Otsetoetused
Euroopa Liit annab põllumajandustootjatele sissetulekutoetust või nn otsetoetusi, millega tekitatakse neile turvavõrk ja muudetakse põllumajandus kasumlikumaks, tagatakse toiduga kindlustatuse Euroopas, aidatakse neil toota ohutut, tervislikku ja taskukohast toitu ning premeeritakse põllumajandustootjaid avalike hüvede pakkumise eest, mille eest turgudelt tavaliselt tasu ei saa. Neid haldavad komisjon ja liikmesriigid ühiselt mitme kava kaudu.
Õiguslik alus
Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) õiguslik alus on sätestatud (artiklid38–44) (3.2.1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu , 2.detsember 2021, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL)nr1305/2013 ja (EL)nr1307/2013.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu , 2.detsember 2021, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)nr1306/2013.
Sissejuhatus
ÜPP toetab põllumajandustootjaid mitmete poliitikameetmete kaudu:
- EAGFist rahastatavad otsetoetused on turvavõrguks põllumajandustootjatele, kelle sissetulek on ülejäänud majandusega võrreldes keskmisest madalam, ning kes seisavad silmitsi ebakindlate turgudega, äärmuslike ilmastikuoludega, kahjuritega ja haigustega või nõrga läbirääkimispositsiooniga toiduainete tarneahelas. Ajavahemikul 2021–2027 moodustavad 270miljardi euro suurused (mitmeaastane finantsraamistik, jooksevhindades) otsetoetused 72% ELi ÜPP vahenditest (378,5miljardit eurot) (3.2.2). ELi õigusaktides on sätestatud rahalised eraldised igale liikmesriigile;
- samuti EAGFist rahastatavate turumeetmete eesmärk on põllumajandusturgude toetamine ja stabiliseerimine. Mõne meetmega toetatakse ELi põllumajandustootjaid vahetult, näiteks hõlbustades nende osalemist tootjarühmades või kvaliteedikavades, tugevdades seega nende rolli tarneahelas. Ühine põllumajanduse turukorraldus on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2.detsembri 2021.aasta , millega muudetakse määrust (EL)1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus; määrust (EL)nr1151/2012 põllumajandustoodete kvaliteedikavade kohta; määrust (EL)nr251/2014 aromatiseeritud veinitoodete geograafiliste tähiste kohta; ja määrust (EL)nr228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse meetmed ELi äärepoolseimate piirkondade jaoks. Kuna valdkondlikud sekkumised on nüüd osa liikmesriikide ÜPP strateegiakavadest, on vastavad sätted viidud ühise turukorralduse määruse alt üle ÜPP strateegiakavade määrusesse;
- EAFRDst ja riiklikest fondidest rahastatavate maaelu arengu meetmete eesmärk on aidata kaasa maapiirkondade majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonnaalasele arengule. Need hõlmavad ka põllumajandustootjate toetusmeetmeid, nagu põllumajanduse keskkonnameetmed, põllumajandusettevõtete investeeringute rahastamine, riskijuhtimisvahendid ja rahastamisvahendid.
Ü𱹲
Otsetoetuskavasid reguleeritakse määruse (EL)2021/2115 (ÜPP strateegiakavade määrus) artiklitega20–41. Mõned kavad on kohustuslikud, teised võivad kuuluda ÜPP strateegiakavadesse vabatahtlikkuse alusel.
- Baassissetuleku toetus kestlikkuse tagamiseks (määruse (EL)2021/2115 artiklid21–28) on iga-aastane toetus hektari kohta, milleks eraldatakse pool otsetoetuste eelarvest. Liikmesriigid võivad otsustada maksta ühtset summat hektari kohta, diferentseerida toetust kooskõlas erinevate sotsiaal-majanduslike või agronoomiliste tingimustega või maksta summa, mis põhineb eelmise ÜPP raames kohaldatud toetusõigustel. Toetusõiguste kasutamisel peavad liikmesriigid lähiaastatel järk-järgult vähendama lõhet oma väärtuste vahel – seda protsessi nimetatakse ühtlustamiseks. Väikepõllumajandustootjate toetust, mis ei ületa 1250eurot aastas, võib anda kindlasummalise maksena või hektaripõhiselt. Sellised põllumajandustootjatele vabatahtlikud toetused asendavad kõik muud otsetoetused.
- Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks (määruse (EL)2021/2115 artikkel29) on iga-aastane lisatoetus põllumajandusmaa esimeste hektarite eest põllumajandustootjatele, kellel on õigus saada baassissetuleku toetust kestlikkuse tagamiseks. Summa hektari kohta ja hektarite arvu põllumajandustootja kohta, mille puhul ümberjaotav sissetulekutoetus on kättesaadav, määravad kindlaks liikmesriigid. Kava eesmärk on otsetoetuste ümberjaotamine suurematelt põllumajandusettevõtetelt väiksematele või keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele. Väikeste põllumajandusettevõtete toetamiseks peab vähemalt 10% iga liikmesriigi otsetoetuste eelarvest minema sellele kavale, välja arvatud juhul, kui ümberjaotamine toimub muude vahendite abil.
- Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele (määruse (EL)2021/2115 artikkel30) on iga-aastane lisatoetus uutele põllumajandustootjatele, kellel on õigus saada baassissetuleku toetust kestlikkuse tagamiseks. Kindlasummaline makse või summa hektari kohta ja hektarite arvu põllumajandustootja kohta, mille puhul toetus on kättesaadav, määravad kindlaks liikmesriigid. Samuti määravad nad kindlaks vanuse ülempiiri (35–40aastat) ning võimalikelt toetusesaajatelt nõutav koolitus ja oskused.
- Ökokavadega (määruse (EL)2021/2115 artikkel31) abistatakse põllumajandustootjaid, kes järgivad kliimat, keskkonda ja loomade heaolu või antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemist soodustavaid põllumajandustavasid. Sellised tavad, mis peavad ulatuma kaugemale õiguslikest nõuetest, on loetletud ÜPP strateegiakavades. Ökokavade eest hektari kohta antav iga-aastane toetus võib olla toetus lisaks baassissetuleku toetusele kestlikkuse tagamiseks või toetus võetud kohustustest tulenevate kulude või saamata jäänud tulu hüvitamiseks. Vähemalt 25% riiklikust otsetoetuste eelarvest tuleb suunata sellele põllumajandustootjatele vabatahtlikule kavale.
- Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus (määruse (EL) 2021/2115 artiklid32–35): kuigi varem oli ÜPP sissetulekutoetus ühendatud (või seotud) konkreetsete toodetega, on järjestikuste reformidega see ühendus järk-järgult kaotatud, mis on tänapäeval piiratud väikese osaga otsetoetustest. Tootmiskohustusega seotud toetuse eesmärk on tegeleda raskustega sektorites, tootmisviisides või konkreetsetes põllumajandusviisides, mis on sotsiaal-majanduslikel või keskkonnaalastel põhjustel olulised. Toetus koosneb iga-aastasest toetusest hektari või looma kohta ja selle eesmärk on parandada konkurentsivõimet, kestlikkust või kvaliteeti. Nende sektorite hulgas, millele ÜPP strateegiakavad võivad olla suunatud, võib valgukultuure arvesse võtta ilma konkreetse põhjenduseta, sest see aitaks vähendada ELi sõltuvust impordist selles sektoris ja lämmastikväetiste kasutamist.
- Puuvilla eritoetus (määruse (EL)2021/2115 artiklid36–41) on tootmiskohustusega seotud otsetoetuste kava, millega antakse toetust puuvilla hektari kohta Bulgaarias, Kreekas, Hispaanias ja Portugalis puuvilla tootmiseks lubatud aladel.
Kuidas otsetoetused praktikas toimivad?
Igal aastal saab otsetoetusi rohkem kui 6miljonit toetusesaajat. Neid antakse aktiivsetele põllumajandustootjatele – kas üksikisikutele või ettevõtetele –, kes tegelevad vähemalt minimaalsel tasemel põllumajandusliku tegevusega (st põllumajandusliku tootmisega või põllumajandusmaa hoidmisega põllumajanduseks sobivas seisukorras). ÜPP strateegiakavades määratletakse aktiivsed põllumajandustootjad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide abil, sealhulgas negatiivse loendi kaudu, millega välistatakse teatavate üksuste käsitamine aktiivsete põllumajandustootjatena.
ÜPP strateegiakavade kaudu antakse toetust peamiselt pindalapõhiste maksete vormis. Mõne kava puhul põhineb see toetatavate loomade arvul. Põllumajandustootjate toetusõiguslikkuse ja ÜPP toetuse saamise tingimustele vastavate aladega seotud määratlused määratakse kindlaks ELi tasandil, et tagada poliitika ühtsus. Võrreldes eelmise ÜPP perioodiga ei ole need määratlused ELi õigusaktides nii üksikasjalikud ja võimaldavad liikmesriikidel paindlikumalt täpsustada eeskirju riiklikul tasandil, et neid saaks kohandada vastavalt liikmesriikide vajadustele ja toetusi paremini suunata.
Kõik liikmesriigid kehtestasid otsetoetuste saamise miinimumnõuded, kusjuures enamik neist kehtestas nii pindala kui ka rahalise künnise vastavalt 0,3–4 hektarit ning 100–500 eurot. Enamik liikmesriike on säilitanud oma miinimumnõude künnised muutumatuna võrreldes eelmise perioodiga.
Põllumajandustootjad, kes soovivad saada otsetoetusi, peavad taotlema igal aastal ja järgima mitmeid eeskirju. Lisaks kohustuslikele majandamisnõuetele, mis on põllumajandustegevuseks kohustuslikud, kohaldatakse ÜPP toetusi saavate põllumajandustootjate suhtes tingimuslikkust, st nad peavad hoidma maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Perioodi 2023–2027 ÜPP hõlmab keskkonnasõbralikumate nõuetega rangemat tingimuslikkust. Samuti kehtestatakse sellega esimest korda sotsiaalne tingimuslikkus, sidudes otsetoetused teatavate põhiliste sotsiaalsete ja tööga seotud põhimõtetega.
Komisjon ja riikide ametiasutused haldavad otsetoetusi jagatud eelarve täitmisega. Komisjoni järelevalve all vastutavad riiklikud makseasutused otsetoetuste haldamise ja selliste ülesannete eest nagu toetusetaotluste menetlemine, maksete tegemine ja teatavate kontrollide tegemine.
Põhiline finantsteave
Baassissetuleku toetus kestlikkuse tagamiseks, mis on iga-aastane pindalapõhine tootmiskohustusega sidumata otsetoetus, mida rahastatakse üksnes ELi eelarvest, on jätkuvalt kõige olulisem ÜPP vahend ELi põllumajandustootjate sissetuleku toetamiseks. Keskmiselt moodustavad selle vahendi jaoks ÜPP strateegiakavades kavandatud kulud 51% EAGFi kogueelarvest või 31% ÜPP avaliku sektori kogukuludest.
Kõigi 28 ÜPP strateegiakava (2023–2027) rakendamise aluseks olevate otsetoetuste jaoks kavandatud avaliku sektori kulude jaotus
Sekkumisviis | ELi panus(miljardit eurot) | % osakaaluna otsetoetuste kogusummast |
---|---|---|
Baassissetuleku toetus kestlikkuse tagamiseks (artiklid21–28) | 96,69 | 51,12% |
Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus (artiklid32–35) | 23,03 | 12,18% |
Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele (artikkel30) | 3,4 | 1,80% |
Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks (artikkel29) | 20,09 | 10,62% |
Ökokavad (artikkel31) | 44,71 | 23,64% |
Puuvilla eritoetus (artiklid36–41) | 1,23 | 0,65% |
EAGFi otsetoetused kokku | 189,15 | 100% |
Allikas: Euroopa Komisjon, 28 heakskiidetud ÜPP strateegiakava (2023–2027)
Kokkuvõte, juuni 2023
Euroopa Parlamendi roll
1. juunil 2018 avaldas komisjon oma ettepanekud, millega kehtestatakse ÜPP strateegiakavade toetamise reeglid. Parlamendis määrati toimik põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile (AGRI). Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon (ENVI) sai kaasatud komisjoni staatuse vastavalt kodukorra artiklile54. Pärast 2019.aasta Euroopa Parlamendi valimisi nimetati AGRI-komisjoni raportööriks Peter Jahr (PPE, Saksamaa) ning ENVI-komisjoni raportööriks Christophe Hansen (PPE, Luksemburg). 23. oktoobril 2020 võttis parlament vastu oma esimese lugemise seisukoha uut ÜPPd käsitlevate komisjoni seadusandlike ettepanekute kohta.
Vastuvõetud tekst oli aluseks järgnevatele läbirääkimistele nõukoguga, mis algasid kõigi kolme ÜPP toimiku puhul 10.novembril2020 ja jätkusid mitme nn kolmepoolse kohtumise kaudu. 2021.aasta juuni lõpus jõudsid läbirääkijad kokkuleppele ÜPP reformipaketi kolme ettepaneku asjus. ELi põllumajandusministrid kiitsid selle kokkuleppe heaks 28.juunil 2021 ja AGRI-komisjoni liikmed 9.septembril 2021. AGRI-komisjoni liikmed kiitsid ÜPP strateegiakavade määruse suhtes saavutatud kokkuleppe heaks 38poolt- ja 8vastuhäälega, erapooletuid oli 2. Parlament hääletas novembri IItäiskogu osaistungjärgul ÜPP reformipaketi kolme ettepaneku üle ja ÜPP strateegiakavade määrus (praegu 2.detsembri 2021.aasta määrus (EL)2021/2115) avaldati 6.detsembri 2021.aasta ܰǴDZ貹ձٲᲹ 435.
Läbirääkimiste ajal püüdis parlament etendada ulatuslikku rolli, hõlmates kõiki ÜPP reformiprotsessi käigus arutlusel olevaid küsimusi. Euroopa Parlamendi tellitud uuringus 2020.aasta järgse ÜPP reformiprotsessi kohta, mida vaadeldi institutsioonidevahelisest vaatepunktist, osutatakse sellele, et ELi põhimõtete ja ÜPP eelarve täitmise järelevalvaja rolli vastuvõtmisega püüdis Euroopa Parlament säilitada kavandatud õigusakti eri osade ELi iseloomu ja ühtsust, et vältida ÜPP nn taasriigistamist. Lisaks võttis ta mõnel juhul juhtrolli poliitika algatajana, mida illustreerivad jõupingutused tagada suure osa otsetoetuste eelarvest sihtotstarbeline kasutamine uute ökokavade jaoks, või lisades uude ÜPP strateegiakavade määrusesse edukalt sotsiaalne tingimuslikkus.
François Nègre