Õigusalane koostöö kriminaalasjades
Õigusalane koostöö kriminaalasjades põhineb kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel ja hõlmab meetmeid liikmesriikide õigusaktide ühtlustamiseks mitmes valdkonnas. Varasemast tugevama õigusliku aluse kriminaalõiguse ala väljaarendamiseks andis Lissaboni leping, millega Euroopa Parlament sai endale ka uued pädevusvaldkonnad.
Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklid 82–86.
ä
Piirikontrolli järkjärguline kaotamine ELis on märkimisväärselt hõlbustanud liidu kodanike vaba liikumist, kuid see on samuti kurjategijate jaoks piiriülese tegutsemise lihtsamaks muutnud. Piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala raames võetud meetmeid, mis peaksid aitama liikmesriikide vahel kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd edendada. Lähtekohaks on siin vastastikuse tunnustamise põhimõte. Vastu on võetud konkreetseid meetmeid, et võidelda rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi vastu ning tagada ohvrite, kahtlustatavate ja vangide õiguste kaitse kõikjal ELis.
Saavutused
A. Peamised ELi seadusandlikud aktid kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas
1. Vastuvõtmise menetlused
Vastavalt ELi toimimise lepingule võetakse enamik kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö meetmeid vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja nende suhtes teeb kohtulikku kontrolli Euroopa Liidu Kohus. Isegi kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala eripärad – Iirimaa ja Taani loobumisklauslid (ELi toimimise lepingule lisatud protokollid nr 21 ja 22) ning riikide parlamentide eelisseisund (protokollid nr 1 ja 2) – välja jätta, ei ole politseikoostööd ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd täielikult ELi raamistikku lõimitud ning see on Lissaboni lepingule eelnenud ajast säilitanud mõningad iseärasused:
- algatusõigus on komisjonil ja liikmesriikidel, tingimusel et algatuse teeb vähemalt üks neljandik liikmesriikidest (ELi toimimise lepingu artikkel 76);
- parlamendiga üksnes konsulteeritakse kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö konkreetsete meetmete üle, mille nõukogu seejärel ühehäälselt vastu võtab. Kui nõukogus ühehäälset otsust ei saavutata, võivad üheksa või enam liikmesriiki teha koostööd tõhustatud koostöö alusel.
2. Peamised seadusandlikud aktid, mis on vastu võetud seadusandliku tavamenetluse kohaselt
a. Ühised miinimumnõuded kriminaalmenetluses:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta , milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta , mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9.märtsi 2016. aasta , millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.mai 2016. aasta , mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.oktoobri 2016.aasta , milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses.
b. Terrorismivastane võitlus:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta , mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.aprilli 2021.aasta , mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4.oktoobri 2023.aasta , millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)2018/1727 ja nõukogu otsust2005/671/JSK terrorismijuhtumeid käsitleva digitaalse teabevahetuse osas.
c. Võitlus korruptsiooni, küberkuritegevuse, pettuste ja rahapesu vastu:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.augusti 2013. aasta , milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK (küberkuritegevuse direktiiv);
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3.aprilli 2014.aasta kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta turukuritarvituse korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta (turukuritarvituse direktiiv);
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15.mai 2014. aasta , milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu ning millega asendatakse nõukogu raamotsus 2000/383/JSK;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta , mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.mai 2018.aasta , millega muudetakse direktiivi (EL)2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta , mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta , mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust ja millega asendatakse nõukogu raamotsus2001/413/JSK.
d. Teabevahetus liikmesriikide ja ELi asutuste vahel:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta , mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14.novembri 2018.aasta , mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA);
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta , milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta , millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN), ning muudetakse määrust (EL) 2018/1726. See määrus on seotud 17. aprilli 2019. aasta , millega muudetakse nõukogu raamotsust 2009/315/JSK teabe vahetamise osas kolmandate riikide kodanike kohta ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) osas;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.mai 2019. aasta , millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10.mai 2023.aasta , mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2006/960/JSK;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.juuli 2023.aasta , mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.juuli 2023.aasta , millega kehtestatakse määratud majandusüksuste määramise ja esindajate nimetamise ühtlustatud normid elektrooniliste tõendite kogumiseks kriminaalmenetluses.
e. Ohvrite kaitse:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5.aprilli 2011.aasta , milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta , mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta Euroopa lähenemiskeelu kohta;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.oktoobri2012.aasta , millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded.
B. Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö asutused ja muud seotud organid
1. Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust)
stimuleerib ja parandab uurimiste ja süüdistuste esitamise koordineerimist ning koostööd liikmesriikide ametiasutuste vahel. Eelkõige hõlbustab ta rahvusvaheliste vastastikuse õigusabi taotluste ja väljaandmistaotluste täitmist. Eurojust toetab oma võimaluste piires liikmesriikide ametiasutusi, et nad saaksid tulemuslikumalt piiriüleseid kuritegusid uurida ja nende toimepanijad vastutusele võtta.
Kui liikmesriik esitab taotluse, võib Eurojust aidata liikmesriiki kolmanda riigiga seotud uurimistes ja süüdistuse esitamisel. Selleks peab Eurojust olema sõlminud kolmanda riigiga koostöölepingu või peab olema tõendatud oluline huvi.
Eurojust tegeleb sama liiki kuritegude ja rikkumistega, milles on pädevus Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametil (Europol). Siia alla kuuluvad näiteks terrorism, ebaseaduslik uimastikaubandus, inimkaubandus, võltsimine, rahapesu, küberkuritegevus, vara- ja avalike hüvede vastased kuriteod, sealhulgas pettus, kelmus ja korruptsioon, ELi finantshuve kahjustavad kuriteod, keskkonnakuriteod ja osalemine kuritegelikus organisatsioonis. Liikmesriigi taotluse korral võib Eurojust anda abi ka muud liiki süütegude uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel.
Pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust 2022. aasta veebruaris Ukrainas on olnud Ukrainas tegev alates märtsist 2022. 14. aprillil 2023 nõustusid ühise uurimisrühma seitse liiget uurima mitte ainult väidetavaid sõjakuritegusid, vaid ka Ukrainas toime pandud genotsiidikuritegusid. Rahvusvaheline keskus Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks on Eurojusti juurde kuuluv õiguskeskus, mis võimaldab vahendada teavet tõendite kohta ja kujundada ühise süüdistuse esitamise strateegia. Eurojust haldab ka raskete rahvusvaheliste kuritegude tõendite andmebaasi, et toetada ühise uurimisrühma tööd ja muid rahvusvaheliste kuritegude uurimisi.Eurojust osales 2.aprillil 2024 Haagis toimunud rahvusvahelisel konverentsil „Õigluse taastamine Ukraina jaoks“, et teha kokkuvõte edusammudest, mida on tehtud kuritegude uurimisel, nende toimepanijate vastutusele võtmisel ja rahvusvaheliste pingutuste koordineerimisel.
2022. aasta aprillis avaldas komisjon laiendada Eurojusti volitusi. Paar nädalat hiljem jõudsid parlament ja nõukogu muudetud volituste suhtes kokkuleppele, mis võimaldab Eurojustil nüüd hoida, analüüsida, säilitada ja jagada tõendeid sõjakuritegude, genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude kohta ning neid jagada liikmesriikide pädevate õigusasutuste ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga. Uus Eurojusti määrus avaldati Euroopa Liidu Teatajas 31.mail 2022 ja see jõustus järgmisel päeval.
Eurojusti varasem õigusraamistik (, millega tugevdatakse Eurojusti) jõustus 4. juunil 2009. 12. detsembril 2019 hakati kohaldama . Praegu on Eurojusti õiguslik alus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.mai 2022.aasta , millega muudetakse määrust (EL)2018/1727 seoses tõendite säilitamise, analüüsimise ja hoiustamisega Eurojustis genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja nendega seotud kuritegude kohta.
Eurojust avaldab igal aastal aastaaruande. 24. mail 2023 avaldas Eurojust oma . Kolm peamist kuriteoliiki, millega amet 2022.aastal tegeles, olid kelmus ja pettus, ebaseaduslik uimastikaubandus ja rahapesu.
Eurojust asub Madalmaades Haagis.
2. Euroopa Prokuratuur
, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel, on kehtinud alates 20. novembrist 2017. Parlament andis nõusoleku nõukogu määruse eelnõule oma .
on sõltumatu asutus, mis vastutab ELi eelarvega seotud kuritegude uurimise, nende eest süüdistuste esitamise ja õigusemõistmise eest. Selliste kuritegude hulka kuuluvad näiteks pettused, korruptsioon ja piiriülesed käibemaksupettused, mille väärtus ületab 10 miljonit eurot. Kuritegude loetelu võidakse tulevikus laiendada, et see hõlmaks näiteks terrorismi.
Parlament ja nõukogu nimetasid omavahelisel kokkuleppel esimese Euroopa peaprokurörina ametisse Laura Codruța Kövesi, kelle ametiaeg on seitse aastat. Ametiaeg ei ole pikendatav.
Praeguseks on Euroopa Prokuratuuriga ühinenud 23liikmesriiki ja need vähesed liikmesriigid, kes praegu ei osale, võivad igal ajal ühineda. Hetkel on pooleli kahe liikmesriigi ühinemise protsess. Euroopa Prokuratuuri peakontor asub Luxembourgis, kus asub ka peaprokuröri büroo ja kõigi osalevate liikmesriikide liikmetest koosnev Euroopa prokuröride kolleegium. Nad juhivad igapäevaseid kriminaaluurimisi, mida viivad läbi delegaatprokurörid.
Euroopa Prokuratuur alustas tegevust 1. juunil 2021 ja palju uurimisi on juba käimas. Töö jätkub ka sellistes valdkondades nagu riikide õigussüsteemide kohandamine vastavalt Euroopa Prokuratuuri määrustele, Euroopa delegaatprokuröride ametisse nimetamine ja töötajate värbamine.
Euroopa Prokuratuur esitas 9. aprillil 2024 Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ühisistungil oma 2023.aasta aruande. 31.detsembri 2023.aasta seisuga oli Euroopa Prokuratuuril 1927aktiivset uurimist, mille hinnanguline kahju oli üle 19,2miljardi euro. 139süüdistusaktiga, mis on üle 50% rohkem kui 2022.aastal, suurendas Euroopa Prokuratuur pingutusi, et tuua ELis pettusi ja kelmusi toime pannud isikud liikmesriikide kohtute ette. Kooskõlas Euroopa Prokuratuuri eesmärgiga keskenduda tekitatud kahju sissenõudmisele, tegid kohtunikud Euroopa delegaatprokuröride taotlusel arestimisotsuseid summas 1,5miljardit eurot, mis on rohkem kui neli korda rohkem kui 2022.aastal.
Euroopa Parlamendi roll
Euroopa Parlamendil on olnud kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate ELi õigusaktide kujundamisel ning kuritegevuse ja korruptsiooni vastase võitluse poliitiliseks prioriteediks seadmisel oluline roll. Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö vallas on parlament töötanud nõukoguga võrdsetel alustel. Seadusandlikku tavamenetlust kohaldatakse peaaegu kõigi ELi kriminaalõiguse valdkondade suhtes, välja arvatud mõned erandid, sealhulgas eelkõige Euroopa Prokuratuuri asutamine, mille suhtes kohaldati nõusolekumenetlust.
Peamine vahend liikmesriikide vahel kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö saavutamiseks on Eurojust. Kui Eurojusti reformiti, toetas parlament aktiivselt suuremat parlamentaarset kontrolli ja andmekaitsereeglite parandamist.
1.detsembril 2020 korraldas parlament (COVID-19 tõttu kaugosaluse teel) Eurojusti tegevuse hindamiseks esimese parlamentidevahelise komisjonide kohtumise. Parlamentidevahelise komisjonide kohtumise eesmärk oli Eurojusti tegevuse esimene hindamine Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolt vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 85 ja . Eurojusti tegevuse hindamist käsitlev teine parlamentidevaheline komisjonide kohtumine korraldati 1. veebruaril 2022 ja kolmas kohtumine leidis aset 30. novembril 2022. Neljas parlamentidevaheline komisjonide kohtumine toimus 7.novembril 2023 Brüsselis.
20. jaanuaril 2021 võttis parlament vastu resolutsiooni Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra rakendamise kohta ning kiitis heaks enne Lissaboni lepingut vastu võetud nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK rakendamise aruande. Kõnealuses resolutsioonis hindas parlament, millised tulemused on lihtsustatud piiriülese kohtuliku üleandmise menetlusel, millega asendati 2004. aastal pikad ELi väljaandmismenetlused, mis põhinesid kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel.
6.oktoobril 2021 võttis parlament vastu resolutsiooni tehisintellekti kohta kriminaalõiguses ning tehisintellekti politsei- ja õigusasutuste poolt kriminaalasjades kasutamise kohta. Parlament võttis 13. märtsil 2024 vastu oma seisukoha ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud normid (tehisintellektimäärus).
Parlament valmistab praegu ette raporteid ja resolutsioone järgmistel teemadel: võitlus naistevastase vägivalla ja perevägivalla vastu ja selle tõkestamine, võitlus korruptsiooni vastu, inimkaubanduse tõkestamine ja selle vastane võitlus ning inimkaubanduse ohvrite kaitse, kriminaalmenetluste üleandmine, ohvrite õigused, terrorismi rahastamine ja rahapesu, konfiskeerimine ja vara tagasivõitmine, vaenukõne internetis, laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali avastamine ja eemaldamine, küberkuriteod, õigusemõistmise digipööre, õiguskaitsealane koostöö, terrorism ja vägivaldne radikaliseerumine, sekkuv nuhkvara, ning välissekkumine ja desinformatsioon.
Parlament võttis 12. märtsil 2024 vastu oma seisukoha uue direktiivi kohta, mis käsitleb ELi sanktsioonide rikkumist. Kõnealuse direktiivi ettepaneku tegi Euroopa Komisjon 2022.aasta detsembris vastusena Venemaa agressioonile Ukraina vastu. Direktiiv võeti vastu 24.aprillil 2024. Selle õigusaktiga määratletakse kuriteod ja määratakse kindlaks karistused ELi piiravate meetmete rikkumise eest, kriminaliseerides ühtlasi sanktsioonidest kõrvalehoidmise.
Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö poliitika arendamine jätkub ning erilist tähelepanu pööratakse üleeuroopalistele ohtudele ja kuritegevusele. Parlament on võtnud vastu erimeetmeid, et võidelda terrorismi, rahvusvahelise kuritegevuse, korruptsiooni, pettuse, kelmuse ja rahapesu vastu ning kaitsta ohvrite, kahtlustatavate ja vangide õigusi kogu ELis. Vastu on võetud ka mitu meedet, mille eesmärk on parandada liikmesriikide vahelist teabevahetust.
Alessandro Davoli