Süsinikdioksiidi leke: ettevõtted ei tohi enam heitereegleid vältida
EL kinnitas importkaupadele suuremat süsinikumaksu kasvuhoonegaaside heite ülekandumise peatamiseks, mis tuleb ettevõtete tavast heitenormide vältimiseks EList mujale asuda.
Samal ajal kui Euroopa tööstus näeb vaeva Covid-19 kriisist ja Ukraina sõja mõjust taastumiseks, püüab EL täita oma kliimakohustusi, jälgides ühtlasi, et töökohad ja tootmisahelad jääksid liitu.
Ligi 27% kütuste põletamisest tekkivast ülemaailmsest CO2-heitest tuleneb rahvusvahelisest kaubavahetusest. Kasvanud on ka ELi impordist tulenev heide. Kõik see vähendab ELi kliimapüüdluste tulemuslikkust.
Uuri lähemalt, kuidas seatakse ELi taastekavas esikohale kestliku ja kliimaneutraalse Euroopa loomine.
Mis on kasvuhoonegaaside heite ülekandumine?
Kasvuhoonegaaside heite ülekandumine tähendab, et rangemate standardite vältimiseks viiakse kasvuhoonegaaside heidet tekitavad tööstusharud EList välja.
Kuidas väldib EL kasvuhoonegaaside heite ülekandumist?
EL teeb pingutusi oma CO2 jalajälje vähendamiseks Euroopa rohelise kokkuleppe kohaselt ning kestliku vastupanuvõime ja kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks, kuid kliimakaitsest vähem huvitatud riikide tegevus võib seda püüdlust pidurdada. Sellise ohu vähendamiseks tegi komisjon 2021. aasta juulis ettepaneku (CBAM) kohta, millega kohaldataks teatavate väljastpoolt ELi imporditavate kaupade suhtes süsinikumaksu. CBAM on üks õigusaktidest, mida raames kohandatakse, et järgida Euroopa kliimamäärust ja kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55 % vähendada.
Loe lähemalt ELi eesmärkidest ja meetmetest CO2-heite vähendamiseks.
Kuidas Euroopa süsinikumaks toimiks?
Kui tooted on pärit riikidest, kus kehtivad leebemad reeglid, kohaldatakse ELi maksu, millega tagatakse, et importkaup ei ole odavam kui samaväärne ELi toode.
Arvestades ohtu, et saastavamad sektorid võivad paigutada oma tootmise ümber riikidesse, kus kasvuhoonegaaside heitkoguste piirangud on leebemad, peetakse CO2 hinnastamist kehtiva heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) oluliseks täienduseks.
ELis praegu kehtivad CO2 hinnastamise meetmed: HKS
Praeguse heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames, mis pakub heitkoguste vähendamiseks rahalisi stiimuleid, peab elektrijaamadel ja tööstusharudel olema luba iga CO2 ekvivalenttonni kohta, mida nad toodavad. Nende lubade hind sõltub nõudlusest ja pakkumisest. Viimase majanduskriisi tõttu on nõudlus lubade järele vähenes ja nende hind oli nii madal, et ettevõtetel kadus huvi keskkonnahoidlikku tehnoloogiasse investeerida. Selle probleemi lahendamiseks reformib EL heitkogustega kauplemise süsteemi, nagu on ette nähtud paketi „Eesmärk 55“ raames.
ELi piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism
2023. aasta aprillis toimunud täiskogul kiitis parlament heaks 2022. aasta lõpus ELi liikmesriikidega saavutatud kokkuleppe uute ELi piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (CBAM) reeglite kohta. 2023. aasta aprillis ning see jõustus .
CBAM motiveerib ELi mittekuuluvaid riike suurendama oma kliimaeesmärke. Samuti tagab see, et tootmise üleviimine EList mitte nii range keskkonnapoliitikaga riikidesse ei kahjusta ELi ja ülemaailmseid kliimaalaseid jõupingutusi. Tulevikus hõlmab CBAM ka kaudseid heitkoguseid.
Maksud
Kaupade importijad maksavad kinni tootjariigis makstava CO2 hinna ja ELi HKSi süsinikdioksiidi saastekvootide hinnaerinevuse. Samuti peavad nad esitama kord kvartalis andmed üleminekuperioodil imporditud kaupade tegelike sisalduvate heitkoguste kohta, kirjeldades üksikasjalikult otseseid ja kaudseid heiteid ning välismaal makstud CO2 hinda.
Uued reeglid
CBAM võetakse järk-järgult kasutusele 2026.–2034. aastal samas tempos, nagu kaotatakse tasuta heitekvoodid ELi HKSis.
Kogutud rahaliste vahendite kasutamine
Müügist saadud tulu kasutatakse ELi eelarve uuteks omavahenditeks. Lisaks tuleb saadud tulu rahalise väärtusega vähemalt samaväärne summa suunata vähim arenenud riikidele, et aidata kaasa nende töötleva tööstuse dekarboniseerimisele.