Ϸվ

Resolutsiooni ettepanek - B9-0181/2020Resolutsiooni ettepanek
B9-0181/2020

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKHiina Rahvavabariigi Hongkongi riikliku julgeoleku seaduse ja ELi vajaduse kohta kaitsta Hongkongi laialdast autonoomiat

10.6.2020-()

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2

Anna Fotyga, Hermann Tertsch, Charlie Weimers, Raffaele Fitto, Bert‑Jan Ruissen, Nicola Procaccini, Bogdan Rzońca, Ruža Tomašić, Elżbieta Kruk
fraktsiooni ECR nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekutRC-B9-0169/2020

ѱԱٱܲ:
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik:
B9-0181/2020
Esitatud tekstid :
B9-0181/2020
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

9‑0181/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon Hiina Rahvavabariigi Hongkongi riikliku julgeoleku seaduse ja ELi vajaduse kohta kaitsta Hongkongi laialdast autonoomiat

()

Euroopa Parlament,

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Hongkongi kohta,

võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Hongkongi kohta 20 aastat pärast üleminekut[1],

võttes arvesse oma 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete seisu kohta[2],

võttes arvesse avaldust, mille komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegi 29.mail2019 Euroopa Liidu nimel Hongkongi kohta,

võttes arvesse Ühendkuningriigi välisministri Dominic Raabi, Austraalia välisministri Marise Payne’i, Kanada välisministri François-Philippe Champagne’i ja USA riigisekretäri Michael Pompeo 28. mai 2020. aasta avaldust Hongkongi kohta,

võttes arvesse Hongkongi erihalduspiirkonna põhiseadust, mis võeti vastu 4.aprillil 1990.aastal ja jõustus 1.juulil 1997.aastal,

võttes arvesse Ühendkuningriigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi (HRV) valitsuse 19. detsembri 1984. aasta ühisdeklaratsiooni Hongkongi küsimuse kohta, mida tuntakse ka Hiina ja Suurbritannia ühisdeklaratsioonina ja mille Hiina ja Ühendkuningriigi valitsused registreerisid Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis 12. juunil 1985,

võttes arvesse 10.detsembri 1948.aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

võttes arvesse 16. detsembri 1966.aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

võttes arvesse USA ja Hongkongi inimõiguste ja demokraatia 2019. aasta akti,

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.arvestades, et Hiina Kommunistlik Partei (HKP) on võtnud rea meetmeid, mis õõnestavad suurel määral Hongkongi autonoomiat ja vabadusi ning Hiina enda lubadusi Hongkongi rahvale ning rikuvad otseselt rahvusvahelist õigust ja rahvusvahelisi lepinguid, sealhulgas Hiina ja Ühendkuningriigi ühisdeklaratsiooni, mis on ÜROs registreeritud rahvusvaheline leping;

B.arvestades, et Hiina kontaktbüroo Hongkongis teatas 15. aprillil 2020, et koroonaviiruse pandeemia ja hiljutised protestid tõid esile vajaduse jõustada Hongkongis riikliku julgeoleku alased õigusaktid;

C.arvestades, et Hiina Rahvakongressi 13. koosseis võttis jämedalt põhiseadust rikkudes oma kolmandal istungil 28. mail 2020 vastu resolutsiooni otsuse kohta, mis käsitleb Hongkongi erihalduspiirkonna õigussüsteemi ja jõustamismehhanismide loomist ja parandamist riikliku julgeoleku kaitsmise eesmärgil;

D.arvestades, et selle resolutsiooniga volitatakse Rahvakongressi alalist komiteed võtma vastu seaduse, mis on suunatud separatismi, riigivõimu õõnestamise, terrorismi ja välissekkumise vastu Hongkongis; arvestades, et see võimaldab ka Hiina keskvalitsuse egiidi all tegutsevatel julgeolekuasutustel asutada harukontoreid Hongkongis tegutsemiseks, et ennetada, kinni pidada ja karistada neid, kes ohustavad riiklikku julgeolekut; arvestades, et uus seadus peaks jõustuma septembriks;

E.arvestades, et riikliku julgeoleku seaduse ühepoolne ja meelevaldne kehtestamine Hiina poolt rikub Hongkongi põhiseaduse artiklit 23, milles on sätestatud, et Hongkongi erihalduspiirkond peab ise jõustama riikliku julgeoleku alaseid seadusi; arvestades, et Hongkongi kohaliku omavalitsuse katse jõustada sarnase sisuga seadus 2003. aastal peatati pärast avalikke proteste;

F.arvestades, et valitsusjuht kutsus 29. mail 2020. aastal ajalehtedes avaldatud kirjas Hongkongi kodanikke üles täielikult mõistma ja kindlalt toetama Rahvakongressi otsust, märkides, et selle seadusega kaitstakse riigi julgeolekut, selle eesmärk on võimaldada ühiskonnal leida võimalikult kiiresti väljapääs ummikseisust ja taastada stabiilsus, majanduse areng ja inimeste elujärje edendamine;

G.arvestades, et uue riikliku julgeoleku seaduse väljakuulutamine vallandas Hongkongis meeleavaldused; arvestades, et politsei kasutas meeleavaldajate laialiajamiseks pisargaasi; arvestades, et viimase aasta meeleavaldused on tingitud usaldamatuse suurenemisest Hongkongi elanike ning Hongkongis ja Pekingis paiknevate valitsuste vahel viimastel aastakümnetel; arvestades, et Hiina uue julgeolekualase seaduse vastuvõtmise ootuses keelasid Hongkongi võimud esmakordselt Tiananmeni väljaku meeleavalduste mälestamise;

H.arvestades, et uued õigusaktid, sealhulgas vastuoluline riigihümni seadus, ohustavad tõenäoliselt veelgi põhiõigusi ja -vabadusi, nagu ajakirjandusvabadus, õigus rahumeelselt protestida, väljendus- ja kogunemisvabadus ning usuvabadus, nii nagu see on Mandri-Hiinas;

I.arvestades, et kavandatud õigusakt on vastuolus inimõigustealaste kohustustega, mis Hongkong on võtnud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisele paktile allkirja andnuna, ning see tuleb ajal, mil ÜRO inimõiguste eksperdid juba nõuavad, et Hongkongi valitsus reformiks oma mässule õhutamise vastaseid ja terrorismivastaseid seadusi, et need vastaksid rahvusvahelistele standarditele;

J.arvestades, et suhted HRVga peaksid põhinema vastastikusel austusel ja usaldusel; arvestades, et see otsus seab järjest enam kahtluse alla Hiina soovi täita oma rahvusvahelisi kohustusi;

K.arvestades, et Peking blokeeris ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumise, mille eesmärk oli arutada seda seadust Hiina ÜRO suursaadikuga;

L.arvestades, et põhiseaduse artikliga27 tagatakse sõna-, ajakirjandus- ja avaldamisvabadus ning ühinemis-, kogunemis-, rongkäigu- ja meeleavaldamisvabadus;

M.arvestades, et Hongkongi vabadused on sillutanud tee nii majanduslikule ja sotsiaalsele edukusele kui ka tõelise ja sõltumatu kodanikuühiskonna väljaarendamisele, mis osaleb aktiivselt ja konstruktiivselt erihalduspiirkonna avalikus elus;

N.arvestades, et ka pärast 1.juulit 1997 on jätkuvalt kohaldatud kehtivaid kodanikuõiguste ning poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste alaseid kokkuleppeid ja rahvusvahelisi inimõigustealaseid kokkuleppeid; arvestades, et HRV on samuti allkirjastanud ja ratifitseerinud rahvusvahelised kokkulepped, millega need õigused garanteeritakse, ning on sellega tunnustanud inimõiguste olulisust ja universaalsust;

O.arvestades, et Euroopa Liidul on üks riik, kaks süsteemi põhimõtte alusel suur huvi Hongkongi jätkuva stabiilsuse ja jõukuse vastu ning ta peab väga oluliseks Hongkongi laialdase autonoomia säilimist kooskõlas põhiseaduse ja rahvusvaheliste kohustustega;

P.arvestades, et Hongkongi seadusandliku kogu valimised on kavandatud 2020. aasta septembriks;

1.on sügavalt mures, et 28. mail 2020 võttis Rahvakongress vastu resolutsiooni riikliku julgeoleku seaduse kohta, mida on kavas hakata kohaldama Hongkongis; rõhutab, et riikliku julgeoleku seaduse ühepoolne kehtestamine Hiina poolt Hongkongi vastu on rünnak linna autonoomia, õigusriigi ja põhivabaduste vastu ning kujutab endast kõige tõsisemat ohtu Hongkongi elanikele alates üleandmisest 1997. aastal;

2.rõhutab, et põhiseaduse artikli 23 kohaselt peab riikliku julgeoleku alaseid õigusakte kehtestama ja kohaldama Hongkongi valitsus ise, mitte Peking;

3.märgib, et kõik püüded kehtestada riikliku julgeoleku alased õigusaktid, mis ei kajasta Hongkongi elanike tahet, oleksid äärmiselt destabiliseerivad ja seaksid ohtu Hongkongi tuleviku avatud rahvusvahelise linnana;

4.kutsub Hiina võime üles täitma oma rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad Hiina ja Ühendkuningriigi ühisdeklaratsioonist; rõhutab, et Hiina peaks täielikult järgima põhiseadust ja üks riik, kaks süsteemi põhimõtet; rõhutab, et Hiina ei tohiks kahjustada Hongkongi erihalduspiirkonna laialdast autonoomiat; kutsub Hiina võime üles riikliku julgeoleku seadust tagasi võtma;

5.peab äärmiselt taunitavaks Hiina pidevat ja üha kasvavat sekkumist Hongkongi siseasjadesse ning Hiina hiljutist väidet, et Hiina ja Ühendkuningriigi 1984.aasta ühisdeklaratsioon on ajalooline dokument ega ole enam kehtiv; rõhutab, et Hiina valitsus on kohustatud järgima ühisdeklaratsiooni, mis registreeriti ÜROs õiguslikult siduva lepinguna, ja hoidma Hongkongi laialdast autonoomiat ning Hongkongi õigusi ja vabadusi;

6.rõhutab, et kui Peking ei järgi rahvusvahelist õigust ja kehtivaid lepinguid Hongkongi suhtes, vähendaks see usaldust ja kahandaks veelgi Pekingi usaldusväärsust maailmaareenil;

7.kutsub Hongkongi valitsust üles lõpetama süüdistuse esitamine rahumeelsetele meeleavaldajatele, sealhulgas Hongkongi Demokraatiapartei asutajale Martin Lee Chu-mingile ja ettevõtjale Jimmy Laile ning kõigile neile, kes peeti kinni meeleavalduste ajal või meeleavalduste eel, kus sooviti rahumeelselt kasutada oma õigust väljendusvabadusele, nad vabastama ja loobuma kõigist nende vastu esitatud süüdistustest;

8.tunneb muret ähvarduste pärast diskvalifitseerida kandidaate septembris toimuvatel seadusandliku kogu valimistel; kutsub Hongkongi võime üles tagama, et seadusandliku kogu valimised viiakse läbi vabalt, õiglaselt ja läbipaistvalt;

9.on arvamusel, et ELi reaktsioon Pekingi repressioonidele Hongkongi vastu on üks raskemaid proovikivisid ELi väljendatud pühendumusele demokraatiale, inimõigustele ja õigusriigile;

10.kutsub nõukogu ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tegema koostööd rahvusvahelise üldsusega Hongkongi käsitleva rahvusvahelise kontaktrühma loomiseks;

11.kutsub ELi institutsioone üles toetama ÜRO Hongkongi erisaadiku ameti loomist, et jälgida autonoomia olukorda, õigusriiki, põhivabadusi ja Hongkongiga seotud rahvusvaheliste lepingute täitmist;

12.nõuab tungivalt läbirääkimiste kiiret lõpuleviimist kogu maailmas rakendatava ELi sanktsioonirežiimi üle ning kutsub nõukogu üles kohaldama mehhanismi, et karistada isikuid, rühmitusi või üksusi, kes vastutavad inimõiguste rikkumise eest Hongkongis;

13.toetab sõnavabaduse, ajakirjandusvabaduse ja muude põhiseaduses ja ühisdeklaratsioonis sätestatud põhivabadustega seotud õiguste kindlat kasutamist Hongkongi elanike poolt;

14.nõuab inimõiguste klausli lisamist kõigisse tulevastesse Hiinaga peetavatesse kaubandus- ja investeerimiskõnelustesse, sealhulgas laiaulatusliku investeerimislepingu üle, ning inimõiguste ja Hongkongi teema lisamist järgmise ELi ja Hiina tippkohtumise päevakorda;

15.tuletab meelde, et Hongkongi erihalduspiirkonna põhiseaduse täielik järgimine on ELiga praeguste ja tulevaste suhete arendamisel ning edasisel tugevdamisel ja laiendamisel keskse tähtsusega ning et Hongkongi siseasjadesse sekkumine võib seda põhimõtet õõnestada ja seetõttu tuleks seda vältida;

16.kutsub ELi üles kaitsma Hongkongi laialdast autonoomiat ja rõhutama oma kindlat tahet tugevdada Hongkongis demokraatiat, sealhulgas õigusriiki, kohtusüsteemi sõltumatust, põhivabadusi ja -õigusi, läbipaistvust ning teabe- ja väljendusvabadust;

17.avaldab lugupidamist vapratele Hiina elanikele, kes kogunesid 1989. aasta juunis Pekingi Tiananmeni väljakule, et nõuda korruptsiooni kaotamist, poliitilisi reforme ja kodanikuvabadusi; kutsub HKP juhte uurima seda jõhkrat ja verist repressiooni ning tooma selle eest vastutavad isikud kohtu ette; nõuab tungivalt, et Hiina võimud võimaldaksid Tiananmeni veresauna mälestamist mitte ainult Hongkongis, vaid kogu HRV territooriumil;

18.toetab Hongkongi elanike demokraatlikke püüdlusi, sealhulgas lõppeesmärki valida valitsusjuht ja kõik seadusandliku kogu liikmed üldistel valimistel, nagu on sätestatud põhiseaduses; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles jälgima eelseisvate Hongkongi seadusandliku kogu valimiste ettevalmistusi, samuti valimisi endid, et reageerida kiiresti ja kindlalt, kui selles demokraatlikus protsessis esineb mingeid sekkumisi, sealhulgas kandidaatide diskvalifitseerimist, nagu juhtus 2016. aastal;

19.kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tegema tihedat koostööd sarnaseid seisukohti jagavate riikide ja partneritega, sealhulgas USA, Ühendkuningriigi, Austraalia, Jaapani, Uus-Meremaa, Kanada, Lõuna-Korea ja Taiwaniga, et peatada Hongkongi vabaduste õõnestamine ning ajendada HKPd täitma üks riik, kaks süsteemi põhimõtte kohaselt antud lubadusi ning rahvusvahelisest õigusest ja eeskirjadest tulenevaid kohustusi;

20.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa välisteenistusele, komisjonile, liikmesriikide ning ühinevate ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile ning Hongkongi erihalduspiirkonna valitsusjuhile ja seadusandlikule kogule.

Viimane päevakajastamine: 15. juuni 2020
Õܲٱ𲹱-Privaatsuspoliitika