Vaikse ookeani piirkond
Euroopa Liidul on Vaikse ookeani piirkonnaga poliitilised, majanduslikud ja arengualased suhted. EL on Vaikse ookeani piirkonna suuruselt teine kaubanduspartner.
Austraalia ja Uus-Meremaa on ELi sarnaselt meelestatud partnerid, kellel on ühised geostrateegilised probleemid ning kes edendavad mitmepoolsust ja ülemaailmset reeglitel põhinevat korda. 2018. aasta juunis alustati läbirääkimisi ELi ja Austraalia laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks ning läbirääkimiste viieteistkümnes voor toimus 2023. aasta aprillis. Vabakaubanduslepingu Uus-Meremaaga allkirjastas EL 2023. aasta juulis.
Selles piirkonnas on ELil partnerlussuhted 15 saareriigiga (peatähelepanuga arengul, kalandusel ja kliimamuutustel) ning kolme Vaikse ookeani piirkonna ülemeremaa ja -territooriumiga.
Õiguslik alus
- Euroopa Liidu lepingu V jaotis (ELi välistegevus);
- Euroopa Liidu toimimise lepingu I−III ja V jaotis (ühine kaubanduspoliitika, arengukoostöö ja humanitaarabi, rahvusvahelised lepingud);
- Euroopa Liidu ja Austraalia vaheline raamleping;
- ELi ja Uus-Meremaa vaheline suhteid ja koostööd käsitlev partnerlusleping;
- ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO) liikmete vaheline partnerlusleping ().
EL ja Vaikse ookeani piirkond
ELil ja Vaikse ookeani piirkonnal on pikaajalised suhted, ühised väärtused ning tugevad majandus- ja kaubandussidemed. EL on arendanud partnerlussuhteid selles piirkonnas Austraalia, Uus-Meremaa, 15 saareriigi ning kolme Vaikse ookeani piirkonna ülemeremaa ja -territooriumiga.
EL, Austraalia ja Uus-Meremaa on ühiste väärtuste ja huvidega sarnaselt meelestatud partnerid. EL on mõlema riigiga arendanud nii valitsuse kui erasektori tasandil tihedaid suhteid paljudes valdkondades, näiteks kliimamuutused ja katastroofiohu vähendamine, normidepõhine rahvusvaheline kaubandus, julgeolek ja areng, tehnoloogilised uuringud ja inimõigused.
ELi suhted Vaikse ookeani saareriikidega on tavapäraselt tuginenud arengukoostööle, mis toimub ELi ning AKVRO liikmete vahelise partnerluse raames. Viimastel aastatel on suhted laienenud ka teistesse valdkondadesse, nagu keskkond, hea valitsemistava, energeetika, kliimamuutused, kalandus ja inimõigused.
A. Austraalia ja Uus-Meremaa
1. Austraalia
ELi ja Austraalia pikaajaline partnerlus ulatub tagasi 1960.aastatesse. Praeguste suhete aluseks on 2017. aastal sõlmitud , mille keskmes on poliitiline dialoog, julgeolekuküsimused, rahvusvaheline koostöö, majandus ja kaubandus, õigusküsimused, kultuur ja haridus ning energeetika ja keskkond. Leping jõustus 2022. aasta oktoobris.
Austraalia on ELi oluline kaubanduspartner. 2022.aastal oli EL 56,4 miljardi euroga Austraalia . Austraalia on suuruselt ELi 18.kaubanduspartner ja ELi peamised ekspordikategooriad on masinad ja kemikaalid. Austraalia ekspordib Euroopa Liitu põhiliselt mineraale, tooraineid ja tööstuskaupa.
EL ja Austraalia peavad alates 2018. aastast läbirääkimisi laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimise üle, et kahepoolset kaubavahetust hõlbustada. Läbirääkimiste viieteistkümnes voor toimus 2023. aasta aprillis Brüsselis, kuid pooled ei jõudnud kokkuleppele, eelkõige põllumajandustoodete osas. Kaubandusläbirääkimised jätkusid 31. augustil 2023 Austraalia kaubandusministri Don Farrelli ja ELi kaubandusvoliniku Valdis Dombrovskise vahel telekonverentsi teel.
Kõige hiljutisem ja sellel keskenduti Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu, muutuvatele strateegilistele väljavaadetele India ja Vaikse ookeani piirkonnas, demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja reeglitepõhise mitmepoolse korra edendamisele, kliimamuutustele, keskkonnale ja elurikkusele, kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, inim- ja tööõigustele, energeetikale, digipöördele ja muudele kahepoolsetele küsimustele.
2. Uus-Meremaa
ELi ja Uus-Meremaa suhteid reguleerib praegu 2016. aasta oktoobris allkirjastatud , . Partnerlusleping hõlbustab kahepoolsed suhteid, tugevdades poliitilist dialoogi ja parandades koostööd majandus- ja kaubandusküsimustes ning mitmesugustes muudes valdkondades alates innovatsioonist, haridusest ja kultuurist kuni rände, terrorismivastase võitluse, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastase võitluse ning õigusalase koostööni. Pärast nimetatud partnerluslepingu jõustumist kogunes 2023. aasta veebruaris esimene , mis keskendus välispoliitikale, eelkõige seoses Venemaa Ukraina-vastase agressiooni ning Hiina laienemise, julgeoleku, kaubanduse, teadusuuringute ja innovatsiooni, kestliku arengu, inimõiguste ja õigusküsimustega. Juhid tervitasid vabakaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimist ja Uus-Meremaa ühinemist teadusuuringute programmiga „Euroopa horisont“ ning isikuandmete vahetamise lepingu allkirjastamist. Uus-Meremaa ja EL leppisid kokku, et süvendavad rahvusvahelise strateegilise põllumajandusdialoogi raames koostööd kliimamuutuste valdkonnas, sealhulgas kliimat ja põllumajandust käsitleva kõrgetasemelise dialoogi kaudu.
EL on Hiina ja Austraalia järel Uus-Meremaa suuruselt kolmas kaubanduspartner. 2022.aastal ulatus 9,1 miljardi euroni. Uus-Meremaa ekspordi Euroopa Liitu moodustasid peamiselt toidukaubad ja toorained, samal ajal kui EL eksportis Uus-Meremaale põhiliselt masinaid ja transpordiseadmeid.
Pärast 2018. aastal algatatud 12-voorulist läbirääkimisprotsessi . Lepingu eesmärk on luua majanduslikke võimalusi ning tagada kliima- ja tööstandardite järgimine. Rahvusvahelise kaubanduse komisjon (INTA) kiitis parlamendi nõusoleku andmise heaks 2023. aasta oktoobris ja parlamendi täiskogu andis nõusoleku lepingu sõlmimisele 22. novembril 2023. ELi ja Uus-Meremaa vaheline vabakaubandusleping on siiani Euroopa Parlamendi poolt kõige enam heaks kiidetud kaubandusleping (83% poolthäältest), mis ületab isegi ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingut, mis sai 2018. aasta detsembris 71%-lise häälteenamuse. Kuna ELi ja Uus-Meremaa vabakaubandusleping on ELi ainupädevusse kuuluv leping, tuleb see ratifitseerida üksnes ELi tasandil ja liikmesriigid ei pea seda üksikult ratifitseerima. Uus-Meremaa oli viinud kõik nõutavad menetlused 2024. aasta märtsiks lõpule ja leping jõustus 1. mail 2024. Vabakaubandusleping peaks suurendama Uus-Meremaa kogueksporti ELi 1,8 miljardi Uus-Meremaa dollarini aastas.
Uus-Meremaa on ka esimene väga tööstuslik riik väljaspool Euroopat, kes ühineb teadusuuringute ja innovatsiooni programmiga „Euroopa horisont“. 2023. aasta veebruaris avati Wellingtonis Euroopa ettevõtlusvõrgustik, mis muutis Uus-Meremaa esimeseks ja seni ainsaks selliseks riigiks, kes ei kuulu ELi ega ole kandidaatriik, kuid saab kasu Euroopa ettevõtlusvõrgustikust, mis on ELi algatus, millega toetatakse uuenduslikke ettevõtjaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), kes tegutsevad teadusuuringute, digitaliseerimise, kliimaga seotud küsimuste ja võrgustike loomise valdkonnas.
B. Teised Vaikse ookeani piirkonna riigid
15 sõltumatu saareriigi[1] kogupindala on 528000 km² ja need kuuluvad Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni. ELi suhted sõltumatute saareriikidega keskenduvad arengukoostööle, ookeanide majandamisele ja kliimamuutustele.
Vaikse ookeani sõltumatuid saareriike käsitlev ELi strateegia on sätestatud 2012.aasta ühisteatises ja seda ajakohastati 2021. aastal. Sel ajal põhines see AKVROga sõlmitud Cotonou lepingu raamistikule. 2023. aasta novembris allkirjastasid EL ja AKVRO ametlikult uue –. Uue lepingu põhiaspektid on koostöö kaubanduse ja investeeringute ning arengu ja eripäraste piirkondade valdkonnas. See hõlmab paljusid valdkondi, nagu kestlik areng ja majanduskasv, inimõigused ning rahu ja julgeolek, ja selle eesmärk on edendada piirkondlikku integratsiooni. Lepingut hakati ajutiselt kohaldama 1. jaanuarist 2024. See toimib uue õigusliku raamistikuna ning reguleerib poliitilisi, majanduslikke ja koostöösuhteid ELi ja AKVRO 78 liikme vahel järgmise 20 aasta jooksul.
Uus partnerlusleping põhineb ühisel alusel, milles on sätestatud osapooli ühendavad väärtused ja põhimõtted. Lisaks kehtestatakse sellega kolm konkreetset piirkondlikku protokolli vastavalt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna jaoks, et edendada piirkondlikku integratsiooni. Need protokollid võimaldavad luua autonoomseid struktuure, mis jätkavad üksteisest sõltumatut suhtluse alalhoidmist ELi ja kolme asjaomase piirkonna vahel. Lepingus nähakse ette ka tugev parlamentaarne mõõde, milles alaline parlamentaarne ühisassamblee täidab selget nõuandvat rolli. Uue lepingu tugeva piirkondliku mõõtme rõhutamiseks hõlmab leping lisaks kolme piirkondlikku parlamentaarset assambleed, mis tegutsevad autonoomselt ja millel on selge nõuandev roll. Euroopa Parlament on oma seisukohta väljendanud kolmes resolutsioonis (, ja ), milles ta kiitis AKVRO ja ELi edaspidise koostöö kavandatava üldstruktuuri heaks ning rõhutas, et tähtis on tugevdada partnerluse parlamentaarset mõõdet. ELon AKVRO piirkonna ning 2022.aastal ulatus kaubavahetuse maht nelja miljardi euroni. ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu ratifitseeris Euroopa Parlament 2011. aasta jaanuaris ja Paapua Uus-Guinea 2011. aasta mais. Fidži valitsus hakkas lepingut kohaldama 2014. aasta juulis. Samoa ühines lepinguga ja alustas selle kohaldamist 2018. aasta detsembris. Ka Saalomoni Saared ühinesid lepinguga ja alustasid selle kohaldamist 2020. aasta mais. Tonga teatas oma kavatsusest lepinguga ühineda 2018.aastal. Läbirääkimised on veel pooleli.
EL on Austraalia ja Jaapani järel AKVRO riikidele suuruselt kolmas arenguabi andja. ELi arenguabi Vaikse ookeani piirkonnale aastatel 2021–2027 on ligikaudu 750 miljonit eurot (sealhulgas ÜMT).
Mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames on peamiseks vahendiks, millest rahastatakse ELi koostööd partnerriikidega ja nende arengut, saanud uus naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“. Sellega on lisaks muudele vahenditele ühendatud ka EAF, mida ELi eelarve varem ei hõlmanud. EAFi integreerimine liidu eelarvesse suurendab Euroopa Parlamendi kontrollivolitusi ning aitab üldiselt suurendada ELi välisabi avalikku legitiimsust ja poliitilist nähtavust.
Vaikse ookeani sõltumatutel saareriikidel on suured arengu- ja kliimaprobleemid. Kliimamuutustega seoses toetasid EL ja Vaikse ookeani piirkonna väikesed arenevad saareriigid Pariisi kliimakokkulepet, mis töötati välja 2015. aastal aset leidnud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil (COP 21). Raamkonventsiooni osaliste 23. konverentsi (COP 23), mis toimus 6.–17. novembril 2017 Saksamaal Bonnis, juhatas Fidži.
ELi koostööpartner arengu rahastamisel ja kaubandusläbirääkimistel on Vaikse ookeani saarte foorum – 18 liikmest koosnev poliitiline rühm. Rühma kuuluvad Austraalia, Cooki saared, Mikroneesia, Fidži, Kiribati, Nauru, Uus-Meremaa, Niue, Belau, Paapua Uus-Guinea, Marshalli saared, Samoa, Saalomoni saared, Tonga, Tuvalu, Vanuatu, Uus-Kaledoonia ja Prantsuse Polüneesia. ELil on selles piirkonnas kolm ülemeremaad ja -territooriumi – Uus-Kaledoonia ja Prantsuse Polüneesia koos Wallise ja Futunaga.
Euroopa Parlamendi roll
Euroopa Parlamendi suhted Austraalia ja Uus-Meremaa parlamentidega ulatuvad tagasi 1979.aastasse, mil moodustati delegatsioon Austraalia ja Uus-Meremaaga suhtlemiseks. Sellest ajast alates on delegatsioon osalenud korrapärastel parlamentidevahelistel kohtumistel Austraalia ja Uus-Meremaa parlamentidega, et tugevdada suhteid nende kahe riigiga ja arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi, nagu põllumajandus, energeetika, keskkond ja kliimamuutused, areng ja majanduskoostöö, teadus ja tehnoloogia, kaubandus, ülemaailmse ja piirkondliku julgeoleku edendamine Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, terrorismivastane võitlus ja inimõigused. ELi ja Austraalia 42.ja seni viimane parlamentidevaheline kohtumine toimus 2022.aasta detsembris Brüsselis. Lisaks toimus 2023. aasta veebruaris Brüsselis ELi ja Uus-Meremaa 27. parlamentidevaheline kohtumine.
Euroopa Parlamenti esindab suhetes teiste Vaikse ookeani piirkonna riikidega AKVRO-ELi parlamentaarses ühisassamblees osalev delegatsioon. Delegatsioon kohtub AKVRO kolleegidega AKVRO-ELi parlamentaarses ühisassamblees, mis koosneb võrdsest arvust ELi ja AKVRO esindajatest. Delegatsiooni põhiülesanne on ette valmistada AKVRO-ELi parlamentaarse ühisassamblee koosolekuid, hinnata Euroopa Parlamendi tegevust ja võtta selle suhtes järelmeetmeid, korraldada kohtumisi AKVRO riikide kõrgetasemeliste isikutega ja arutada Samoa lepingu rakendamisega seotud päevakajalisi küsimusi. Esimene AKVRO-ELi ühiassamblee istung toimus Angolas Luandas 21. veebruaril 2024 ja selle teema oli „Uus algus AKVRO-ELi suhetes: rahvastevahelise partnerluse suunas“. Selle istungi raames toimus ka Vaikse ookeani piirkonna ja ELi parlamentaarse assamblee avaistung.
Jonas Kraft / Anna Parfjonova