Euroopa Liit keskendub õhusaaste vähendamisele
Euroopa Parlamendi eesmärk on kehtestada rangemad eeskirjad õhusaaste reguleerimiseks.
Halb õhukvaliteet ohustab inimeste tervist ning võib põhjustada hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi, diabeeti ja vähki. See võib mõjutada ka bioloogilist mitmekesisust, näiteks põllukultuuride saagikuse vähenemist, tekitades sellega märkimisväärset majanduslikku kahju.
Parlament kiitis heaks rangemad õhukvaliteedi standardid 2030. aastaks, mille eesmärk on vähendada tahkete osakeste sisaldust. Ettepanek on osa Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskavast.
Õhusaaste mõju inimese tervisele
äپ徱ǰ, maapinnalähedane osoon ja tahked osakesed on peamised terviseriske põhjustavad saasteained.
Tahked peenosakesed (PM2,5)
PM2,5 osakeste väga väikese suuruse tõttu võivad need kergelt sattuda hingamisteede kaudu vereringesse. Nende hulka huuluvad orgaanilised kemikaalid, tolm, tahm ja metallid. Pikaajaline kokkupuude nende ainetega võib põhjustada hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi ning vähki.
põhjustasid tahked peenosakesed ELis vähemalt 238 000 inimese enneaegse surma (2020).
äپ徱ǰ
Diiselmootorist eralduv lämmastikdioksiid vähendab organismi vastupanuvõimet, põhjustab krooniliste hingamisteede haigusi ning kopsude enneaegset vananemist. 2020. aastal suri ELis enneaegselt 49 000 inimest lämmastikdioksiidi tõttu.
Osoon
Kokkupuude osooniga võib ärritada silmi, hingamisteid ja limaskesta. See on eriti ohtlik astmahaigetele ning võib krooniliste hingamisteede ja südame-veresoonkonna haiguste korral olla isegi surmav. Osooni liigne sissehingamine põhjustas 2020. aastal 24 000 inimese enneaegse surma.
EL on teinud viimase kolme aastakümne jooksul suuri edusamme õhukvaliteedi parandamiseks Euroopas – peenosakestest tingitud enneaegsete surmajuhtumite arv langes 45% (2005-2020).
Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
2020. aastal sai kõrge osoonitaseme tõttu kannatada . 2019. aastal ulatus nisu saagikuse vähenemisest tulenev majanduslik kahju 1,4 miljardi euroni (peamiselt Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas ja Türgis).
Saasteallikad
Tahkekütuste kasutamine moodustab suurema osa tahkete osakeste heitkogustest.
Põllumajandus põhjustab 94% ammoniaagi heitkogustest. Maanteetransport moodustab 37% ning põllumajandus 19% lämmastikoksiidide heitkogustest.
Kuigi ELi sisemajanduse koguprodukt (SKT) on kasvanud, on heitkogused alates 2005. aastast vähenenud.
Nullsaaste tegevuskava
aitab ellu viia . Samuti võeti Euroopa rohelise kokkuleppe raames vastu ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“.
2030. aastaks seatud peamised nullsaaste tegevuskava eesmärgid on:
- vähendada õhusaastest tingitud enneaegseid surmajuhtumeid 55% võrra;
- vähendada ELi ökosüsteeme, kus õhusaaste ohustab elurikkust, 25% võrra;
- vähendada plastprügi meredes 50% ja keskkonda sattuvat mikroplasti 30% võrra.
Rangemad reeglid
2024. aasta aprillis kiitis parlament heaks uued reeglid õhukvaliteedi parandamiseks. ELi kehtestada rangemaid reegleid mitmete saasteainete kohta, et ELi õhukvaliteet ei kahjustaks inimeste tervist, looduslikke ökosüsteeme ja elurikkust.
ELi liikmesriigid peavad jälgima ka saasteaineid, millel on tõestatud negatiivne mõju tervisele ja keskkonnale (näiteks ülipeened osakesed, must süsinik, elavhõbe ja ammoniaak).
Komisjon peaks uued reeglid läbi vaatama 2030. aasta lõpuks ning viima need vajaduse korral kooskõlla Maailma Terviseorganisatsiooni suuniste ja uusimate teaduslike tõenditega. Liikmesriigid võivad taotleda kuni 10 lisa-aastat õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks.
Järgmised sammud
Kõik liikmesriigid peavad sätestama lühi- ja pikaajalised meetmed uute piirmäärade täitmiseks.
Samuti peavad liikmesriigid tagama, et ELi kodanikud saavad taotleda hüvitist, kui nende tervis kannatab ELi õiguse rikkumise tõttu.