Ϸվ

Resolutsiooni ettepanek - B10-0179/2024Resolutsiooni ettepanek
B10-0179/2024

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKsüveneva demokraatia kriisi kohta Gruusias pärast hiljutisi parlamendivalimisi ja väidetavat valimispettust

22.11.2024-()

komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 136 lõikele 2

Urmas Paet, Petras Auštrevičius, Malik Azmani, Dan Barna, Michał Kobosko, Ilhan Kyuchyuk, Nathalie Loiseau, Jan‑Christoph Oetjen, Marie‑Agnes Strack‑Zimmermann, Hilde Vautmans, Lucia Yar
fraktsiooni Renew nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekutRC-B10-0179/2024

ѱԱٱܲ:
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik:
B10-0179/2024
Esitatud tekstid :
B10-0179/2024
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

10‑0179/2024

Euroopa Parlamendi resolutsioon süveneva demokraatia kriisi kohta Gruusias pärast hiljutisi parlamendivalimisi ja väidetavat valimispettust

()

Euroopa Parlament,

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Gruusia kohta, eelkõige oma 9.oktoobri 2024.aasta resolutsiooni demokraatia tagasilanguse ja poliitilist pluralismi ähvardavate ohtude kohta Gruusias[1],

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelist assotsieerimislepingut[2],

võttes arvesse väliskomisjoni esimehe, Lõuna-Kaukaasiaga suhtlemiseks loodud delegatsiooni juhi ja Euronesti parlamentaarses assamblees osaleva delegatsiooni juhi 28.oktoobri 2024.aasta ühisavaldust Gruusia parlamendivalimiste kohta[3],

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli 27.oktoobri 2024.aasta avaldust[4], liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli ja Euroopa Komisjoni 27.oktoobri 2024.aasta ühisavaldust Gruusia parlamendivalimiste kohta[5] ning kõrge esindaja Josep Borrelli 29.oktoobri 2024.aasta avaldust viimaste sündmuste kohta pärast Gruusia parlamendivalimisi[6],

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17.oktoobri 2024.aasta, 27.juuni 2024.aasta ning 14. ja 15.detsembri 2023.aasta järeldusi ning komisjoni 30.oktoobri 2024.aasta teatist „2024.aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta“ () ja sellele lisatud 2024. aasta aruannet Gruusia kohta,

võttes arvesse Prantsuse Vabariigi presidendi Emmanuel Macroni, Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri Olaf Scholzi ja Poola Vabariigi peaministri Donald Tuski 7.novembri 2024.aasta ühisavaldust olukorra kohta Gruusias[7],

võttes arvesse ELi ministrite 28.oktoobri 2024.aasta ühisavaldust Gruusia valimiste kohta[8] ja Gruusia sõprade rühma 6.novembri 2024.aasta ühisavaldust Gruusia valimistega seotud rikkumiste uurimiseks loodud rahvusvahelise uurimiskomisjoni kohta[9],

võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE-ODIHR) juhtimisel korraldatud rahvusvahelise valimisvaatlusmissiooni esialgseid leide ja järeldusi sisaldavat avaldust Gruusias 26.oktoobril 2024 toimunud parlamendivalimiste kohta[10] ning Euroopa Parlamendi valimisvaatlusdelegatsiooni juhi avaldust[11],

võttes arvesse rahvusvahelise vabariikliku instituudi 27.oktoobri 2024.aasta esialgset avaldust Gruusia 2024. aasta parlamendivalimiste kohta[12] ja riikliku demokraatliku instituudi rahvusvahelise valimisvaatlusdelegatsiooni 27.oktoobri 2024.aasta esialgset avaldust Gruusia 26.oktoobri 2024.aasta parlamendivalimiste kohta,

võttes arvesse Transparency Internationali 21.oktoobri 2024.aasta vahearuannet „Haldusvahendite väärkasutamine 2024.aasta parlamendivalimistel“[13], Rahvusvahelise Õiglaste Valimiste ja Demokraatia Ühingu (ISFED) kokkuvõtlikku avaldust Gruusias 26.oktoobril 2024 toimunud parlamendivalimiste kohta[14] ja kolme sõltumatu Gruusia kohaliku valimisvaatlusorganisatsiooni (ISFED, MyVote ja Gruusia noorte juristide ühendus (GYLA)) lõplikku ühishinnangut,

võttes arvesse Gruusia põhiseadust, eriti selle artiklit78 Euroopa ja Euroopa-Atlandi struktuuridesse lõimumise kohta,

võttes arvesse kodukorra artikli136 lõiget2,

A.arvestades, et Gruusias toimusid 26.oktoobril 2024 parlamendivalimised; arvestades, et arvukad usaldusväärsed teated reeglite rikkumistest seavad valimistulemused kahtluse alla, mistõttu paljud inimesed nii Gruusias kui ka mujal kahtlevad valimiste legitiimsuses ja keelduvad nende tulemustega nõustumast;

B.arvestades, et valimiseelsel perioodil ei täidetud demokraatlikke standardeid valitseva erakonna Gruusia Unistus ja ametivõimude tegevuse tõttu, millega tekitati hirmuõhkkond, sealhulgas opositsioonipoliitikute, kodanikuühiskonna juhtide, ajakirjanike, teadlaste ja muude valitsuse suhtes kriitiliste isikute vahistamise, nende kodude läbiotsimise ja hirmutamise ning nende vastu toime pandud vägivallategude kaudu; arvestades, et see hõlmas ka kodanikuühiskonna ja opositsiooniesindajate vastu toime pandud vägivallategude uurimata jätmist ning välismõju läbipaistvuse seaduse ja pereväärtusi ja alaealiste kaitset käsitleva seaduse kasutuselevõtmist, millega piirati kodanikuühiskonna ja meediaorganisatsioonide vabalt tegutsemise võimalusi, kitsendati väljendusvabadust ja häbimärgistati vähemusi; arvestades, et koostoimes mõjutasid kõik need meetmed negatiivselt poliitilist arutelu ja juhtisid vahendid olulistelt valimisvaatlustegevustelt kõrvale;

C.arvestades, et kampaania ajal kasutas valitsev erakond Gruusia Unistus ära Gruusia ühiskonnale omast sõjahirmu, korrates pidevalt, et Gruusia Unistuse puhul on tegemist rahuparteiga, ning väites, et opositsioon sunnib riigi Venemaaga sõtta, täites väidetavalt korraldusi läänest, millele viidatakse vandenõulikult kui „globaalsele sõjaparteile“; arvestades, et Venemaa Föderatsiooni juhid ja selle propagandistid toetasid avalikult erakonda Gruusia Unistus nii enne kui ka pärast valimisi; arvestades, et valitseva erakonna kõrgeimad juhid tegid kampaania ajal avalikke avaldusi ja teatasid oma kavatsusest keelustada pärast valimisi peamised opositsioonierakonnad ning seadsid sellega kahtluse alla poliitilise protsessi õigluse ja kaasavuse;

D.arvestades, et valitseva erakonna mõju polariseerunud meediakeskkonnale piiras valijate juurdepääsu erapooletule teabele, samal ajal kui sõltumatu meedia vastu suunatud rünnakud takistasid omakorda tasakaalustatud kajastamist; arvestades, et valimiste eel levitasid ja võimendasid valitseva erakonna ametnikud desinformatsiooni; arvestades, et vähemalt kahel välisriigi ajakirjanikul keelati Gruusiasse siseneda, kus viibides nad kavatsesid valimisi kajastada;

E.arvestades, et Gruusia keskvalimiskomisjon ei ole hoolimata kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja Gruusia presidendi kaebustest ja hagidest võtnud vajalikke meetmeid, et tagada Gruusia kodanikele välismaal hääletamiseks piisavad võimalused, seades sellega ohtu valimisprotsessi kaasavuse ja selles osalemise;

F.arvestades, et sõltumatud kolmandast isikust faktikontrollijad ja pühendunud teadusorganisatsioonid dokumenteerisid ja andsid teada mitmest valimistega seotud desinformatsiooni juhtumist, samuti kampaania käigus teabega manipuleerimisest Venemaa poolt, sealhulgas Venemaa välisluureteenistuse tehtud avalikud avaldused[15];

G.arvestades, et OSCE-ODIHRi, OSCE parlamentaarse assamblee, Euroopa Parlamendi, Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee ja NATO parlamentaarse assamblee ühise vaatlusmissiooni osalised märkisid, et kampaania põhines küll konkurentsil, kuid oli tagasihoidlik ning selle käigus kasutatud keel ja pildimaterjal olid ülimalt lõhestavad ning sellega tekitati valijaskonnas pingeid ja eraldatust; arvestades, et OSCE-ODIHRi korraldatud vaatlusmissioon märkis samuti, et teated valijate, eelkõige avaliku sektori töötajate survestamise kohta olid kampaania ajal väga sagedased ja et see koos valimispäeval valijate ulatusliku jälgimisega tekitas kahtlusi, kas osa valijatel oli üldse võimalik kättemaksu kartmata hääletada;

H.arvestades, et rahvusvahelised ja kohalikud vaatlejad dokumenteerisid valimiste ajal süsteemseid ja organiseeritud rikkumisi, sealhulgas vägivallajuhtumeid, hääletussedelite eeltäitmist, häälte ostmist, mitmekordset hääletamist, hääletamise salajasuse põhimõtte ulatuslikku rikkumist, valijate sundimist, valijate põhjendamatut survestamist ja hirmutamist, eelkõige avaliku sektori töötajate ja muude haavatavate rühmade puhul, hääletamispettust, sealhulgas konfiskeeriti riigitöötajate isikutunnistused, mis anti seejärel lojaalsetele aktivistidele hääletamiseks, vaenukõnet, süstemaatilist vaatlejate tegevuse takistamist, valijate organiseeritud transportimist ning ebatõenäolisi erinevusi naiste ja meeste valimisaktiivsuses ning maapiirkondade valimisjaoskondades;

I.arvestades, et valimispäeval märkasid vaatlejad, et valimiste korraldajad ja õiguskaitseasutused ei sekkunud, mis tugevdas kahtlusi, et riigi esindajad soodustasid valimispettust;

J.arvestades, et Gruusia kolme kohaliku sõltumatu valimisvaatlusorganisatsiooni (Rahvusvaheline Õiglaste Valimiste ja Demokraatia Ühing (ISFED), MyVote ja Gruusia noorte juristide ühendus (GYLA)) lõplikus ühishinnangus jõuti järeldusele, et 26.oktoobri 2024.aasta parlamendivalimiste tulemusi ei saa pidada Gruusia valijate eelistusi tõeliselt kajastavaks ega vabadeks ega õiglasteks;

K.arvestades, et valimisi jälginud Gruusia valitsusvälised organisatsioonid väitsid, et ulatuslikult rikuti hääletamise salajasuse põhimõtet, ning nad nõudsid tulemuste tühistamist kõigis piirkondades, kus kasutati elektroonilist hääletamist; arvestades, et Gruusia kodanikuühiskonna organisatsioonid pöördusid kaebustega kohtu poole ja nõudsid valimispettuse uurimist, kuid uurimisasutused sageli uurimist ei algatanud ja kohtud teatatud rikkumisi ei uurinud; arvestades, et juhtiv valimisvaatluskoalitsioon MyVote esitas kaebuse tulemuste tühistamiseks 245 valimisjaoskonnas, mis esindasid üle 415 000 valija, viidates hääletamise salajasuse põhimõtte rikkumisele, vaatlejate ahistamisele, menetlusnormide rikkumisele ja vaatlemistegevuse piiramisele, kuid kohtud lükkasid kõik need kaebused lõpuks tagasi; arvestades, et keskvalimiskomisjon on seni keeldunud avaldamast elektroonilise hääletussüsteemi kohta tellitud auditi tulemusi ja kinnitas 16.novembri 2024.aasta valimiste tulemused, hoolimata eespool nimetatud rikkumistest;

L.arvestades, et Gruusia kodanikuühiskonna organisatsioonide õiguslikele meetmetele järgnesid ametivõimude karistusmeetmed kodanikuühiskonna esindajate vastu, sealhulgas põhjendamatud kutsed küsitlustele ja suured trahvid valimispettusest rääkimise eest;

M.arvestades, et neli opositsioonikoalitsiooni, mis ületasid valimiskünnise, ei kiitnud valimistulemusi heaks ja keeldusid valitud parlamendi koosseisu seaduslikult tunnustamast; arvestades, et kolm opositsiooniliitu – Ühtne Rahvuslik Liikumine, koalitsioon Tugev Gruusia ja Muutuste koalitsioon – loobusid oma mandaadist ja keeldusid parlamendi 11.koosseisuga ühinemast, väites, et 26.oktoobri 2024.aasta parlamendivalimised olid ebaseaduslikud;

N.arvestades, et Gruusia president Salome Zourabišvili keeldus valimiste tulemusi tunnustamast, viidates ulatuslikele rikkumistele ja kuritarvitustele, millega õõnestati valimisprotsessi usaldusväärsust ja seati ohtu kodanike põhiõigus vabadele ja õiglastele valimistele, ning nõudis uusi valimisi; arvestades, et see tähendab, et Gruusia on põhiseaduslikus kriisis; arvestades, et kriis puhkeb enne 2025.aasta jaanuaris toimuvaid presidendivalimisi, kuna need on esimesed valimised, mis toimuvad reformitud põhiseaduslike normide alusel, mille kohaselt valivad presidendi parlamendi ja piirkondade esindajad;

O.arvestades, et Gruusia peaminister Irakli Kobahhidze ähvardas seejärel uuesti peamisi opositsioonierakondi põhiseadusliku keeluga, kui nad keelduvad oma parlamendiliikme mandaati vastu võtmast;

P.arvestades, et vaatamata arvukatele kaebustele ja sõltumatute valimisvaatlejate üleskutsetele, et tulemused tühistataks, kuulutas Gruusia keskvalimiskomisjon 16. novembril 2024 välja 26. oktoobri 2024. aasta parlamendivalimiste lõpliku kokkuvõtliku protokolli, kus 54% häältest ja valimisvõit omistati valitsevale erakonnale Gruusia Unistus;

Q.arvestades, et valimisreeglite süstemaatilise ja organiseeritud rikkumise tõttu puhkesid mitmes Gruusia linnas massilised meeleavaldused, mis kestavad ka praegu; arvestades, et mitu meeleavaldajat on vahistatud ning arvestades, et Gruusia on varemgi rahumeelsete meeleavaldajate vastu vägivalda tarvitanud;

R.arvestades, et Ungari peaminister Viktor Orbán sõitis Thbilisisse Gruusia Unistuse erakonda õnnitlema juba enne lõplike valimistulemuste avaldamist ja teiste ELi juhtidega eelnevalt konsulteerimata, ning et ta oli ainus ELi juht, kes nii toimis;

S.arvestades, et Gruusia põhiseaduse artikli 78 kohaselt võtavad põhiseaduslikud organid oma pädevuse piires kõik meetmed, et tagada Gruusia täielik integreerumine Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga;

T.arvestades, et oligarhil ja ELi kodanikul Bidzina Ivanišvilil kui Gruusia Unistuse „auesimehel“ ja de facto juhil, kellel on märkimisväärne mõju ka Gruusia majandusele, on olnud määrav roll riigi demokraatia taandarengus ning Euroopa-Atlandi arengusuuna kõigutamisel ja Venemaa poole kallutamisel;

U.arvestades, et Gruusia valimisprotsesside terviklikkus ja poliitiliste vabaduste kaitse on riigi tulevast demokraatlikku arengut ja võimalikku Euroopa Liiduga ühinemist silmas pidades otsustavalt tähtis; arvestades, et need valimised ei vastanud ELi kandidaatriigilt oodatud standarditele;

1.mõistab teravalt hukka demokraatia jätkuva taandarengu Gruusias ja peab valitsevat Gruusia Unistuse erakonda selle eest vastutavaks; mõistab hukka kõik Gruusia hiljutistel valimistel dokumenteeritud vabade ja õiglaste valimiste rahvusvaheliste normide rikkumised; taunib vastutavate institutsioonide keeldumist sõltumatute vaatlusorganisatsioonide esitatud kaebuste uurimisest ning nõuab kõigi valimistega seotud rikkumiste põhjalikku, kiiret, läbipaistvat ja sõltumatut uurimist;

2.on šokeeritud rahvusvaheliste ja kohalike vaatlejate esitatud ulatuslikust teabest süstemaatiliste ja organiseeritud rikkumiste kohta, mille eesmärk oli tagada valitseva erakonna võit; keeldub tunnustamast 26. oktoobril 2024 Gruusias toimunud parlamendivalimiste tulemusi; kutsub Gruusia poliitilisi jõude ja kodanikuühiskonda üles alustama kaasavat dialoogi, et ületada praegune poliitiline kriis ja korraldada aasta jooksul rahvusvahelise järelevalve all uued valimised;

3.kutsub Gruusia ametivõime üles ilmutama pühendumust Euroopa väärtustele ja põhimõtetele, tagades kõigepealt valimisprotsessi täieliku läbipaistvuse; rõhutab, et valimiste usaldusväärsuse rikkumised ei ole kooskõlas ELi kandidaatriigilt oodatavate standarditega;

4.mõistab hukka Venemaa sekkumise Gruusia demokraatlikesse protsessidesse ning tema lahkhelisid külvava valimisretoorika ja -propaganda, sealhulgas valitseva Gruusia Unistuse erakonna nn ülemaailmse sõjapartei vandenõuteooria, mis sarnaneb väga Venemaa propagandavõtete ja -narratiividega; kutsub Gruusia ametivõime üles tagama faktipõhise teabe ja teabevahetuse ning suurendama Gruusia ühiskonna vastupanuvõimet Venemaa desinformatsioonile ja propagandale;

5.väljendab solidaarsust Gruusia vapra rahvaga, kes võitleb oma demokraatlike õiguste ja oma riigi Euroopa tuleviku eest, ning kinnitab veel kord oma toetust nende demokraatlikele ja Euroopa-meelsetele püüdlustele; kordab oma vankumatut toetust kõigile, kes valitseva erakonna sõnaliste rünnakute, füüsiliste ähvarduste ja õigusliku tagakiusamisega silmitsi seistes toetavad ja kaitsevad demokraatiat ja inimõigusi, töötavad rahumeelse ühiskonna nimel ning soovivad tagada kõigi inimeste võrdsuse ja inimväärikuse; nõuab tungivalt, et Gruusia ametivõimud tagaksid kodanike kogunemisõiguse ja hoiduksid nende vastu jõudu kasutamast;

6.nõuab tungivalt, et Gruusia valitsus täidaks oma kohustust edendada demokraatiat, õigusriiki ja inimõigusi ning julgustab valitsust vastu võtma ja ellu viima reforme, mis on kooskõlas Gruusia väljakuulutatud eesmärgiga ühineda Euroopa Liiduga, nagu nõuab suur enamus Gruusia kodanikest;

7.hindab Gruusia presidendi Salome Zurabišvili püüdlusi tuua Gruusia tagasi demokraatlikule ja Euroopa-meelsele arenguteele;

8.kordab oma üleskutset, et Gruusia otsusetegijad lõpetaksid kõik rünnakud kodanikuühiskonna, sõltumatu meedia ja LGBTIQ kogukonna vastu ning tagaksid riigis kodanikuühiskonnale ja meediale tõeliselt soodsa keskkonna; märgib, et kodanikuühiskonna organisatsioonid, kelle suhtes kohaldatakse nn välismõju läbipaistvuse seadust, uurivad võimalusi end registreerida ELi liikmesriikides, nagu on teinud paljud Valgevene kodanikuühiskonna organisatsioonid; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid praegusel raskel perioodil oma täieliku toetuse Gruusia kodanikuühiskonnale ja sõltumatule meediale ning analüüsiksid Gruusiast ELi suunduva rände võimalikku suurenemist, kui Gruusias jätkub poliitiliselt motiveeritud tagakiusamine ja põhivabaduste ründamine;

9.kordab oma teravat hukkamõistu „välismõju läbipaistvust“ ning „pereväärtusi ja alaealiste kaitset“ käsitlevate seaduste vastuvõtmisele Gruusia Unistuse moodustatava parlamendienamuse poolt; nõuab taas nende seaduste viivitamatut tagasivõtmist;

10.võtab teadmiseks, et Gruusia kohtuasutused lükkasid kooskõlastatult tagasi arvukad valimistega seotud kaebused, eelkõige seoses hääletamise salajasuse ulatusliku rikkumisega; võtab teadmiseks, et mainekad Gruusia vaatlejad on väljendanud muret riigi kohtusüsteemi kaaperdamise pärast Bidzina Ivanišviliga seotud klanni poolt, samuti võtab teadmiseks USA sanktsioonid nelja Gruusia kõrgema kohtuniku suhtes seoses „ulatusliku korruptsiooniga“; peab kahetsusväärseks Gruusia kohtusüsteemi sõltumatuse, erapooletuse ja vastutuse tugevdamiseks mõeldud pikaajaliste ELi abiprojektide nurjumist;

11.kutsub nõukogu, komisjoni, Euroopa välisteenistust ja komisjoni uut asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles ELi Gruusia-poliitikat põhjalikult läbi vaatama ja uuendama; rõhutab asjaolu, et Bidzina Ivanišvili ja tema režiimiga kohanemise strateegia on osutunud ebatõhusaks;

12.nõuab ELi poolt Gruusia valitsusele antud rahaliste vahendite külmutamist, kuni valimistega seotud rikkumisi on nõuetekohaselt käsitletud ja hiljuti vastu võetud mitteliberaalsed seadused kehtetuks tunnistatud, ning nõuab, et tulevase rahastuse väljamaksmise suhtes kohaldataks rangeid tingimusi; kutsub komisjoni üles kiiresti hindama Gruusia „välisagentide“ ja „pereväärtuste“ seaduste mõju sellele, kas riik suudab püsivalt täita viisanõude kaotamise kriteeriume, eelkõige põhiõiguste kriteeriumi, mis on ELi viisanõude kaotamise poliitika oluline koostisosa;

13.nõuab, et EL ja selle liikmesriigid kehtestaksid sanktsioonid Gruusia poliitilistele liidritele ja ametnikele, kes vastutavad riigi demokraatia allakäigu ja valimisprotsessi rikkumiste eest, kaasa arvatud need, kes vastutavad valimiste korraldamise ja haldamise eest, ning siseministeeriumi ja selle allasutuste ametnikele, kes vastutavad vägivalla kasutamise eest rahumeelsete meeleavaldajate vastu; palub sellega seoses nõukogul kaaluda isiklike sanktsioonide kehtestamist Bidzina Ivanišvili, peaminister Irakli Kobahhidze ning Thbilisi linnapea ja valitseva erakonna Gruusia Unistus peasekretäri Kahha Kaladze vastu nende rolli eest demokraatia märkimisväärses allakäigus Gruusias;

14.mõistab hukka Ungari peaministri Orbáni enneaegse Gruusia-visiidi ja peab seda järjekordseks katseks õõnestada ELi ühist välispoliitikat;

15.nõuab veel kord tungivalt, et endine president Mihheil Saakašvili viivitamata ja tingimusteta humanitaarkaalutlustel vabastataks, et ta võiks välismaal ravi saada;

16.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroole, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni parlamentaarsele assambleele, Euroopa Nõukogu parlamentaarsele assambleele, NATO parlamentaarsele assambleele ning Gruusia presidendile, valitsusele ja parlamendile.

Viimane päevakajastamine: 26. november 2024
Õܲٱ𲹱-Privaatsuspoliitika