合法博彩网站

Horvaatiast sai 1.听juulil听2013 Euroopa Liidu 28. (praeguse seisuga 27.) liikmesriik. P盲rast seda ei ole 眉kski teine riik ELiga 眉hinenud ja 脺丑别苍诲办耻苍颈苍驳谤颈颈办 lahkus EList 31.听jaanuaril 2020. 脺hinemisl盲bir盲盲kimisi on alustatud ning l盲bir盲盲kimispeat眉kke avatud Montenegro, Serbia ja 罢眉谤驳颈ga. Albaania ja P玫hja-Makedoonia alustasid 眉hinemisl盲bir盲盲kimisi 2022. aasta juulis ning Bosnia ja Hertsegoviina 2024. aasta m盲rtsis. Kosovo esitas taotluse Euroopa Liiduga 眉hinemiseks 2022.听aasta detsembris. 2023. aasta detsembris otsustas EL alustada 眉hinemisl盲bir盲盲kimisi Moldova ja Ukrainaga ning anda Gruusiale kandidaatriigi staatus. (5.5.6 ja 5.5.7).

脮iguslik alus

• Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikliga听49 on s盲testatud, millised riigid v玫ivad avalduse esitada.
• ELi lepingu artiklis听2 kirjeldatakse ELi p玫hiv盲盲rtusi.

贰别蝉尘盲谤驳颈诲

ELi laienemispoliitika siht on siduda Euroopa riigid 眉hise poliitilise ja majandusliku projekti abil. Laienemispoliitika, mis juhindub liidu v盲盲rtustest ja on seotud rangete tingimustega, on osutunud 眉heks k玫ige edukamaks vahendiks, mille abil edendada poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid reforme ning tagada rahu, stabiilsus ja demokraatia kogu Euroopas. Samas kindlustab laienemispoliitika ka ELi positsiooni maailma areenil.

Taust

A. Euroopa Liiduga 眉hinemise tingimused

Liidu liikmeks astumise avalduse v玫ib esitada iga Euroopa riik, kes austab liidu 眉hiseid v盲盲rtusi ja v玫tab endale kohustuse neid edendada (ELi lepingu artikkel听49). Kopenhaageni kriteeriumid, milles lepiti kokku 1993.听aastal Kopenhaagenis toimunud Euroopa 脺lemkogul, on olulised iga kandidaatriigi v玫i potentsiaalse kandidaatriigi 眉hinemisprotsessis ELiga. Need kriteeriumid on j盲rgmised:

• demokraatiat, 玫igusriiki, inim玫igusi ning v盲hemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsus;
• toimiv turumajandus ning suutlikkus tulla Euroopa Liidus toime konkurentsisurve ja turuj玫ududega;
• suutlikkus v玫tta liikmesusest tulenevaid kohustusi, muu hulgas j盲rgida poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesm盲rke ning vastu v玫tta 眉hised eeskirjad, normid ja poliitika, mis k玫ik kokku moodustavad ELi 玫igustiku (acquis communautaire).

Euroopa 脺lemkogu kohtumisel 2006.听aasta detsembris saavutati laienemise suhtes uuendatud konsensus. Selle aluseks on kohustuste t盲itmise tagamine, tingimuste t盲itmine ja teavitustegevus ning ELi suutlikkus uusi liikmeid integreerida.

B. ELi v玫ime v玫tta vastu uusi liikmeid: institutsiooniline korraldus

J盲rjestikused laienemised olid olulisel kohal institutsioonidevahelistel l盲bir盲盲kimistel, mille tulemusena v玫eti vastu Lissaboni leping. Euroopa Liit pidi uute liikmesriikide vastuv玫tmisel kohandama oma institutsioone ja otsustamisprotsesse ning tagama, et laienemine ei toimuks t玫husa ja usaldusv盲盲rse poliitikaloome arvelt. Lissaboni lepinguga viidi sisse olulised muudatused peamiste ELi institutsioonide koosseisus ja t枚枚korralduses. M玫ne muudatuse puhul arvestati vajadust p眉sivate reeglite j盲rele, mis ei n玫uaks iga laienemise korral uusi parandusi.

C. Protsess

Liiduga 眉hineda sooviv riik esitab oma avalduse n玫ukogule, kes palub komisjonil selle kohta arvamuse esitada. Sellest avaldusest teavitatakse Euroopa Parlamenti. Kui komisjoni arvamus on positiivne, v玫ib Euroopa 脺lemkogu otsustada (眉heh盲盲lselt), et riigile antakse kandidaatriigi staatus. P盲rast komisjoni soovitust otsustab n玫ukogu (taas 眉heh盲盲lselt), kas l盲bir盲盲kimisi alustada. ELi 玫igustik (acquis communautaire) on poliitikavaldkondade kaupa jagatud rohkem kui 30听peat眉kiks. Enne tegelike l盲bir盲盲kimiste algust esitab komisjon iga peat眉ki kohta s玫elumisaruande. Komisjoni soovituse p玫hjal otsustab n玫ukogu 眉heh盲盲lselt uute l盲bir盲盲gitavate teemavaldkondade v玫i peat眉kkide avamise 眉le. Kui edasiminekut peetakse rahuldavaks, v玫ib komisjon soovitada teemavaldkonna v玫i peat眉ki ajutiselt sulgeda. N玫ukogu teeb taas otsuse 眉heh盲盲lselt, v玫ttes arvesse 眉ldisi edusamme 玫igusriigi valdkonnas. Kui l盲bir盲盲kimised k玫ikide peat眉kkide v玫i teemavaldkondade 眉le on l玫pule viidud, koondatakse tingimused 鈥� kaasa arvatud v玫imalikud kaitseklauslid ja 眉leminekukord 鈥� liikmesriikide ja 眉hineva riigi vahel s玫lmitavasse 眉hinemislepingusse. Alles p盲rast Euroopa Parlamendi n玫usolekut ja n玫ukogu 眉heh盲盲lset heakskiitu saab 眉hinemislepingu allkirjastada. P盲rast allkirjastamist esitatakse see k玫ikidele lepinguosalistele riikidele 鈥� kaasa arvatud 眉hinevale riigile 鈥� ratifitseerimiseks koosk玫las nende riikide p玫hiseadusest tulenevate n玫uetega (st ratifitseeritakse kas parlamendis v玫i rahvah盲盲letusel).

Varasemad laienemised

A. L盲盲ne-Balkani riigid

Suhteid L盲盲ne-Balkani riikidega arendatakse 1999.听aastal ellu kutsutud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raamistikus. See p玫hineb kahepoolsetel stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingutel.

Horvaatia 眉hinemine ELiga 1.听juulil听2013 on teistele selle piirkonna riikidele oluline stiimul. L盲htudes Horvaatia 眉hinemisprotsessist saadud kogemusest, tegi komisjon 2011.鈥�2012.听aasta laienemisstrateegias ettepaneku parandada l盲bir盲盲kimisp玫him玫tteid, sh r玫hutada enam 玫igusriigi p玫him玫tteid. See t盲hendab, et kohtureformi ja p玫hi玫igusi k盲sitlev peat眉kk (23. peat眉kk) ning 玫igust, vabadust ja turvalisust k盲sitlev peat眉kk (24. peat眉kk) avatakse k玫igi tulevaste l盲bir盲盲kimiste puhul juba varases etapis ja suletakse viimasena. Seda l盲henemisviisi kinnitati ja tugevdati veel kord komisjoni 5.听veebruari 2020.听aasta teatises 鈥灻渉inemisprotsessi t玫hustamine 鈥� L盲盲ne-Balkani riikide usutavad v盲ljavaated saada ELi liikmeks鈥�, millega v玫eti kasutusele L盲盲ne-Balkani riikidesse laienemist k盲sitlev muudetud metoodika. See on ka osa L盲盲ne-Balkani riikide majandus- ja investeerimiskavast, mis avaldati komisjoni 2020.听aasta laienemispaketi osana. 8. novembril 2023 v玫ttis komisjon vastu uue 6 miljardi euro suuruse L盲盲ne-Balkani majanduskasvu kava, mis p玫hineb neljal sambal ja h玫lmab ajavahemikku 2024鈥�2027. Kava eesm盲rk on pakkuda sellele piirkonnale osa ELi liikmesusest tulenevatest eelistest juba enne 眉hinemist, kehtestades v盲ljamaksetele ranged eeltingimused.

Venemaa agressioonis玫da Ukraina vastu ning ELi otsus anda Gruusiale, Moldovale ja Ukrainale kandidaatriigi staatus ning alustada 眉hinemisl盲bir盲盲kimisi Moldova ja Ukrainaga on seadnud taas t盲helepanu keskpunkti L盲盲ne-Balkani kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide ELiga integreerumise protsessi.

Praeguseks on Montenegroga avatud k玫ik 33 s玫elutud l盲bir盲盲kimispeat眉kki, kuid vaid kolm on ajutiselt suletud. Serbia on avanud 35-st l盲bir盲盲kimispeat眉kist 22, millest kaks on ajutiselt suletud. Vaatamata avatud peat眉kkide m盲rkimisv盲盲rsele arvule on ELi integratsiooniga seotud reformid m玫lemas riigis viimastel aastatel suures osas seiskunud.

2020.听aasta m盲rtsis n盲itas n玫ukogu l玫puks rohelist tuld 眉hinemisl盲bir盲盲kimiste alustamiseks Albaania ja P玫hja-Makedooniaga (Albaaniale on seejuures seatud teatavad tingimused). 2020.听aasta juulis esitas komisjon liikmesriikidele esimese l盲bir盲盲kimisraamistike eeln玫u, milles on v玫etud arvesse L盲盲ne-Balkani riikidesse laienemist k盲sitlevat muudetud metoodikat. 脺hinemisl盲bir盲盲kimisi P玫hja-Makedoonia ja Albaaniaga alustati ametlikult 2022. aasta juulis p盲rast pikki viivitusi, mis tulenesid peamiselt P玫hja-Makedoonia ja Bulgaaria vahelistest rahvusliku identiteedi, keele ja ajalooga seotud probleemidest.

ELi ning Bosnia ja Hertsegoviina stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping j玫ustus 1.听juunil 2015. 2016. aasta veebruaris esitas Bosnia ja Hertsegoviina ELi liikmeks astumise avalduse. Komisjon loetles oma 2019. aasta mai arvamuses 14 peamist prioriteeti, mida Bosnia ja Hertsegoviina peab 眉hinemisl盲bir盲盲kimiste alustamiseks t盲itma. Kuigi Bosnia ja Hertsegoviina ei suutnud enamikku neist prioriteetidest ellu viia, anti talle 2022. aasta detsembris kandidaatriigi staatus. Tulenevalt komisjoni positiivsest soovitusest otsustas Euroopa 脺lemkogu 2024. aasta m盲rtsis alustada Bosnia ja Hertsegoviinaga 眉hinemisl盲bir盲盲kimisi ilma t盲iendavate eeltingimusteta.

ELi ning Kosovo stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping j玫ustus 1.听aprillil 2016. 2022. aasta detsembris esitas Kosovo ELi liikmeks astumise avalduse. Tulenevalt 2023. aasta aprillis Euroopa Parlamendis toimunud otsustavast h盲盲letusest on Kosovo kodanikud alates 2024. aasta jaanuarist saanud viisavabalt Schengeni alale reisida. Kosovo peab lisaks dialoogi Serbiaga, mida Euroopa Liit vahendab. Selle tulemuseks peaks olema 玫iguslikult siduv, kahe riigi suhteid normaliseeriv leping. Nii Kosovo kui ka Serbia peavad suurendama j玫upingutusi t盲itmaks oma kohustusi, mis tulenevad 2023. aasta alguses uuendatud kokkuleppest dialoogi taaselustamiseks.

B. 罢眉谤驳颈

罢眉谤驳颈 esitas ELi liikmeks saamise taotluse 1987.听aastal ning kuulutati kandidaatriigiks 1999.听aastal. L盲bir盲盲kimistega alustati 2005.听aasta oktoobris. Kaheksa peat眉kki on blokeeritud ja 眉htegi peat眉kki ei suleta ajutiselt enne, kui 罢眉谤驳颈 kohaldab 碍眉辫谤辞蝉e suhtes Ankara assotsieerimislepingu lisaprotokolli. M玫ned liikmesriigid on olnud vastu teiste peat眉kkide avamisele. P盲rast rohkem kui kolm aastat kestnud paigalseisu avati 2013.听aasta novembris uus l盲bir盲盲kimispeat眉kk. J盲rgmine peat眉kk avati 2015.听aasta detsembris. 罢眉谤驳颈 ja EL kinnitasid 18.听m盲rtsil听2016 oma kavatsust viia ellu 眉hine tegevuskava ELi saabuvate ebaseaduslike r盲ndajate voo pidurdamiseks ja anda uus hoog 罢眉谤驳颈 眉hinemisprotsessile. Selle tulemusena avati 2016. aasta juunis t盲iendav peat眉kk, mille tulemusena on 35st peat眉kist avatud 16, millest 眉ks on ajutiselt suletud. 罢眉谤驳颈s 2016.听aasta juulis toimunud riigip枚枚rdekatse j盲rel j盲rsult halvenenud 玫igusriigi olukorda silmas pidades on aga 罢眉谤驳颈 ELiga 眉hinemise protsess de facto peatatud. ELi ja 罢眉谤驳颈 suhteid on veelgi pingestanud 罢眉谤驳颈 v盲lispoliitilised valikud ning tema poolt propageeritav lahendus 鈥瀔aks riiki 眉hel saarel鈥� 碍眉辫谤辞蝉e k眉simuses.

Euroopa Parlamendi roll

ELi lepingu artikli听49 kohaselt peab Euroopa Parlament andma igale uuele ELi laienemisele oma n玫usoleku. Parlamendil on oluline roll ka 眉hinemise finantsaspektide kindlaksm盲盲ramisel. Eelarvep盲devus v玫imaldab parlamendil otseselt kaasa r盲盲kida selles, kui suured summad eraldatakse 眉hinemiseelse abi rahastamisvahendi tarvis.

Parlamendi v盲liskomisjon nimetab alalised raport枚枚rid k玫igi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide jaoks. Parlament v盲ljendab oma seisukohti laienemise kohta, koostades selleks igal aastal resolutsioone l盲htuvalt komisjoni viimastest iga-aastastest aruannetest riikide kohta. 23. novembril 2022 v玫ttis parlament vastu soovitused ELi uue laienemisstrateegia kohta, sealhulgas soovituse viia l盲bir盲盲kijariikidega peetavad l盲bir盲盲kimised l玫pule hiljemalt praeguse k眉mnendi l玫puks. 29. veebruaril 2024 v玫ttis parlament vastu resolutsiooni ELi integratsiooni s眉vendamise kohta tulevast laienemist silmas pidades. Euroopa Parlamendil on kahepoolsed suhted ka k玫igi laienemisprotsessis osalevate riikide parlamentidega oma delegatsioonide kaudu, kes arutavad korrap盲raselt oma kolleegidega k眉simusi, mis on seotud ELiga integreerumise lahendustega konkreetses riigis. Euroopa Parlament on j盲lginud valimisi k玫igis laienemisprotsessis osalevates riikides, v盲lja arvatud 罢眉谤驳颈s, kes ei ole veel parlamendile vastavat kutset esitanud.

听

Andr茅 De Munter

04-2024