碍补颈迟蝉别迟枚枚蝉迟耻蝉
ELi kaitset枚枚stusel on oluline roll Euroopa Liidu julgeoleku ja strateegilise autonoomia tagamisel. Lisaks panustab see konkurentsiv玫imesse ja majanduskasvu. Vaatamata sellele esinevad Euroopa kaitsesektoris struktuursed puudused, mis takistavad kaitsevarustuse tootmist piisavalt kiiresti. Euroopa Liit on asetanud kaitse kasvavate geopoliitiliste pingete valguses oma tegevuskavas esikohale ning seadnud eesm盲rgiks kaitset枚枚stuse tugevdamise, et see oleks reageerimisv玫imelisem, innovaatilisem, konkurentsiv玫imelisem ja vastupidavam.
脮iguslik alus
ELi kaitset枚枚stuse algatused p玫hinevad Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklil 173, mis k盲sitleb ELi t枚枚stuspoliitikat. Lisaks on ELi toimimise lepingu artiklis 182 s盲testatud kaitsealaste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 玫iguslik alus.
Erinevalt teistest sektoritest ei ole kaitsevarustuse 眉htset turgu v盲lja t枚枚tatud. Kui liikmesriigid peavad teatavate kaitset枚枚stuse sektorite ja meetmete ELi 眉htse turu reeglite t盲itmisest vabastamist oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks vajalikuks, on nad 眉ldiselt kasutanud ELi toimimise lepingu artiklit 346.
贰别蝉尘盲谤驳颈诲
Euroopa kaitset枚枚stussektor on liidu kaitsevalmiduse ja usutava heidutuse pakkumise seisukohast 眉lioluline. Lisaks panustab kaitset枚枚stussektor oluliselt majanduskasvu, konkurentsiv玫imesse, innovatsiooni ja t枚枚kohtade loomisse. ELi selle valdkonna poliitika eesm盲rk on edendada kaitset枚枚stuse tootmisv玫imsust, suurendada investeeringuid ja juurdep盲盲su rahastamisele, tugevdada konkurentsiv玫imet ja innovatsiooni ning stimuleerida teadusuuringuid. Samuti on ELi eesm盲rk t玫hustada kogu Euroopas kaitset枚枚stusettev玫tete koost枚枚d, et suurendada nende tootmisv玫imsust, v玫imaldada mastaabis盲盲stu, v盲hendada kulusid ja luua kaitsevarustuse 眉htne turg.
Saavutused ja praegused arengusuunad
A. ELi kaitset枚枚stuspoliitika alates 2000. aastate algusest
1. Euroopa kaitsevarustusturu arendamine
Septembris 2004 esitas Euroopa Komisjon , et aidata kaasa Euroopa kaitsevarustusturu j盲rkj盲rgulisele 眉lesehitamisele. Roheline raamat oli osa 2003.听aasta strateegiast 鈥濫uroopa Liidu kaitsevarustuse poliitika suunas鈥�. Selles seati eesm盲rk kasutada kaitsevaldkonnas ressursse t玫husamalt, t玫sta Euroopa t枚枚stuse konkurentsiv玫imet ning aidata Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames t盲iustada kaitsevarustust.
Liikmesriigid leppisid 2007.听aastal kokku edendada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja t枚枚stusliku baasi arendamist sihtotstarbelise strateegia abil. Juulis 2006 k盲ivitati Euroopa kaitsevarustusturul konkurentsi edendamiseks valitsustevaheline kord. See vabatahtlik valitsustevaheline kord toimib 2005.听aasta novembri alusel, mida toetab aruandlus- ja j盲relevalves眉steem, et tagada liikmesriikides l盲bipaistvus ja aruandekohustus. Teine oluline element on (尘补颈听2005).
Selleks et riikide turud omavahel integreerida, on vaja kaitsevarustus standardida. Standardimise suunas v玫imaldas samme astuda Euroopa kaitsestandardite v玫rdluss眉steemi () portaali k盲ivitamine 2012. aastal. EDSTARile eelnes Euroopa kaitsestandardite teabes眉steemi v盲ljat枚枚tamine. See on terviklik Euroopa kaitsematerjali standardimist k盲sitlev portaal, mille eesm盲rk on avaldada materjalistandardid, mida hakatakse kas v盲lja t枚枚tama v玫i kavatsetakse m盲rkimisv盲盲rselt muuta.
Juulis 2013 v玫ttis Euroopa Komisjon vastu Euroopa kaitset枚枚stuse t玫hususe ja konkurentsiv玫ime parandamiseks. Teatises kuulutati v盲lja kaitsevaldkonna riigihangete turuj盲relevalve mehhanismi loomine.
2. Kaitsealased riigihanked ja kaitsetoodete ELi-sisene vedu
EL koostas asjaomased suunised ELi raamistiku loomiseks selles valdkonnas kaitseotstarbeliste toodete ELi-sisese veo kohta ja kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankelepingute kohta.
Direktiiviga 2009/43/E脺 lihtsustati ja 眉htlustati kaitseotstarbeliste toodete ELi-sisese veo tingimusi ja menetlusi. Sellega loodi 眉htne ja l盲bipaistev lubade s眉steem (眉ldised, koond- ja 眉ksikload) ning lubati usaldusv盲盲rseks peetavatel 盲ri眉hingutel teostada vedusid 眉ldiste lubade alusel. Kava kohaselt pidid 眉ksikload muutuma erandlikuks ning piirduma ainult selgelt p玫hjendatud juhtudega.
Direktiiviga 2009/81/E脺 kehtestati kaitsevaldkonna riigihanke-eeskirjad, mille eesm盲rk oli muuta kaitset枚枚stusettev玫tete juurdep盲盲s liikmesriikide kaitseturgudele lihtsamaks. Standardmenetlusena on direktiivis s盲testatud suuremat paindlikkust v玫imaldav v盲ljakuulutamisega l盲bir盲盲kimistega menetlus, erieeskirjad tundliku teabe turvalisuse kohta, tarnekindluse klauslid ning allhankeid k盲sitlevad erieeskirjad. Liikmesriigid v玫ivad siiski teha kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lepingute suhtes erandeid, kui see on vajalik nende oluliste julgeolekuhuvide kaitseks (ELi toimimise lepingu artikkel听346).
3. Euroopa Kaitseagentuur
(EDA) loodi 2004.听aasta juulis ministrite n玫ukogu 眉hismeetmega, et arendada kaitsev玫imet, edendada ja t玫hustada Euroopa relvastusalast koost枚枚d, tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja t枚枚stuslikku baasi, luua rahvusvaheliselt konkurentsiv玫imeline Euroopa kaitsevarustuse turg ning parandada Euroopa kaitsesektori teadusuuringute ja tehnoloogia tulemuslikkust. See 2004.听aasta 眉hismeede asendati 2011.听aasta juulis k玫igepealt n玫ukogu otsusega ning seej盲rel muudeti seda 2015.听aasta oktoobris EDA p玫hikirja, asukoha ja t枚枚korra kohta.
4. Euroopa kaitseuuringud ja Euroopa Kaitsefond
Hoolimata p眉眉dlustest luua Euroopa kaitsepoliitikale 眉hine raamistik, on Euroopa kaitseuuringutesse tervikuna investeerimine alates 2006.听aastast j盲rsult v盲henenud ja alles viimastel aastatel hakanud uuesti suurenema. Liikmesriigid leppisid 2015.听aastal kokku, et 眉ksnes tsiviil- ja kahesugusele kasutusele keskendunud teadusuuringutelt programmis 鈥濰orisont 2020鈥� minnakse (EDF) osana j盲rk-j盲rgult 眉le sihtotstarbelisele Euroopa kaitseuuringute programmile.
Euroopa Kaitsefond on ELi kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuse toetamise peamine vahend. Euroopa Kaitsefond alustas tegevust 1.听jaanuaril 2021 ja selle kokkulepitud kogueelarve aastateks 2021鈥�2027 on peaaegu 8听miljardit eurot . Selle peamised eesm盲rgid on edendada kogu liidus koost枚枚d ettev玫tjate, sealhulgas v盲ikeste ja keskmise suurusega ettev玫tjate (VKEde) ja teadusuuringutes osalejate vahel. Lisaks p眉眉takse sellega hoogustada kaitsev玫ime arendamist investeeringute kaudu ning aidata ELi ettev玫tjatel t枚枚tada v盲lja tipptasemel ja koostalitlusv玫imelist kaitsetehnoloogiat ja -varustust.
Euroopa Kaitsefondile eelnesid kaks katseprogrammi: ja .
B. Uus ajastu ELi kaitset枚枚stuspoliitikas
EL algatas 2021.听aastal Euroopa julgeoleku ja kaitse tuleviku anal眉眉si. Selle protsessi tulemusena loodi 鈥� poliitikadokument, milles s盲testatakse tegevuskava ELi julgeoleku- ja kaitsestrateegia tugevdamiseks 2030. aastaks.
Venemaa Ukraina-vastase agressioonis玫ja algus 2022. aasta veebruaris t盲hendas, et Euroopa kaitsepoliitikas algas uus ajastu. Samuti t玫i see esile ELi kaitset枚枚stuse valmisolekuga seotud m盲rkimisv盲盲rsed probleemid. Veebruaris 2022 avaldas Euroopa Komisjon . M盲rtsis 2022 muutis n玫ukogu strateegilist kompassi m盲rkimisv盲盲rselt, et v玫tta arvesse Euroopa julgeolekukorra destabiliseerumist ning sellele j盲rgnenud muutusi ELi kaitsealastes hoiakutes, ambitsioonides ja vahendites. (Vt 5.1.2)
2022. aasta 眉histeatis ja hiljutine 2024. aasta Euroopa konkurentsiv玫ime tuleviku kohta n盲itasid, et pikaajaline alainvesteerimine ja koost枚枚 puudumine on toonud kaasa kaitsev玫ime kriitilise puuduj盲盲gi ning killustunud Euroopa kaitset枚枚stuse ja -turu. Tootmisv玫imsus on v盲ga v盲ike ja liikmesriigid s玫ltuvad ELi-v盲lisest kaitsevarustusest.
Liikmesriikide 眉histe kaitsehangete stimuleerimiseks k盲ivitati 2023. aastal l眉hiajaline rahastamisvahend 鈥� instrument Euroopa kaitset枚枚stuse tugevdamiseks 眉hishangete kaudu (). Veel 眉ks l眉hiajaline erakorraline meede 鈥� laskemoona tootmist toetav m盲盲rus () 鈥� kehtestati selleks, et suurendada laskemoona ja rakettide tootmist, aidata liikmesriikidel t盲ita oma varusid ja tarnida Ukrainale laskemoona.
2024. aasta m盲rtsis algatas Euroopa Komisjon esimese , mille eesm盲rk on suurendada kaitsekulutusi, parandada 眉hishankeid, tagada kaitset枚枚stusele prognoositavus ja parandada Euroopa relvaj玫udude koostalitlusv玫imet, t玫hustades seel盲bi koost枚枚d Ukraina kaitset枚枚stusega. Seadusandlik ettepanek v玫tta vastu m盲盲rus, millega kehtestatakse (EDIP) ja meetmete raamistik kaitseotstarbeliste toodete 玫igeaegse k盲ttesaadavuse ja tarnimise tagamiseks, on oluline samm selle strateegia elluviimisel. EDIP peaks ajavahemikul 2025鈥�2027 kaasama ELi eelarvest 1,5听miljardit eurot, et j盲tkuvalt suurendada ELi kaitsesektori tehnoloogilise ja t枚枚stusliku baasi konkurentsiv玫imet.
2025. aasta m盲rtsis esitati , millega viiakse ELi kaitsepoliitika uuele tasemele, v玫ttes arvesse kasvavaid ohte ja julgeolekuprobleeme. Valges raamatus pakutakse v盲lja mitu meedet Euroopa kaitset枚枚stuse tugevdamiseks: tugevdada t枚枚stussuutlikkust kogu ELis; tagada elut盲htsate t枚枚stussisendite tarned ja v盲hendada s玫ltuvust; luua ELi kaitsevarustuse 眉htne turg; lihtsustada kehtivaid reegleid ja v盲hendada liigset b眉rokraatiat; arendada teadus- ja arendustegevust, et edendada innovatsiooni; ning hoida, meelitada ligi ja arendada talente, et t盲iustada kaitsesektoris oskusi ja eksperditeadmisi.
Euroopa Parlamendi roll
Oma 10.听aprilli 2002.听aasta resolutsioonis n玫udis parlament Relvastuse Hankimise Euroopa Agentuuri loomist ja kaitsevaldkonna standardimist. Euroopa Parlamendi 17.听novembri 2005.听aasta resolutsioonis kaitsealaste riigihangete Rohelise raamatu kohta toetati Euroopa Komisjoni tema pingutustes aidata kaasa Euroopa kaitsevarustusturu j盲rkj盲rgulisele 眉lesehitamisele.
Oma 22.听novembri 2012.听aasta resolutsioonis 眉hise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise kohta n玫udis Euroopa Parlament, et Euroopa v玫imete tugevdamine v盲ljenduks ka Euroopa kaitset枚枚stuse t枚枚stusliku ja tehnoloogilise kaitsebaasi tugevdamises.
Oma 21.听novembri 2013.听aasta resolutsioonis Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja t枚枚stusliku baasi kohta n玫udis Euroopa Parlament Euroopa t枚枚stusalase koost枚枚 tugevdamist ning r玫hutas vajadust toetada 脺JKP missioone Euroopa uurimis- ja arendustegevusega teadusuuringute programmi 鈥濰orisont听2020鈥� raames.
Kahes resolutsioonis, mis v玫eti vastu 2015.听aasta mais ja 2016.听aasta aprillis, n玫udis Euroopa Parlament tulemuslikku ja k玫rgete eesm盲rkidega Euroopa v盲lis- ja julgeolekupoliitikat ning kutsus liikmesriike 眉les m盲盲rama kindlaks 眉histel huvidel p玫hinevad poliitikaeesm盲rgid. Oma 22.听novembri 2016.听aasta resolutsioonis tegi Euroopa Parlament ettepaneku luua kiiremas korras Euroopa kaitseliit.
Oma 25.听m盲rtsi 2021.听aasta resolutsioonis kaitse- ja julgeolekualaste riigihangete ning kaitseotstarbeliste toodete veo kohta kutsus Euroopa Parlament Euroopa Komisjoni 眉les parandama VKEde juurdep盲盲su rahastamisele. Samuti kutsus ta liikmesriike 眉les tugevdama ELi-sisest koost枚枚d kaitsealaste hangete ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning suurendama oma s玫jav盲gede koostegutsemisv玫imet.
Oma 1.听m盲rtsi 2022.听aasta resolutsioonis Ukraina vastu suunatud Venemaa agressiooni kohta n玫udis Euroopa Parlament suuremat panustamist Ukraina kaitsev玫ime tugevdamisse. Liikmesriike kutsuti 眉les kiirendama Ukrainale kaitserelvade tarnimist vastavalt selgelt m盲盲ratletud vajadustele.
Septembris 2023 v玫ttis Euroopa Parlament vastu seisukoha ettepaneku kohta v玫tta vastu m盲盲rus, millega luuakse instrument Euroopa kaitset枚枚stuse tugevdamiseks 眉hishangete kaudu. Euroopa Parlament j玫udis n玫ukoguga muu hulgas kokkuleppele, et instrumendi rakendamine l玫petatakse 2025.听aasta detsembris, mitte 2024.听aastal, ja selle eelarve on 300听miljonit eurot.
Oma 9.听mai 2023.听aasta resolutsioonis julgeoleku ja kaitse jaoks elut盲htsate tehnoloogiate kohta v盲ljendas Euroopa Parlament heameelt selle 眉le, et komisjon on asutanud elut盲htsa tehnoloogia vaatluskeskuse, ning r玫hutas vajadust v盲hendada elut盲htsate materjalide tarnes玫ltuvust, suurendada investeeringuid innovatsiooni ja arendustegevusse, seada prioriteediks ELi rahastatud ja kaasrahastatud 眉hisprojektid ning suurendada rahastamist.
Oma 12. m盲rtsi 2025. aasta resolutsioonis, mis k盲sitleb valget raamatut Euroopa kaitse tuleviku kohta, n玫udis Euroopa Parlament Euroopa kaitset枚枚stuse 眉htset ja selget pikaajalist visiooni, et tagada esmat盲htsate vajadustega tegelemine. Samuti r玫hutatakse resolutsioonis, kui oluline on suurendada v玫imekust ja ressursse ning leida loovaid lahendusi julgeolekusse ja kaitsesse tehtavate ulatuslike avaliku ja erasektori investeeringute jaoks.
2. aprilli 2025. aasta resolutsioonis 脺JKP rakendamist k盲sitleva 2024. aasta aruande kohta r玫hutatakse vajadust tegeleda ELi kaitset枚枚stusmaastiku killustatuse probleemiga, et rakendada viimaks t盲ielikult kaitseotstarbeliste toodete siseturg.
Lisateavet selle teema kohta v玫ib leida t枚枚stuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni veebisaidilt.
听
Judith B脺RGER