Ϸվ

Kagu-Aasia kui osa laiemast India ja Vaikse ookeani piirkonnast on ELi jaoks olulise geostrateegilise tähtsusega. Praegused arengud piirkonnas tekitavad väljakutseid reeglitepõhisele rahvusvahelisele korrale.India ja Vaikse ookeani piirkond areneb kiiresti ja kuna seal elab üle 50% maailma rahvastikust, on sellest saamas võtmetähtsusega geostrateegiline piirkond. Kaks kolmandikku maailma konteinerveost läbib India ja Vaikse ookeani piirkonda ning selle mereteed on olulised kauba- ja energiatarnete marsruudid. ELi osaluse suurendamiseks ja partnerluste loomiseks võeti 2021.aasta septembris vastu ELi strateegia koostööks India ja Vaikse ookeani piirkonnas, et lahendada ülemaailmseid probleeme. Liit kohandab praegu oma vahendeid, et toetada . Nõukogu poolt 2022.aasta märtsis ametlikult heaks kiidetud edendatakse avatud ja reeglitel põhinevat piirkondlikku julgeolekustruktuuri, sealhulgas turvalisi mereteid, suutlikkuse suurendamist ja tõhustatud mereväe kohalolekut India ja Vaikse ookeani piirkonnas.
EL arendab Kagu-Aasia riikidega tihedamaid sidemeid ning edendab piirkondlikku integratsiooni Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooniga (ASEAN), mis tervikuna esindab ELi suuruselt kolmandat kaubanduspartnerit väljaspool Euroopat (Hiina ja USA järel). Piirkonnas on geostrateegilisi probleeme, nagu Lõuna-Hiina mere vaidlus ja Taiwani küsimus, samuti keskkonnaprobleeme, eelkõige Mekongi allpiirkonnas. EL on tugev majandusjõud Kagu-Aasias ning oluline arenguabi andja, kes toetab selles piirkonnas institutsioonide ülesehitamist, demokraatiat, head valitsemistava ja inimõigusi.

Käesolevas teabelehes käsitletakse Kagu-Aasia piirkonda. Vt ka teabelehti õܲԲ- (5.6.7) ja Ida-Aasia (5.6.8) kohta.

Õiguslik alus

  • Euroopa Liidu lepingu V jaotis (ELi välistegevus);
  • EuroopaLiidu toimimise lepingu artiklid206–207 (kaubandus) ning 216–219 (rahvusvahelised lepingud);
  • partnerlus- ja koostöölepingud (kahepoolsed suhted).

A. Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN)

ASEANi esimesel tippkohtumisel, mis toimus 1976.aasta veebruaris Balil, osalesid Indoneesia, Malaisia, Filipiinid, Singapur ja Tai. Brunei, Vietnam, Laos, ǻž ja Myanmar ühinesid assotsiatsiooniga hiljem. ASEAN järgib ranget poliitikat mitte sekkuda oma liikmete siseasjadesse.

EL ja ASEAN on keerulistes geopoliitilistes oludes sarnaselt meelestatud partnerid, kes mõlemad usuvad reeglitel põhinevasse mitmepoolsusesse. ASEAN ja EL on loonud tugevad suhted peamiselt kaubandus- ja majandusvaldkonnas ning on praegu strateegilised partnerid. , kelle arvele langeb ligikaudu 10,2% ASEANi kaubavahetusest. ASEAN on ELi suuruselt kolmas partner väljaspool Euroopat (pärast Ameerika Ühendriike ja Hiinat). Lõppeesmärk on endiselt ELi-ASEANi piirkondadevahelise vabakaubanduslepingu sõlmimine.

tehti edusamme kaubanduse edendamisel, keskendudes keskkonnahoidlikele algatustele, digiüleminekule ja turvaliste tarneahelate loomisele, vaadates läbi piirkondlikud ja ülemaailmsed julgeolekusuundumused ning andes ajakohastatud teavet algatuse „Global Gateway“ kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse ning .

Jakartas, et vaadata läbi kahepoolsed, mitmepoolsed ja ülemaailmsed küsimused ning rakendamine, kusjuures 89% tegevussuundadest on saavutatud. Positiivselt võeti vastu .

ELi ja ASEANi suhete aastapäeva tähistaval tippkohtumisel. Selle esimene kohtumine toimus 2023. aasta juunis Jakartas ja seal keskenduti piirkondlikele energiaturgudele, taastuvenergia potentsiaali arendamisele ja energiajulgeolekule.

ELi-ASEANi strateegilise partnerlusega on ELi eesmärk jätkata suhete parlamentaarse mõõtme edendamist, näiteks toetades struktuursemaid vahetusi ja edendades EuroopaParlamendi ja ASEANi parlamentidevahelise assamblee (AIPA) parlamentaarset ühisassambleed, et tagada demokraatlik vastutus ja luua foorum mitmepoolseteks vahetusteks, et käsitleda ülemaailmseid küsimusi. 2023.aasta novembris toimunud kolmanda Euroopa Parlamendi ja AIPA piirkondadevahelise dialoogiga astuti samm edasi majandus-, kaubandus- ja investeerimiskoostöö ning üleilmsete ja piirkondlike julgeolekuprobleemidega seotud dialoogide ja ühist huvi pakkuvate küsimuste edasiarendamisel.

2020.aasta novembris allkirjastatud jõustus 2022.aasta jaanuaris. Piirkondlik laiaulatuslik majanduspartnerlus, mis hõlmab 10 ASEANi riiki ja viit bloki Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna partnerit, on maailma suurim vabakaubandusleping, mis hõlmab üle poole maailma ekspordist ja peaaegu kolmandiku maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP). Piirkondlik laiaulatuslik majanduspartnerlus hõlmab enamikku majandussektoreid, kus umbes 90% kaupadega kaubeldakse eeldatavasti tariifivabalt. Enamik nende kaupade suhtes kohaldatakse seda soodustust juba olemasolevate liikmetevaheliste kokkulepete raames. Tollimaksude vähendamise ootel võib kuluda kuni 20 aastat, samas kui tundlikud sektorid, nagu põllumajandus, on tariifikärbetest enamasti välja jäetud. Piirkondliku laiaulatusliku majanduspartnerluse liikmed peaksid saama kasu ühistest päritolureeglitest, ekspordikvootide kaotamisest, lihtsustatud tolliprotseduuridest ja hõlpsamast piiriülesest juurdepääsust kaubanduspiirkondadele. Toorained, masinad, mootorsõidukid ja tarbekaubad on peamised kasvavad valdkonnad.

B. Aasia-Euroopa kohtumine (ASEM) ning Aasia-Euroopa parlamentaarse partnerluse kohtumine (ASEP)

ASEMi eesmärk on tugevdada majanduskoostööd ja poliitilist dialoogi ning edendada inimestevahelisi sidemeid ELi ja Aasia vahel. ASEM, mis koondab 53 partnerit kogu Euroopast ja Aasiast, on peamine mitmepoolne platvorm, mis ühendab Euroopat ja Aasiat ja millel on märkimisväärne ülemaailmne kaal – ASEMi partnerid esindavad ligikaudu 65% maailma SKPst, 60% maailma rahvastikust, 75% ülemaailmsest turismist ja 68% ülemaailmsest kaubandusest. Partnerid rõhutavad vajadust tõhusate ja kiirete meetmete järele kliimamuutuste, julgeolekualase koostöö, kaubanduse ja inimõiguste valdkonnas.

2021.aasta novembris võõrustas ASEMi 13.tippkohtumist (ASEM13) ja 11. Aasia-Euroopa parlamentaarse partnerluse kohtumist (ASEP-11) ǻž. ASEM13 eesmärk oli tugevdada mitmepoolsust ühise majanduskasvu eesmärgil, pannes rõhku selliste ülemaailmsete probleemidega tegelemisele nagu kliimamuutused, kestlik areng ja terrorism ning parandades mitmepoolset kaubandussüsteemi.

C. Indoneesia

Indoneesiast on G20 liikmena saamas ELi jaoks üha olulisem partner, suuruselt kolmas demokraatlik riik maailmas ja suurim valdavalt moslemitest koosneva elanikkonnaga riik. ELi ja Indoneesia koostöö põhineb . Viimane . Sellel arutati ühiseid jõupingutusi kahepoolse koostöö edendamiseks, mis hõlmasid olemasolevaid ELi ja Indoneesia vahelisi töörühmi ja dialooge, samuti võimalikke ühismeetmeid, et ELi ja Indoneesia partnerlus saaks aidata kaasa rahule, stabiilsusele ja heaolule piirkonnas ja kogu maailmas. Kuues julgeolekupoliitika alane dialoog toimus 2023.aasta mais ja . Indoneesia on väljendanud huvi parema liikuvuse vastu ELi sisenemisel, kaotades Indoneesia äri- ja turismikülastuste puhul Schengeni viisanõude.

Indoneesia ja EL on kinnitanud oma pühendumust Ukraina suveräänsusele, iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele, mõistes hukka Venemaa agressiooni. Mõlemad pooled on leppinud kokku vastastikusel kasul põhinevas partnerluses julgeolekukoostöös, sealhulgas meresõidu turvalisuse, rahuvalveoperatsioonide, küberturvalisuse ja terrorismivastase võitluse valdkonnas. Indoneesia ergutab jätkama julgeoleku- ja kaitsekoostöö alaste teadmiste vahetamist ja konsultatsioone järgmiste ELi programmide kaudu: ning .

EL ja Indoneesia on võtnud kohustuse kiirendada , et viia läbirääkimised lõpule 2024. aastal. ning aastal2022 oli kaubanduse kogumaht üle 32,6miljardi euro ning kaubandusbilansi ülejääk 14,5miljardit eurot Indoneesia kasuks.

Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) . Indoneesia esitas 2019.aasta detsembris WTO-le ELi vastu hagi teatavate palmiõli ja palmiõli põllukultuuridel põhinevate biokütustega seotud meetmete kohta, väites, et ELi piirangud palmiõlipõhistele biokütustele on ebaõiglased ja diskrimineerivad, ning taotledes WTO vaidlusi käsitlevaid konsultatsioone. Sellele vaatamata on Venemaa sissetung Ukrainasse põhjustanud ülemaailmse toiduõli nappuse, mis võib aidata Indoneesial taastada palmiõli turuosa ELis. Hoolimata WTO otsuse tulemustest soovib EL parandada oma mainet ja sõlmida uusi kokkuleppeid, seda ka , kuna lähiaastatel võib ELi palmiõli import järsult suureneda. ELiga seoses Indoneesiast pärit rasvhapete impordi suhtes lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega.

, et valida president, asepresident, piirkondlikud esinduskogud ning riiklikud ja piirkondlikud seadusandlikud kogud. Presidendikandidaat Prabowo Subianto ja asepresidendikandidaat Gibran Rakabuming Raka võitsid valimised suurima häälte osakaaluga (58%).

. Suurt tähelepanu pööratati G20 riikide vahelisele lõhele seoses Venemaa õigusega omada kohta G20 lauas. Venemaa, nagu ka Ukraina, kutsuti 2022.aasta novembris Bali tippkohtumisele. Kuid president Putin ei osalenud ja president Zelenskõi osales videokõnega. Indoneesia püüdis siiski piirata kriitikat Venemaa vastu. Indoneesia jaoks oli G20 peamiselt majandusfoorum ja välditi muid konkreetseid küsimusi.

2023.aastal oli Indoneesia ASEANi ja AIPA eesistujariik. , millel arutati 2025. aasta järgset visiooni, Ida-Timori liikmesust, Myanmari/Birma kriisi, inimkaubanduse tõkestamist, võõrtöötajate, kalandustöötajate, tervishoiusektori ja elektrisõidukitega seonduvat, ASEANi suutlikkuse suurendamist ja piiriüleseid makseid. Ida-Timor osales esimest korda vaatlejana. Indoneesia võõrustas teemal „Responsive Ϸվ for A Stable and Prosperous ASEAN“. Euroopa Parlamendi delegatsioon (DASE) osales vaatlejana.

Parlament võttis 2019.aasta oktoobris vastu resolutsiooni Indoneesia kavandatava uue karistusseadustiku kohta, väljendades muret jumalateotust ja abielurikkumist käsitlevate sätete pärast ning selle pärast, et uut seadust kasutatakse vähemuste vastu ning see lubab diskrimineerimist soo, usutunnistuse ja seksuaalse sättumuse alusel. Uue kavandatava karistusseadustiku tagajärjel toimusid riigis meeleavaldused. Parlament tervitas president Widodo otsust lükata karistusseadustiku vastuvõtmine edasi, sest üle kogu Indoneesia leidsid aset tuhandete osavõtjatega ulatuslikud meeleavaldused.

D. Myanmar/Birma

EL on olnud aktiivne partner Myanmari üleminekul demokraatiale ning täitnud juhtrolli rahvusvahelise kogukonna suhete taastamisel Myanmariga alates sellest ajast, mil riik hakkas 2015.aastal taaskehtestama demokraatiat ja ennast maailmale avama. Aastakümneid kestnud rahvusvahelise isolatsiooni ja sanktsioonide tõttu puudub ametlik raamleping.

, mille koostas sõjaline valitsus ja mis võeti vastu 2008.aasta rahvahääletusel, piirab tsiviilvalitsuse tegevust ja annab sõjaväele erakorralise võimu, näiteks 25% kohti parlamendis ning kontrolli peamiste julgeoleku ja territoriaalse haldusega tegelevate ministeeriumide üle. Myanmaris kestab endiselt 1948.aastal alanud kodusõda. 2015.aasta oktoobris lepiti kokku relvarahus, kuid mitmed etnilised mässuliste rühmitused ei ole sellele alla kirjutanud. Demokraatlikud reformid edenesid pärast 2015.aasta valimisi, kui Aung San Suu Kyi asus täitma riiginõuniku, välisministri ja presidendi kantselei ministri ülesandeid. Viimased . Võimupartei Rahvuslik Demokraatialiiga (NLD), mille eesotsas on Aung San Suu Kyi, sai parlamendis piisavalt kohti uue valitsuse moodustamiseks.

2021.aasta veebruaris haaras siiski sõjavägi riigipöördega võimu ning pidas väidetava valimispettuse süüdistusega kinni Aung San Suu Kyi, president U Win Myinti ja teised NLD juhtivad isikud. Sõjaväelise hunta juhiks nimetati kindral Min Aung Hlaing. Aung San Suu Kyi ja teiste NLD tippjuhtide vastu on esitatud süüdistused. Need sündmused on toonud kaasa demokraatiat pooldavaid meeleavaldusi ning kokkupõrked sõjaväega on põhjustanud surmajuhtumeid ja raskeid vigastusi. .

EL on koos teiste rahvusvaheliste osalejatega teinud mitmeid avaldusi Myanmari kohta ning kehtestanud sanktsioonid hunta juhtivate isikute ja sõjaväele kuuluvate üksuste suhtes. ja nõutakse erakorralise seisukorra lõpetamist, seadusliku valitsuse taastamist ning riigipöörde käigus kinni peetud või vahistatud isikute viivitamatut vabastamist. Komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegi 2021.aasta aprillis , toetades ASEANi erisaadikut. Kuid Myanmar/Birmaavaldas pressiteate, milles lükkas tagasi ASEANi erisaadiku taotluse kohtuda Aung San Suu Kyiga. Nõukogu kehtestas 2021.aasta märtsis, aprillis ja juunis sanktsioonid sõjaväelise riigipöörde eest vastutavate isikute suhtes ning laiendas sanktsioone sõjaväe kontrolli all olevatele äriühingutele ja üksustele. Myanmari sõjaväehuntaga seotud isikute ja ettevõtjate suhtes.

Vähim arenenud riigina saab Myanmar/Birma kasutada üldiste tariifsete soodustuste kava raames kehtestatud erikorda „Kõik peale relvade“. Hoolimata sõjaväelisest riigipöördest on komisjon seni hoidunud kaubanduspiirangute kehtestamisest, osutades, et need mõjutaks rohkem Myanmari elanikkonda, kuid sõjaväge üksnes piiratud ulatuses. elanikkonna kõige pakilisemate vajaduste rahuldamiseks, kuna enamikus Myanmari osades jätkub konflikt. põhineb Myanmari konkreetsetel prioriteetidel: valitsemistava, õigusriik, kestlik majanduskasv, põgenike abistamine, roheline kokkulepe ja digitaalarengu tegevuskava.

Myanmaris on teravnenud kogukondadevahelised pinged. 2020.aasta augustis jätkus liidu rahukonverentsi ehk niinimetatud 21.sajandi Panglongi konverentsi neljas kohtumine, et lahendada konflikte sõjaliste ja etniliste mässuliste rühmade vahel. Sõjavägi on kaotanud kontrolli suure osa üle riigist ja relvastatud mässuliste rühmitustel on paljudes piirilinnades tugev positsioon. Sõjavägi on massiliste ülejooksmiste tõttu kaotanud märkimisväärse osa oma koosseisust. Kehtestatud on kohustuslik sõjaväeteenistusse kutsumise seadus, mille kohaselt peavad kõik 18–35-aastased mehed ja 18–27-aastased naised teenima kuni kaks aastat sõjalise juhtimise all. Paljud noored põgenevad naaberriikidesse.

Humanitaartingimused on halvenenud ja toiduga kindlustamatus on suurenenud ning majanduse olukord on järsult halvenenud. ÜRO prognoosi kohaselt vajab kolmandik elanikkonnast humanitaarabi. Praegu on Myanmaris ligikaudu 2,6miljonit riigisisest põgenikku. Tervishoiu- ja haridussektor on kokku varisenud, samas kui sõjalised kulutused suurenesid 2023. aastal 4,9%ni SKPst.

Riigis on suuri probleeme inimõigustega, nt rohingjade tagakiusamine Arakani osariigis. Alates 2017.aasta augustist on üle 800000 rohingja pagulase põgenenud Myanmaris toimuva tagakiusamise eest Bangladeshi. 2019.aasta augustis hakkasid tuhanded pagulased vastu Bangladeshi, Myanmari ja ÜRO katsetele neid julgeolekukaalutlustel kodumaale tagasi saata. ja inimõiguste rikkumised ning kutsutakse huntat üles taastama tsiviilvalitsus ja vabastama viivitamata kõik kinnipeetavad.

, etniliste vähemuste jätkuv diskrimineerimine ja hunta vägivald oma kodanike vastu, samuti sõjaväevõimude rünnakud meditsiinitöötajate ja -asutuste vastu. Parlament kutsus Myanmari üles tegema koostööd ASEANi erisaadikuga ja kutsus nõukogu üles jätkama sihipäraste sanktsioonide kehtestamist nende suhtes, kes vastutavad 2021.aasta veebruaris toimunud sõjaväelise riigipöörde eest. , kinnitades taas oma seisukohta Myanmari suhtes. , nõudes nende tegevuse viivitamatut taastamist ja kõigi poliitvangide vabastamist.

E. Filipiinid

2011.aastal allkirjastati Filipiinide ja ELi partnerlus- ja koostööleping ning see jõustus 2018.aasta märtsis. ja moodustas spetsiaalsed allkomisjonid, et tõsta kahepoolsed suhted kõrgemale tasemele. Lisaks võtsid Filipiinid 2021.aasta augustis endale kuni 2024.aastani ASEANi koordinaatori rolli dialoogis ELiga.

, et vaadata läbi partnerlus- ja koostöölepingu raames tehtav kahepoolne koostöö. Seoses piirkondlike julgeolekualaste arengutega, nagu Lõuna-Hiina mere vaidlus, leppisid pooled kokku vajaduses leida konfliktidele rahumeelsed ja kaasavad lahendused, järgides samal ajal rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja ÜRO põhikirja. Mõlemad delegatsioonid arutasid asjakohaste resolutsioonide vastuvõtmist Ukrainat käsitleval ÜRO Peaassamblee erakorralisel istungil ja Inimõiguste Nõukogus, mis mõistis hukka Venemaa agressiooni Ukraina vastu. ning vaatas läbi käimasoleva kahepoolse, piirkondliku ja mitmepoolse koostöö. EL on Filipiinidele oluline abi andja ning eraldas aastatel2014–2020 selleks 325miljonit eurot, keskendudes õigusriigi põhimõttele ja kaasavale majanduskasvule. ELi üldine koostöö jätkub Filipiinide .

ELi ja Filipiinide kahepoolse kaubavahetuse maht oli 2022.aastal 18,4miljardit eurot ning EL on Filipiinide suuruselt neljas kaubanduspartner, kelle arvele langes ligikaudu 7,9% kogu riigi kaubavahetusest. Läbirääkimised ELi-Filipiinide vabakaubanduslepingu üle algasid 2015.aasta detsembris ja esimene voor toimus 2016.aasta mais. , mille keskmes on riigihangete, intellektuaalomandi, konkurentsi ja kestlikkuse kaubandusaspektid.

2016.aasta mais võitis Rodrigo Duterte presidendivalimised ning võttis vastuolulisi meetmeid uimastikaubanduse vastu, andes loa kaubitsejad maha lasta, mis tõi kaasa ränki inimõiguste rikkumisi. President Duterte on muutnud Filipiinide välispoliitikat, sõlmides liitlassuhted Venemaa ja Hiinaga, vaatamata vastuoludele Lõuna-Hiina mere küsimuses ja sellele, et Filipiinid on selles vaidluses üks nõude esitanud ASEANi riike.

. Presidendiks valiti Ferdinand „Bongbong“ Marcos ja ametist lahkuva juhi tütar Sara Duterte valiti asepresidendiks. Erinevalt Dutertest plaanib Marcos edendada tasakaalustatumat diplomaatiat Pekingi ja Washingtoni vahel.

milles mõistetakse teravalt hukka tuhanded kohtuvälised hukkamised ja muud tõsised inimõiguste rikkumised, mis on seotud president Rodrigo Duterte uimastisõjaga. ka Filipiinide senaatori Leila De Lima, ühe endise president Duterte kindlameelseima kriitiku viivitamatut ja tingimusteta vabastamist.

F. Vietnam

ELi ja Vietnami suhted põhinevad . Ajavahemikuks2014–2020 eraldati 400miljonit eurot, mille sihtvaldkonnad olid hea valitsemistava, energeetika ja kliimamuutused eelkõige Mekongi deltas. jaoks olulisi küsimusi ja põhivaldkondi.

Parlament andis oma nõusoleku nende kahe lepingu sõlmimiseks 2020.aasta veebruaris ja vabakaubandusleping jõustus 2020.aasta augustis. Vabakaubanduslepinguga kaotatakse viivitamata 65% tariifidest, mida kohaldatakse ELi ekspordi suhtes Vietnamis, ja 71% tollimaksudest, mida kohaldatakse Vietnamist pärit impordi suhtes. Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjon (INTA) jälgib vabakaubanduslepingu rakendamist.

Teisalt on Vietnam üks edukamaid näiteid riigist, mis on läinud ebaõnnestunud kommunistlikult majandussüsteemilt üle avatud turumajandusele. See on ASEANi üks kiiremini kasvavaid riike. , kusjuures kaubavood ulatusid kokku 64,2 miljardi euroni. EL on üks Vietnami suurimaid välisinvestoreid, eelkõige tööstusliku töötlemise ja tootmise sektoris.

, et luua õiguslik alus Vietnami osalemiseks ELi kriisiohjamisoperatsioonides.

Üldine inimõiguste olukord Vietnamis on halvenenud, hoogustunud on teisitimõtlejate mahasurumine ja sagenenud on vahistamised nn riigivastase tegevuse eest. Vietnam on üheparteiline kommunistlik riik, kus puudub poliitiline vabadus. . Valimised võitis Vietnami Kommunistlik Partei (VCP), säilitades täieliku kontrolli meedia ja valimisprotsessi üle ning ükski sõltumatu asutus ei teostanud valimiste üle järelevalvet. Täielikult riigi kontrolli all oleva valimisprotsessi käigus kõrvaldati 75-st isehakanud kandidaadist 64 ja vahistati kaks sõltumatut kandidaati.

Vietnami kohta, milles nõutakse kõigi inimõiguste kaitsjate ja ajakirjanike viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ning mõistetakse hukka põhiõigusi ja -vabadusi piiravate repressiivsete õigusnormide kuritarvitamine. Samuti kutsus parlament Vietnami valitsust üles võimaldama sõltumatutel meediaväljaannetel toimida ning kutsus üles looma sõltumatut mehhanismi inimõiguste jälgimiseks.

Enam kui kümne aasta jooksul on Vietnami Kommunistliku Partei juht Nguyễn Phú Trọng töötanud välja range korruptsioonivastase poliitika. 2022.aasta juunis vabastati riigi tervishoiuminister Nguyễn Thanh Long ja Hanoi linnapea Chu Ngọc Anh ametist ja vahistati väidetava 169miljoni euro suuruse pettuse eest seoses COVID-19 testikomplektidega. Vahistati ka teised kõrged ametnikud. , kusjuures tema korruptsioonivastast kampaaniat varjutas kriitiliste häälte jätkuv mahasurumine.

G. Tai

EL ja Tai viisid 2013.aasta märtsis lõpule läbirääkimised, et sõlmida partnerlus- ja koostööleping, kuid protsess peatati pärast 2014.aastal toimunud sõjaväelist riigipööret. 2022.aasta septembris vormistasid EL ja Tai lõplikult partnerlus- ja koostöölepingu teksti, lõpetades läbirääkimisprotsessi. Partnerlus- ja koostööleping tõhustab poliitilist dialoogi ja koostööd paljudes poliitikavaldkondades, sealhulgas keskkond, energeetika, kliimamuutused, transport, teadus ja tehnoloogia, kaubandus, tööhõive ja sotsiaalküsimused, inimõigused, haridus, põllumajandus, massihävitusrelvade leviku tõkestamine, terrorismivastane võitlus, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ning ränne ja kultuur.

ja Tai on ELi suuruselt 26. kaubanduspartner maailmas. 2022.aastal oli kahepoolse kaubavahetuse maht 42,1miljardit eurot. Tai on Euroopa investeeringute üks olulisemaid sihtkohti ASEANis ja ELi otseinvesteeringute maht Tais on 19,8 miljardit eurot. Vabakaubanduslepingu läbirääkimised jätkusid 2021.aasta augustis pärast seda, kui läbirääkimised 2014.aastal sõjaväelise riigipöörde järel peatati. üle, mille keskmes on kestlikkus. Läbirääkimiste esimene voor toimus 2023. aasta septembris Brüsselis ja teine voor 2024. aasta jaanuaris Bangkokis.

2014.aastast on sõjavägi vastuseisu maha surunud sõjaseisukorra kehtestamisega. Teatatud on ka inimõiguste rikkumistest. 2019.aasta märtsis toimunud üldvalimised võitis sõjaväemeelne partei. Valimisi saatsid süüdistused manipuleerimises. 2019.aasta juunis nimetati peaministriks Prayuth Chan-ocha, kes oli peaminister aastatel2014–2019, rahu ja korra hoidmise riikliku nõukogu valitsusajal. Ehkki hunta võim lõppes ametlikult 2019. aasta juulis, on sõjaväel endiselt mõju valitsuse üle. Tai , kuna ta oli väidetavalt oma ametiaega ületanud. Konstitutsioonikohtu 2022. aasta septembri lõplikus otsuses otsustati siiski, et peaministri Prayuth Chan-ocha kaheksa-aastane ametiaeg ei ole ammendunud.

Kuningas Maha Vajiralongkorn krooniti 2019.aasta mais. Sõjalise valitsuse vastu suunatud jätkuvatel meeleavaldustel on nõutud Tai monarhia reformimist. Esimene meeleavalduste laine algas 2020.aasta veebruaris , kellel on pärast 2019.aasta märtsi parlamendivalimisi esindajatekojas suuruselt kolmas kohtade arv. 2020.aasta oktoobris kuulutas Tai valitsus välja erakorralise seisukorra, jättes endale õiguse kehtestada liikumiskeeld ja sõjaseisukord. 2021.aasta septembris pikendas Tai valitsus erakorralist seisukorda, mis koos meeleavaldajate vastu esitatud majesteedisolvamise (lèse-majesté) süüdistuste arvu suurenemisega on meeleavaldusi aeglustanud. Üliõpilaste juhitud liikumine siiski aeg-ajalt jätkub.

. Reformistlik partei Move Forward sai kõige rohkem kohti, kuid pärast läbirääkimisi jäeti ta valitsusest välja. Paljud konservatiivsed seadusandjad takistasid toonasel parteijuhil Pita Limjaroenratil saamast peaministriks 2023. aasta juulis toimunud esimesel parlamendihääletusel. Uueks peaministriks sai Srettha Thavisin parteist Pheu Thai, juhtides valitsuskoalitsiooni koos sõjalise toetusega erakondadega, kes varem olid Pheu Thai vastased.

2020.aasta jaanuaris algatas Tai Kuala Lumpuris ametlikult rahuprotsessi mässuliste rühmitustega lõunapoolsetes moslemite enamusega provintsides. Läbirääkimiste vahendaja oli Malaisia. Vaatamata sellele, et 2020.aasta aprillis kuulutati välja relvarahu, toimusid 2021. ja 2022.aastal ikka veel mõned pommirünnakud.

2021.aasta septembris andis Tai parlament esialgse heakskiidu piinamise ja kadunuks jääma sundimise vältimist ja tõkestamist käsitlevale seaduseelnõule,olles lükanud selle kehtestamist edasi 14 aastat pärast seda, kui Tai piinamise ning muu julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni 2007.aastal allkirjastas. ܰǴDZ貹ʲԳ on vastu võtnud mitmeid resolutsioone inimõiguste, võõrtöötajate ja tööõiguste kohta Tais.

2023.aasta juunis võttis parlament vastu resolutsiooni ELi ja Tai partnerlus- ja koostöölepingu kohta, mis lisati parlamendi nõusolekule ELi ja Tai partnerlus- ja koostöölepingule, mis allkirjastati 2022. aasta detsembris Brüsselis toimunud ELi ja ASEANi tippkohtumisel. Parlament tervitas partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimist tervikliku ja nüüdisaegse lepinguna, mis aitab praegustele probleemidele paremini reageerida. Parlament nõudis samuti, et kõik ELi kodanikud saaksid Taisse viisavabalt reisida, ning pooldas tööd selle nimel, et Tai kodanikud saaksid ELi reisida viisavabalt.

H. ǻž

ELi ja ǻž suhted said alguse . EL on ǻž suurim abiandja ning eraldas 410miljonit eurot aastatel2014–2020, et toetada head valitsemistava ja õigusriigi põhimõtet, samuti ǻž Kohtu erakorralist kolleegiumi. nähakse ǻžle ette ligikaudu 500miljoni euro suurune abi, et aidata riigil oma majandusarengut hoogustada.

maht 6,3miljardit eurot. EL on ǻž suuruselt viies kaubanduspartner, kelle arvele langeb 9% riigi kaubanduse kogumahust.

Aastaid kestnud kodusõja tagajärjel on ǻž üks vaesemaid Kagu-Aasia riike. Pärast 1991.aasta Pariisi rahulepet võttis ǻž 1993.aastal vastu põhiseaduse, mis pani aluse liberaalsele, mitme erakonnaga demokraatlikule riigile. Hun Sen ja tema valitsev ǻž Rahvapartei (CPP) võitis 2018.aasta juulis üldvalimised, kuid opositsioon väitis, et valimisprotsess ei olnud vaba ega õiglane. Opositsioonilise ǻž Rahvusliku Päästepartei (CNRP) endine juht Kem Sokha vahistati 2017.aasta septembris, samas kui teine endine CNRP juht Sam Rainsy on olnud alates 2015.aastast vabatahtlikult eksiilis. CNRP saadeti laiali 2017.aasta novembris. 2021.aasta märtsis mõistis Phnom Penhi linnakohus Sam Rainsyle tagaselja 25-aastase vanglakaristuse väidetava vandenõu eest kukutada peaminister Hun Seni valitsus. Samuti keelas kohus tal hääletada ja kandideerida valimistel.

2020.aasta veebruaris otsustas Euroopa Komisjon peatada osa ǻžle ELi kaubanduskava „Kõik peale relvade“ raames antud tariifsetest soodustustest, kuna riik on raskelt ja süstemaatiliselt rikkunud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis sätestatud inimõiguste põhimõtteid. ǻž majandus sõltub rahvusvahelisest abist ja rõivaekspordist ning on tööjõukulude seisukohast väga tundlik. Tariifsete soodustuste peatamine ja nende asendamine ELi standardtariifidega mõjutas peamiselt rõiva- ja jalatsitooteid, mis moodustasid ligikaudu viiendiku ehk 1miljardi euro suuruse osa ǻž iga-aastasest ekspordist ELi.

, millel valiti rahvuskogu koosseisu.Juhtiv ǻž Rahvapartei, mis oli seotud pikaaegse autokraadi Hun Seniga, võitis rahvuskogu 125st kohast 120 kohta. Ainus tõeline opositsioonipartei Candlelight, jäeti tehnilise küsimuse tõttu valimistelt kõrvale ning kõiki valimisi boikoteerivaid isikuid ähvardati karistustega. ǻž Rahvapartei võit sillutas teed peaminister Hun Seni teatele, et ta astub tagasi ja annab juhtimise üle oma pojale Hun Manetile, kellest sai peaminister 2023. aasta augustis.

2022.aasta veebruaris lükkas valitsus edasi vastuolulise „riikliku internetivärava“ jõustumise, mis oleks suunanud kogu riigi internetiliikluse läbi Hiina stiilis tulemüüri. Valitsus süüdistas edasilükkamises pandeemiaga seotud viivitusi ja eitas, et seda mõjutas sõnavabaduse kaitsjate terav kriitika.

, milles kutsus ǻž valitsust üles lõpetama poliitiliselt motiveeritud süüdistuste esitamise Kem Sokha vastu. , milles nõudis kõigist Kem Sokha vastu esitatud süüdistustest loobumist.

ǻžs ja COVID-19 ohjamiseks mõeldud tervisekaitsemeetmete nime all võetud repressiivsed meetmed. Parlament kutsus julgeolekujõude üles hoiduma ebavajalikust ja ülemäärasest jõust rahumeelsete meeleavaldajate vastu ning lõpetama igasuguse ahistamise, sealhulgas kohtuliku ahistamise.

ǻž kohus mõistis 20opositsioonipoliitikut ja aktivisti süüdi kohtuasjas, mida nõiajahiks. 2022.aasta märtsis süüdi mõistetud isikute hulka kuuluvad eksiilis olevad opositsioonijuhid Sam Rainsy, Eng Chai Eang, Mu Sochua ja teised. . Parlament võttis .

, milles nõutakse tema viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ning kõigi poliitiliselt motiveeritud süüdistuste alusel süüdi mõistetud või kinni peetud opositsiooniametnike ja aktivistide viivitamatut ja tingimusteta vabastamist.

I. Singapur

EL ja Singapur teevad ettevõtluses, teaduses ja tehnoloogias väga tihedat koostööd. EL ja Singapur ratifitseerisid 2019.aasta veebruaris kolm nn uue põlvkonna lepingut: , ning . Vabakaubandusleping Singapuriga jõustus 2019.aasta novembris. Need lepingud sõlmiti selleks, et tugevdada kahepoolseid poliitilisi, majandus- ja kaubandussidemeid ning alandada oluliselt mõlema poole tollimakse. Paljudes sektorites kaotatakse kaubavahetuse tehnilised ja mittetariifsed tõkked.

ja ELi suuruselt teine kaubanduspartner kaupade valdkonnas. 2022.aastal oli ELi ja Singapuri kaubavahetuse maht 52,4 miljardit eurot. ELi eksport Singapuri ulatus 31,7miljardi euroni ning import Singapurist 20,7miljardi euroni. Singapur oli 2022.aastal ELi suuruselt 22.kaubanduspartner maailmas. ELi ja Singapuri teenuskaubanduse maht oli 2022. aastal 57,5miljardit eurot. 2022.aastal ulatusid ELi otseinvesteeringud Singapuris 263,3miljardi euroni. Singapur on Euroopa investeeringute peamine sihtkoht Aasias ja suuruselt teine Aasia investor ELis.

2021.aasta detsembri alguses pidasid EL ja Singapur läbirääkimisi kahepoolse digikaubanduse tugevdamise üle, sealhulgas ELi ja Singapuri laiaulatusliku digipartnerluse edendamise ning tehisintellekti ja andmehalduse alase koostöö tõhustamise üle, et suurendada tarbijate usaldust, tagada ettevõtjatele prognoositavus ja õiguskindlus ning kõrvaldada põhjendamatud digikaubanduse tõkked ja vältida nende tekkimist.

. Lee Hsien Loong ja tema erakond Rahva Aktsioonipartei (People’s Action Party, PAP) said parlamendi 93kohast 83, samas kui suurim opositsioonierakond – Töölispartei (Workers’ Party) – saavutas oma seni parima tulemuse, võites 10kohta. PAP ei ole kunagi varem valimisi kaotanud ja on linnriiki valitsenud 1959.aastast saadik. Peaminister Lee Hsien Loong oli juba mõnda aega väitnud, et annab võimu üle enne oma 70.sünnipäeva 2022.aastal. 2021.aasta aprillis teatas Lee Hsien Loongi ametipärijaks nimetatud asepeaminister Heng Swee Keat oma tagasiastumisotsusest. Lawrence Wongist sai valitseva PAPi uus juht ja seejärel asepeaminister. 2024.aasta mais sai ta Lee Hsien Loongi järel peaministriks.

ja Tharman Shanmugaratnam valiti riigi üheksandaks riigipeaks.

, mille eesmärk on võidelda välissekkumise vastu sisepoliitikas. Toetades Singapuri kodanikuühiskonna tööd, nõuab ܰǴDZ貹ʲԳ surmanuhtluse kaotamist.

kokku mitmesuguseid sidusrühmi, et arutada viise, kuidas hõlbustada rohelisi ja kestlikke investeeringuid Kagu-Aasiasse.

J. Brunei Darussalami Riik

Brunei Darussalami sultan Hassanal Bolkiah on riiki valitsenud alates 1967. aastast, samal ajal kui prints Billah Bolkiah täidab järjest rohkem ülesandeid. Poliitilist liberaliseerimist ei toimu. 2019.aasta aprillis võeti vastu uus karistusseadustik, mis sisaldab šariaadipõhist lähenemisviisi, et kehtestada uued karistusvormid, mis hõlmavad kividega surnuks loopimist abielurikkumise ja samast soost isikute vaheliste seksuaalsuhete eest ning jäsemete amputeerimist varguse eest. Rahvusvahelise pahameele tõttu pikendas Brunei surmanuhtluse moratooriumi.

EL edendab aktiivselt suhteid Bruneiga, kuid raamlepingut veel ei ole. Käimas on läbirääkimised ELi ja Brunei vahelise partnerlus- ja koostöölepingu üle, mis hõlmab hulka poliitika- ja majandusvaldkondi. ELi ja Brunei kaubavahetus hõlmab peamiselt masinaid, mootorsõidukeid ja kemikaale.

ELi ja Brunei suhted arenevad peamiselt ASEANi kaudu, mille eesistujaks sai Brunei 2021.aastal motoga „We Care, We Prepare, We Prosper“. 2021.aasta augustis nimetati Brunei asevälisminister Erywan Yusof ASEANi erisaadikuks Myanmaris, kelle ülesanne on vahendada suhtlust Myanmari huntaga.

Pinged Hiina ja Kagu-Aasia hagejate vahel Lõuna-Hiina mere piirkonna territoriaalvaidlustes suurenesid 2022.aastal. Kuigi Brunei on seni vaikinud, tegi ta 2022.aasta juulis konkureerivate väidetega riigina oma esimese ühepoolse avalduse Lõuna-Hiina mere kohta. Kuid Brunei poliitika väldib vastasseisu Hiinaga Lõuna-Hiina mere vaidluses, kartes kahepoolsete majandussidemete kahjustamist.

Brunei Darussalami sultan teatas ministrite varajasest vahetamisest 2022.aasta juunis. Sultan säilitab peaministri ametikoha koos kaitse-, välis- ning rahandus- ja majandusportfellidega. Esimest korda nimetati üks naine ministriks (haridus).

. Korraldati kliimamuutuste seminar, millel käsitleti piirkondliku suutlikkuse suurendamist kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks.

ܰǴDZ貹ʲԳ . Parlament kordas, et mõistab hukka surmanuhtluse ja rõhutas, et šariaatliku karistusseadustikuga rikub Brunei oma rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest tulenevaid kohustusi.

K. Laos

. Laos liigub 2026. aastaks vähim arenenud riigi staatusest välja ning riigi üheksas riiklik sotsiaal-majandusliku arengu kava aastateks 2021–2025 on kooskõlas ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030, mille eesmärk on edendada kestlikku, keskkonnahoidlikku ja kaasavat majanduskasvu. EL on võtnud kohustuse toetada Laose Demokraatlikku Rahvavabariiki kestliku ja kaasava arengu nimel tehtavas töös.

Oktoobris2021 käivitas riik tänu ELi, UNICEFi ja ülemaailmse hariduspartnerluse toetusele oma esimese riikliku digitaalse õpetamis- ja õppeplatvormi, et hõlbustada COVID-19 pandeemia ajal õpilaste ja õpetajate jaoks kaugõpet. nähakse Laosele 2021.–2024.aasta esimeseks etapiks ette 83miljonit eurot.

(pärast Taid, Hiinat ja Vietnami), kelle arvele langeb 4,2% riigi kaubanduse kogumahust. ELi ja Laose kaubanduse kogumaht ulatus 2022.aastal 533miljoni euroni. Majandusreformidele vaatamata on riik endiselt vaene ja sõltub rahvusvahelisest abist. Vähim arenenud riigina saab Laos kasutada ELi erikorda „Kõik peale relvade“.

Laos on üheparteiline riik. Laose Revolutsiooniline Rahvapartei (LPRP) on võimul olnud alates kodusõja lõppemisest 1975.aastal ja valitseb riiki raudse haardega. Opositsiooni Laoses ei ole. Laoses toimusid 2021.aasta veebruaris parlamendivalimised, et moodustada üheksas rahvusassamblee, kus on 164kohta, millest 158 läks valitsevale LPRP-le ja kuus olid sõltumatute kandidaatide päralt. 2021.aasta märtsis valis Laos rahvusassamblee avaistungil presidendiks Thongloun Sisoulithi, valitseva LPRP peasekretäri, kes oli varem olnud peaminister alates 2016.aasta aprillist.

Laos süvendab suhteid Hiina ja ASEANiga, püüdes saada rohkem investeeringuid. Majandusreformid on kaasa toonud püsiva majanduskasvu (alates 2014.aastast on kasv olnud üle 7%). COVID-19pandeemia on selles valdkonnas probleeme tekitanud, mõjutades tõsiselt majanduskasvu.

EL pöörab erilist tähelepanu inimõiguste olukorrale, sealhulgas Mekongi jõe hiigeltammide ehituse tõttu ümberasustatud inimeste olukorrale. 2021.aasta detsembri alguses avati Pekingi algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames uus 414kilomeetri pikkune raudtee, mis ühendab Hiinat pealinnaga Vientiane ja mis maksab peaaegu kolmandiku Laose aastasest SKPst.

Genfis toimuvatel Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konverentsidel kutsus EL Laost üles tegelema laste seksuaalse ärakasutamise probleemiga. 2022.aasta juulis väljendas EL muret edusammude puudumise pärast pikaajaliste inimõiguste rikkumiste käsitlemisel Laoses ning kutsus ametivõime tungivalt üles täitma riigi inimõigustealaseid kohustusi, mis tulenevad Rahvusvahelisest Inimõiguste Föderatsioonist (FIDH) ja selle liikmesorganisatsioonist Lao Liikumine. Kaks organisatsiooni avaldasid infodokumendi, milles esitati kokkuvõte inimõiguste arengust Laoses. .

Parlament on korranud oma üleskutset Laose valitsusele lõpetada inimõiguste kaitsjate, sõltumatute ajakirjanike ja ühiskonnaaktivistide ahistamine ning nende meelevaldne vahistamine ja kinnipidamine ning austada sõna- ja ühinemisvabadust ning vähemuste õigusi, tuletades Laosele meelde tema poolt ratifitseeritud inimõigustealastest lepingutest tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi.

L. Malaisia

2015.aastal alanud läbirääkimiste kulminatsioonina . Partnerlus- ja koostöölepinguga luuakse üldine raamistik, mille eesmärk on tugevdada kahepoolset koostööd, eelkõige kaubanduse ja investeeringute, rahanduse ja energeetika valdkonnas.

Läbirääkimised ELi ja Malaisia vabakaubanduslepingu üle peatati pärast seitset vooru 2012.aasta aprillis Malaisia taotlusel. 2017.aasta märtsis arutasid EL ja Malaisia uute sätete lisamist ja leppisid neis põhimõtteliselt kokku. Praegu on käimas läbirääkimised kahe lepingu üle: vabakaubandusleping ja vabatahtlik partnerlusleping metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse valdkonnas. Malaisia tärkav majandus pakub ELile atraktiivseid kaubandusvõimalusi. ELi ja Malaisia vaheline kaubandus laieneb ning on alates 2010.aastast kasvanud üle 50%. EL on Malaisia suuruselt neljas kaubanduspartner ning Malaisia on ELi suuruselt kolmas kaubanduspartner ASEANis (pärast Singapuri ja Vietnami). ELi import Malaisiast on järk-järgult suurenenud, ulatudes 2022.aastal 35,5miljardi euroni, samas kui ELi eksport Malaisiasse ulatus 14,7miljardi euroni. Malaisia üldine kaubandusbilansi ülejääk ELiga on aastate jooksul pidevalt suurenenud, ulatudes 2022.aastal 20,8miljardi euroni. ELi ja Malaisia kahepoolses kaubanduses domineerivad tööstustooted, mis moodustavad üle 90% kaubandusest. Malaisia liberaliseerimispoliitika ja vabakaubanduslepingu väljavaadete tulemusena suurenesid ELi investeeringud Malaisiasse 2021.aastal 28,7miljardi euroni.

EuroopaKomisjon teatas 2019.aasta märtsis, et taastuvenergia direktiivi alusel, millega kehtestatakse 32% ulatuses säästva bioenergia kasutamise eesmärk, tuleks palmiõli kasutamine transpordikütuses järk-järgult lõpetada. Nii Indoneesia kui ka Malaisia protesteerisid selle vastu ja vaidlustasid selle WTOs. Malaisia, kes on maailma suuruselt teine palmiõli tootja, järgis 2021.aasta jaanuaris Indoneesia eeskuju, esitades WTO-le kaebuse palmiõlist toodetud biokütuseid käsitlevate ELi eeskirjade kohta. Oktoobris2021 võttis nõukogu vastu . Malaisia lisati esimest korda IIlisas esitatud halli nimekirja. Kuigi palmiõli peetakse ELi ja Malaisia vabakaubanduslepingu läbirääkimistel oluliseks küsimuseks, moodustab see alla 5% ELi impordist Malaisiast. Sellele vaatamata on Venemaa sissetung Ukrainasse põhjustanud ülemaailmse toiduõli nappuse, mis võib aidata Malaisial taastada palmiõli turuosa ELis. Eeldatakse, et 2024. aastal kasvab ELi nõudlus toiduõli järele, kuna päevalille ja sojaõli varud on napid. , kuna kohtukoosseis lükkas tagasi Malaisia kaebuse ELi otsuse peale, mille kohaselt ei tohiks palmiõlist toodetud biodiislit enam käsitada taastuvkütusena.

Hiinast ja Taiwanist pärit roostevabast terasest liitmike suhtes veel viieks aastaks, laiendades meetmeid Malaisiale, kuna riigi äriühingud importisid Hiinast roostevabast terasest liitmike tootmiseks vajalikke põhiosi.

2022.aasta juunis teatas Malaisia valitsus, et kaotab kohustusliku surmanuhtluse. See on samm edasi ja eeskujulik otsus piirkonnas. EL on julgustanud riigi ametivõime astuma konkreetseid samme, et leping kiiresti seadusesse üle võtta. , mille võitis opositsiooniliidri Anwar Ibrahimi juhitud koalitsioon, millele järgnes koalitsioon, kuhu kuulub riigi islamipartei.

viieks aastaks, osana Malaisia roteeruva monarhia süsteemist. Sultan Ibrahim on Malaisia Johori osariigi sultan.

ܰǴDZ貹ʲԳ on oma resolutsioonides hukka mõistnud surmanuhtluse, LGBTIQA+ inimeste õiguste eiramise ja avalikkuse rahulolematuse vaigistamise, samuti asjaolu, et puudub rahumeelse väljendamise vabadus, sealhulgas avalik arutelu.

, mis on lisatud parlamendipoolsele nõusolekule partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks, märkides, et see annab tugeva õigusraamistiku kahepoolsete poliitiliste ja majandussuhete tugevdamiseks ning selliste piirkondlikku ja ülemaailmset huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks nagu demokraatia, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse edendamine, massihävitusrelvade leviku tõkestamise rahvusvahelise raamistiku tugevdamine ning terrorismi- ja korruptsioonivastane võitlus.

Samuel Cantell / Jorge Soutullo