RESOLUTSIOONI ETTEPANEKUkrainale Venemaa agressioonisõjas antava ELi vankumatu toetuse tugevdamise ning Põhja-Korea ja Venemaa süveneva sõjalise koostöö kohta
25.11.2024-()
vastavalt kodukorra artikli136 lõikele2
Yannis Maniatis, Thijs Reuten, Nacho Sánchez Amor, Sven Mikser, Raphaël Glucksmann, César Luena, Evin Incir
fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekutRC-B10-0191/2024
10‑0193/2024
Euroopa Parlamendi resolutsioon Ukrainale Venemaa agressioonisõjas antava ELi vankumatu toetuse tugevdamise ning Põhja-Korea ja Venemaa süveneva sõjalise koostöö kohta
()
Euroopa Parlament,
–võttes arvesse alates 1.märtsist 2022 vastu võetud parlamendi resolutsioone Ukraina ja Venemaa kohta, eelkõige 17.juuli 2024.aasta resolutsiooni vajaduse kohta jätkata ELi toetust Ukrainale[1],
–võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Korea poolsaarel;
–võttes arvesse Korea Vabariigi välisministri Cho Tae-yuli ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli 4. novembri 2024. aasta ühisavaldust KRDV ja Venemaa koostöö kohta,
–võttes arvesse ÜRO põhikirja,
–võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,
–võttes arvesse Euroopa Nõukogu resolutsiooni CM/Res(2023)3, millega sõlmitakse laiendatud osaline kokkulepe seoses registriga kahju kohta, mille on põhjustanud Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu,
–võttes arvesse Genfi konventsioone,
–võttes arvesse rahvusvahelist õigust, eelkõige ÜRO põhikirja ja tuumarelvade leviku tõkestamise lepingut,
–võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) kohta,
–võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 2,
A.arvestades, et Venemaa on alates 24. veebruarist 2022 pidanud ebaseaduslikku, provotseerimata ja põhjendamatut agressioonisõda Ukraina vastu, jätkates 2014. aastal alanud agressiooni; arvestades, et Venemaa jätkab ÜRO põhikirja põhimõtete pidevat rikkumist oma agressiivse tegevusega, mis on suunatud Ukraina suveräänsuse, iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu, ning 1949.aasta Genfi konventsioonidega kehtestatud rahvusvahelise humanitaarõiguse jultunud ja ränka rikkumist;
B.arvestades, et ÜRO Peaassamblee liigitas oma 2.märtsi 2022.aasta resolutsioonis Venemaa Ukraina-vastase sõja kohe agressiooniaktiks, millega rikutakse ÜRO põhikirja artikli2 lõiget4, ning tunnistas oma 14.novembri 2022.aasta resolutsioonis, et Venemaa Föderatsioon tuleb võtta agressioonisõja eest vastutusele ning ta peab kandma õiguslikku ja rahalist vastutust oma rahvusvahelist õigust rikkuvate tegude eest, sealhulgas hüvitama tekitatud mittevaralise ja varalise kahju;
C.arvestades, et EL ja selle liikmesriigid koos rahvusvaheliste partnerite ja NATO liitlastega pakuvad Ukrainale jätkuvalt sõjalist toetust, et aidata tal kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga51 kasutada Venemaa agressioonisõja vastu oma legitiimset õigust enesekaitsele;
D.arvestades, et rahvusvahelise õiguse kohaselt hõlmab Ukraina enesekaitseõigus proportsionaalset sõjalist tegevust, mis ulatub kaugemale tema enda territooriumist;
E.arvestades, et Ukrainale tuleb anda vajalik sõjaline võime seni, kuni Ukraina saavutab otsustava sõjalise võidu, et lõpetada Venemaa ebaseaduslik agressioonisõda, taastada riigi suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus oma rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning hoida ära igasugune tulevane agressioon; arvestades, et Ukraina kaitseb ennast kaitstes ka Euroopa väärtusi ja põhilisi julgeolekuhuvisid ning võitleb nende eest;
F.arvestades, et EL andis Ukrainale 2022. ja 2023. aastal makromajanduslikku finantsabi üle 25miljardi euro ning on loonud sihtotstarbelise rahastamisvahendi Ukraina rahastu, mis võimaldab Ukrainale anda aastatel 2024–2027 prognoositavat ja paindlikku rahalist toetust kuni 50miljardit eurot, millest 12,2 miljardit eurot on Ukrainale juba välja makstud;
G.arvestades, et Venemaa jätkab oma ebaseaduslikku agressioonisõda Ukraina vastu, sealhulgas tsiviiltaristu massiivse ja tahtliku ründamisega kogu riigis; arvestades, et Venemaa on kuni 80% Ukraina energiataristust tõsiselt kahjustanud või hävitanud, mis võib tekitada Ukrainas järgmistel talvekuudel tõsise humanitaarkriisi;
H.arvestades, et Ukraina on väidetavalt kasutanud annetatud kauglevisüsteeme sõjaliste sihtmärkide vastu Venemaa territooriumil pärast seda, kui doonorriigid hiljuti piirangud tühistasid;
I.arvestades, et 18. juunil 2024 allkirjastasid Venemaa ja KRDV laiaulatusliku strateegilise partnerluse lepingu, mis sisaldab vastastikuseid kaitsekohustusi, sõjalist ja tehnilist koostööd ning kaitse- ja tuumatehnoloogia vahetamist käsitlevaid sätteid;
J.arvestades, et 26. septembril 2024 teatas Venemaa valitsus, et peab KRDV tuumarelvavabaks muutmist mõttetuks ja „lõpetatud küsimuseks“;
K.arvestades, et KRDV on alates sõja algusest andnud Venemaale relvi Ukraina-vastase agressioonisõja jaoks; arvestades, et KRDV on teadete kohaselt lähetanud Venemaale hiljuti 15 000 sõjaväelast, eskaleerides veelgi Ukraina-vastast sõda ja õõnestades ülemaailmset stabiilsust;
L.arvestades, et laiaulatusliku strateegilise partnerluse leping sisaldab kaitseabi, tuumakoostöö ja kaubanduse mehhanisme, mis õõnestavad olemasolevaid sanktsioonirežiime, mille eesmärk on takistada KRDV tuumaeesmärke ja peatada Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu;
M.arvestades, et KRDV on eskaleerinud oma ähvardusi, loobunud oma ühinemispoliitikast ja jätkab provokatsioone piirkonnas, eelkõige raketitestide ja sõjaliste meeleavalduste kaudu, mis suurendavad sõjaliste konfliktide ohtu ja õõnestavad jõupingutusi Korea poolsaare olukorra rahumeelseks lahendamiseks;
N.arvestades, et ÜRO on Põhja-Korea valitsuse korduvalt hukka mõistnud inimõiguste ulatusliku, süstemaatilise ja ränga rikkumise, sealhulgas kohtuväliste hukkamiste, piinamise, meelevaldse kinnipidamise ja põhivabaduste, näiteks sõna-, kogunemis- ja liikumisvabaduse eitamise eest; arvestades, et ÜRO aruannetes on dokumenteeritud poliitvanglaagrite olemasolu, kus kümneid tuhandeid inimesi, sealhulgas lapsi, pannakse sunniviisilisele tööle, piinatakse ja hukatakse ilma kohtumõistmiseta; arvestades, et ÜRO andmetel on Hiina saatnud Põhja-Korea pagulasi tagasi KRDVsse, rikkudes rahvusvahelist õigust, eelkõige 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli, millega keelatakse üksikisikute sunniviisiline tagasisaatmine riikidesse, kus neid ähvardab tagakiusamine, piinamine või ebainimlik kohtlemine;
1.kordab oma vankumatut solidaarsust Ukraina rahvaga ja kindlat toetust Ukraina sõltumatusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides kordab seetõttu ELi ja selle liikmesriikide kohustust anda igal võimalikul viisil humanitaarabi, sõjalist toetust, majanduslikku ja rahalist abi ning poliitilist toetust, et teha Venemaa agressioonisõjale viimaks lõpp ja võimaldada Ukrainal vabastada kogu oma rahvas, taastada täielik kontroll kogu oma territooriumi üle oma rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ja hoida ära Venemaa edasine agressioon;
2.kinnitab veel kord, et mõistab ühemõtteliselt hukka Venemaa ebaseadusliku ja põhjendamatu agressioonisõja Ukraina vastu; nõuab, et Venemaa koos oma varijõududega peataks viivitamata kõik sõjalised operatsioonid ning viiks kogu Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt välja kõik sõjaväelased, käsilased ja varustuse;
3.mõistab hukka kõik riigid, kes pakuvad Venemaale sõjalist varustust, rahalist toetust või muud abi, võimaldades ja intensiivistades seeläbi Venemaa jätkuvat agressiooni;
4.väljendab sügavat muret Venemaa ja KRDV vahelise laiaulatusliku strateegilise partnerluse lepingu ning sõja- ja tuumatehnoloogia võimaliku edasiandmise pärast;
5.kritiseerib teravalt Põhja-Korea vägede lähetamist, et toetada Venemaa sõjalisi operatsioone Ukrainas; on seisukohal, et see on autoritaarse koostöö eskaleerumine reeglitel põhineva rahvusvahelise korra vastu;
6.kutsub Venemaad üles lõpetama igasuguse sõjalise ja tehnoloogilise koostöö KRDVga ning täitma oma kohustusi, mis tulenevad tuumarelva leviku tõkestamise lepingust ja mitmest ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist;
7.hoiatab väga tõsiste ohtude eest, mis tuleneksid Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja laienemisest; rõhutab, et KRDV ja Venemaa vahelise laiaulatusliku strateegilise partnerluse leping ei tohiks laieneda Ukraina-vastasele sõjale, kuna sõja algatas Venemaa provotseerimata, ebaseaduslik ja põhjendamatu agressioon Ukraina vastu, mistõttu ei saa seda liigitada kaitsesõjaks; nõuab tungivalt, et KRDV viiks oma väed viivitamata välja ja lõpetaks Venemaale sõjalise toetuse andmise Ukraina-vastase agressioonisõja raames;
8.väljendab heameelt Euroopa Ülemkogu 18. novembri 2024. aasta järelduste üle, milles rõhutatakse, kui oluline on tuua Ukraina lähemale ELi kaitsealgatustele kooskõlas 27. juunil 2024 allkirjastatud Euroopa Liidu ja Ukraina ühiste julgeolekukohustustega, ning milles innustatakse osalevaid liikmesriike PESCO [alalise struktureeritud koostöö] sekretariaadi toetusel hõlbustama Ukraina osalemist PESCO projektides;
9.nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid Ukrainale antava toetuse tõhusust ja jätkusuutlikkust, eelkõige suurendades ja kiirendades oluliselt sõjalist toetust ning kohustudes andma pikaajalist rahalist toetust, et aidata Ukrainal kaitsta oma rahvast, säilitada oma kodanikele esmatähtsad teenused, võimaldada majanduslikku ja sotsiaalset taastumist ning jätkata ELi liikmeks saamiseks vajalikke reforme;
10.väljendab heameelt mitme liitlasriigi teatatud otsuse üle kaotada piirangud, mille kohaselt Ukraina kasutab Venemaa territooriumil sõjaliste sihtmärkide vastu läänepoolseid kauglevi relvasüsteeme, nagu on lubatud rahvusvahelise õigusega; kordab oma üleskutset kõigile liikmesriikidele kaotada oma piirangud nende relvade kasutamisele, mille nad on annetanud Ukrainale sõjaliste objektide ründamiseks Venemaal, kuna neid sõjalisi objekte kasutatakse rünnakute algatamiseks Ukraina elanikkonna ja elutähtsa tsiviiltaristu vastu;
11.rõhutab, et laskemoona ja relvade ebapiisav tarnimine ning nende kasutamisele seatud piirangud võivad seni tehtud pingutusi kahjustada; kordab seetõttu oma üleskutset liikmesriikidele täita 2023.aasta märtsis võetud kohustus tarnida Ukrainale miljon mürsku, kiirendada kõiki Ukraina küsitud relvatarneid, eelkõige juba liikmesriikide valduses olevate kaasaegsete õhukaitsesüsteemide ning kaasaskantavate õhukaitsesüsteemide tarnimist; väljendab heameelt Ukraina relvajõudude jätkuva toetamise üle ELi sõjalise abi missiooni kaudu Ukraina toetuseks ning kutsub liikmesriike üles väljaõppeoperatsioone veelgi laiendama; nõuab tungivalt, et liikmesriigid avaldaksid Ungarile aktiivselt survet, et ta lõpetaks Euroopa rahutagamisrahastu, kaasa arvatud hiljuti loodud Ukraina abifondi blokeerimise, mis on takistanud Ukrainale sõjalist toetust andvatele liikmesriikidele osalise tagasimaksena 6,6miljardi euro vabastamist;
12.nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid täidaksid 2022.aasta Versailles’ deklaratsiooniga võetud kohustused ja kiirendaksid strateegilise kompassi täielikku rakendamist Euroopa sõjalise koostöö tõhustamisega tööstuse ja relvajõudude tasandil, et muuta EL tugevamaks ja võimekamaks julgeoleku tagajaks, kes on NATOga koostalitlev ja seda täiendav; tunneb heameelt liikmesriikide ja ELi institutsioonide suurendatud eelarvete ja investeeringute üle kaitse valdkonnas ning nõuab, et tehtaks rohkem sihipäraseid kulutusi, ühishankeid ning ühisinvesteeringuid kaitsealase teadus- ja arendustegevuse valdkonnas; rõhutab, et ELiga liitumise protsessi käigus tuleks astuda konkreetseid samme Ukraina integreerimiseks kaitset ja küberturvalisust käsitlevatesse ELi poliitikameetmetesse ja programmidesse; väljendab sellega seoses heameelt ELi kaitseinnovatsiooni büroo loomise üle Kiievis ja Euroopa Ülemkogu 18. novembri 2024. aasta järelduste 14375/24 üle, milles julgustatakse osalevaid liikmesriike veelgi hõlbustama Ukraina osalemist PESCO projektides kolmandate riikide osalemist reguleerivas kehtivas õigusraamistikus;
13.kutsub rahvusvahelist üldsust üles jääma valvsaks Venemaa ja Korea Vabariigi vahelise laiaulatusliku strateegilise partnerluse lepingust tulenevate arengute jälgimisel ja neile tõhusalt reageerimisel, arvestades selle potentsiaali põhjustada edasist destabiliseerimist nii Euroopas kui ka Korea poolsaarel;
14.nõuab tungivalt, et KRDV peataks provokatsioonid ja ähvardused, taastaks oma pühendumuse rahumeelsele ühendamise poliitikale ning hoiduks tegevusest, mis võib piirkonda veelgi destabiliseerida; kordab oma nõudmist muuta Korea poolsaar täielikult tuumarelvavabaks piirkonnaks ning nõuab tungivalt, et Korea Rahvademokraatlik Vabariik astuks konkreetseid samme kõigi tuumarelvade, ballistiliste rakettide ja nendega seotud programmide täielikuks, kontrollitavaks ja pöördumatuks lõpetamiseks;
15.rõhutab Hiina märkimisväärset mõju KRDVle ja Venemaale ning nõuab tungivalt, et Hiina aitaks vähendada pingeid ja hoida ära vaenutegevuse edasist eskaleerumist; nõuab tungivalt, et Hiina valitsus lõpetaks tagasisaatmise tavad ja tagaks Põhja-Korea pagulastele juurdepääsu rahvusvahelisele kaitsele; kutsub KRDVd üles võimaldama ÜRO inimõigustega tegelevatele organitele juurdepääsu riiki, et hinnata inimõiguste olukorda, kadunuks jääma sundimisi ning kinnipeetavate ja tagasisaadetud pagulaste tingimusi, sealhulgas Kim Cheol-oki ja Lõuna-Korea missioonide esindajate Kim Jung Wooki, Kim Kook Kie ja Choi Chun Gili juhtumeid;
16.nõuab, et EL, ÜRO ja nende liikmesriigid säilitaksid ja laiendaksid sanktsioone KRDV ja Venemaa suhtes, et takistada edasist sõjalist koostööd, mis toetab rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumist ja sõjatehnoloogia ebaseaduslikku siiret; nõuab, et EL, ÜRO ja nende liikmesriigid uuriksid täiendavaid majanduslikke ja diplomaatilisi meetmeid, et piirata KRDV ja Venemaa vahelise liidu destabiliseerivat mõju;
17.kutsub nõukogu üles laiendama sanktsioone, mis on kehtestatud Venemaa, Valgevene ning nende ELi mittekuuluvate riikide ja üksuste suhtes, mis tarnivad Venemaa sõjatööstuskompleksile sõjalist ja kahesuguse kasutusega tehnoloogiat ja varustust; kordab oma nõudmist kehtestada täielik embargo Venemaa fossiilkütuste ja veeldatud maagaasi impordile ELi ning alandada koostöös G7partneritega Venemaa naftatoodetele kehtestatud hinna ülempiiri veelgi, et lõpetada Venemaa ebaseadusliku agressioonisõja rahastamises osalemine;
18.väljendab heameelt nõukoguga sõlmitud kokkuleppe üle anda Ukrainale makromajanduslikku finantsabi kuni 35 miljardi euro ulatuses, kasutades Venemaa külmutatud varasid ja uut G7 laenumehhanismi; nõuab mõlema vahendi kiiret rakendamist, et Ukraina saaks nendest uutest rahastamisvõimalustest võimalikult kiiresti kasu;
19.kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku anda Ukraina ülesehitamiseks pikaajalist finantsabi kauem kui 2027.aastani, tuginedes Ukraina rahastu kogemustele;
20.mõistab karmilt hukka Venemaa jätkuvad kuritegelikud rünnakud Ukraina elutähtsa tsiviiltaristu, näiteks elamustruktuuride, haiglate ja koolide vastu, ning eelkõige energiataristu ründamise tahtliku eesmärgiga suurendada Ukraina rahva kannatusi; nõuab kiireid ja koordineeritud rahvusvahelisi jõupingutusi, et anda mõjutatud isikutele õigeaegset humanitaarabi ning tagada sihtotstarbeline ja massiline toetus Ukraina energiajulgeolekule, pidades silmas eelseisvaid karme talvekuusid;
21.kordab oma kindlat veendumust, et Venemaa peab maksma rahalist hüvitist suure varalise ja mittevaralise kahju eest, mida ta on Ukrainas põhjustanud; väljendab seetõttu heameelt nõukogu otsuse üle suunata tõkestatud Venemaa riigivaradest saadavad erakorralised tulud Ukraina abifondi ja Ukraina rahastusse, et toetada Ukraina kaitset ja ülesehitamist; peab kiiduväärseks G7 otsust anda Ukrainale 50 miljardi USA dollari ulatuses laenu, mille tagatiseks on Venemaa riigi tõkestatud varad; nõuab, et EL jätkaks tööd ning muudaks vajaduse korral sanktsioone käsitlevaid õigusakte ja kehtestaks kindlad õigusnormid ELi poolt külmutatud Venemaa riigile kuuluvate varade konfiskeerimiseks ja nende kasutamiseks, et tegeleda Venemaa Ukraina-vastase agressiooni erisuguste tagajärgedega, sealhulgas ehitada riik üles ja maksta Venemaa agressiooni ohvritele hüvitist;
22.nõuab, et EL ja selle liikmesriigid teeksid aktiivselt tööd, et tagada Ukraina rahukavale laialdane rahvusvaheline toetus; kordab, et Ukraina-vastasele agressioonisõjale vastuvõetavas resolutsioonis tuleb austada Ukraina territoriaalset terviklikkust, rahvusvahelist õigust ja üleminekuperioodi õigusemõistmise sammaste aluseks olevaid rahvusvahelisi miinimumstandardeid, sealhulgas mittekordumise tagatisi, sõjakuritegude ning inimsusvastaste kuritegude ja agressioonikuritegude eest vastutusele võtmist; kordab, et Venemaa peab maksma hüvitist Ukrainale tekitatud ulatusliku materiaalse ja mittevaralise kahju eest; rõhutab, et Ukraina valitsus tuleb kaasata mis tahes arutellu selliste võimalike lahenduste üle; kutsub sarnaselt meelestatud partnereid üles neid põhimõtteid austama ja järgima;
23.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile.
- [1] ELT C, C/2024/6129, 22.10.2024, ELI: .