Mis on fraktsioonid ja kuidas need moodustatakse?
Pärast valimisi liituvad Euroopa Parlamendi liikmed tavaliselt mõne fraktsiooniga või moodustavad uue fraktsiooni. Need ühendavad eri liikmesriikidest valitud, kuid sarnaste poliitiliste vaadetega liikmeid. Fraktsioone võib moodustada ka parlamendikoosseisu ametiaja jooksul. Praegu on Euroopa Parlamendis seitse fraktsiooni.
Selleks et fraktsiooni ametlikult tunnustataks, peab sellesse kuuluma vähemalt 23 parlamendiliiget, kes esindavad vähemalt veerandit liikmesriikidest (st vähemalt seitset riiki). Iga parlamendiliige tohib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Osa parlamendiliikmeid on fraktsioonilise kuuluvuseta.
Fraktsiooni moodustamiseks tuleb esitada parlamendi presidendile selle kohta teatis, milles on kirjas fraktsiooni nimi, selle liikmed ja juhatus.
Fraktsiooni moodustamist loetakse piisavaks tõendiks sellest, et fraktsiooni kuuluvatel parlamendiliikmetel on ühised vaated. Parlament ei hinda üldjuhul fraktsiooniliikmete poliitiliste vaadete ühtsust. Ainult juhul, kui asjaomased parlamendiliikmed seda ise vajalikuks peavad, kontrollib parlament, kas fraktsioon on moodustatud reeglite kohaselt või mitte.
Fraktsioonid
Fraktsioonidel on õigus palgata töötajaid ja nende käsutuses on kontorid, mida rahastatakse parlamendi eelarvest. Parlamendi juhatus kehtestab selle raha ja muude vahendite kasutamise ning auditeerimise korra. Fraktsioonide käsutuses olevad summad on mõeldud fraktsiooni töötajatega seotud haldus- ja tegevuskuludeks ning ELi-ga seotud poliitiliste ja teavituskampaaniate kulude katteks.
Fraktsioonile eraldatavatest vahenditest ei tohi aga rahastada ei Euroopa ega liikmesriigi tasandi ega ka piirkondlikku või kohalikku valimiskampaaniat. Samuti on keelatud kasutada raha riigi või Euroopa tasandi erakondade ja nendest sõltuvate asutuste jaoks.
Ka fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed võivad palgata endale töötajaid ja nende õigusi reguleeritakse EP juhatuse kehtestatud reeglitega.