Ϸվ

Resolutsiooni ettepanek - B9-0169/2020Resolutsiooni ettepanek
B9-0169/2020

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKHiina Rahvavabariigi Hongkongi riikliku julgeoleku seaduse ja ELi vajaduse kohta kaitsta Hongkongi laialdast autonoomiat

10.6.2020-()

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2

Hilde Vautmans, Abir Al Sahlani, Petras Auštrevičius, José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Engin Eroglu, Bernard Guetta, Moritz Körner, Nathalie Loiseau, Javier Nart, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Nicolae Ştefănuță, Marie Pierre Vedrenne, Charles Goerens
fraktsiooni Renew nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekutRC-B9-0169/2020

ѱԱٱܲ:
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik:
B9-0169/2020
Esitatud tekstid :
B9-0169/2020
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

9‑0169/2020

Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek Hiina Rahvavabariigi Hongkongi riikliku julgeoleku seaduse ja ELi vajaduse kohta kaitsta Hongkongi laiaulatuslikku autonoomiat

()

Euroopa Parlament,

võttes arvesse oma 18.juuli 2019.aasta resolutsiooni olukorra kohta Hongkongis[1],

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 29.mail2020 Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust Hongkongi kohta,

võttes arvesse Hongkongi erihalduspiirkonna põhiseadust, mis võeti vastu 4.aprillil 1990 ja jõustus 1.juulil 1997,

võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse 19.detsembri 1984.aasta ühisdeklaratsiooni Hongkongi küsimuse kohta, mida tuntakse ka Hiina ja Suurbritannia ühisdeklaratsioonina,

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.arvestades, et Hiina Rahvakongressi 28. mai 2020. aasta otsus kehtestada uus Hongkongi riikliku julgeoleku seadus, jättes täielikult kõrvale Hongkongi enda õigusloomeprotsessi, on Pekingi viimane ja kõige jõhkram katse Hiina aastatepikkuses kampaanias piirata Hongkongi vabadust ja autonoomiat ning selle kodanike kodanikuvabadusi;

B.arvestades, et Hongkongi erihalduspiirkonna põhiseaduses on sätted, mis tagavad piirkonna autonoomia julgeoleku ja korra tagamisel (artikkel 14) ning selliste seaduste kehtestamisel, millega keelatakse riigireetmine, eraldumine, mässule õhutamine või Hiina keskvalitsuse vastane tegevus (artikkel 23);

C.arvestades, et 2020. aasta aprillis ja mais, kui suur osa maailma tähelepanust oli COVID-19 pandeemiast põhjustatud surmajuhtumite kasvul, kasutas Peking kriisi ära ja suurendas jõupingutusi Hongkongi üle võimu kehtestamiseks, mille käigus vaigistati, vahistati ja anti kohtu alla sadu demokraatiameelseid aktiviste ja opositsioonirühmi; arvestades, et Hiina alaline seadusandluskomitee kehtestab uur korda ise, ilma Hongkongi seadusandjatega konsulteerimata, kuigi seda nõuab põhimõte „üks riik, kaks süsteemi“;

D.arvestades, et kavandatud riikliku julgeolekukava kohaselt tekiks võimalus aktivistide rühmitused keelustada ja need vastutusele võtta, kohtud võiksid määrata pikad vanglakaristused riikliku julgeoleku alaste rikkumiste eest, Hiina julgeolekuasutused võiksid linnas avalikult tegutseda ning uus terrorismikeeld annaks Hiina ametivõimudele, julgeoleku- ja relvajõududele ulatusliku ja kontrollimatu õiguse tegutseda Hongkongis, rikkudes selgelt riigi põhiseadust;

E.arvestades, et Hongkongi juht Carrie Lam kaitses Pekingi esitatud õigusakti ettepanekut, tunnistades, et Hongkongis ei toimu julgeolekukava üle avalikku arutelu, ning väites, et õigused ja vabadused ei ole absoluutsed;

F.arvestades, et Mandri-Hiina kohtusüsteem ei ole valitsusest ja Hiina Kommunistlikust Parteist sõltumatu ning seda iseloomustavad meelevaldne kinnipidamine, piinamine ja muu väärkohtlemine, õiglase kohtumenetluse õiguse tõsised rikkumised, sunniviisilised kadumised ning mitmesugused ilma kohtumõistmiseta ja suhtlemisvõimaluseta kinnipidamise süsteemid;

G.arvestades, et 27. mail 2020 vahistati enam kui 360 Hongkongi demokraatiameelset aktivisti, kes avaldasid meelt Hiina mässuvastase seaduse vastu, mille kohaselt on Hiina rahvusliku hümni pilkamine kuritegu;

H.arvestades, et Hongkongi politsei kasutas COVID-19ga seotud sotsiaalse distantseerumise meetmeid ettekäändena tarbetu ja ülemäärase jõu, pisar- ja pipragaasi ning kummi- ja oakuulide kasutamiseks peamiselt rahumeelsete meeleavaldajate vastu;

I.arvestades, et parteidevaheline rahvusvaheline koalitsioon, mida juhib Hongkongi endine kuberner Lord Patten ja millega on seni ühinenud 893 parlamendiliiget ja poliitikakujundajat 42 riigist, tegi avalduse, milles mõistetakse hukka Pekingi riikliku julgeoleku seaduse ühepoolne kehtestamine Hongkongis ning nõutakse, et samal seisukohal olevad valitsused seisaksid ühiselt selle Hiina ja Suurbritannia ühisdeklaratsiooni jõhkra rikkumise vastu;

J.arvestades, et Hongkongi riikliku julgeoleku seaduse otsene kehtestamine Pekingi ametivõimude poolt vähendab oluliselt Hongkongi autonoomiat; arvestades, et see on otseses vastuolus Hiina rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad õiguslikult siduvast, ÜRO poolt registreeritud Hiina ja Ühendkuningriigi ühisdeklaratsioonist;

K.arvestades, et kavandatav õigusakt annaks hävitava löögi põhimõttele „üks riik, kaks süsteemi“ ning suurendaks Hongkongis poliitiliste kuritegude eest vastutusele võtmise võimalusi ja kahjustaks Hongkongis inimeste õiguste kaitseks võetud kohustusi, sealhulgas neid, mis on sätestatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelises paktis;

1.mõistab teravalt hukka Hiina pideva ja üha suureneva sekkumise Hongkongi siseasjadesse;

2.rõhutab, et EL jagab Hongkongi kodanike muret seoses kavandatava riikliku julgeoleku seadusega; rõhutab, et seaduseelnõul on kaugeleulatuvad tagajärjed Hongkongile ja selle elanikele, ELile ja välisriikide kodanikele ning see kahjustab ettevõtjate usaldust Hongkongi vastu ja seab ohtu rahvusvahelise ettevõtluse tulevikuväljavaated;

3.toetab komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja hinnangut, mille kohaselt on autoritaarse režiimi juhitava jõulisema Hiinaga suhtlemiseks vaja uut ja tugevamat strateegiat ning avatud ja ausat dialoogi; nõuab tungivalt, et nõukogu ja Euroopa välisteenistus võtaksid kindlama seisukoha, toetades Hongkongi jätkuvat õiguslikku autonoomiat; rõhutab, et see on äärmiselt vajalik selleks, et anda Hongkongi demokraatia toetajatele ja laiemale rahvusvahelisele üldsusele teada, et EL seisab oma põhiväärtuste eest, milleks on vabadus, demokraatia, inimõiguste austamine ja õigusriigi põhimõte;

4.rõhutab, et rahvusvaheline üldsus peab tegema tihedat koostööd Pekingile surve avaldamiseks, et tagada Hiina tegevuse kooskõla riigi rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad Hiina ja Ühendkuningriigi 1984. aasta ühisdeklaratsioonist;

5.rõhutab, et Hongkongi jõukus ja atraktiivsus rahvusvaheliste investorite silmis sõltub riigi põhiseaduses sätestatud õigusriigi põhimõttest; väljendab seetõttu sügavat muret, et Hongkongi autonoomse reguleeriva raamistiku pidev rikkumine mõjutab tõsiselt riigi majandust ja selle rahvusvahelist mainet;

6.nõuab tungivalt, et nõukogu liiguks edasi ELi inimõiguste raamistikuga, kasutades USA Magnitski aktiga sarnast mudelit, et käsitleda inimõiguste rikkumisi ja kohaldada sanktsioone, sealhulgas varade külmutamist ja reisikeelde inimõiguste rikkumises süüdistatavate isikute suhtes kogu maailmas; on veendunud, et seda inimõiguste raamistikku võiks kasutada Magnitski tüüpi sanktsioonide kehtestamiseks Hongkongi ja selle rahva mahasurumist korraldavatele ning tõsiste inimõiguste rikkumiste eest vastutavatele juhtidele; rõhutab, et sanktsioone tuleks arutada ja võimaluse korral kooskõlastada selliste demokraatlike liitlastega nagu Austraalia, Kanada, USA, Jaapan ja Lõuna-Korea;

7.rõhutab, et EL on Hiina suurim ekspordisihtkoht; on veendunud, et EL peaks kasutama oma majanduslikku mõjujõudu, et seista vastu Hiina poolt toime pandud inimõiguste rikkumistele;

8.kutsub tulevast Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariiki Saksamaad üles seadma Hongkongi olukorra prioriteediks eelseisval Leipzigis toimuval tippkohtumisel Hiina presidendi Xi Jinpingiga;

9.rõhutab, et praegune olukord tugevdab veendumust, et inimõiguste ja põhivabaduste austamine peab olema ELi ja Hiina investeerimislepingu üle peetavate läbirääkimiste oluline osa;

10.kutsub Hongkongi erihalduspiirkonna valitsust üles vabastama viivitamata kõik rahumeelsed meeleavaldajad ja kõik isikud, kes vahistati oma väljendusvabaduse rahumeelse kasutamise pärast meeleavalduste eel või nende ajal, ning loobuma kõigist nende vastu esitatud süüdistustest;

11.nõuab sõltumatut, erapooletut, tulemuslikku ja kiiret uurimist seoses Hongkongi politsei jõukasutusega meeleavaldajate vastu;

12.toetab ideed nimetada ametisse ÜRO eriraportöör, kes hindaks inimõiguste ja põhivabaduste olukorda Hongkongis, ning kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles töötama selle idee elluviimise nimel;

13.loodab, et EL ja selle liikmesriigid ühinevad algatusega luua rahvusvaheline kontaktrühm olukorra jälgimiseks Hongkongis ja ühismeetmete koordineerimiseks;

14.väljendab suurt muret kodanikuõiguste, poliitiliste õiguste ja ajakirjandusvabaduse olukorra pideva halvenemise pärast; on tõsiselt mures ajakirjanikele avaldatava enneolematu surve ja nende süveneva enesetsensuuri pärast eelkõige Mandri-Hiinat või Hongkongi erihalduspiirkonna valitsust puudutavate tundlike teemade kajastamisel;

15.kutsub Hongkongi erihalduspiirkonna valitsust üles tagama 2020. aasta septembris seadusandliku kogu vabad ja õiglased valimised; nõuab tungivalt, et Hiina hoiduks Hongkongi erihalduspiirkonna valimisprotsessi sekkumast; loodab, EL saadab Hongkongi erihalduspiirkonda valimisvaatlusmissiooni;

16.kutsub ELi ja selle liikmesriike üles kaaluma konkreetseid meetmeid, mis võimaldaksid pakkuda varjupaika ja kaitset Hongkongi aktivistidele ja demokraatiameelsetele rühmitustele, keda Hiina ametivõimud taga kiusavad;

17.kutsub ELi, selle liikmesriike ja rahvusvahelist üldsust üles kaaluma, kuidas nad saaksid tõhusalt kasutada asjakohaseid ekspordikontrollimehhanisme ja küberseiretehnoloogiat; kutsub sellega seoses kaasseadusandjaid üles leppima kokku ühises seisukohas kahesuguse kasutusega kaupade määruse reformi kohta; rõhutab, et parlament täiendas ja tugevdas komisjoni ettepanekut, mis käsitleb loetelus sisalduva ja mittesisalduva küberseiretehnoloogia ekspordile range kontrolli kehtestamist;

18.tegutseb selle nimel, et kehtestada sobivad ekspordikontrollimehhanismid, millega Hiinale ja eelkõige Hongkongile keelataks juurdepääs põhiõiguste rikkumiseks kasutatavatele tehnoloogiatele;

19.palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal, Euroopa välisteenistusel ja liikmesriikidel olla järjepidev kõigi nende mureküsimuste tõstatamisel ning tagada dialoog Hongkongi erihalduspiirkonna ja Hiina valitsustega;

20.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile ning Hongkongi erihalduspiirkonna valitsusjuhile ja seadusandlikule kogule.

Viimane päevakajastamine: 16. juuni 2020
Õܲٱ𲹱-Privaatsuspoliitika