�Ϸ�������վ

Euroopa Parlament on Euroopa Liidu õigusloomega tegelev organ ja üks seitsmest ELi institutsioonist. See esindab kõiki liikmesriike ning selle koosseis otsustatakse üleeuroopalistel valimistel. Praegu kuulub Euroopa Parlamenti 720 liiget.

Euroopa Parlament otsustab koos Euroopa Liidu Nõukogu ehk liikmesriikide valitsustega ELi õigusaktide, sealhulgas mitmeaastase eelarve üle. Samuti kontrollib Euroopa Parlament teiste ELi institutsioonide, näiteks Euroopa Komisjoni tegevust. Ta valib Euroopa Komisjoni presidendi ja kinnitab individuaalsete kuulamiste põhjal ametisse volinikukandidaadid.

Euroopa Parlamendi volituste kohta saab lähemalt lugeda siit.

Parlamendi koosseis ja töökorraldus

Parlamendi kümnendasse koosseisu kuulub 720 parlamendiliiget. See, kui mitu esindajat igast liikmesriigist ametisse valitakse, määratakse kindlaks enne valimisi. Kohtade jagamisel järgitakse kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet, mis tähendab, et väikesed riigid saavad endale rohkem ja suured vähem esindajaid kui rahvaarvu järgi proportsionaalne.

Töö parlamendis käib poliitiliste vaadete, mitte kodakondsuse järgi. Selleks moodustavad parlamendiliikmed fraktsioonid, mis esindavad mitme liikmesriigi sarnaselt meelestatud erakondi.

, asepresidendid, kvestorid ning komisjonide ja delegatsioonide esimehed ja aseesimehed valitakse ametisse kaheks ja pooleks aastaks parlamendi viieaastase ametiaja alguses ja keskel. Nende valimise protsess on sätestatud Euroopa Parlamendi kodukorra artiklites 14–18 ja ülesanded artiklites 22–32. Euroopa Parlamendi president on praegu Roberta Metsola, kes valiti esimest korda ametisse 2022. aasta jaanuaris ning nüüd uue koosseisu poolt taas 16. juulil 2024.

President juhib parlamendi ja selle organite tööd ja täiskogu istungite arutelusid ning tagab parlamendi kodukorra järgimise. Iga Euroopa Ülemkogu kohtumise alguses esitab parlamendi president kohtumisel käsitletavate teemade ja päevakorrapunktide kohta parlamendi seisukoha ja parlamendile muret tekitavad küsimused.

Presidendi allkiri annab vastu võetud Euroopa Liidu eelarvele õigusjõu ning president kirjutab koos nõukogu eesistujaga alla ka kõigile seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud õigusaktidele.

Parlamendi alalised komisjonid

Põhiline seadusandlik töö Euroopa Parlamendis toimub alalistes komisjonis, kes töötavad täiskogu jaoks läbi seaduseelnõud ning koostavad Euroopa Komisjoni esitatud seadusettepanekute põhjal parlamendi positsiooni ja vajaduse korral komisjoni seisukohast lahknevad ettepanekud. Parlamendikomisjonis teema eest vastutama määratud raportöör osaleb olulise osapoolena ka kolmepoolsetel läbirääkimistel Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoniga, kus määratakse kindlaks seaduse lõplik vorm ja sõnastus. Veel juhivad parlamendikomisjonid tähelepanu paremat reguleerimist vajavatele teemadele, korraldavad avalikke kuulamisi valdkondlike ekspertidega ning kontrollivad teiste ELi institutsioonide ja organite tegevust.

Parlamendis on 22 alalist komisjoni ja 2 alalist allkomisjoni. Lisaks lõi parlament 2024. aasta detsembris ka kaks uut erikomisjoni - Euroopa demokraatia kaitse erikomisjoni ja Euroopa Liidu eluasemekriisi erikomisjoni.

Igasse komisjoni kuulub vahemikus 25–90 täisliiget ja sama palju asendusliikmeid, kusjuures parlamendikomisjonide koosseis peegeldab võimalikult suurel määral parlamendi kui terviku poliitilist tasakaalu. Uue koosseisu parlamendikomisjonid alustasid tööd 23. juulil 2024. Avakoosolekul valisid parlamendikomisjonid endale uue ametiaja esimeseks pooleks esimehe ja aseesimehed. Sisuline töö komisjonides algas 2024. aasta septembris.

Parlamendikomisjonide tegevuse kohta leiab lähemat teavet siit.

Fraktsioonid

Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 33 kohaselt on fraktsiooni moodustamiseks vaja vähemalt 23 parlamendiliiget, kes esindavad vähemalt veerandit liikmesriike, st on valitud vähemalt seitsmest riigist. Fraktsioone saab moodustada igal ajal, kuid selleks, et alustada tööd uue koosseisu ametiaja alguses, pidid fraktsioonid esitama parlamendi presidendile oma liikmete nimekirja 15. juuliks 2024.

Fraktsioonidel on oma töötajad ja nende käsutuses on haldusressursid, mida rahastatakse parlamendi eelarvest. Parlamendi juhatus kehtestab selle raha ja muude vahendite kasutamise ning auditeerimise eeskirja. Fraktsioonide käsutuses olevad summad ei ole mõeldud ainult fraktsiooni töötajatega seotud haldus- ja tegevuskuludeks, vaid ka poliitiliseks ja teavitustööks, mida tehakse seoses Euroopa Liidu poliitilise tegevusega. Seda raha ei tohi kasutada aga valimiskampaaniate rahastamiseks Euroopa, riigi, piirkonna või kohaliku tasandi valimistel, ega ka erakondade või nendest sõltuvate üksuste rahastamiseks.

Parlamendiliikmed, kes ei ole ühinenud ühegi fraktsiooniga, kuuluvad fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete sekka. Ka neil on oma töötajad ja õigused.

Parlamendi uus koosseis alustas 16. juulil tööd kaheksa fraktsiooniga:

• Euroopa Patriootide fraktsioon
• Suveräänsete Rahvusriikide Euroopa fraktsioon

Iga fraktsioon valib endale ise esimehe ja aseesimehed. Fraktsioonide esimehed moodustavad koos Euroopa Parlamendi presidendiga Euroopa Parlamendi esimeeste konverentsi, mis korraldab parlamendi tööd ja seadusandliku tegevuse planeerimist, määrab kindlaks komisjonide ja delegatsioonide vastutusvaldkonnad ja liikmesuse ning vastutab suhete eest teiste ELi institutsioonide, liikmeriikide parlamentide ja ELi mittekuuluvate riikidega.

Parlamendi alalistes komisjonides kaitsevad fraktsioonide huve nende määratud koordinaatorid, kes esindavad komisjonides fraktsioonide seisukohti ja räägivad kaasa töökorralduslikes küsimustes.