RESOLUTSIOONI ETTEPANEKmaavärinate tagajärgede leevendamise kohta Horvaatias
18.1.2021-()
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Rovana Plumb, Biljana Borzan, Constanze Krehl, Tonino Picula, Romana Jerković, Predrag Fred Matić
fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekutRC-B9-0057/2021
9‑0057/2021
Euroopa Parlamendi resolutsioon maavärinate tagajärgede leevendamise kohta Horvaatias
()
Euroopa Parlament,
–võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit3,
–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 174, artikli 175 kolmandat lõiku ja artiklit 212,
–võttes arvesse nõukogu 11.novembri 2002.aasta määrust (EÜ)nr2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta[1], mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrusega (EL)nr661/2014[2] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2020. aasta määrusega (EL)2020/461[3],
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsust nr1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta[4], mida on muudetud määrusega (EL)2018/1475[5] ja otsusega (EL)2019/420[6],
–võttes arvesse 29. mai 2018. aasta ettepanekut ja sellele 14. jaanuaril 2020. aastal järgnenud muudetud ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad (COM/2020/0023),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006[7] ning mida on muudetud määrusega (EL) 2015/1839[8], määrusega (EL) 2016/2135[9], määrusega (EL) 2017/825[10], määrusega (EL) 2017/1199[11], määrusega (EL) 2017/2305[12], määrusega (EL, Euratom) 2018/1046[13], määrusega (EL) 2018/1719[14], määrusega (EL) 2019/711[15], määrusega (EL) 2020/460[16], määrusega (EL) 2020/558[17], määrusega (EL) 2020/1041[18] ja määrusega (EL) 2020/1542[19],
–võttes arvesse nõukogu 15. märtsi 2016. aasta määrust (EL)2016/369 erakorralise toetuse andmise kohta liidus[20], mida on muudetud nõukogu määrusega (EL)2020/521[21],
–võttes arvesse komisjoni 14.oktoobri 2020.aasta teatist „Euroopa renoveerimislaine – keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg“ (),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr375/2014, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus)[22], mida parandati määruse parandusega 24. aprillil 2014[23],
–võttes arvesse nõukogu 20.juuni 1996.aasta määrust (EÜ) nr1257/96 humanitaarabi kohta[24], mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003[25], määrusega (EÜ) 219/2009[26] ja määrusega (EL) 2019/1243[27],
–võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[28], eriti selle punkti 11, ning 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, samuti uute omavahendite, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava kohta[29],
–võttes arvesse 13. oktoobri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta, et aidata Horvaatiat ja Poolat seoses looduskatastroofiga ning teha Hispaaniale, Horvaatiale, Iirimaale, Kreekale, Portugalile, Saksamaale ja Ungarile ettemakseid seoses rahvatervise hädaolukorraga (),
–võttes arvesse nõukogu 30. oktoobri 2020. aasta otsust, millega võetakse vastu nõukogu seisukoht Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 9 kohta[30],
–võttes arvesse oma 24. novembri 2020. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2020. aasta paranduseelarve projektinr9/2020 kohta, mis on lisatud ettepanekule Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Horvaatiale ja Poolale seoses neis riikides aset leidnud loodusõnnetusega ning ettemaksete tegemise võimaldamiseks Horvaatiale, Saksamaale, Kreekale, Ungarile, Iirimaale, Portugalile ja Hispaaniale seoses rahvatervise hädaolukorraga[31],
–võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta järeldusi, millega kutsutakse üles tugevdama kodanikukaitse suutlikkust Euroopa vastastikuse abistamise süsteemi kaudu, mis lähtub modulaarsest lähenemisviisist kodanikukaitsele,
–võttes arvesse oma 14. novembri 2007. aasta resolutsiooni maavärinate piirkondliku mõju kohta[32],
–võttes arvesse oma 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkuse suurendamise kohta[33],
–võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A.arvestades, et eelmisel aastal tabasid Horvaatiat suured laastavad maavärinad, millest üks toimus 22. märtsil 2020 Zagrebi ja Krapina-Zagorje maakonnas magnituudiga 5,5, kaks järgmist 28. ja 29. detsembril 2020 Sisak-Moslavina maakonnas magnituudiga 5,2 ja 6,4 ning viimane samas maakonnas 6. jaanuaril 2021 magnituudiga 5,0; arvestades, et oma tugevuse tõttu põhjustasid need maavärinad kahjustusi ka epitsentrist kaugel eemal;
B.arvestades, et 2020. aasta märtsi maavärin oli tugevaim, mis Zagrebi piirkonnas on pärast 1880. aastat aset leidnud, ning et see kahjustas enam kui 26 000 hoonet, millest 1900 tunnistati kasutuskõlbmatuks, ja tekitas rohkem kui 11,5 miljardi euro eest kahju; arvestades, et epitsentri laiemat ümbruskonda raputas järgmise kuu jooksul rohkem kui 145 järeltõuget ja värinat;
C.arvestades, et Zagrebi linn ning Zagrebi ja Krapina-Zagorje maakonnad ei ole tänaseni täielikult toibunud maavärinast, milles hukkus üks inimene, sai vigastada 26 inimest ning millel olid tohutud sotsiaal-majanduslikud ja infrastruktuurilised tagajärjed ning pikaajaline psühholoogiline mõju; arvestades, et maavärin kahjustas hindamatu kultuurilise ja ajaloolise tähtsusega hooneid;
D.arvestades, et 2020. aasta novembris kiitis Euroopa Parlament heaks 683,7miljoni euro eraldamise Euroopa Solidaarsusfondist, et Zagrebi maavärina tagajärgedega toime tulla;
E.arvestades, et Kesk-Horvaatia viimatine maavärin praktiliselt hävitas Petrinja linna ja kahjustas tugevasti ümbruskonnas asuvaid Glina, Sisaki, Hrvatska Kostajnica ja Majske Poljane linnu ning teisi Sisak-Moslavina maakonna külasid, põhjustades nii ulatuslikku rahalist, materiaalset ja sotsiaal-majanduslikku kahju, nagu Horvaatias ei ole nähtud kodusõjast saati; arvestades, et kannatada said ka Zagrebi ja Karlovaci maakonna linnad ja külad ning paljud inimesed olid sunnitud kodud maha jätma;
F.arvestades, et maavärinas hukkus seitse ja vigastada sai 26 inimest ja üle 30 000 hoone sai kahjustada ning et maavärin oli tuntav ka Sloveenias, Austrias, Itaalias, Ungaris, Bosnias ja Hertsegoviinas, Serbias ning vähemal määral ka Saksamaal, Slovakkias ja Tšehhis;
G.arvestades, et järgmistel päevadel jätkusid järeltõuked ning neid esineb maavärina piirkonnas veel nüüdki; arvestades, et inimesed tunnevad end ebakindlalt ja ohustatuna ja kardavad võimalikke uusi tõukeid, mida esinebki iga päev; arvestades, et uute tõugete tõttu valitseb maavärinapiirkonnas endiselt hoonete kokkuvarisemise oht;
H.arvestades, et Horvaatia seismoloogiateenistuse andmetel on piirkonnas alates 28. detsembrist 2020 registreeritud 574 rohkem kui kahemagnituudist maavärinat;
I.arvestades, et kuna maavärinad tabasid piirkonda keset COVID-19 epideemiat, on sealsed elanikud eriti suure pinge all ja see võib lähitulevikus põhjustada vaimseid häireid ning traumajärgse stressi sündroomi;
J.arvestades, et piirkond ja sealsed linnad kandsid tohutut materiaalset ja rahalist kahju ning vajavad hädasti kiiret ülesehitamist; arvestades, et maavärinad viisid paljud kannatadasaanud piirkondade elanikud meeleheite äärele ja põhjustasid ümbruskonnas mitmesugust kaudset kahju; arvestades, et need piirkonnad olid juba niigi sotsiaalselt väga ebasoodsas olukorras ja vaesed ning et hiljutine maavärin põhjustab elanikele ja kogu piirkonnale veelgi suuremat finants- ja sotsiaal-psühholoogilist kahju;
K.arvestades, et hinnanguliselt umbes 90% Petrinja majadest tuleb lammutada; arvestades, et Glina ümbruse külades (näiteks Majske Poljanes) puudus juba enne maavärinat osaliselt elektrivarustus ja veevärk ning et maavärin isoleeris elanikud põhitaristust ja -teenustest veelgi enam;
L.arvestades, et Horvaatia aktiveeris 22. märtsil ja 29. detsembril 2020 liidu kodanikukaitse mehhanismi ning taotles talvetelke, valgustussüsteeme ja valgustustorne, elektrisoojendeid, välivoodeid, magamiskotte ja elamukonteinereid;
M.arvestades, et on märke selle kohta, et maavärinad on põhjustanud kahju mulletele ja tulvatõkkesüsteemidele, mis praegusel aastaajal, kus sademete hulk ja üleujutused on suurenenud, võib laastatud piirkondi veelgi kahjustada;
N.arvestades, et kohalik ja piirkondlik taristu on rängalt kahjustatud, ajaloo- ja kultuuripärand hävinud ning häiritud on majandustegevus, eriti põllumajandus ja loomakasvatus, millest kohalik elanikkond kõige enam sõltub; arvestades, et kannatada saanud inimesed vajavad täielikku toetust ja pikaajalist taastamisprogrammi;
O.arvestades, et kohalikud põllumajandusrajatised, nagu hooned, masinad, seadmed ja põllud, on tugevasti kahjustatud ning palju kariloomi on piirkonnast ära viidud või hädakorras tapetud;
P.arvestades, et maavärin on oluliselt takistanud avaliku sektori asutuste ja institutsioonide toimimist; arvestades, et märkimisväärne arv koole tuleb täielikult lammutada ning mõnda ülikoolihoonet, näiteks Sisakis asuvaid metallurgia ja õpetajakoolituse teaduskonna hooneid, ei saa enam põhitegevuseks kasutada;
Q.arvestades, et Sisaki tervisekeskus tuli pärast maavärinat evakueerida, mis seadis COVID-19 ja muude haigustega patsientide tervise suuremasse ohtu; arvestades, et Glina ja Petrinja tervisekeskused, sealhulgas apteegid, kannatasid suurt kahju; arvestades, et maavärinad panevad Horvaatia tervishoiusüsteemile lisakoormuse ning võivad olla kiirendanud COVID-19 levikut, eelkõige maavärinapiirkondades;
R.arvestades, et mõned Euroopa Liidu piirkonnad on teistest kaitsetumad ja seal valitseb suur maavärinaoht; arvestades, et kestlikke ülesehitustöid tuleb nõuetekohaselt koordineerida ja jälgida, et leevendada majanduslikku ja sotsiaalset kahju, tagades samal ajal läbipaistvuse ning järgides parimaid tavasid ja riigihanke-eeskirju;
S.arvestades, et Horvaatia valitsus kuulutas 5. jaanuaril 2021 kõige rohkem kannatanud maakondades, nimelt Sisaki-Moslavina maakonnas ning osaliselt Zagrebi ja Karlovaci maakonnas välja katastroofiolukorra;
T.arvestades, et riigi ja kohalike ametiasutuste, kodanikukaitse- ja päästeüksuste, Horvaatia relvajõudude ja mitmesuguste humanitaarabiorganisatsioonide kiire ja professionaalne reageerimine on maavärina vahetuid tagajärgi oluliselt leevendanud;
U.arvestades, et Horvaatia rahva solidaarsus on väljendunud massilistes spontaansetes jõupingutustes aidata kohalikke ja riiklikke ametiasutusi maavärina tagajärgede likvideerimisel, ning sellel eesmärgil on eraannetustena kogutud peaaegu 100 miljonit Horvaatia kuna;
V.rõhutab, et ülesehitusprotsessis tuleb arvesse võtta varasemaid kogemusi ja see tuleks läbi viia võimalikult kiiresti ja läbipaistvalt ning ekspertide järelevalve all; arvestades, et maavärinapiirkonna elanikele tuleb tagada turvalisus, stabiilsus ja tulevikuväljavaated, kindlustamaks, et nad saavad edasi elada piirkonnas, mida juba on kahjustanud rahvastikukadu ja mille demograafiline tulevikuväljavaade ei ole hea;
W.arvestades, et erilist tähelepanu tuleb pöörata enne maavärinat puudunud taristu ehitamisele, ning arvestades, et juurdepääs põhivajadustele ja -teenustele tuleb viivitamata tagada kogu kannatanud piirkonnas;
X.arvestades, et nüüdseid maavärinapiirkondi pärssis juba varem aeglane majanduskasv ja rahvastikukadu, muu hulgas tingituna 1990. aastate kodusõjast, mis mõjutas rängalt nende taastumist ja arengut; arvestades, et maavärinad avaldavad kahjulikku mõju maapiirkondade elujõulisusele, põlvkondade vahetumisele põllumajanduses, tööhõivele ja taristule ning see lõhub omakorda majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;
Y.arvestades, et COVID-19 kriis ja viiruse levik muudavad pääste- ja taastetegevuse veelgi keerulisemaks; arvestades, et maavärinast haiglatele ja muudele avaliku sektori asutustele põhjustatud kahju halvendab veelgi COVID-19ga seotud olukorda;
1.väljendab suurt solidaarsust ja sügavat kaastunnet kõigile maavärinates kannatanud inimestele ja nende peredele, samuti Horvaatia riigi-, piirkondlikele ja kohalikele asutustele, kes katastroofijärgses abis osalevad;
2.kiidab päästeüksuste, kodanikukaitsejõudude, Horvaatia relvajõudude, vabatahtlike, kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste katkematuid ja kiireid pingutusi, et päästa inimeste elu, vähendada kahju ja tagada põhitegevus inimväärse elatustaseme säilitamiseks; avaldab tänu kõigile üksikisikutele, organisatsioonidele ja algatajatele, kes neid püüdlusi hoogustasid ning toetust ja abi saatsid;
3.tunneb heameelt solidaarsuse üle, mida näitavad üles liikmesriigid ja muud riigid, kes annavad selles hädaolukorras toetust vastastikuse abi vormis, sealhulgas esmatarbekaupade, rahalise abi, vabatahtlike ja muu abi näol; väljendab heameelt solidaarsuse üle, mida ELi institutsioonid ja rahvusvaheline üldsus hädaolukordades antava vastastikuse abi kaudu on üles näidanud;
4.tervitab komisjoni kiiret ja õigeaegset reageerimist ning kriisiohjamise voliniku Janez Lenarčići ja komisjoni asepresidendi Dubravka Šuica kohalolekut kui selget ja vajalikku sõnumit, et Euroopa toetab Horvaatiat ja on temaga solidaarne;
5.palub komisjonil kindlaks teha kõik võimalused Horvaatia ametivõimude viivitamatuks abistamiseks ja toetamiseks kodu kaotanutele inimväärsete ja turvaliste elutingimuste tagamisel, eriti praegu, talvekuudel;
6.rõhutab kohaliku olukorra tõsidust, mis paneb Horvaatia riigi-, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused märkimisväärse rahalise surve alla, samal ajal kui kannatanud inimesed seisavad silmitsi laastavate sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega ning äärmusliku psühholoogilise ja sotsiaalse survega;
7.ergutab Horvaatia ametiasutusi koos komisjoni ekspertidega kiiresti ja põhjalikult hindama Sisak-Moslavina maakonnas tekkinud kahju kogu ulatust, et alustada renoveerimis- ja ülesehitustöid niipea, kui tingimused seda võimaldavad; rõhutab, et piirkondliku taaste- ja ülesehitustöö alguses tuleb suurt tähtsust omistada majanduse kestlikule elavdamisele ja inimeste elatusvahendite edendamisele;
8.rõhutab Lõuna- ja Kagu-Euroopa suurt seismilist aktiivsust; kutsub komisjoni üles tõhustama koostöös liikmesriikidega teadusuuringuid, et luua süsteem, mis tagab parema valmisoleku sarnaste kriiside ennetamiseks ja ohjamiseks ning sarnaste katastroofide mõju vähendamiseks;
9.nõuab paremat koordineerimist ja koostööd liikmesriikide teadus- ja arendusasutuste vahel, eelkõige nendes liikmesriikides, kus valitsevad sarnased ohud; nõuab varajase hoiatamise süsteemide täiustamist liikmesriikides ning ühenduste loomist ja tugevdamist varajase hoiatamise eri süsteemide vahel;
10.kutsub Horvaatiat üles seadma oma taaste- ja vastupidavuskavas esikohale renoveerimist ja pöörama seejuures erilist tähelepanu elamute ja muude hoonete vastupidavuse suurendamisele suurima maavärinaohuga piirkondades;
11.õhutab Horvaatia riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi tagama, et ülesehitustöös peetaks kinni hoonete ja taristu maavärinakindluse nõuetest ning arvestataks teiste liikmesriikide parimate töökogemuste ja eksperditeadmistega;
12.kutsub Horvaatia ametivõime üles maavärinajärgset ülesehitustööd hoolikalt jälgima, et tagada kõigi hoonete ja kogu taristu kohta kehtestatud kõrgeimate seismiliste standardite täitmine ehitus- ja rekonstrueerimisprotsessis;
13.väljendab heameelt seoses Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi antava toetusega katastroofiohu ennetamisele, vastupanuvõimele, energeetikale ja maavärinakindlaks kohandamisele praegusel rahastamisperioodil; ergutab Horvaatia ametiasutusi lisama need meetmed ELi 2021.–2027. aasta eelarveeraldistega seotud kavandamisse ja programmitöösse ning nõudma Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmist; samuti kutsub komisjoni üles ilmutama paindlikkust kavandamisel ja seoses riiklike rakenduskavade muutmisega, kui tegemist on loodusõnnetustega;
14.rõhutab Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi olulisust riiklike elanikkonnakaitseasutuste koostöö edendamisel hädaolukordades ja erakorraliste sündmuste tagajärgede minimeerimisel kõikjal Euroopas;
15.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles veelgi rohkem investeerima teadus- ja arendustegevusse ning uude tehnoloogiasse maavärinaohu ja katastroofidele reageerimise strateegiate valdkonnas;
16.kutsub komisjoni üles võtma finantsabi heakskiitmisel arvesse asjaolu, et Horvaatia võitleb parasjagu ka pandeemiaga, ning soovitab komisjonil heakskiitmisprotsessi veelgi lihtsustada, et võimaldada tõhusat ja kiiret abi elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks;
17.kutsub komisjoni üles koostöös ELi ja Horvaatia institutsioonidega jagama vajalikku rahalist abi ja andma muud tuge, et tagada kannatanud piirkondade kiire taastumine;
18.palub komisjonil teha kättesaadavaks kõik võimalikud rahalised vahendid, et aidata Horvaatial alustada majanduse kiiret elavdamist, abistada kõiki abivajajaid ning minimeerida abi saamisega seotud bürokraatiat; kutsub komisjoni üles tegema taastamistöödeks kättesaadavaks ühtekuuluvus- ja piirkondlike fondide vahendid; rõhutab, kui oluline on luua koostoime kõigi olemasolevate ELi vahendite vahel, et tagada ressursside tõhus kasutamine taastamistöödeks ja kogu muuks vajalikuks tegevuseks;
19.rõhutab, et tähtis on seada maavärinapiirkondade elanikud COVID-19 vastu vaktsineerimisel esmajärjekorda; ergutab Horvaatia valitsust rakendama oma otsust ja suunama märkimisväärse osa oma vaktsiinivarudest Sisak-Moslavina maakonda, et vahetult kaitsta kõigi sealsete elanike, abistajate ja töötajate tervist;
20.rõhutab vajadust jätkata praeguses ettearvamatus olukorras esmase arstiabi ja psühholoogilise toe pakkumist maavärinas kannatanud inimestele;
21.juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et uusi kahjustusi, mida põhjustasid hiljutised maavärinad hoonetele, mis said kannatada juba 2020. aasta märtsis toimunud maavärina ajal, tuleb täiendavalt hinnata ja nende renoveerimiseks tuleb koostada projektid; rõhutab, et kõik olemasolevad inimressursid ja ehitusmasinad on suunatud Sisak-Moslavina maakonda ning et COVID-19 pandeemia on takistanud ja aeglustanud kõiki ülesehitusprojektide ettevalmistusprotsesse;
22.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Horvaatia valitsusele ning kannatada saanud alade piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele.
- [1] EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.
- [2] ELT L 189, 27.6.2014, lk143.
- [3] ELT L 99, 31.3.2020, lk 9.
- [4] ELT L 347, 20.12.2013, lk 924.
- [5] ELT L 250, 4.10.2018, lk 1.
- [6] ELTL77 I, 20.3.2019, lk1.
- [7] ELTL347, 20.12.2013, lk320.
- [8] ELT L 270, 15.10.2015, lk 1.
- [9] ELT L 338, 13.12.2016, lk 34.
- [10] ELT L 129, 19.5.2017, lk 1.
- [11] ELT L 176, 7.7.2017, lk 1.
- [12] ELT L 335, 15.12.2017, lk 1.
- [13] ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
- [14] ELT L 291, 16.11.2018, lk 5.
- [15] ELT L 123, 10.5.2019, lk 3.
- [16] ELT L 99, 31.3.2020, lk 5.
- [17] ELT L 130, 24.4.2020, lk 1.
- [18] ELT L 231, 17.7.2020, lk 4.
- [19] ELT L 356, 26.10.2020, lk 1.
- [20] ELT L 70, 16.3.2016, lk 1.
- [21] ELT L 117, 15.4.2020, lk 3.
- [22] ELT L 122, 24.4.2014, lk 1.
- [23] ELT L 123, 19.5.2015, lk 122.
- [24] ELT L 163, 2.7.1996, lk 1.
- [25] ELT L 284, 31.10.2003, lk 1.
- [26] ELT L 87, 31.3.2009, lk 109.
- [27] ELT L 198, 25.7.2019, lk 241.
- [28] ELTC373, 20.12.2013, lk1.
- [29] ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.
- [30] ELTC372 I, 4.11.2020, lk1.
- [31] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0313.
- [32] ELTC282 E, 6.11.2008, lk269.
- [33] ELTC286 E, 27.11.2009, lk15.