Dom Zacarias Kamwenho – 2001, Angola

Ta sündis 1934. aastal Chimbundos, pühitseti 1961. aastal roomakatoliku preestriks ja 1995. aastal Lubango peapiiskopiks. Kamwenho oli koos teiste kiriku- ja kodanikuühiskonna liidritega eestvedaja liikumises, millel õnnestus 1990. aastate lõpuks suurendada Angola elanikkonna teadlikkust vajadusest võidelda rahu ja inimõiguste eest ning edendada kaasavat rahvuslikku leppimist.
Ta juhtis 2000. aastal asutatud organisatsiooni Angola Kirikutevaheline Rahukomitee. Sellesse oikumeenilisse organisatsiooni kuulusid samuti tema juhitud Angola ja São Tomé Katoliku Piiskoppide Konverents ning Angola Evangeelne Ühendus ja Angola Kristlike Kirikute Nõukogu.
Kamwenho oli vaenupoolte vahendaja ja püüdis saavutada rahu riigis, kus konfliktid etnilistel ja ideoloogilistel põhjustel 27 aasta jooksul üha uuesti ja uuesti lahvatasid. Angola oli kujunenud külma sõja lahinguväljaks, kus suured osalised olid Kuuba, Lõuna-Aafrika Vabariik, USA ja Nõukogude Liit. Konfliktide tagajärjel hukkus üle poole miljoni inimese ning miljonid olid sunnitud kodudest lahkuma. Konfliktid laastasid ka Angola taristut ning kahjustasid rängalt riigi majandust ja institutsioone.
Sahharovi auhinna andmisega Kamwenhole 2001. aastal tunnustas Euroopa Parlament tema kindlat, erapooletut ja visa võitlust rahu, demokraatia ja inimõiguste kaitseks Angolas. Kamwenho kritiseeris kartmatult nii valitsevat Angola Vabastamise Rahvarinnet kui ka mässulist Angola Täieliku Iseseisvuse Rahvuslikku Ühendust ja oli 2001. aastal nende vahel vahendaja, et lõpetada kodusõda, mis puhkes 1975. aastal pärast Angola iseseisvumist Portugali võimu alt. 2002. aastal alanud relvarahu ja sellele järgnenud rahukõnelusi peetakse suuresti Kamwenho ning teiste usu- ja kodanikuühiskonna liidrite teeneks.
2003. aastal astus peapiiskop Kamwenho Angola ja São Tomé Katoliku Piiskoppide Konverentsi juhi kohalt tagasi, kuid jätkas piiskopkonna ja Angola Oikumeenilise Rahukomitee kaudu demokraatia, põhivabaduste ja inimõiguste järgimise, õigusriikluse ja kestva rahvusliku leppimise aktiivset edendamist.
2009. aastal jõudis Kamwenho pensioniikka ja temast sai 75 aasta vanuselt peapiiskop emeritus. Ta jätkab tööd oma kogukonnas ning tegeleb korruptsiooni ja eetiliste väärtuste puudumisega seotud küsimuste ja muude sõjapärandist tulenevate probleemidega.