Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MON88017(MON-88Ø17-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr1829/2003 (D069148/02 – )
Euroopa Parlament,
–võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MON88017(MON-88Ø17-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr1829/2003 (D069148/02),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22.septembri 2003.aasta määrust (EÜ) nr1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli11 lõiget3 ja artikli23 lõiget3,
–võttes arvesse määruse (EÜ) nr1829/2003 artiklis35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 26.oktoobril 2020.aastal toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.veebruari 2011.aasta määruse (EL) nr182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) artikleid11 ja13(2),
–võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 21.aprillil 2009.aastal vastu võetud ja 6.mail 2009.aastal avaldatud arvamust(3),
–võttes arvesse EFSA 29.jaanuaril2020.aastal vastu võetud ja 11.märtsil2020.aastal avaldatud arvamust(4),
–võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd“) kasutamiseks lubade andmisele vastuväiteid(5),
–võttes arvesse kodukorra artikli112 lõikeid2 ja3,
–võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,
A.arvestades, et komisjoni otsusega2009/814/EÜ(6) anti luba lasta turule geneetiliselt muundatud maisiMON88017 sisaldavat, sellest koosnevat või sellest toodetud toitu ja sööta; arvestades, et kõnealune luba hõlmab ka selliste muude toodete (v.a toit ja sööt) turule laskmist, mis sisaldavad maisi MON-88Ø17-3 või koosnevad sellest ja mida kasutatakse nagu muud maisi, kuid mida ei viljelda;
B.arvestades, et 10.juulil 2018.aastal esitas äriühing Monsanto Europe N.V. kõnealuse loa kehtivuse pikendamiseks komisjonile loa hoidja Monsanto Company (USA) nimel määruse(EÜ)nr1829/2003 artiklite11 ja23 kohase taotluse;
C.arvestades, et EFSA võttis 21.aprillil 2009.aastal esialgse taotluse kohta vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 6.mail 2009.aastal;
D.arvestades, et EFSA võttis 29.jaanuaril 2020.aastal loa kehtivuse pikendamise taotluse kohta vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 11.märtsil 2020.aastal;
E.arvestades, et geneetiliselt muundatud maisi MON88017 on aretatud tootma valku Cry3Bb1, mis on sünteetiline insektitsiidne valk (tuntud ka kui Bt-toksiin), mis on mardikalistest kahjuritele mürgisem kui looduslikud bakterid, millest see on tuletatud, ning valku CP4EPSPS, mis annab tolerantsuse glüfosaadi vastu(7);
F.arvestades, et kahe geenikonstruktsiooni kombinatsioon saadi mitmekordse transformatsiooni teel, ent üksikuid vanemtaimi ei hinnatud, mis on vastuolus rakendusmäärusega (EL) nr503/2013(8);
G.arvestades, et määruses (EÜ) nr1829/2003 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnealuse küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid;
Liikmesriikide märkused EFSA arvamuste kohta
H.arvestades, et esialgse taotlusega seotud konsultatsiooniperioodi ajal esitasid liikmesriigid EFSA arvamuse eelnõu kohta mitu kriitilist märkust(9); arvestades, et nende hulka kuulusid järgmised tähelepanekud: isoleeritud valkudega, st mitte terve geneetiliselt muundatud taimega tehtud akuutse toksilisuse uuringuid ei saa pidada kuigi kaalukaks; kavandatav turulelaskmisjärgne keskkonnaseire on liiga ebatäpne, et täita järelevalvekava soovimatu mõju kohta inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale; taimede ekspresseeritavate valkude uuringuid ei peaks asendama bakteriaalsete asendusvalkude uuringutega; väliuuringute hooaegade ja asukohtade arv pole geneetiliselt muundatud taimede kaubanduslikul eesmärgil kasutamise ulatust arvestades piisav; riskihinnangu jaoks on vaja rohkem teavet ning ei tohi välistada toidus ja söödas kasutatava valgu mCry3Bb1 põhjustatavat allergeensuse suurenemist geneetiliselt muundatud maisis MON88017; arvestades, et lisaks sellele seadis üks liikmesriik kahtluse alla riskihinnanguks tehtud uuringute sõltumatuse, sest need viis läbi taotleja Monsanto;
I.arvestades, et loa pikendamise taotlusega seotud konsultatsiooniperioodi jooksul esitasid liikmesriigid EFSA arvamuse eelnõu kohta jälle palju kriitilisi märkusi(10); arvestades, et nende hulgas esitati tähelepanek, et komisjoni otsusega2009/814/EÜ heaks kiidetud seirekaval ning seirearuannetel on suuri puudusi ning need ei ole kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga2001/18/EÜ(11) ega asjakohaste EFSA suunistega ning et uuringud on ebapiisavad ning vaja on teha veel katseid, et teha kindlaks sõnniku või reovee kaudu Bt-toksiinidega kokku puutumise ulatus ning selle mõju ja riskid muudele kui sihtorganismidele, ning et puuduva informatsiooni tõttu pole võimalik geneetiliselt muundatud maisi MON 88017 keskkonnaohutust täielikult hinnata;
Täiendavad herbitsiidid ja jääkide analüüsi puudumine
J.arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete kultuuride kasvatamisega kaasneb herbitsiidide ulatuslikum kasutamine, mis on suurel määral tingitud herbitsiiditolerantse umbrohu tekkest(12); arvestades, et seetõttu tuleb eeldada, et geneetiliselt muundatud maisi põllukultuurid puutuvad korduvalt kokku glüfosaadi nii suuremate kui ka korduvannustega, mis võib põhjustada saagis selle aine jääkide suurema koguse;
K.arvestades, et glüfosaadi kantserogeensuse osas on endiselt küsimusi; arvestades, et EFSA järeldas 2015.aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet järeldas 2017.aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et seevastu Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud keskus, klassifitseeris glüfosaadi 2015.aastal inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks; arvestades, et mitu hiljutist eelretsenseeritud uuringut kinnitavad glüfosaadi kantserogeenset toimet(13);
L.arvestades, et EFSA pestitsiidide üksuse arvamuse kohaselt ei ole EPSPSi muudatusega(14) geneetiliselt muundatud maisi glüfosaadijääkide kohta piisavalt andmeid, et tuletada jääkide piirnormid ja riskihindamise väärtused(15);
M.arvestades, et EFSA pestitsiidide üksuse andmeil ei ole(16) toksikoloogilisi andmeid, mis võimaldaksid hinnata glüfosaaditolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud glüfosaadi lagunemisproduktidest tarbijatele tulenevat riski;
N.arvestades, et geneetiliselt muundatud taimedes leiduvate herbitsiidijääkide ja nende lagunemisproduktide ning Bt-toksiinidega koostoime hindamist ei loeta EFSA GMO-komisjoni pädevusse kuuluvaks ning seetõttu seda GMOde loaandmismenetluse käigus ei tehta; arvestades, et see põhjustab probleeme, sest asjaomaste geneetiliselt muundatud taimede puhul võib seda, kuidas taim täiendavaid herbitsiide lagundab, ja lagunemisproduktide (edaspidi „metaboliidid“) koostist ja seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise(17);
Asjakohatud toksikoloogilised uuringud
O.arvestades, et akuutset toksilisust ning maomahlas lagunemist puudutavates uuringutes kasutati rekombinantses E. coli tüves toodetud valke Cry3Bb1 ja CP4 EPSPS;
P.arvestades, et üldiselt ei saa toksikoloogilisi uuringuid, mis on tehtud isoleeritud valkudega, pidada kuigi kaalukaks, sest neis ei arvestata valgu ja taime kombinatsiooni mõju;
Q.arvestades, et teatavad taimed, sealhulgas mais, toodavad loomulikult proteinaasi inhibiitoreid (PI), mille puhul on täheldatud, et need aeglustavad Bt-toksiinide lagunemist; arvestades, et seetõttu on Bt-toksiin, kui seda tarvitatakse koos taimega, palju toksilisem kui siis, kui toksiini kasutatakse isoleeritult; arvestades, et 1990.aastal Monsanto teadlaste poolt läbi viidud uuringust nähtus, et isegi väga väike kogus PI-sid suurendas Bt-toksiinide insektitsiidset toimet kuni 20korda(18); arvestades, et seda koostoimet pole EFSA geneetiliselt muundatud Bt-toksiine tootvate taimede riskihinnangutes kunagi hinnanud ega maininud;
R.arvestades, et on täheldatud, et Bt-toksiinide toksilisust suurendavad faktorid võivad mõjutada ka nende selektiivsust(19), sest kui Bt-toksiini tõhusus sihtorganismi suhtes suureneb, võib väheneda selle selektiivsus ning see võib mõjutada suuremat hulka muid kui sihtorganisme; arvestades, et kuigi seni pole süsteemseid uuringuid tehtud, võib mitme uuringu põhjal täheldada PI-de koosmõju Bt-toksiinidega mittesihtmärkidest putukatele(20);
S.arvestades, et PI-de ja taimedes sisalduvate Bt-toksiinide koosmõju tõttu tekkiva suurema toksilisuse oht inimestele ja teistele imetajatele on teadmata;
Bt-toksiini adjuvantsuse küsimused
T.arvestades, et mitmes uuringus on täheldatud, et kokkupuude Bt-toksiinidega on põhjustanud kõrvaltoimeid, mis võivad mõjutada immuunsüsteemi, ning et mõnel Bt-toksiinil võivad olla adjuvandi omadused(21), mis tähendab, et need võivad suurendada teiste valkude allergeensust, millega nad kokku puutuvad;
U.arvestades, et EFSA riskihinnangus ei võeta arvesse asjaolu, et mais toodab PI-sid(22), ning seetõttu tuleb eeldada, et kui Bt-toksiini tarvitatakse koos taimemassiga, laguneb see palju aeglasemalt kui isoleeritult; arvestades, et see erinevus võib suurendada ka Bt-toksiini adjuvantsust ning seetõttu ei ole isoleeritud valke kasutavad uuringud asjakohased; arvestades, et geneetiliselt muundatud taimede toodetava Bt-toksiini immunogeensust pole empiiriliselt uuritud; arvestades, et Bt-toksiini lagunemist maomahlas, mis võib olla relevantne toksilisuse ja adjuvantsuse seisukohast, testiti isoleeritud Bt-toksiiniga;
Bt-toksiine sisaldavad taimed: mõju muudele kui sihtorganismidele ning suurem resistentsus
V.arvestades, et erinevalt insektitsiididest, millega on võimalik kokku puutuda pihustamise ajal ning lühikest aega pärast seda, viib Bt-toksiine tootvate taimede kasutamine siht- ja muude kui sihtorganismide pideva kokkupuuteni Bt-toksiinidega;
W.arvestades, et oletust, et Bt-toksiinid mõjutavad vaid üht kindlat sihtmärki, ei saa enam õigeks pidada, ning arvesse peab võtma ka mõju muudele kui sihtorganismidele(23); arvestades, et teatatakse aina suurenevast muude kui sihtorganismide hulgast, millele avaldatakse paljudel viisidel mõju; arvestades, et hiljutises ülevaates on välja toodud 39eelretsenseeritud väljaannet, milles teatatakse Bt-toksiinide olulisest kahjulikust mõjust paljudele n-ö mõjuulatusest väljapoole jäävatele liikidele(24);
X.arvestades, et koosmõju, näiteks kombinatsioon PI-dega võib Bt-toksiinide toksilisust oluliselt suurendada; arvestades, et selektiivsuse aspekt on eriti tähtis sünteetiliste Bt-toksiinide, näiteks Cry3Bb1 puhul, millel võib olla väiksem selektiivsus ja suurem toksilisus; arvestades, et EFSA hinnangul mõjutavad Bt-toksiinid vaid väikest hulka muid kui sihtorganisme ning arvesse ei võeta koosmõju; arvestades, et mahavalgumise, jäätmete ning sõnniku kaudu võib Bt-toksiinidega kokku puutuda suurem hulk muid kui sihtorganisme;
Y.arvestades, et riskihindamisel ei võetud arvesse sihtrühma kahjurite resistentsuse teket Bt-toksiinide vastu, mis viib tõenäoliselt keskkonnale vähem ohutute pestitsiidide või suuremate dooside kasutamise ja geneetiliselt muundatud põllukultuuride kohta rohkemate taotluste esitamiseni viljelemisriigis; arvestades, et USA keskkonnakaitseamet on teinud ettepaneku kõrvaldada järgmise kolme kuni viie aasta jooksul kasutuselt paljud praegused Bt-maisi hübriidid ja mõned Bt-puuvilla sordid putukate resistentsuse kasvu tõttu nende põllukultuuride suhtes(25);
Z.arvestades, et kuigi väidetavalt toob Bt-toksiine tootvate taimede kasutamine kaasa insektitsiidide kasutamise vähendamise, leiti hiljuti Ameerika Ühendriikides(26) avaldatud uuringus, et mitmes analüüsis, milles vaadeldi Bt-toksiine tootvate taimede mõju pestitsiidide kasutamisele, pole arvesse võetud seemnete puhtimist ning seetõttu võib neis Bt-toksiine tootvate taimede puhul insektitsiidide kasutamise (eriti nn töödeldud ala) vähendamine olla üle tähtsustatud; arvestades, et samas uuringus leiti, et seemnete puhtimine neonikotinoididega toimub sageli Bt-toksiine tootva maisi ja sojaoaga, ning et sellel kasutusviisil võib olla soovimatuid tagajärgi, täpsemalt sihtmärkkahjurite resistentsus, mittesihtmärkkahjurite puhangud ja saaste, mis mõjutab negatiivselt elusloodust; uuringus leiti ka, et mõnda neist mõjudest on juba võimalik täheldada; arvestades, et Euroopa Liit on mesilastele ja teistele tolmeldajatele avalduva mõju tõttu keelustanud kolme neonikotinoidi kasutamise välitingimustes, sealhulgas seemnete katmiseks(27);
AA.arvestades, et EL on liitunud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga (CBD), mis kohustab nii importivaid kui ka eksportivaid riike arvestama bioloogilise mitmekesisusega;
Ebademokraatlik otsustusprotsess
AB.arvestades, et määruse (EÜ) nr1829/2003 artiklis35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 26.oktoobril2020 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus loa andmist ei toetanud;
AC.arvestades, et komisjon mõistab, et on problemaatiline, et ta jätkab GMOdele loa andmise otsuste vastuvõtmist ilma liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuseta, mis on tootelubade puhul üldiselt väga suur erand, kuid mis on geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubade puhul muutunud normiks;
AD.arvestades, et Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33resolutsiooni) ning GMOde kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et Euroopa Parlament on oma üheksandal ametiajal siiani vastu võtnud üksteist vastuväidet; arvestades, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus nende GMOde lubamist ei pooldanud; arvestades, et kuigi komisjon ise tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski geneetiliselt muundatud organismidele lubade andmist;
AE.arvestades, et määruse (EL) nr182/2011 kohaselt võib komisjon otsustada GMO-le luba mitte anda, kui apellatsioonikomitees puudub liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus(28); arvestades, et sellega seoses ei ole vaja õigusakte muuta;
1.on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;
2.on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei ole kooskõlas liidu õigusega, kuna see ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr1829/2003 eesmärgiga, milleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr178/2002(29) sätestatud üldpõhimõtete kohaselt on luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu ning keskkonna ja tarbijate huvide kindla kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega ning tagada samal ajal ka siseturu tõhus toimimine;
3.palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;
4.tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon tunnistas lõpuks oma 11.septembri 2020.aasta kirjas parlamendiliikmetele, et GMOde lubamise otsuste tegemisel on vaja arvesse võtta kestlikkust(30); väljendab siiski suurt pettumust selle üle, et 28.septembril 2020.aastal andis komisjon impordiloa veel ühele geneetiliselt muundatud sojaoale(31), hoolimata parlamendi vastuseisust ja sellest, et enamik liikmesriike hääletas selle vastu;
5.kutsub komisjoni üles kestlikkuse kriteeriumide väljatöötamisel väga kiiresti edasi liikuma, kaasates täiel määral Euroopa Parlamenti; palub, et komisjon annaks teada, kuidas ja millise aja jooksul seda tehakse;
6.nõuab veel kord tungivalt, et komisjon võtaks loaandmismenetluses arvesse liidu kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest, nagu Pariisi kliimakokkulepe, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid;
7.kordab oma üleskutset komisjonile lõpetada nii kasvatamiseks kui ka toiduks ja söödaks kasutatavate GMOde lubamine, kui liikmesriigid apellatsioonikomitees määruse (EL) nr182/2011 artikli6 lõike3 kohast arvamust ei esita;
8.kutsub komisjoni taas üles mitte lubama herbitsiiditolerantseid geneetiliselt muundatud põllukultuure enne, kui jääkidega seotud terviseriske on iga juhtumi puhul eraldi põhjalikult uuritud, kusjuures selleks tuleb täielikult hinnata geneetiliselt muundatud põllukultuuride täiendavate herbitsiididega pihustamise jääke, herbitsiidide lagunemisprodukte ja mis tahes kombineeritud mõju, sealhulgas geneetiliselt muundatud taime enda mõju;
9.kutsub EFSAt üles lõpuks tunnistama olulisi erinevusi looduslike Bt-toksiinide ja geneetiliselt muundatud taimede sünteetiliste transgeenide ekspresseeritud Bt-toksiinide vahel, ning laiendama riskihinnangut, et võtta täielikult arvesse kõiki mõjusid ja koostoimeid Bt-toksiinide, geneetiliselt muundatud taimede ja nende koostisosade ning täiendavate herbitsiidide pihustamise jääkide vahel, samuti mõju tervisele ja toiduohutusele;
10.kutsub EFSAt üles edaspidi mitte aktsepteerima toksilisuse uuringuid, milles lähtutakse isoleeritud valkudest, mis tõenäoliselt erinevad struktuuri ja bioloogilise mõju poolest neist valkudest, mida taim ise toodab, ning nõudma, et kõik katsed tehtaks geneetiliselt muundatud taime kudedega;
11.kutsub EFSAt üles tagama, et väliuuringute ja kasvuhoonete andmed hõlmaksid piisavalt laia valikut põllumajandus- ja keskkonnatingimusi, et hinnata kõikide stressitegurite mõju, mis on viljelemise ajal ootuspärased geeniekspressioonile ja taimede koostisele;
12.kutsub EFSAt üles tagama, et väliuuringute ja kasvuhoonete andmed hõlmaksid piisavalt laia valikut eri sorte, et hinnata eri geneetiliste taustade mõju geeniekspressioonile ja taime koostisele;
13.kutsub EFSAt üles nõudma andmeid geneetiliselt muundatud taimedest toodetud toidu ja loomasööda tarbimise mõju kohta soolestiku mikrobioomile;
14.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni teaduslik arvamus, mis käsitleb geneetiliselt muundatud maisi MON88017 hindamist turule laskmise loa kehtivuse pikendamise eesmärgil vastavalt määrusele (EÜ) nr1829/2003 (taotlusEFSA‐GMO‐RX‐014). EFSA Journal 2020;18(3):6008, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2020.6008.
––––––––––– Euroopa Parlament võttis kaheksanda koosseisu ametiajal vastu 36resolutsiooni, milles on GMOde kasutamiseks lubade andmise kohta vastuväiteid esitatud. Peale selle on Euroopa Parlament võtnud üheksanda koosseisu ametiajal vastu järgmised resolutsioonid:Euroopa Parlamendi 10.oktoobri 2019.aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MZHG0JG(SYN-ØØØJG-2) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0028).Euroopa Parlamendi 10.oktoobri 2019.aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojaubaA2704-12(ACS-GMØØ5-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0029).Euroopa Parlamendi 10.oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON89034× 1507× MON88017× 59122× DAS-40278-9 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON89034, 1507, MON88017, 59122 ja DAS-40278-9 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0030).Euroopa Parlamendi 14.novembri 2019.aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud puuvilla LLCotton25 (ACSGHØØ1-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0054).Euroopa Parlamendi 14.novembri 2019.aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON89788(MON-89788-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0055).Euroopa Parlamendi 14.novembri 2019.aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON89034× 1507× NK603× DAS-40278-9 ja alakombinatsioone MON89034× NK603× DAS-40278-9, 1507× NK603× DAS-40278-9 ning NK603× DAS-40278-9 sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0056).Euroopa Parlamendi 14.novembri 2019.aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisiBt11× MIR162× MIR604× 1507× 5307× GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm, neli või viis Bt11, MIR162, MIR604, 1507, 5307 ja GA21 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0057).Euroopa Parlamendi 14.mai 2020.aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0069).Euroopa Parlamendi 11.novembri 2020.aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON87427× MON89034× MIR162× NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm MON87427, MON89034, MIR162 ja NK603 ühekordset transformatsiooni, ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus (EL)2018/1111, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0291).Euroopa Parlamendi 11.novembri 2020.aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba SYHT0H2(SYN-ØØØH2-5) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0292).Euroopa Parlamendi 11.novembri 2020.aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON87427× 87460× MON89034×MIR162× NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON87427, MON87460, MON89034, MIR162 ja NK603 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele(EÜ)nr1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0293).
Komisjoni 30.oktoobri 2009.aasta otsus2009/814/EÜ, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON88017 (MON-88Ø17-3) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele(EÜ)nr1829/2003 (ELTL289, 5.11.2009, lk25).
Komisjoni 3.aprilli 2013.aasta rakendusmäärus(EL)nr503/2013, mis käsitleb loa taotlemist geneetiliselt muundatud toidule ja söödale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr1829/2003 kohaselt ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr641/2004 ja (EÜ)nr1981/2006 (ELTL157, 8.6.2013, lk1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.märtsi 2001.aasta direktiiv2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta – komisjoni deklaratsioon (EÜTL106, 17.4.2001, lk1).
Vt nt Bonny S, „Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact“ (Geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed põllukultuurid, umbrohi ja herbitsiidid: ülevaade ja mõju), Environmental Management. Jaanuar2016, 57(1), lk31–48, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738 ja Benbrook, C.M., „Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. - the first sixteen years“ (Geneetiliselt muundatud põllukultuuride mõju pestitsiidide kasutamisele USAs – esimesed kuusteist aastat), Environmental Sciences Europe 24, 24 (2012), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/2190-4715-24-24, ja Schütte, G., Eckerstorfer, M., Rastelli, V. jt, „Herbicide resistance and biodiversity: Agronomic and environmental aspects of genetically modified herbicide-resistant plants“ (Herbitsiidiresistentsus ja elurikkus: geneetiliselt muundatud herbitsiidiresistentsete taimede agronoomilised ja keskkonnaaspektid), Environmental Sciences Europe 29, 5 (2017), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/s12302-016-0100-y
EFSA hinnang glüfosaadijääkide kehtivate piirnormide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr396/2005 artiklile12 – läbivaadatud versioon, et võtta arvesse väljajäetud andmeid, EFSA Journal 2019;17(10):5862, lk4, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5862.
Glüfosaadi puhul on see tõepoolest nii, nagu on märgitud EFSA hinnangus glüfosaadijääkide kehtivate piirnormide kohta vastavalt määruse(EÜ)nr396/2005 artiklile 12, EFSA Journal 2018;16(5):5263, lk12, https://www.efsa.europa.eu/fr/efsajournal/pub/5263.
Vt näiteks: Then, C. „Risk assessment of toxins derived from Bacillus thuringiensis: synergism, efficacy, and selectivity“ (Bacillus thuringiensis’est saadud toksiinide riskihinnang: koostoime, tõhusus ja selektiivsus). Environ Sci Pollut Res Int, 2010, 17, lk791–797.
Vt näiteks: Han P, Niu CY, Lei CL, Cui JJ, Desneux N. „Quantification of toxins in a Cry1Ac+CpTI cotton cultivar and its potential effects on the honey bee Apis mellifera L.“ (Toksiinide kvantifitseerimine Cry1Ac+CpTI puuvillasordis ja selle võimalik mõju mesilasele Apis mellifera L.).Ecotoxicology. 2010, 19, lk 1452–1459. https://link.springer.com/article/10.1007/s10646-010-0530-z Babendreier, D.,Kalberer, N.M., Romeis, J.Fluri, P.,Mulligan, E.jaBigler, F., Apidologie, ‘„Influence of Bt-transgenic pollen, Bt-toxin and protease inhibitor (SBTI) ingestion on development of the hypopharyngeal glands in honeybees“ (Bt-transgeense õietolmu, Bt-toksiini ja proteaasi inhibiitori manustamise mõju mesilaste ülalõuanäärmete arenemisele), 2005, 36 4, lk 585–594, https://doi.org/10.1051/apido:2005049, ja Liu, X.D., Zhai, B.P., Zhang, X.X., Zong, J.M. „Impact of transgenic cotton plants on a non-target pest, Aphis gossypii Glover“ (Transgeensete puuvillataimede mõju mittesihtmärkkahjurile, lehetäile Aphis gossypii). Ecological Entomology, 30(3), lk 307–315. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/j.0307-6946.2005.00690.x
Ülevaate saamiseks vt Rubio Infante, N., Moreno-Fierros, L. (2016) „An overview of the safety and biological effects of Bacillus thuringiensis Cry toxins in mammals“ (Ülevaade Bacillus thuringiensis’e Cry-toksiinide ohutusest ja bioloogilisest mõjust imetajatele), Journal of Applied Toxicology, mai2016, 36(5): lk630–648, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/jat.3252/full.
Vt näiteks: Hilbeck, A. Otto, M. „Specificity and combinatorial effects of Bacillus thuringiensis Cry toxins in the context of GMO risk assessment“ (Bacillus thuringiensis’e Cry-toksiinide spetsiifilisus ja koosmõju geneetiliselt muundatud organismide riskihinnangus). Frontiers Environmental Science 2015, 3:71.
Douglas, M.R., Tooker, J.F., „Large-Scale Deployment of Seed Treatments Has Driven Rapid Increase in Use of Neonicotinoid Insecticides and Preemptive Pest Management in U.S. Field Crops“ (Seemnete puhtimise ulatuslik kasutuselevõtt on kiiresti suurendanud neonikotinoide sisaldavate putukamürkide ja ennetava kahjuritõrje kasutamist põllukultuuride kasvatamisel USAs), Environmental Science and Technology 2015, 49, 8, 5088–5097, https://pubs.acs.org/doi/10.1021/es506141g.
Määruse(EL)nr 182/2011 artikli6 lõike3 kohaselt võib komisjon loa anda, kuid ei pea seda tegema, kui apellatsioonikomitees ei ole selle toetuseks saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28.jaanuari 2002.aasta määrus (EÜ) nr178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜTL 31, 1.2.2002, lk1).