合法博彩网站

Kuna aluslepingutes metsadest eraldi ei r盲盲gita, puudub liidul 眉htne metsapoliitika. Seet玫ttu kuulub see peamiselt liikmesriikide p盲devusse. EL on siiski koostanud Euroopa metsastrateegia ja toetab paljusid meetmeid, millel on m盲rkimisv盲盲rne m玫ju nii ELi kui ka kolmandate riikide metsadele.

Mis on mets? Sellele n盲iliselt lihtsale k眉simusele ei leidu 眉hest vastust, mis kehtiks k玫igi liikmesriikide kohta. Rahvusvahelise metsandusstatistika eesm盲rgil j盲rgib Eurostat 脺RO Toidu- ja P玫llumajandusorganisatsiooni (FAO) klassifitseerimiss眉steemi ning kasutab m盲盲ratlust, mille kohaselt mets on 眉le 10% v玫rastiku liitusega (v玫i sellele vastava tagavaraga) 眉le 0,5 ha suuruse pindalaga maa-ala, kus t盲iskasvanud puude k玫rgus on v盲hemalt 5 meetrit.

Euroopa metsamaastik 鈥� valdavalt inimese kujundatud mosaiik

Eeltoodud m盲盲ratluse kohaselt on ELis 160 miljonit hektarit metsa (4% maailma metsade pindalast). Kokku moodustavad metsad ELi pindalast 39%. Kuus suurimate metsadega liikmesriiki on Rootsi, Soome, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola, kus asub kaks kolmandikku ELi metsaaladest. Riikide l玫ikes on metsaga kaetus v盲ga erinev: kui Soomes, Rootsis ja Sloveenias h玫lmavad metsad peaaegu 60% pindalast, siis Madalmaades ainult 9,9%. Kui paljudes maailma piirkondades on raadamine endiselt suur probleem, siis Euroopa Liidus metsade pindala suureneb: aastatel 1990鈥�2010 kasvas see loodusliku uuenduse ja metsakultuuride rajamise tulemusena ligikaudu 11 miljoni hektari v玫rra.

ELi metsaliikide paljusus (taigametsad, okaspuu-m盲gimetsad jne) peegeldab liidu geograafilist ja klimaatilist mitmekesisust. Metsade levik s玫ltub eelk玫ige sellest, milline on piirkonna kliima, mullastik, k玫rgus merepinnast ja topograafia. Inimtegevusest puutumata on ainult 4% metsadest, istutatud metsi on 8%. 脺lej盲盲nu moodustavad nn poollooduslikud ehk inimtegevusest m玫jutatud metsad. Suurem osa Euroopa metsadest, ligikaudu 60%, kuulub eraomanikele, riigi omanduses on 40% metsi.

Tabel: P玫hiandmed ELi metsade kohta (27 liikmesriiki, 2020)

Allikas: Eurostat ja Euroopa Komisjoni p玫llumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

Euroopa Liidu metsapoliitika ja algatuste eesm盲rk on sidusus

Kuna aluslepingutes metsadest eraldi ei r盲盲gita, puudub liidul 眉htne metsapoliitika. Seet玫ttu kuulub metsapoliitika endiselt eesk盲tt liikmesriikide p盲devusse. Sellegipoolest m玫jutavad paljud ELi meetmed nii liidu kui ka kolmandate riikide metsi.

A. ELi uus metsastrateegia aastani听2030

2021. aastal v玫ttis komisjon vastu , mis on 眉ks juhtalgatusi ja tugineb . Metsastrateegia aitab saavutada liidu bioloogilise mitmekesisuse eesm盲rke ning eesm盲rki v盲hendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks v盲hemalt 55听% ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Strateegias tunnistatakse metsade keskset ja mitmek眉lgset rolli ning metsanduse ja kogu metsap玫hise v盲盲rtusahela rolli kestliku ja kliimaneutraalse majanduse saavutamisel 2050. aastaks ning eluj玫uliste ja j玫ukate maakogukondade s盲ilitamisel.

B. Euroopa Liidu meetmed metsade heaks

1. 脺hine p玫llumajanduspoliitika (脺PP) kui ELi metsanduse peamine rahastamisallikas

Umbes 90% liidus metsanduse rahastamiseks ette n盲htud vahenditest tuleb Euroopa Maaelu Arengu P玫llumajandusfondist (EAFRD).

Programmit枚枚 perioodil 2007鈥�2013 eraldati EAFRD eelarvest metsandusvaldkonna meetmete kaasrahastamiseks ligikaudu 5,4 miljardit eurot. Ajavahemikuks 2015鈥�2020 eraldati ligikaudu 8,2 miljardit eurot (27% metsa uuendamiseks, 18% metsa vastupidavuse suurendamiseks ja 18% kahjustuste ennetamiseks). 脺ks erimeede h玫lmas k玫iki metsainvesteeringute toetuseliike (investeeringud metsaala arengusse ja metsade eluj玫ulisuse parandamisse). Teise meetme raames toetati metsamajandus-, keskkonna- ja kliimateenuseid ning metsade kaitset. Ette olid n盲htud ka muud meetmed, mis ei olnud m玫eldud 眉ksnes metsanduse toetuseks (n盲iteks v玫rgustiku Natura 2000 ja vee raamdirektiivi raames tehtavad maksed).

Praegusel 脺PP programmit枚枚 perioodil (2023鈥�2027) on metsade kaitsega seotud tegevus lisatud strateegiakavadesse, mille liikmesriigid esitasid Euroopa Parlamendi ja n玫ukogu 2. detsembri 2021. aasta m盲盲ruse (EL) 2021/2115 alusel.

2. Muud Euroopa Liidu meetmed metsade kaitseks

Metsapaljundusmaterjali turustamist reguleeritakse ELi tasandil n玫ukogu direktiiviga 1999/105/E脺. Euroopa taimetervise korra eesm盲rk on takistada metsades kahjulike organismide levimist (n玫ukogu direktiiv 2000/29/E脺). Liit aitab rahastada ka metsandusteadust, eelk玫ige programmi 鈥濰orisont 2020鈥� raames. Energiapoliitikas on p眉stitatud 玫iguslikult siduv eesm盲rk suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia osat盲htsust 2030. aastaks 32%-ni energiatarbimisest, mis suurendab n玫udlust metsabiomassi j盲rele ( ((EL)2018/2001). 30. m盲rtsil 2023 j玫udsid parlament ja n玫ukogu siduvas eesm盲rgis saavutada 2030. aastaks v盲hemalt 42,5听%, kuid p眉眉elda 45听% poole. ELi 眉htekuuluvuspoliitika raames v玫ib metsandusprojekte (tuleohutus, taastuvenergia tootmine, kliimamuutustega seotud ettevalmistused jne) kaasrahastada ka Euroopa Regionaalarengu Fondist. Solidaarsusfondi (n玫ukogu m盲盲rus (E脺) nr 2012/2002) eesm盲rk on aidata liikmesriikidel toime tulla suurte loodus玫nnetustega, nagu tormid ja metsatulekahjud. ELi kodanikukaitse mehhanismi (otsus nr 1313/2013/EL) v玫ib aga kasutada liikmesriikide v玫imeid 眉letavate kriiside korral, nagu on juhtunud m玫nede metsatulekahjude (nt 2007.听ja 2012.听aastal Kreekas) ja tormide puhul.

Umbes 37,5 miljonit hektarit metsa (23% Euroopa metsadest) kuulub liidu keskkonnapoliitika raames loodud looduskaitsev玫rgustikku Natura 2000. Metsade m玫istlik kasutamine on 眉ks Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimameetmete programmi (LIFE 2021鈥�2027, m盲盲rus (EL) 2021/783) temaatilistest prioriteetidest. ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias () n盲hti ette, et 2020. aastaks tuleb koostada riigi metsade s盲盲stva majandamise kavad. Selle j盲relmeetmena n盲hakse komisjoni teatises 鈥濫Li elurikkuse strateegia aastani 2030鈥� (COM(2020)0380) eelk玫ige ette kaitsealade laiendamine (ELis tuleks kaitsta v盲hemalt 30% maismaast ja merealast, range kaitse alla tuleks v玫tta 10%), mis peaks laiendama Euroopa metsade kaitset. Samuti tuleks juurde istutada v盲hemalt 3 miljardit puud.

Metsade tulevalve toimub Euroopa metsatulekahjude teabes眉steemi (EFFIS) abil. EL toetab ka keskkonnahoidlikke riigihankeid (), mis v玫ivad suurendada n玫udlust s盲盲stvalt toodetud puidu j盲rele. Tuleks ka m盲rkida, et ELi 枚kom盲rgist on antud parkettidele, m枚枚bliesemetele ja paberitoodetele. Lisaks on metsa玫igusnormide t盲itmise j盲relevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskavas ette n盲htud vabatahtlikud partnerluslepingud puitu tootvate riikidega. 2013. aasta m盲rtsis j玫ustunud m盲盲rusega (EL) nr 995/2010 keelustati ebaseaduslikult raiutud puidu turule laskmine.

EL osaleb ka mitmesuguses metsadega seotud rahvusvahelises tegevuses (eesk盲tt 脺RO kliimamuutuste raamkonventsioonis). Euroopa tasandi t盲htsaim metsapoliitika-algatus on endiselt Euroopa metsade kaitset k盲sitlev ministrite konverents nimega 鈥濫uroopa metsad鈥�. Praegu arutatakse selle raames metsa majandamist ja s盲盲stvat kasutamist k盲sitleva 玫iguslikult siduva kokkuleppe 眉le. Kliimamuutuste poliitika raames osaleb EL 眉lemaailmsetel l盲bir盲盲kimistel kasvuhoonegaaside heitkoguste v盲hendamise 眉le. Samuti on ta alustanud p玫llumajanduse ja metsanduse lisamist oma kliimamuutuste poliitikasse (vt 30. mai 2018. aasta m盲盲rust (EL) nr 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku). EL on seadnud eesm盲rgiks peatada hiljemalt 2030. aastaks 眉lemaailmse metsapindala v盲henemine. 2020. aastaks soovis liit v盲hendada troopiliste metsade raadamist v盲hemalt 50% (). 23. juunil 2023 j玫ustus raadamisvabade toodete m盲盲rus (EL) 2023/1115. Selle m盲盲ruse eesm盲rk on tagada, et tooted, mida ELi kodanikud tarbivad, ei suurenda raadamist ega metsade degradeerumist maailmas.

Euroopa Parlamendi roll

Euroopa Parlament v玫tab seadusandliku tavamenetluse raames n玫ukoguga v玫rdsel alusel vastu 玫igusakte paljudes valdkondades, mis on metsaga seotud, eelk玫ige p玫llumajanduse ja keskkonna k眉simustes. Euroopa Parlament ja n玫ukogu v玫tavad koos vastu ka ELi eelarve.

Parlament on aidanud kujundada mitmeid 玫igusakte, mis m玫jutavad metsi. Ta on oma resolutsioonides pikka aega n玫udnud, et Euroopa metsi m玫jutavad 玫igusaktid oleks paremini koosk玫lastatud ja sidusamad. Esimene ELi metsastrateegia v玫eti vastu 15. detsembril 1998 t盲nu Euroopa Parlamendi , milles kutsuti komisjoni 眉les esitama ettepanekuid Euroopa metsandusstrateegia kohta.

Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioonis Euroopa rohelise kokkuleppe kohta v盲ljendati heameelt komisjoni kavatsuse 眉le v玫idelda 眉lemaailmse metsade h盲vitamise vastu. Parlament palus komisjonil veelgi t玫husamalt tegutseda ja esitada uus ulatuslik ELi metsastrateegia, et asjakohaselt r玫hutada Euroopa metsade, metsandussektori ja kestliku metsamajandamise t盲htsat ja mitmek眉lgset rolli kliimamuutuste leevendamisel ja bioloogilise mitmekesisuse v盲henemise pidurdamisel. Seda silmas pidades otsustas parlament koostada kaks muud kui seadusandlikku algatusraportit, millest 眉ks k盲sitleb ELi tegevuse t玫hustamist planeedi metsade kaitseks ja taastamiseks (Euroopa Parlamendi 16. septembri 2020. aasta ELi rolli kohta maailma metsade kaitsmisel ja taastamisel[1]) ja teine uut Euroopa metsandusstrateegiat (Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta Euroopa metsastrateegia edasiste sammude kohta). Seoses esimese nimetatud raportiga v玫ttis Euroopa Parlament vastu ka seadusandliku algatusraporti 眉lemaailmse raadamise kohta [Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2020. aasta soovitustega komisjonile ELi 玫igusraamistiku kohta ELi p玫hjustatava 眉lemaailmse raadamise peatamiseks ja tagasip枚枚ramiseks. Vastusena komisjoni 2021. aastal vastu v玫etud uuele ELi metsastrateegiale aastani 2030 v玫ttis parlament 13. septembril 2022 vastu ELi uue metsastrateegia kohta aastani 2030 ja metsade s盲盲stva majandamise kohta Euroopas.

听

Vera Milicevic

10-2023