainult sõnadega, vaid ka tegudega, tehes seda niisugustes valdkondades nagu sõjaväeline liikuvus, teabevahetus, planeerimise koordineerimine, asjaomaste sõjaliste operatsioonide alase koostöö parandamine ja tõhustatud reageerimine hübriidsõjale, mille eesmärk on destabiliseerida kogu ELi territooriumi;

43.kutsub liikmesriike üles aktiivselt osalema kaitseotstarbeliste toodete prioriteetse tellimise mehhanismis, et aidata hädaolukordades tellimusi, lepinguid ja töötajate värbamist prioriseerida; rõhutab, et liikmesriigid ei peaks piirduma ainult oma praeguste kaitserakenduste kasutamisega, et hõlmata ka muu oluline vastupanuvõime suurendamise taristu, nagu energeetika, transport ja telekommunikatsioon;

44.tunnistab, et lähtepunktiks peab olema kaitsevõime kriitiliste lünkade ja puuduste realistlik hindamine, et suurendada kaitsetööstuses tootmist; rõhutab vajadust tagada tulemuste sidusus ELi võimearendusplaani (CDP) ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise (CARD) ning NATO võimealaste eesmärkide vahel, et teha kindlaks kaitsevõime kriitilised lüngad ja puudused ELis ning keskenduda oma jõupingutustes Euroopa strateegilistele võimalditele, et pakkuda tõelist ELi lisaväärtust tulemaks toime kõige äärmuslikumate sõjaliste erandolukordadega; kutsub komisjoni üles järgima soovitusi, mis on esitatud Euroopa Kontrollikoja eriaruandes04/2025 sõjaväelise liikuvuse kohta, ja pidama kahesuguse kasutusega projektide valikuprotsessis sõjalise aspekti hindamist olulisemaks;

45.nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid läheksid relvajõududega seoses rahuajal valitsenud voopõhiselt lähenemiselt üle varude kogumisel põhinevale lähenemisele, mille puhul on kaitseotstarbelise varustuse varud nõudluse pidevaks kasvuks valmis; võtab sellega seoses teadmiseks eelised, mida pakuvad sellised mehhanismid nagu eelostulepingud, „püsivalmis“ rajatiste loomine ja kaitsevalmiduse reservide moodustamine; on veendunud, et komisjon peaks võtma mis tahes vajalikke meetmeid, et ergutada liikmesriike suurendama omavahelist teabevahetust ja usaldust pikaajalise läbipaistva planeerimise valdkonnas, ennetavamate meetmete võtmisel toormete tagamiseks ning poliitika kujundamisel tootmisprotsessides ja tööturul esinevate lünkade kaotamiseks;

46.nõuab, et EL võtaks omaks üldise ja sidusa lähenemise välisabile kõigis selle mõõtmetes, viies ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) palju paremini kooskõlla ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) eesmärkide ja vahenditega; on seisukohal, et radikaalselt on halvenemas strateegiline keskkond, kus tegutsevad arvukad ELi ÜJKP missioonid, mis näitab vajadust valge raamatu järele, et tagada paindlikkus 360kraadi lähenemises Euroopa julgeolekule, mille eesmärk on luua liikmesriikidele usaldusväärne ja mõjus heidutusvõime ning tagada, et liikmesriikide tsiviilisikud ja sõjaväelased suudavad suureneva ohu keskkonnas kasutada heidutust ja kiiresti reageerida;

47.on seisukohal, et ÜJKPga tuleb aktiivselt osaleda võitluses partnerriikide, eelkõige kandidaatriikide vastu suunatud hübriidsõja vastu; on sügavalt mures asjaolu pärast, et järsult on sagenenud hübriidrünnakud, sealhulgas sabotaaž, küberründed, infoga manipuleerimine ja valimistesse sekkumine, mille eesmärk on nõrgestada Euroopa Liitu ja selle kandidaatriike; kutsub ELi liikmesriike üles kaaluma asjakohast heidutust ja vastumeetmete võtmist, sealhulgas ELi lepingu artikli42 lõike7 kasutamisega; kutsub lisaks liikmesriike üles koondama küberturvalisuse valdkonna ressursse ja eksperditeadmisi; toetab kindlalt küberüksuste suhtes ühtse Euroopa lähenemisviisi väljatöötamist; nõuab ühtlasi kindlalt, et loodaks kiiresti Euroopa ühine kübervõimekus; tuletab meelde kübersõja kasvavaid ohte ja rõhutab, et EL peab looma ELi küberkaitse koordineerimiskeskuse, et jälgida ja tuvastada küberohte ning neile reaalajas reageerida;

48.rõhutab, et on vaja parandada ÜJKP suutlikkust tuvastada, ennetada ja tõkestada infoga manipuleerimist, mille eesmärk on tõkestada ELi välistegevust; kordab oma üleskutseid luua tulemuslik horisontaalne strateegilise kommunikatsiooni strateegia, mis on kohandatud kõigile ELi kanalitele;

49.nõuab, et ÜJKP raames loodaks ELi kriisile reageerimise õhulaevastik, mis koosneb ELi tasandil hoitavatest sõjaväe transpordilennukitest, mis antakse liikmesriikide kasutusse ELi siirmisteks, varustuse või vägede transpordiks (sõjaväeline liikuvus) või hädaolukorras evakueerimiseks, mille vajalikkust näitas Afganistanist vägede väljaviimisel tekkinud võimelünk, samuti tsiviiljulgeolekumissioonideks, tuginedes Euroopa lennutranspordi juhtimissüsteemiga sarnanevale mudelile;

Sidusus ja suveräänsus

Sidusus

50.ootab, et Euroopa välisteenistus korraldaks ÜJKP missioonide ja operatsioonide põhjaliku ja kompromissitu läbivaatamise, võttes eelkõige arvesse seda, kas eraldatud ressurssidest piisab asjaomaste volituste täitmiseks, samuti missioonide ja operatsioonide töötajate värbamise meetodit, eelkõige seoses vajalike oskuste ja eri profiilide seostamisega, ja ressursside ratsionaliseerimist ning missioonide ja operatsioonide juhtimist, hankemenetluste, tegevuse ja saavutatud tulemuste läbipaistvust, parimatest tavadest saadud kogemusi ning tekkinud raskusi; palub nõukogul teha nende läbivaatamiste põhjal otsused mittetulemuslike missioonide kohandamiseks või neist loobumiseks ning kõige kasulikumate missioonide tugevdamiseks; on veendunud, et ÜJKP missioonide ja operatsioonide hindamise juhtimist ja kontrolli tuleb parandada;

51.on veendunud, et EL peaks välja töötama erandolukorra plaanid sõjaaja majanduskoostööks lähedaste partneritega, et tagada vastastikune toetamine ulatuslike julgeolekukriiside korral, mis neid otseselt puudutavad, ning peaks süvendama sõjaaja majandusdialoogi Euroopa ja ülemaailmsete partneritega, et varakult hoiatada tõsiste, hübriid- ja küberohtude eest ning edendada vastastikuse toetuse planeerimist, elutähtsa taristu kaitset ja meresõiduohutust;

52.nõuab, et EL kiirendaks veelgi sõjaväelise liikuvuse rakendamist; on veendunud, et EL peab minema liikuvuselt üle sõjalisele logistikale; rõhutab vajadust märkimisväärsete investeeringute järele sõjaväelise liikuvuse taristusse, et tõhustada lastilendude võimekust, baase ja kütusetaristut depoode, sadamate, õhu-, mere- ja raudteetranspordi platvormide, raudteeliinide, veeteede, maanteede, sildade ja logistikasõlmede kaudu; rõhutab, et seda tuleb teha koostöös NATOga, koostades strateegilise kava liikuvuse arendamiseks; nõuab, et kiiresti hakataks rakendama Euroopa Kaitseagentuuri piiriülese liikumise loa egiidi all allkirjastatud tehnilist korda, ühtlustataks tolliformaalsused ning valmistataks ette maantee- ja raudteeliikluse standardite tsentraliseeritud ja põhjendatud kehtetuks tunnistamine kriisiolukorras;

53.on veendunud, et Euroopa kaitsetööstuse jaoks soodsa ökosüsteemi loomiseks peab EL võtma vastu otsuse Euroopa kaitsetööstuse ühtse ja selge pikaajalise visiooni kohta, et tagada selle nähtavus tööstusele ja esmatähtsate vajadustega tegelemine;

54.rõhutab, et Euroopa kaitsetööstuse programm (EDIP) peab aktiivselt hõlbustama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning uute turuletulijate osalemist, tagades lihtsustatud juurdepääsu rahastamisele; rõhutab, et EDIP tuleks kavandada hüppelauana Euroopa kaitseotstarbeliste toodete tootmise suurema suveräänsuse poole; soovitab prioriseerida edukaid alalise struktureeritud koostöö (PESCO) ja Euroopa Kaitsefondi projekte, võttes arvesse teadaolevaid võimelünki, ning tagada piisava rahastamise projektidele, mis on osutunud edukaks; kutsub taas liikmesriike üles esitama Euroopa Parlamendile PESCO projektide rakendamise aruande vähemalt kaks korda aastas; nõuab Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi geograafiliselt tasakaalustatumat arendamist, tagades, et kriitilise tähtsusega võimeid, nagu laskemoona tootmine, õhukaitsesüsteemid ja droonitehnoloogiad, arendatakse välja ka eesliiniriikides, kes mõistavad otseselt operatiivvajadusi;

55.on sügavalt veendunud, et ELi tasandi vahendite puhul tuleks prioriseerida ja oluliselt suurendada niisugustele VKEdele ja idufirmadele antavat toetust, kes tegutsevad kahesuguse kasutusega toodete ja kaitsesektoris; rõhutab vajadust toetada VKEsid ja idufirmasid edukalt katsed läbinud prototüüpide turule toomisel, sealhulgas tootmise suurendamisel; rõhutab vajadust ületada praegune rahastamispuudujääk seoses nende oluliste sammudega, mis tugevdaksid Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi, sealhulgas tihedas koostöös Ukraina tehnoloogilise ja kaitsesektori tööstusliku baasiga;

56.nõuab tungivalt, et EL suurendaks sidusust olemasolevate ja tulevaste ELi vahendite vahel, eelkõige alalise struktureeritud koostöö (nõudluse konsolideerimise alal) ja Euroopa Kaitsefondi vahel (programmiliste tegevuskavade alal); ühishangete kaudu Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks loodud instrumendi– EDIRPA (ühishangete alal) ja laskemoona tootmist toetava määruse– ASAP vahel (tööstustegevuse suurendamise alal); EDIPi (sõltuvuste kindlakstegemise alal) ja Euroopa Kaitsefondi vahel (kindlakstehtud sõltuvuste kõrvaldamise alal); või Euroopa kaitsetööstuse programmi enda raames seoses sidususega nõudluse ja pakkumise konsolideerimiseks võetavate meetmete rakendamise vahendis;

57.nõuab, et liikmesriigid suurendaksid märkimisväärselt vajalike Euroopa kaitsevõimete ja -varustuse ühishankeid; kutsub liikmesriike üles koondama nõudlust, hankides ühiselt kaitseotstarbelist varustust koos võimalusega anda komisjonile volitused nende nimel hankimiseks, tagades ideaaljuhul Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi pikaajalise planeerimisperioodi ning parandades seega Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tootmisvõimsust ja Euroopa relvajõudude koostegutsemisvõimet, ning kasutades maksumaksjate raha tõhusalt mastaabisäästu kaudu;

58.on rahul ettepanekuga Euroopa ühishuvi pakkuvate kaitseprojektide kohta, mille eesmärk on arendada ühiseid võimeid, mille maksumus on suurem, kui ühe liikmesriigi vahendid lubavad; on veendunud, et neid projekte tuleks kasutada selleks, et toetada tööstuslikku ja tehnoloogilist suutlikkust, mis on aluseks mitme liikmesriigi peamistele ühistele prioriteetidele, ning sellistes valdkondades nagu välispiiride kaitse ja kaitse, eriti maavaldkonnas, samuti strateegilised võimaldid, eelkõige kosmoses ja Euroopa õhukaitses, et tegeleda kõigi ohtudega ning hõlmata sõjaväelist liikuvust, eelkõige strateegilist ja taktikalist õhutransporti, süvalööke, drooni- ja droonitõrjetehnoloogiat, rakette ja laskemoona ning tehisintellekti eesmärgiga arendada suveräänset taristut ja kriitilise tähtsusega võimaldeid; rõhutab, et prioriteetide suure arvu ja uute ressursside mobiliseerimise vajaduse tõttu tuleb olla pragmaatiline; on sellega seoses seisukohal, et EL peaks keskenduma võimaluse korral kiiresti kättesaadavale ja ennast tõestanud Euroopa tehnoloogiale, mis vähendab järk-järgult meie sõltuvust ja parandab julgeolekut; rõhutab vajadust toetada üleeuroopaliste väärtusahelate arendamist ELi kaitsekoostöös, kaasates sellesse äriühinguid kogu liidus, ning suurendada sektori konkurentsivõimet mitmesuguste vahenditega, nagu ühinemised ja eestvedajad; on lisaks seisukohal, et õiglasele tulule keskendumise asemel peaks meie kaitsepoliitika soodustama ELi tippkeskuste kasvu;

59.nõuab ELi kaitsetööstuspoliitika edasiarendamist, et täiustada olemasolevaid kaitsevaldkonna vahendeid ja töötada vajaduse korral välja uusi ning optimeerida muude kui kaitsevaldkonna vahendite kasutamist EDTIB tarbeks;

60.tuletab meelde vajadust tagada järjekindlus ELi avalikus poliitikas, mis ei tohi tekitada üldiste kaitse-eesmärkidega vastuolus olevaid kohustusi, eriti julgeolekukriisi ajal, mil tuleks kasutusele võtta strateegilise erandi kontseptsioon; nõuab tõelise kaitsekeskkonna loomist, mis soodustab kaitset, mis võib toetada tööstuse kasvupüüdlusi, kasutades paremini ära valdkonnaüleseid komisjoni vahendeid, olemasolevaid vahendeid sõeludes, läbi vaadates ja vajaduse korral muutes, tagamaks, et need ei kahjusta ELi kaitsepoliitika eesmärke;

61.soovitab kehtestada varustuskindluse korra, sealhulgas toorme ja kriitiliste osade ühised strateegilised varud, et tagada kaitseotstarbeliste toodete tootmiseks vajalike toormete ja komponentide kättesaadavus ning muuta tootmistsüklid kiiremaks ja lühemaks; nõuab, et komisjonile ja liikmesriikidele tehtaks ühiselt ülesandeks EDTIB kaardistamine ja järelevalve, et kaitsta selle tugevaid külgi, vähendada selle nõrku kohti, vältida kriise ning tagada sellele tulemuslik ja tõhus tööstuspoliitika;

62.teeb ettepaneku anda asjaomastele kaitsevaldkonna üksustele/tegevusaladele ligipääs programmile „InvestEU“ ja muudele ELi vahenditele, kasutades ELi kaitset ära töökohtade loomiseks; nõuab kindlalt, et kaitsega seotud üksused/tegevusalad seataks vajaduse korral esikohale kiibimääruse(5) ja kriitiliste toormete määruse(6) toel; on arvamusel, et komisjoni välja kuulutatud lihtsustamispüüdlused peavad täielikult hõlmama kaitsesektorit; kutsub komisjoni üles kasutama ära kosmosetehnoloogia täielikku kahesuguse kasutuse potentsiaali, pidades kosmost nii uueks tegevusvaldkonnaks kui ka mitme valdkonna operatsioonide kriitiliseks võimaldajaks; rõhutab, et ELil on praegu oma peamiste konkurentidega võrreldes kosmosealases suutlikkuses märkimisväärne mahajäämus, ning toonitab, et selle lünga kõrvaldamiseks kosmosetehnoloogias tuleks kaitserakenduste jaoks tõhustada juba olemasolevaid juhtprojekte (st Copernicus ja Galileo); soovitab ka, et EL jätkaks kiiremas korras oma IRIS2 kogumi arendamist koos edasiste ELi ühisprojektide väljatöötamisega, näiteks teadlikkuse suurendamiseks kosmosevaldkonnas ja kosmosepõhiste rakettide eelhoiatusrakenduste jaoks;

63.rõhutab vajadust tagada geograafiline sidusus, võttes arvesse ELi ja Ühendkuningriigi tahet, eelkõige selleks, et luua Ukrainale julgeolekutagatised ja saada tihedamalt seotud julgeolekupartneriteks, aga ka allkirjastada konkreetseid kohustusi ja struktureeritud dialoogi hõlmav ühisdeklaratsioon, et tugevdada ELi ja Ühendkuningriigi koostööd kõigi Euroopa ees seisvate välis- ja julgeolekuprobleemide puhul, mille eelarve- ja regulatiivsed tingimused tuleb veel läbi rääkida, ning pidades meeles ELi otsustusprotsessi sõltumatuse tähtsust; rõhutab sellega seoses, kui oluline on tõhustatud koostöö teabe, sh luureteabe jagamise, sõjaväelise liikuvuse, julgeoleku- ja kaitsealgatuste, kriisiohje, küberkaitse, hübriidohtude ning välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste valdkonnas, samuti ühiste ohtude ühisel käsitlemisel;

64.nõuab suuremat sidusust äriühingute toetamisel, vähendades tarbetut halduskoormust ja bürokraatiat ning tagades kaitsesektoris väikestele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele palju lihtsama juurdepääsu; rõhutab vajadust vaadata läbi, lihtsustada ja ühtlustada praegust ekspordilitsentside ja ELi-siseste veolubade raamistikku ning seadmete ristsertifitseerimise raamistikku, mis on üks prioriteete, et edendada paremat koostööd turul ja liikmesriikide vahel;

65.ergutab looma relvasüsteemide ühist Euroopa sertifitseerimissüsteemi ja loobuma praegusest riiklikust sertifitseerimissüsteemist, et kiirendada relvasüsteemide kasutuselevõttu liikmesriikide relvajõududes;

66.nõuab juhtimise suuremat sidusust, kuna ÜJKPst peab saama võimsa Euroopa tähtsaim vahend; on seisukohal, et see eeldab juhtimise tõelist kooskõlastatust liikmesriikide, komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning volinike vahel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaotaksid Euroopa kaitse juhtimises otsustusprotsessi keerukuse; nõuab kaitseministrite nõukogu loomist ja üleminekut ühehäälsuselt kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele Euroopa Ülemkogus, ministrite nõukogus ja ELi asutustes, näiteks EDAs tehtavate otsuste puhul, välja arvatud täitevvolitustega sõjalisi operatsioone puudutavad otsused; nõuab vahepeal ELi lepingu artikli44 kasutamist ja kaitsevaldkonna horisontaalse rakkerühma loomist komisjonis; nõuab suuremat demokraatlikku vastutust parlamendipoolse tõhustatud järelevalve kaudu;

67.teeb ettepaneku, et kui ELi roll kaitsevaldkonnas suureneb, tugevdatakse ka Euroopa Parlamendi järelevalve- ja kontrolliülesandeid; nõuab, et EDIPi raames kavandatud uude kaitsetööstusvalmiduse nõukogusse nimetataks parlamendi esindaja, kuna hetkel seda ette nähtud ei ole;

ܱääԲܲ

68.rõhutab, et Euroopa ühtse kaitseturu loomine on prioriteet, kuna Euroopa tööstuse killustatus ja konkurentsivõime puudumine on siiani pärssinud ELi suutlikkust julgeoleku tagajana suuremat vastutust võtta; tuletab meelde, et kaitseturu kontseptsioon eeldab selle eripära täielikku tunnustamist ning ELi avaliku poliitika asjakohast ja järjepidevat kohaldamist; tuletab meelde, et selle ühtse turu lõpuleviimise eesmärk peaks olema Euroopa eelistamine, sidudes selle rangelt territoriaalsuse ja sellel territooriumil loodud lisaväärtusega;

69.on seisukohal, et Euroopa eelistamine peab olema ELi Euroopa kaitseturuga seotud poliitika juhtpõhimõte ja pikaajaline ambitsioon, et arendada ja kaitsta Euroopa tehnoloogilist tipptaset; rõhutab siiski, et arvestades rahvusvaheliste tarne- ja väärtusahelate ulatust kaitsesektoris, ei tohi sellist eelistamist taotleda liidu kaitsevalmiduse arvelt;

70.on vastu stsenaariumile, mille kohaselt ELi vahendid aitavad võimete tootmisel või nende kasutamisel säilitada või süvendada sõltuvust Euroopa-välistest osalejatest;

71.nõuab tungivalt, et liikmesriigid lõpetaksid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile346 tuginemise hankedirektiivi(7) (2009/81/EÜ) kohaldamise vältimise vahendina, kahjustades sellega ühist kaitseturgu; palub komisjonil vaadata läbi kaitseotstarbeliste toodete vedu(8) käsitlev direktiiv ja kaitsealaseid hankeid käsitlev direktiiv ning ühendusesisese veo direktiiv (2009/43/EÜ), et tugevdada ühist kaitseturgu ning suurendada paindlikkust sellistes kriisiolukordades, milles me praegu oleme;

72.kutsub komisjoni üles kavandama Euroopa Kaitsefondi paremate ressurssidega, strateegilisemat ja tõhusamat järeltulijat, mis toetaks ühiseid kaitsevaldkonna teadusuuringuid ja innovatsiooni kogu tarneahelas ning kehtestaks tingimused selliste tehnoloogiliste väljakutsetega tegelemiseks nagu kinnisründeoht, tehisintellekt ja masinõpe, kvantandmetöötlus, sõjaline esemevõrk, julgeolek, tarneahelaründed, nullpäeva turvaaugud ja pilvandmetöötluse turve; nõuab, et USA Eesrindlike Kaitseuuringuprojektide Agentuuri eeskujul loodaks Euroopa Kaitseagentuuri alla kuuluv ELi asutus, mis oleks üksinda vastutav kujunemisjärgus ja murranguliste tehnoloogiate alaste teadusuuringute toetamise eest ja varustatud piisava riskikapitaliga;

Rahastamine ja investeeringud

73.tunneb muret selle pärast, et kaitseinvesteeringuid märkimisväärselt suurendamata ei saavuta EL oma julgeoleku- ja kaitse-eesmärke ei Ukrainale antava sõjalise toetuse ega ka meie ühise julgeoleku parandamise osas; rõhutab, et valmisoleku puudumisest tingitud kulud kõige äärmuslikumate sõjaliste erandolukordade korral oleksid palju suuremad kui ELi otsustava valmisoleku kulud; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid töötaksid selle nimel, et leppida kokku konkreetsetes viisides ja vahendites, mis võimaldavad saavutada kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas tehtavate avaliku ja erasektori investeeringute märkimisväärse suurenemise nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis;

74.on seisukohal, et ELi järgmises mitmeaastases finantsraamistikus peavad kaitsekulutuste eelarveread kajastama uut prioriteeti olla valmis kõige äärmuslikumateks sõjalisteks erandolukordadeks;

75.rõhutab, et tungivad vajadused ei võimalda järgmist mitmeaastast finantsraamistikku ootama jääda; rõhutab, et tuleb viivitamata kaaluda uuenduslikke lahendusi lisarahastamise leidmiseks, näiteks kaitsesektorisse investeerimine, rahaliste vahendite ühest projektist teise ümbersuunamise lihtsustamine ja kiirendamine ning ELi rahastamiskriteeriumide kohandamise võimaluse kaalumine, et kulutuste jaotamisel julgeolekukriteeriume rohkem esile tõsta;

76.pooldab komisjoni presidendi 4.märtsil2025 esitatud viiepunktilist Euroopa taasrelvastamise kava „ReArm Europe“;

77.toetab kindlalt mõtet, et ELi liikmesriigid peavad suurendama oma kaitse ja julgeoleku rahastamist ning viima selle uuele tasemele; märgib, et mõned liikmesriigid on juba suurendanud oma kaitsekulutusi 5%‑ni SKPst;

78.tervitab hiljutises Sauli Niinistö aruandes esitatud ettepanekuid Euroopa kaitse rahastamise kohta; toetab Euroopa kaitserahastu ja Euroopa julgeolekurahastu loomist; kiidab samuti heaks ja toetab ettepanekut luua programmi „InvestEU“ mudelil põhinev avatud struktuuriga investeeringute tagamise programm, et kaasata erasektori investeeringuid ja luua nn Euroopa valmisoleku võlakirjade standard;

79.on arvamusel, et riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid tuleks muuta, et võimaldada uut kaitsevaldkonna rahastamist; nõuab, et neid investeeringuid kasutataks nii sõjaliste võimete kui ka sotsiaalse struktuuri nõrkade kohtade parandamiseks, kuna see annab meile suutlikkuse võidelda kõigi ohtude vastu, mis ähvardavad meie väärtusi, sotsiaalset mudelit, julgeolekut ja kaitset;

80.nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid kaitse-, julgeoleku- ja kerksuspanga loomist, mis toimiks mitmepoolse laenuasutusena, mille eesmärk on pakkuda madala intressiga pikaajalisi laene, mis võivad toetada riikliku julgeoleku peamisi prioriteete, nagu taasrelvastumine, kaitsevaldkonna ajakohastamine, Ukraina ülesehitus ja praegu vaenulikele kolmandatele riikidele kuuluva elutähtsa taristu tagasiostmine;

81.nõuab, et kaalutaks võimalust luua Euroopa kaitsevõlakirjade süsteem, mis võimaldaks kiiresti rahastada suuremahulisi sõjalisi investeeringuid; nõuab samuti, et uuritaks kasutamata nn koroonavõlakirjade kasutuselevõttu kaitseotstarbeliste vahenditena, mis täiendaksid komisjoni Euroopa taasrelvastamise kava „ReArm Europe“, kuna EL peab praegu tungivalt tugevdama julgeolekut ja kaitset, et kaitsta oma kodanikke, taastada heidutus ja toetada oma liitlasi, eelkõige Ukrainat;

82.kordab kooskõlas komisjoni Euroopa taasrelvastamise kavaga „ReArm Europe“ oma nõudmist, et Euroopa Investeerimispank (EIP), muud rahvusvahelised finantsasutused ja Euroopa erapangad investeeriksid aktiivsemalt Euroopa kaitsetööstusse; nõuab eelkõige, et EIP laenupoliitika vaadataks kiiresti läbi ja muudetaks viivitamata paindlikuks, et kõrvaldada praegused kaitsevaldkonna rahastamise piirangud, ning et kaalutaks võimalust emiteerida julgeoleku- ja kaitseprojektide rahastamiseks sihtotstarbelisi võlakirju;

83.palub Euroopa Ülemkogu eesistujal António Costal kutsuda valge raamatu järelduste põhjal viivitamata kokku Euroopa Ülemkogu, et ELi juhid saaksid leppida kokku viivitamatutes ja kaugeleulatuvates otsustes Euroopa kaitsekoostöö liidu elluviimiseks, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 42 lõikes 2, ning täpsustada valges raamatus kindlaks määratud meetmeid;

84.väljendab heameelt Euroopa Ülemkogu 6.märtsi 2025.aasta erakorralise kohtumise tulemuste üle ja palub liikmesriikidel eelseisval märtsis toimuval nõukogu istungil otsustavalt tegutseda;

85.rõhutab vajadust tõhustada partnerlusi sarnaselt meelestatud riikidega, eelkõige Euroopa riikidega, nagu Ühendkuningriik ja Norra; nõuab ELi ja Ühendkuningriigi laiaulatuslikku julgeolekupakti, mis hõlmaks ka selliseid põhiküsimusi nagu energia, ränne ja kriitilise tähtsusega maavarad; juhib tähelepanu lisaväärtusele, mida annab meie suhete edendamine ülemaailmsete partneritega, nagu USA, Jaapan ja Austraalia;

86.nõuab kaitsetööstuse valdkonnas tõhustatud koostööd Lääne‑Balkani riikidega; rõhutab, et Lääne‑Balkani riikidel on kaitsetööstuse valdkonnas märkimisväärsed eksperditeadmised ja EL peaks kaaluma sõjalise varustuse hankimist Lääne‑Balkani riikidest; rõhutab, et see lähenemisviis aitaks muuta Lääne‑Balkani riigid tugevamateks ELi liitlasteks;

87.on arvamusel, et tuleb teha kõik endast olenev, et edendada Atlandi‑ülest koostööd kõigis sõja- ja kaitsesektori valdkondades, tuletades samas meelde vajadust edendada Euroopa kaitset ja arendada suuremat suveräänsust;

88.märgib, et ülalmainitu ei mõjuta teatavate liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära;

o
oo

89.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjoni presidendile ja volinikele, kelle pädevusse teema kuulub, ELi julgeoleku- ja kaitseasutustele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18.mai 2022.aasta ühisteatis „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja edasised sammud“ (JOIN(2022)0024).
(2) Julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegiline kompass Euroopa Liidule, kes kaitseb oma kodanikke, väärtusi ja huve ning toetab rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, mille nõukogu kiitis heaks 21.märtsil2022 jaEuroopa Ülemkogu kinnitas 24.märtsil2022.
(3) Mario Draghi 9.septembri 2024.aasta aruanne Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta ning eriti selle neljas peatükk julgeoleku suurendamise ja sõltuvuse vähendamise kohta.
(4) Sauli Niinistö 30.oktoobri 2024.aasta aruanne „Safer Together: strengthening Europe’s civilian and military preparedness and readiness“ (Ühiselt on turvalisem – Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamine).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.septembri 2023.aasta määrus (EL)2023/1781, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL)2021/694 (kiibimäärus) (ELTL229, 18.9.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1781/oj).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.aprilli 2024.aasta määrus (EL)2024/1252, millega sätestatakse kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr168/2013, (EL)2018/858, (EL)2018/1724 ja (EL)2019/1020 (ELTL, 2024/1252, 3.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1252/oj).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.juuli 2009.aasta direktiiv2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive2004/17/EÜ ja2004/18/EÜ (ELTL216, 20.8.2009, lk76, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/81/oj).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6.mai 2009.aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELTL146, 10.6.2009, lk1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/43/oj).

Viimane päevakajastamine: 14. märts 2025Õܲٱ𲹱-Privaatsuspoliitika