Euroopa Parlamendi 3.aprilli 2025.aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2026.aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta ()
Euroopa Parlament,
–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit314,
–võttes arvesse nõukogu 17.detsembri 2020.aasta määrust (EL,Euratom)2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks2021–2027(1), ning sellega seoses Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel kokku lepitud ühisdeklaratsiooni(2) ja asjakohaseid ühepoolseid deklaratsioone(3),
–võttes arvesse nõukogu 15.detsembri 2022.aasta määrust (EL,Euratom)2022/2496, millega muudetakse määrust (EL,Euratom)2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks2021–2027(4),
–võttes arvesse nõukogu määrust (EL,Euratom)2024/765, millega muudetakse määrust (EL,Euratom)2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks2021–2027(5) (mitmeaastase finantsraamistiku muutmine),
–võttes arvesse oma 16.detsembri 2020.aasta seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027(6),
–võttes arvesse oma 15.detsembri 2022.aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 täiustamise ning vastupidava ja uutele ülesannetele kohandatud ELi eelarve kohta(7),
–võttes arvesse oma 3.oktoobri 2023.aasta resolutsiooni ettepaneku kohta, mis käsitleb mitmeaastase finantsraamistiku2021–2027 muutmist(8),
–võttes arvesse oma 27.veebruari 2024.aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL,Euratom)2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistikaastateks 2021–2027(9),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.septembri 2024.aasta määrust (EL,Euratom)2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud)(10) (edaspidi „finantsmäärus“),
–võttes arvesse 16.detsembri 2020.aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava(11),
–võttes arvesse Euroopa Liidu 2025.aasta üldeelarvet(12) ja sellele lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldusi,
–võttes arvesse peasekretäri aruannet juhatusele Euroopa Parlamendi 2026.aasta esialgse eelarvestuse projekti koostamise kohta,
–võttes arvesse juhatuse poolt 10.märtsil 2025.aastal vastavalt kodukorra artikli25 lõikele7 ja artikli104 lõikele1 koostatud esialgset eelarvestuse projekti,
–võttes arvesse eelarvekomisjoni poolt vastavalt kodukorra artikli104 lõikele2 koostatud eelarvestuse projekti,
–võttes arvesse kodukorra artiklit104,
–võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (10‑0048/2025),
A.arvestades, et peasekretäri poolt 10.veebruaril2025.aastal Euroopa Parlamendi 2026.aasta esialgses eelarvestuse projektis esitatud eelarve on 2641609620eurot ja 2025.aasta eelarvega võrreldes on see 4,30% ehk 108914512euro võrra suurem;
B.arvestades, et Eurostati andmetel oli liidu aastane inflatsioon 2025.aasta jaanuaris 2,8%, st 2024.aasta detsembri 2,7%‑st kõrgem; arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 rubriigi7 kulude tase põhineb iga-aastasel 2% suurusel kasvul;
C.arvestades, et Euroopa Parlamendi usaldusväärsus sõltub tema võimest viia ellu oma eelarve-, õigusloome- ja kontrollitegevust kõrgeimate standardite kohaselt, olles samal ajal eeskujuks teistele liidu institutsioonidele, kavandades ja tehes oma kulutusi ettevaatlikult ja tõhusalt ning kajastades valitsevat majanduslikku tegelikkust;
Üldine raamistik
1.tunneb muret kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis7 valitseva olukorra pärast; tuletab meelde, et piirangud on tingitud kärbetest, mida nõukogu tegi komisjoni juba niigi väga väikeses mahus esitatud esialgses ettepanekus, kui lepiti kokku kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus aastateks2021–2027; peab kahetsusväärseks nõukogu vastuseisu komisjoni ettepanekule tõsta mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel rubriigi7 ülemmäära alates 2024.aastast; juhib tähelepanu asjaolule, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel jäi rubriigi7 ülemmäära küsimus lahendamata; rõhutab, et 2026.aastaks prognoositud varu puudujääk eeldab rubriigis7 selleks ette nähtud erivahendite kasutamist;
2.kiidab heaks juhatuse ja eelarvekomisjoni 18.märtsi 2025.aasta lepituskohtumisel saavutatud kokkuleppe näha 2025.aasta eelarvega võrreldes ette 4,09% suurune kasv, mis vastab 2026.aasta eelarvestuse kogusummale 2636241620eurot, ning vähendada vastavalt järgmistel eelarveridadel kavandatud assigneeringuid kokku 12378000euro võrra:
1006— „Üldkulude hüvitis“, 142— „Välistõlketeenused“, 2000— „Üür“, 2007— „Hoonete ehitus ja ruumide sisustamine", 2024— „Energiatarbimine“, 2101— „Ärirakenduste haldamine“, 320— „Eksperdiarvamuste hankimine“, 3243— „Euroopa Parlamendi külastajatekeskused“, 3248— „Audiovisuaalse teabe kulud“, 44— „Parlamendiliikmete ja endiste parlamendiliikmete koosolekud ja muu tegevus“;
lisaks otsustati suurendada juhatuse poolt 10.märtsil2025 heaks kiidetud esialgse eelarvestuse projekti kulude summat 7010000euro võrra ja vastavalt suurendada järgmistel eelarveridadel kavandatud assigneeringuid:
1200 — „Töötasu ja hüvitised“, 1630— Sotsiaalhoolekanne: hoolekandekulud“, 400— „Fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete jooksvad halduskulud ning poliitilise ja teabealase tegevusega seotud kulud“ ning 403— „Euroopa tasandi sihtasutuste rahastamine“;
ühtlasi lepiti kokku, et muudetakse eelarvepunkti 1630— „Sotsiaalhoolekanne: hoolekandekulud“ märkusi, et lisada viide parlamendiliikmete registreeritud assistentide komiteele;
3.tuletab meelde, et peaaegu kaks kolmandikku eelarvest on kindlaks määratud õigusjärgsete kohustustega; märgib, et 103,5miljoni euro suurusest kasvust 2025.aasta eelarvega võrreldes tuleneb 85,3miljoni euro suurune kasv õigusjärgsetest finantskohustustest, peamiselt ametnike ja ajutiste teenistujate (52,7miljonit eurot), lepinguliste töötajate (9,2miljonit eurot) ja parlamendiliikmete registreeritud assistentide (15,1miljonit eurot) töötasude ajakohastamiseks; tuletab meelde, et komisjoni praeguste prognooside kohaselt tuleb kooskõlas personalieeskirjade ja Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärusega indekseerida töötasusid 2025.aasta aprillis 1,2%, 2025.aasta juulis 4,6%, 2026.aasta aprillis 0,6% ja 2026.aasta juulis 3,4% määraga;
4.märgib, et Euroopa Parlament ei taotle 2026.aastaks, stkolmandat aastat järjest, täiendavaid ametikohti;
5.märgib, et mittekohustuslike kulude kasv aastatel2025–2026 on1,96%;
6.tunneb heameelt peasekretäri algatuse üle korraldada ulatuslik sõelumisprotsess, mille eesmärk on teha kindlaks haldustoimingute lihtsustamise võimalused, kaotada ebatõhusus ja tagada tuntav kulude vähendamine, suurendades niimoodi tõhusust ja tagades ressursside aruka kasutamise; palub peasekretäril anda eelarvekomisjonile iga poole aasta tagant ajakohastatud teavet võetud meetmete ja lihtsustamise tegevuskava ning nende mõju kohta eelarvele ja personalile; rõhutab, et haldusmenetlused ja personalijuhtimine tekitavad parlamendiliikmetele eelkõige kohalike assistentide töölevõtmisel suure koormuse ning nõuab sellega seoses lihtsustamist;
7.märgib, et Euroopa Parlamendi eelarve tuleks koostada realistlikel alustel ning see peaks olema kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega; toonitab, et oluline on tagada, et finantsalane konservatiivsus ja julgeolek jääksid peamisteks prioriteetideks, tagades samal ajal, et need meetmed ei takista institutsiooni ja selle oluliste töötajate tõhusust, tulemuslikkust ja tegevussuutlikkust oma ülesannete edukal täitmisel; rõhutab, et arvestades geopoliitilist konteksti ja investeeringuid, mida liit peab oma strateegilise autonoomia tagamisekstegema, peab Euroopa Parlament näitama oma eelarve haldamiseleeskuju;
8.rõhutab Euroopa Parlamendi rolli Euroopa poliitilise teadlikkuse suurendamisel ja liidu väärtuste ning näiteks digi- ja rohepöörde edendamisel; rõhutab, et läbipaistvus, vastutus, sooline võrdõiguslikkus ja ausus on olulised põhimõtted liidu institutsioonides ja eelkõige Euroopa Parlamendis kui Euroopa demokraatia kantsis;
Keskendumine Euroopa Parlamendi põhiülesannetele
9.võtab teadmiseks, et 2024.aasta septembris kujundati varasem sisepoliitika peadirektoraat ümber neljaks uueks temaatiliseks peadirektoraadiks, kes vastutavad seadusandliku, eelarvealase ja kontrollitegevuse eest, et parandada Euroopa Parlamendi toimimist kaasseadusandjana, eelarvepädeva institutsioonina ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsioonina; palub peasekretäril anda kõnealuste peadirektoraatide tööd ja personali puudutavate muudatustekohta eelarvekomisjonile korrapäraselt ajakohastatud teavet;
10.tunnistab, et poliitiliste otsuste tegemine peab põhinema rohkem tõenditel ja faktidel; võtab teadmiseks, et Euroopa Parlamendi haldussuutlikkuse tugevdamiseks parlamendiliikmete toetamisel nende parlamentaarses töös ning keerukusega ja ebakindlusega paremaks toimetulemiseks on ette nähtud 16,75miljoni euro suurune eelarve;
11.rõhutab fraktsioonide olulist rolli eksperditeadmiste ja poliitilise toe pakkumisel parlamendiliikmetele nende seadusandlikus ja parlamentaarses töös; rõhutab, et tuleb täita oluline eesmärk suurendada Euroopa Parlamendi suutlikkust toetada parlamendiliikmete tööd;
پöö
12.rõhutab, et Euroopa Parlamendi küberturvalisus on üks peamisi prioriteete; märgib, et kogu IT‑eelarve moodustab 2026.aasta eelarvestuses 7,40% kogueelarvest; rõhutab usaldusväärse küberturvalisuse taristu tähtsust geopoliitiliselt rahutul ajal, ning väljendab heameelt küberturvalisusele ette nähtud assigneeringute suurendamise üle; toetab seda, et küberturvalisuse valdkonna finantsassigneeringuid kavatsetakse 2027.aastaks järk‑järgult suurendada 10%‑ni Euroopa Parlamendi IKT‑eelarvest;
13.tunneb heameelt selle üle, et juhatus võttis 10.veebruaril 2025.aastal vastu Euroopa Parlamendi küberturvalisusriskide juhtimis-, haldamis- ja kontrollraamistiku; tuletab meelde, et investeeringud küberturvalisusesse on Euroopa Parlamendi ja liidu demokraatlike seisukohtade kaitsmisel keskse tähtsusega;
14.tunneb heameelt tehisintellekti tehtavate investeeringute üle, mille maht on üksmiljon eurot; nõuab tehisintellekti ulatuslikumat kasutamist tõhususe suurendamiseks, pidades samal ajal silmas sellega seotud riske, sealhulgas eetikat ja andmekaitset; rõhutab tehisintellekti potentsiaali haldusprotsesside ühtlustamisel; rõhutab, et tehisintellekti kasutuselevõtul tuleb innovatsiooni tasakaalustada vajalike kaitsemeetmetega; märgib, et tehisintellekti arendamist jälgitakse tähelepanelikult kooskõlas juhatuse kehtestatud põhimõtetega, mis hõlmavad muu hulgas põhjalikku riskihindamist koos uute tehnoloogiate kasutamisega; kutsub sekretariaati üles pakkuma lahendusi, näiteks rakendusi ja vahendeid, mis tehakse parlamendiliikmetele ja töötajatele kättesaadavaks võimalikult kiiresti;
dzöö
15.väljendab heameelt Euroopa Parlamendi keskkonnajuhtimissüsteemi (EMAS) 2025.–2029.aasta eesmärkide üle; tuletab meelde, et investeeringud energiatõhususse on sobiv meetod hea hinna ja kvaliteedi suhte saavutamiseks; võtab teadmiseks 2026.aasta eelarvestuses esitatud 8,45miljoni euro suuruse eelarve, mis on ette nähtud investeeringuteks energiatõhususse ja keskkonda, et veelgi parandada oma hoonete keskkonnatoimet; märgib, et see vastab 74% suurusele kasvule võrreldes 2025.aasta eelarvega; märgib aga, et need keskkonnameetmed kuuluvad eelarverea 2007 „Hoonete ehitus ja ruumide sisustamine“ alla, mille kogusumma vähenes 2026.aastal võrreldes 2025.aastaga 3,7miljoni euro võrra;
16.tuletab meelde, et ligi kaks kolmandikku Euroopa Parlamendi süsinikujalajäljest tuleneb inimeste transpordist; nõuab, et mõistlikul määral vähendataks sõitmist koosolekutele, mida saab väga hästi korraldada täieliku või osalise kaugosalusega, ning et kõigi ülejäänud sõitude puhul soodustataks üleminekut vähese süsinikuheitega alternatiividele, tingimusel, et see ei mõjuta õigusloome ega poliitilise töö kvaliteeti;
17.märgib, et süsiniku arvestusühikute hind prognoosi kohaselt tõuseb ja selle tagajärjel oleks praeguse heitetaseme juures 2026.aastaks vaja hinnanguliselt 900000eurot; kutsub administratsiooni üles jätkama süsiniku arvestusühikute ostmise asemel kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimisega Euroopa Parlamendi heitkoguste vähendamist; tunneb heameelt selle üle, et alates 2025.aasta juulist on laiendatud võimalusi minna lähetuste raames Strasbourgi rongiga, kuna see on positiivne samm süsinikuheite vähendamise suunas;
18.märgib, et Euroopa Parlament on paigaldanud ja paigaldab ka edaspidi fotoelektrilisi päikesepaneele, et kohapeal toodetava taastuvenergia osakaal oleks veel suurem ja et jõuda 25% sihtmäärani; võtab teadmiseks peasekretäri vastused Euroopa Parlamendi 2024.aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta, milles juhitakse tähelepanu sellele, et 2022.aastal viidi läbi uuring päikesepaneelide kasutamise kohta Strasbourgi hoonetes ja see viidi lõpule 2023.aastal ning et 2024.aastal tuli teha lisauuringud toimivate lahenduste, eelkõige Louise Weissi hoone kohta;
Mitmekeelsus, kommunikatsioon ja desinformatsioon
19.rõhutab, et mitmekeelsus on Euroopa Parlamendi töö aluspõhimõte; võtab teadmiseks, et 2025.aasta kevadel on kavas mitmekeelsuse eeskiri läbi vaadata; palub, et Euroopa Parlament kasutaks asjakohasel juhul ära mitmekeelsusega seotud teenuste olulist tehnoloogilist arengut, kaasa arvatud tehisintellekti arendamine ja kasutamine; palub peasekretäril teavitada eelarvekomisjoni aegsasti pärast kõnealust läbivaatamist eelarvele avalduvast mis tahes mõjust;
20.rõhutab Euroopa Parlamendi büroode rolli välissekkumise ja desinformatsiooni vastu võitlemisel; võtab sellega seoses teadmiseks, et Euroopa Parlamendi bürood tutvustavad proaktiivselt Euroopa Parlamendi tööd kohalikes keeltes ja eri kanalite kaudu; rõhutab Euroopa Parlamendi büroode rolli Ühendkuningriigis seal elavate liidu kodanike peamise kontaktpunktina, kus antakse neile teavet Euroopa Parlamendi kohta ja julgustatakse neid Euroopa Parlamendi valimistel hääletama; palub juhatusel laiendada teabematerjalide tootmist ja levitamist ligipääsetaval ja kaasaval viisil;
21.rõhutab noorte väikest valimisaktiivsust hiljutistel Euroopa Parlamendi valimistel mõnes liidu piirkonnas ja Euroopa Parlamendi rolli ELi kodanikuhariduse tugevdamisel;
22.tuletab meelde, kui oluline on Euroopa Parlamendi partnerkooli programm noorte eurooplaste aktiivse osalemise edendamiseks ja David Sassoli auks loodud temanimeline noortele ajakirjanikele suunatud koolitusprogramm selleks, et parandada ajakirjanike seas arusaamist liidust ja selle toimimisest, mis on parim desinformatsiooni vastu võitlemise vahend, võttes arvesse hiljutisi suundumusi, mis näitavad meediavabaduse ja -sõltumatuse murettekitavat vähenemist kogu liidus;
23.tunnistab, kui olulised on külastusrühmad, kelle puhul on tegemist olulise vahendiga, mis ühendab kodanikke parlamendiliikmete tööga; tunneb sellega seoses heameelt asjaolu üle, et alates 1.jaanuarist2025 on tõstetud ametlikult kutsutud külastajate jaoks ette nähtud rahalise toetuse arvutamisel kasutatavaid ülemmäärasid ja kulutegureid; palub juhatusel hinnata külastusrühmi käsitleva läbivaadatud eeskirja mõju reisikuludele, võttes arvesse turukõikumisi ja vältides külastajate kaudset geograafilist diskrimineerimist; märgib, et parlamendiliikmed ei ole varasemalt kasutanud ära ligikaudu 15% külastajate kvoodist; palub peasekretäril esitada juhatusele ettepanek teha kasutamata kvoot kättesaadavaks sellest huvitatud parlamendiliikmetele; märgib, et külastusrühmade eelarve moodustab 22% kommunikatsiooni peadirektoraadi kogueelarvest;
24.võtab murega teadmiseks parlamendiliikmete külastusrühmasid käsitleva sise‑eeskirja, mille kohaselt tuleb teatavatel asjaoludel 30% esialgsetest kuludest kanda parlamendiliikmete registreeritud assistentidel; rõhutab, et see eeskiri ei ole praktiliselt teostatav ja tekitab registreeritud assistentidele rahalist koormust; võtab teadmiseks peasekretäri poolt 2024.aasta Euroopa Parlamendi tulude ja kulude eelarvestusele esitatud vastused kaheetapilise lähenemisviisi loogika kohta; mõistab seda loogikat, kuid rõhutab, et see tekitab registreeritud assistentidele üha suuremaid probleeme, eelkõige seoses reeglite aina rangemaks muutumisega;
25.rõhutab üha keerukamat kommunikatsioonikeskkonda ja mitmeid viise, kuidas poliitilist kommunikatsiooni tuleks teha, sealhulgas mitmesugustel sotsiaalmeedia platvormidel ja muudes meediakanalites osalemise kaudu; rõhutab, et fraktsioonid peavad edastama oma sõnumit kõigis liikmesriikides, sest see on hästi toimiva Euroopa demokraatia peamine põhimõte;
Taristu
26.võtab teadmiseks uue hoonetega seotud lähenemisviisi, mille raames on Euroopa Parlament pärast omandamise perioodi jõudnud hoonete konsolideerimise ajastusse, võttes arvesse kestlikkust, juurdepääsetavust ning parlamendiliikmete ja töötajate liikuvust;
27.võtab teadmiseks, et 2026.aasta eelarvestuses on Paul‑Henri Spaaki hoone renoveerimisega seotud uuringuteks ja töövõtja ettevalmistustöödeks ette nähtud 4miljonit eurot, samas kui kogukulud on hinnanguliselt 36miljonit eurot; märgib seetõttu, et 32miljoni euro suuruseid Paul‑Henri Spaaki hoone renoveerimisega seotud kulusid 2026.aasta eelarvestusse kantud ei ole; märgib, et peasekretär kavatseb need kulud katta assigneeringujääkide ümberpaigutamise või laenu kasutamisega; palub peasekretäril esitada võimalikult kiiresti eelarvekomisjonile üksikasjalikku teavet nende kulude katmiseks võetava võimaliku laenu kohta vastavalt finantsmääruse artikli272 lõikele6 ning tööde täieliku kavandamise, sealhulgas kulude kavandamise kohta; rõhutab, et kulud, mis ei ole otseselt seotud renoveerimistöödega, tuleks samuti selgelt loetleda ja eelarvesse kanda; märgib, et 2024.aasta detsembri seisuga on Paul‑Henri Spaaki projekti otsesed kulud 14,12miljonit eurot;
28.väljendab heameelt infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi katseprojekti üle, mille eesmärk on eemaldada Euroopa Parlamendi sanitaarsüsteemi torustikust legionellabakter, ning rõhutab, et ainus tulemuslik viis legionellabakteri edasise leviku vastu võitlemiseks on viia vee temperatuur torustikus teatud ajaks 55°C juurde;
29.märgib, et 2026.aastal on kavas investeerida Euroopa Elamuskeskustesse 11,45miljonit eurot; võtab teadmiseks juhatuse 2024.aasta novembris tehtud otsuse muuta Euroopa Elamuskeskuste kontseptsiooni ning loodab, et muudetud kontseptsioon on kulutõhusam ja külastajate jaoks atraktiivsem; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Elamuskeskusi ei ole ikka veel Bukarestis, Riias, Madridis, Lissabonis, Nikosias, Vallettas ega Vilniuses; nõuab Euroopa Elamuskeskuste loomist kõigis liikmesriikides niipea, kui muudetud kontseptsioon on kindlaks määratud; tuletab meelde, et Euroopa Elamuskeskuste abil peaksid kodanikud saama liidu toimimisest parema ülevaate ning teavet meie ühiste väärtuste kohta; kordab seetõttu, et Euroopa Elamuskeskused moodustavad lahutamatu osa Euroopa Parlamendi pidevast suhtlusest liidu kodanikega;
30.võtab teadmiseks, et Euroopa Parlamendi büroode avamiseks Moldovas ja Lääne‑Balkanil ei ole vaja lisarahastust, kuna need luuakse Euroopa välisteenistuse ruumides; rõhutab, kui oluline on Euroopa Parlamendi kohalolek nendes riikides, kuna see on märk Euroopa solidaarsusest ja Euroopa Parlamendi pühendumisest ühinemisprotsessile;
31.võtab teadmiseks, et leping Wayenbergi lastehoiuasutuse eelmise teenuseosutajaga lõpetati ennetähtaegselt pärast töövõtja vastu esitatud mitut tõsist süüdistust; tunneb heameelt uue teenuseosutajaga sõlmitud kokkuleppe üle, millega nähakse lasteasutuse töötajatele ette paremad töötingimused ja lastele pakutava teenuse parem kvaliteet; tunnistab aga, et see toob kaasa selleks vajaliku eelarve suurendamise, kuid rõhutab, et koosseisuväliste töötajate inimväärsed töötingimused peaksid asjakohasel juhul olema Euroopa Parlamendi hangetes põhimõtteliselt esmatähtsad kaalutlused;
32.kordab vajadust kvaliteetsete imetamisruumide järele Euroopa Parlamendi hoonetes ning kutsub pädevaid teenistusi üles ajakohastama praeguseid ruume seadmete, ruumi kui sellise ja juurdepääsetavuse osas, et muuta need lapsesõbralikuks; nõuab, et Strasbourgis tehtud korralduste eeskujul koostataks mõjuhinnang vajaduse kohta luua ka Euroopa Parlamendi Brüsselis asuvates ruumides peretuba niisuguste parlamendiliikmete laste jaoks, kes alaliselt Brüsselis ei ela;
Muud küsimused
33.kordab oma mitmel korral täiskogu tasandil vastu võetud nõudmist, et asjaomased organid kaaluksid lahendust, mis võimaldab parlamendiliikmetel kasutada oma õigust hääletada kaughääletuse teel ema- või isapuhkuse ajal või tõendatud pikaajalise haiguse korral, kasutades ära pandeemia ajal selle hääletusmeetodi tehniliste aspektide alal saadud kogemusi;
34.kordab oma nõudmist, et peasekretär rõhutaks aluspõhimõtet, mille kohaselt igasugune töölevõtmine peaks põhinema pädevusel, tagades samal ajal geograafilise tasakaalu kõigi liikmesriikide vahel igal töötajate tasandil; kutsub Euroopa Parlamenti üles suurendama oma teavitamissuutlikkust, et meelitada konkurssidele häid kandidaate, keda Euroopa Parlament nende profiili, vanuse, soo ja kodakondsuse poolest vajab, eelkõige alaesindatud riikidest; rõhutab, et õiglase geograafilise esindatuse saavutamine on tõelise Euroopa avaliku teenistuse edendamiseks hädavajalik; märgib, et Euroopa Parlament on selle eesmärgi toetamiseks järjepidevalt meetmeid võtnud, sealhulgas korraldanud kodakondsuspõhiseid konkursse, säilitades samal ajal range tulemuspõhise valiku lähenemisviisi;
35.on veendunud, et Euroopa Parlament peaks olema eeskujuks puuetega inimeste õiguste valdkonnas nii tööandja kui ka avaliku sektori asutusena; tunneb heameelt Euroopa Parlamendi poliitika üle, mille eesmärk on tagada, et puuetega inimesed saavad Euroopa Parlamendi hoonetes täiesti iseseisvalt toime tulla, ning toetab sellega seoses vajalikke lisameetmeid ja -kohandusi; märgib, et eelarves on selleks ette nähtud 3,7miljonit eurot;
36.rõhutab asjaolu, et kui Euroopa Parlamendil oleks üks asukoht, vähendaks see finants- ja keskkonnakulusid; tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu kohaselt peab Euroopa Parlamendi asukoht olema Strasbourgis; märgib, et püsivate muudatuste tegemine nõuaks aluslepingu muutmist, mille jaoks on tarvis ühehäälset otsust;
37.märgib, et parlamendiliikmete ja töötajate lähetuskulud on Euroopa Parlamendi eelarves 116miljonit eurot; nõuab, et Euroopa Parlamendi organid mõtleksid uuesti läbi lähetustavad ning kaaluksid lähetuseeskirjade ja -tavade läbivaatamist üldise eesmärgiga jätkata lähetuste olemuse täiustamist ja veelgi vähendada nendega seotud finants- ja keskkonnakulusid; ergutab parlamendiliikmeid kasutama vähese süsinikuheitega transpordivõimalusi ning toetab majanduslikult soodsaimate lennuvõimaluste vastutustundlikku ja mõõdukat kasutamist ning rongireiside eelistamist juhul, kui see on otstarbekas valik;
38.võtab teadmiseks, et Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete artikli46 lõikes2 on sätestatud võimalus katta parlamendiliikmete assisteerimiskulude eelarve lisakulusid üldkulude hüvitisest saadavate assigneeringutega; kutsub Euroopa Parlamendi administratsiooni üles võtma vajalikke meetmeid, et võimaldada parlamendiliikmetel, kes seda soovivad, kasutada oma üldkulude hüvitist registreeritud assistentide lähetuste kulude katmiseks; toonitab, et selline meede aitaks lahendada suurenevate kulude probleemi parlamendiliikmete büroodes, olles samal ajal eelarveneutraalne;
39.kutsub juhatust üles üldkulude hüvitist mitte indekseerima ja mitte maksma seda endistele liikmetele, võimaldades seega õigusaktidest tulenevate kulude märkimisväärset kokkuhoidu;
40.kutsub juhatust üles vaatama eeskirjad läbi ja kehtestama endistele parlamendiliikmetele ooteaja, mille jooksul nad ei saa parlamendis osaleda lobitöös ega esindustegevuses ning mis võrdub ajaga, mille jooksul parlamendiliikmed saavad üleminekutoetust;
41.tuletab meelde, et Euroopa Parlament on alates 2018.aastast hääletanud täiskogul järjepidevalt selle poolt, et kaaluda registreeritud assistentidele kehtestatud ametlikes delegatsioonides ja lähetustes osalemise üldise keelu tühistamist; peab kahetsusväärseks, et esimeeste konverentsi 2025.aasta märtsi otsused väljapoole Euroopa Parlamendi kolme töökohta tehtavate lähetuste rakendussätete kohta ei ole täiskogu nõudmisega kooskõlas; on endiselt seisukohal, et registreeritud assistentidel peaks teatavatel tingimustel olema lubatud parlamendiliikmeid ametlikes delegatsioonides ja lähetustel saata; kutsub Euroopa Parlamendi asjaomaseid organeid üles parlamendisiseste reeglite asjakohaseid artikleid muutma, et registreeritud assistendid saaksid viivitamata loa osaleda ametlikel lähetustel, mis toimuvad väljaspool Euroopa Parlamendi kolme töökohta, ja väljapoole Euroopa Parlamendi kolme töökohta suunduvates ametlikes delegatsioonides;
42.tunneb heameelt niisuguse parlamendiliikmete registreeritud assistentide komitee töö üle, mis esindab ligikaudu 2000parlamendiliikme assistenti, kelle töö on parlamendiliikme igapäevase tegevuse sujuvaks toimimiseks väga oluline; võtab teadmiseks 10000euro eraldamise selleks, et parlamendiliikmete registreeritud assistentide komitee saaks täita oma rolli ja tagada piisavad vahendid registreeritud assistentide tulemuslikuks toetamiseks ja nõuetekohaseks esindamiseks;
43.tunneb heameelt selle üle, et 2026.aastal on erakorraliselt 10% võrra suurendatud kõikide praktikantide stipendiumeid, milleks on 2026.aastal eelarvesse kantud üks miljon eurot, et aidata neil tulla toime suurenevate eluasemekuludega Brüsselis ja Luxembourgis;
44.ootab, et vastutavad organid käsitleksid täiskogul hääletusele pandud taotlusi eelisjärjekorras;
o oo
45.võtab vastu 2026.aasta eelarvestuse;
46.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning eelarvestus nõukogule ja komisjonile.