Hu Jia – 2008, Hiina

Hu Jia on üks Hiina häälekamaid ja lugupeetumaid demokraatia-aktiviste. Ta elab pideva järelevalve all ning on sunnitud taluma meelevaldseid kinnipidamisi, pidevaid ähvardusi, peksmist ja ahistamist. Tagakiusamine on läinud nii kaugele, et ta kardab oma elu ja perekonna pärast.
Hu Jia on ühtaegu inimõiguslane ja keskkonnaaktivist. Ta tegeles ka aidsiteemadega juba sel ajal, mil HIV ja aids olid Hiinas veel tabuteema ja isegi nakatunute hinnangulist arvu peeti riigisaladuseks. Ta on korduvalt nõudnud Tiananmeni väljaku veresauna ametlikku uurimist ja ohvrite peredele hüvitise maksmist. Alates 2004. aastast, mil ta veresauna aastapäeval Tiananmeni väljakule lilli viis, on ta igal aastal sel ajal koduaresti pandud.
2007. aastal Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoniga peetud konverentsikõnes juhtis ta tähelepanu miljonile inimesele, keda Hiina riiklikud julgeolekujõud inimõiguste kaitsmise eest taga kiusavad ning kellest paljud on vangis, töölaagrites või vaimuhaiglas. Samuti nõudis ta, et 2008. aasta, mil Pekingis toimusid olümpiamängud, nimetataks Hiinas inimõiguste aastaks. Selle tagajärjel vahistati Hu Jia 27. detsembril 2007, süüdistatuna riigivõimu õõnestamises, ning mõisteti 3. aprillil 2008 kolmeks ja pooleks aastaks vangi. Lisaks võeti talt aastaks ära poliitilised õigused.
Kui Hu Jia nimetati 20. Sahharovi auhinna laureaadiks, avaldas riiklik julgeolekupolitsei nii talle kui ka tema vanematele survet, et ta sellest loobuks. Hu Jia võttis auhinna aga julgelt vastu, nimetades seda Hiina jaoks oluliseks tunnustuseks. Kuna Hu Jia ei saanud isiklikult tseremooniale sõita, salvestas tema toonane naine Zeng Jinyan, kes koos temaga 2007. aastal auhinna nominendiks nimetati, auhinnatseremoonia jaoks videosõnavõtu. Sahharovi auhind on tunnustus Hiina inimõiguskaitsjate vaprale võitlusele, mille eest nad ise ja nende sugulased maksavad äärmiselt kõrget hinda, ütles Zeng Jinyan.
2012. aasta juulis Euroopa Parlamendi presidendile saadetud kirjas ütles Hu Jia, et peab auhinda tõeliselt suureks auks, mis on andnud talle julgust ja tunduvalt parandanud tema kohtlemist vanglas.
Ta vabastati 2011. aasta juunis ning jäi edasi Hiinasse, et repressioone kohapeal avalikult kritiseerida ja hukka mõista aktivistide jätkuvat mahasurumist president Xi Jinpingi valitsuse all. Ta peab aktivistide tagakiusamist märgiks, et režiim on hirmul ja kardab kaotada võimu demokraatiapooldajate üha kasvavale hulgale.
Hu Jia koordineerib ka iseõppinud õigusnõustajate ehk nn paljasjalgsete juristide tööd, kes kaitsevad Hiina inimõiguslasi. Ta on hoiatanud, et Hiina terrorismivastane seadus piirab terrorismis süüdistatavate õigust advokaadile, ja seda riigis, kus valitsuse propaganda on nii jõuline, et kui kedagi terroristiks nimetatakse, siis on vastupidise tõestamine niikuinii võimatu. Samuti on ta tähelepanu juhtinud sellele, et Hiina võimude rakendatav massijärelevalve viib riigi digitaalsesse totalitarismi.
Hu on endiselt võimude range järelevalve all. Poliitiliselt tundlikel hetkedel sunnitakse teda Pekingist „puhkusele" sõitma, et takistada teda meediaga suhtlemast.