Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala üldaspektid
Aluslepingutes pööratakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisele suurt tähelepanu. 2009.aastal jõustus mitu olulist muudatust: tõhusam ja demokraatlikum otsustamismenetlus, mis tuleneb vana sambastruktuuri kaotamisest, Euroopa Kohtu pädevuse laienemine ja liikmesriikide parlamentide uus roll. Põhiõigusi tugevdatakse õiguslikult siduva Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.
Õiguslik alus
Euroopa Liidu lepingu artikli3 lõikes2 on sätestatud ELi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala peamised eesmärgid.
Euroopa Liidu toimimise lepingu Vjaotis (artiklid67–89) käsitleb vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala. Lisaks üldsätetele sisaldab see jaotis peatükke järgmiste konkreetsete valdkondade kohta:
- piirikontrolli-, varjupaiga- ja sisserändepoliitika,
- õiguskoostöö tsiviilasjades,
- õiguskoostöö kriminaalasjades,
- DZٲǴDzöö[1].
Taani ei osale ELi toimimise lepingu Vjaotise kohaste meetmete vastuvõtmisel nõukogus ( loobumisklausli alusel ei ole Taani kohustatud selles osalema). Sellest hoolimata on Taani alates 2001.aastast rakendanud Schengeni õigustikku valitsustevaheliste kokkulepete alusel. Mis puudutab õiguskoostööd tsiviilasjades ja eeskirju, millega reguleeritakse eri liikmesriikides elavate isikute vaheliste tsiviil- või kaubandusvaidluste kohtualluvust (), sõlmisid Taani Kuningriik ja EL 19.oktoobril 2005 . Muudatuste vastuvõtmise korral peab Taani lepingu artikli3 lõike2 kohaselt komisjonile teatama oma otsusest, kas ta rakendab nende muudatuste sisu või mitte. Iirimaa osaleb erimeetmete vastuvõtmises ja kohaldamises üksnes pärast vastava otsuse (opt in) tegemist, ().
Lisaks nimetatutele tuleb viidata ka teistele sätetele, mis on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega lahutamatult seotud. Muu hulgas on sellised sätted ELi lepingu artikkel6, mis käsitleb põhiõiguste hartat ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni[2], ELi toimimise lepingu artikkel8, mis käsitleb ebavõrdsuse kaotamist, ELi toimimise lepingu artikli15 lõige3, mis käsitleb juurdepääsuõigust institutsioonide dokumentidele, ELi toimimise lepingu artikkel16, mis käsitleb isikuandmete kaitset[3] ning ELi toimimise lepingu artiklid18–25, mis käsitlevad diskrimineerimise keeldu ja liidu kodakondsust[4]. ELi toimimise lepingus on samas ette nähtud ka mitu peatamisklauslit juhuks, kui liikmesriik leiab, et õigusakti eelnõu mõjutaks tema kriminaalõigussüsteemi aluspõhimõtteid (ELi toimimise lepingu artikli82 lõige3), ning miinimumreeglid kuritegude ja karistuste määratlemiseks eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul (ELi toimimise lepingu artikli83 lõige3). Praktikas toimitakse järgmiselt: direktiivi eelnõu esitatakse Euroopa Ülemkogule ja seadusandlik tavamenetlus peatatakse. Kui saavutatakse konsensus, saadab Euroopa Ülemkogu eelnõu nelja kuu jooksul tagasi nõukogule, kes algatab uuesti seadusandliku tavamenetluse.
ä
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevale alale seatud eesmärgid on sõnastatud ELi toimimise lepingu artiklis67:
- „Liit moodustab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone.
- Liit tagab isikutele piirikontrolli puudumise sisepiiridel ning kujundab varjupaiga, sisserände ja välispiiril teostatava kontrolli valdkonnas liikmesriikidevahelisel solidaarsusel põhineva ühise poliitika, mis on õiglane kolmandate riikide kodanike suhtes. Käesoleva jaotise kohaldamisel koheldakse kodakondsuseta isikuid kolmandate riikide kodanikena.
- Liit püüab tagada kõrge turvalisuse taseme kuritegevuse, rassismi ja ksenofoobia vältimise ja nende vastu võitlemise meetmetega, politsei ja õigusasutuste ning muude pädevate asutuste tegevuse koordineerimise ja koostöö tagamise meetmetega, samuti kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamisega ning vajaduse korral kriminaalõiguse alaste õigusaktide lähendamisega.
- Liit hõlbustab õiguskaitse kättesaadavust eelkõige tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kaudu.“
Saavutused
A. Peamised Lissaboni lepinguga tehtud muudatused
1. Tõhusam ja demokraatlikum otsustamismenetlus
Lissaboni lepinguga kaotati kolmas sammas, mille aluseks oli valitsustevaheline koostöö. Sellest tulenevalt rakendatakse nüüd vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal üldiselt ühenduse meetodit. Õigusaktide vastuvõtmine toimub praegu üldjuhul Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis294 kirjeldatud seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Nõukogu võtab otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega ning Euroopa Parlament toimib kaasseadusandjana vastavalt kaasotsustamismenetlusele.
2. Liikmesriikide parlamentide uus roll
ELi lepingu artiklis12 ning protokollides nr1 ja2 täpsustatakse liikmesriikide parlamentide rolli ELis. Liikmesriikide parlamentidel on nüüdsest kaheksa nädalat aega uurida, kas seadusandliku akti eelnõu on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Enne selle aja möödumist ei tohi akti kohta ELi tasandi otsuseid vastu võtta. Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitlevad eelnõud kuuluvad uuesti läbivaatamisele juhul, kui üks neljandik liikmesriikide parlamentidest seda taotleb (protokolli nr2 artikli7 lõige2).
Kui seadusandliku aktiga rikutakse subsidiaarsuse põhimõtet, võib Euroopa Kohtule esitada tühistamishagi.
Liikmesriikide parlamendid osalevad Eurojusti ja Europoli tegevuse hindamises (ELi toimimise lepingu artiklid85 ja88).
3. Euroopa Liidu Kohtu pädevuse laienemine[5]
Euroopa Kohtul on nüüdsest piiramatu õigus teha eelotsuseid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kõikide aspektide kohta. Pärast Lissaboni lepingu jõustumisele järgnenud viieaastase üleminekuperioodi lõppu (s.t alates 1.detsembrist 2014) võib hagisid esitada ka eelmise lepingu raames vastu võetud aktide kohta, mis käsitlevad DZٲǴDzööd ja kriminaalasjades tehtavat õiguskoostööd. Sama süsteem kehtib ka Euroopa Kohtule esitatud kohustuste rikkumise hagide kohta (protokoll nr36).
4. Komisjoni suurem roll
Komisjoni õigus esitada kohustuste rikkumise hagisid liikmesriikide vastu, kui need ei järgi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitlevaid sätteid, kujutab endast olulist uuendust. Sellega antakse komisjonile uus volitus kontrollida, kas seadusandlikke akte rakendatakse nõuetekohaselt.
5. Liikmesriikide võimalik osalemine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitika rakendamise hindamises
ELi toimimise lepingu artiklis70 nähakse ette, et nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal võtta vastu meetmeid, mille alusel liikmesriigid hindavad koostöös komisjoniga objektiivselt ja erapooletult, kuidas liikmesriikide asutused on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitikat rakendanud.
B. Euroopa Ülemkogu kavandav roll
Järjestikustest lepingutest tulenevate muudatuste kõrval tuleb eriliselt rõhutada Euroopa Ülemkogu rolli vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala eri valdkondades tehtud muudatustes ja edusammudes.
1999.aasta oktoobris Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel peeti erikoosolek, kus arutati seda, kuidas kasutada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisel täies ulatuses ära Amsterdami lepinguga antud võimalused.
2004.aasta novembris võttis Euroopa Ülemkogu vastu uue viieaastase tegevuskava – Haagi programmi.
2009.aasta 10.–11.detsembri kohtumisel võttis Euroopa Ülemkogu vastu Stockholmi programmi. Selles mitmeaastases programmis aastateks2010–2014 keskenduti huvidele ja vajadustele, mis on kodanikel ning teistel isikutel, kelle ees EL vastutust kannab.
Lissaboni lepingus tunnustatakse Euroopa Ülemkogu kaalukat rolli: „Euroopa Ülemkogu määratleb seadusandliku ja operatiivtegevuse kavandamise strateegilised suunised vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires“ (ELi toimimise lepingu artikkel68).
C. Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala spetsiaalsete juhtimisorganite ehk ametite loomine
Poliitika rakendamise toetamiseks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala teatavates olulistes valdkondades on asutatud eri ametid: DZٲǴDzööks; (CEPOL); õiguskoostööks kriminaalasjades; (FRA), mis tegeleb põhiõiguste ja diskrimineerimisküsimustega; (EMCDDA); (Frontex), mis vastutab välispiirikontrolli kooskõlastamise eest; (EUAA); [6] ning (eu-LISA).
Euroopa Parlamendi roll
Euroopa Parlamendil on mitmeid vahendeid ja volitusi, mis võimaldavad tal oma rolli kogu ulatuses täita:
- pädevus õigusloome valdkonnas, kus Euroopa Parlament tegutseb alates Lissaboni lepingu jõustumisest 2009.aastal seadusandlikus tavamenetluses kaasseadusandjana. Sellest on saanud üldreegel, kuid mitme erandiga. Erandite hulka kuuluvad meetmed, mille eesmärk on tagada halduskoostöö liikmesriikide pädevate talituste vahel (ELi toimimise lepingu artikkel74) ja mille suhtes kohaldatakse endiselt seadusandlikku erimenetlust. Selle puhul teeb nõukogu otsuse komisjoni ettepaneku põhjal või ühe neljandiku liikmesriikide algatusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Lisaks kohaldatakse seadusandlikku erimenetlust (nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga) DZٲǴDzöö tingimusi ja piiranguid sätestavate meetmete (ELi toimimise lepingu artikkel89) puhul või passe, isikutunnistusi ja elamislube käsitlevate sätete suhtes (ELi toimimise lepingu artikli77 lõige3);
- eelarvepädevus, mille kohaselt Euroopa Parlament võtab koos nõukoguga vastu ELi eelarve vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala programmide elluviimiseks ning eelpool nimetatud ametite tegevuseks ja halduseks;
- selles valdkonnas tegutsevate ELi asutuste kontrollimise pädevus, näiteks õigus saata delegatsioone liikmesriikidesse või välispiiridele, et tutvuda sealsete probleemidega ja kontrollida, kuidas rakendatakse ELi tasandil vastuvõetud õigusakte;
- õigus esitada Euroopa Kohtule tühistamishagi, mida Euroopa Parlament kasutas näiteks õigusaktide teatavate artiklite tühistamise taotlemiseks;
- poliitiline algatusõigus algatusraportite ja resolutsioonide vastuvõtmiseks teemadel, mille käsitlemist Euroopa Parlament peab vajalikuks.
Peamised prioriteedid, mida Euroopa Parlament on viimaste aastate jooksul pidevalt esile tõstnud, võib kokku võtta järgmiselt:
- vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järjest olulisemaks muutumise teadvustamine ning sellega arvestamine ELi arengus;
- kolmanda samba kaotamine ning DZٲǴDzöö ja kriminaalasjades tehtava õiguskoostöö integreerimine ELi menetlustesse ja õigusesse, et Euroopa Parlamendil oleks õigusloome protsessis võimalik oma demokraatlikku rolli täiel määral täita;
- nõukogus ühehäälsuse nõude tühistamine, et otsustamisprotsessi lihtsustada;
- tasakaalu säilitamine kodanike ja elanike põhiõiguste kaitse ning turvalisuse ja terrorismivastase võitlusega seotud kohustuste vahel ning tagamine, et see tasakaal kajastuks õigusaktides ja nende rakendamises;
- põhiõiguste kaitse ja edendamise tõhustamine, eelkõige õiguslikult siduva Euroopa Liidu põhiõiguste harta vastuvõtmise ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti loomise ning Pegasuse ja samaväärse salajälgimiseks mõeldud nuhkvara kasutamist käsitleva uurimiskomisjoni asutamise kaudu, mis hindas, kuidas nuhkvara kasutamine ELi kodanike vastu mõjutas demokraatlikke protsesse ja ELi kodanike õiguste tagamist.
Udo Bux / Pablo Abril Marti / Mariusz Maciejewski