RESOLUTSIOONI ETTEPANEKELi julgeolekuliidu strateegia kohta
11.12.2020-()
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Juan Fernando López Aguilar
kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel
B9-0421/2020
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi julgeolekuliidu strateegia kohta
()
Euroopa Parlament,
–võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 2 ja 3, ning Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artikleid 4, 16, 67, 75, 82–87 ja 88,
–võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 6, 7, 8, 11, 14, 21 ja 24,
–võttes arvesse komisjoni 24. juuli 2020. aasta teatist ELi julgeolekuliidu strateegia kohta (),
–võttes arvesse komisjoni 24. juuli 2020.aasta teatist „ELi strateegia, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu“ (),
–võttes arvesse komisjoni 24.juuli 2020.aasta teatist „Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastane ELi tegevuskava 2020–2025“ (),
–võttes arvesse komisjoni 24.juuli 2020.aasta teatist „ELi uimastitevastase võitluse programm ja tegevuskava 2021–2025“ (),
–võttes arvesse oma 19.septembri 2019.aasta resolutsiooni liidu rahapesuvastaste õigusaktide rakendamise seisu kohta[1],
–võttes arvesse oma 10.juuli 2020.aasta resolutsiooni liidu tervikliku poliitika kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks – komisjoni tegevuskava ja muud viimase aja arengud[2],
–võttes arvesse oma 12.detsembri 2018.aasta resolutsiooni terrorismi käsitleva erikomisjoni tähelepanekute ja soovituste kohta[3],
–võttes arvesse oma 19.septembri 2019.aasta resolutsiooni, millega rõhutatakse Euroopa ajaloomälu tähtsust Euroopa tulevikule[4],
–võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni George Floydi surmale järgnenud rassismivastaste meeleavalduste kohta[5],
–võttes arvesse oma 26.novembri 2019.aasta resolutsiooni laste õiguste kohta seoses ÜRO lapse õiguste konventsiooni 30.aastapäevaga[6],
–võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 6.oktoobri 2020.aasta otsust liidetud kohtuasjades C-511/18 La Quadrature du Net jt, C-512/18 French Data Network jt ja C-520/18 Ordre des barreaux francophones et germanophone jt,
–võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat massjälgimise ja andmete säilitamise kohta,
–võttes arvesse komisjoni 12.septembri 2018.aasta teatist „Euroopa, mis kaitseb: algatus laiendada Euroopa Prokuratuuri pädevust piiriülestele terrorikuritegudele“ (),
–võttes arvesse viimaseid Europoli aruandeid[7],
–võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
–võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni resolutsiooni ettepanekut,
A.arvestades, et liidu julgeolekupoliitika peab jätkuvalt rajanema ELi lepingu artiklis 2 sätestatud alusväärtustel, sealhulgas demokraatia, isikuvabaduste ja õigusriigi põhimõtetel ning põhiõiguste hartal; arvestades, et harta artiklis 6 sätestatud õigus turvalisusele tähendab kaitset põhjendamatute arreteerimiste, läbiotsimiste ja muude riigipoolsete sekkumiste eest; arvestades, et Euroopa projekti aluseks on avatud ühiskonna idee; arvestades, et nende õiguste ja vabaduste kasutamist tohib piirata ainult seadusega ning nimetatud õiguste ja vabaduste olemust arvesse võttes; arvestades, et proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada vaid juhul, kui need on vajalikud ja tõepoolest vastavad liidu tunnustatud üldist huvi teenivatele eesmärkidele, või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi;
B.arvestades, et uus ELi julgeolekuliidu strateegia peaks andma sobivad moodused Euroopa julgeolekuohtude kiiresti muutuval maastikul ilmnevate seniste ja uute probleemide lahendamiseks; arvestades, et komisjon on peamiste probleemidena välja toonud küberkuritegevuse, sealhulgas identiteedivarguse, küberturvalisuse, hübriidrünnakud, väärinfo, terrorirünnakud ja organiseeritud kuritegevuse (inimkaubandus, tulirelvakaubandus, ebaseaduslik uimastikaubandus, finants-, majandus- ja keskkonnakuriteod jne);
C.arvestades, et terrorirünnakute arv ELis oli 2019.aastal langustrendis, kuid hiljuti toimusid siin jälle terrorirünnakud; arvestades, et mitmeid paremäärmuslaste toime pandud rünnakuid ei loetud ametlikult terrorirünnakuteks[8]; arvestades, et džihaaditerrorismi oht on endiselt suur ning viimastel aastatel on suurenenud paremäärmusliku terrorismi oht; arvestades, et mõnedes liikmesriikides ilmneb jätkuvalt vasakpoolse terrorismi oht; arvestades, et terrorism selle kõigis avaldumisvormides tuleb hukka mõista ja ära hoida; arvestades, et internet on üks levinumaid vahendeid, mida terroriorganisatsioonid terroristliku infosisu levitamiseks, uute liikmete värbamiseks ja vägivalla õhutamiseks kasutavad[9];
Darvestades, et komisjoni 30.septembril 2020.aastal avaldatud aruande[10] kohaselt on enamikust liikmesriikidest teatatud suurtest lünkadest direktiivi (EL) 2017/541[11] rakendamisel;
Earvestades, et Euroopas ilmnevad jätkuvalt organiseeritud kuritegevuse uued vormid, mille juures kasutatakse ära muutuvat ühiskonna muutuvaid valupunkte, kusjuures enamik organiseeritud kuritegelikke ühendusi tegeleb mitut eri liiki kuritegevusega; arvestades, et hinnanguliselt on organiseeritud kuritegelike ühenduste kasum ELis 110miljardit eurot aastas, kuid ainult umbes üks protsent sellest kasumist konfiskeeritakse[12]; arvestades, et organiseeritud kuritegevus on tihedalt seotud korruptsiooniga;
F.arvestades, et 2019. aastal algatas komisjon rikkumismenetluse 23 liikmesriigi suhtes seoses 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/93/EL (mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust)[13] sätete täitmata jätmisega; arvestades, et liikmesriigid on direktiivi rakendamisel teinud edusamme, kuid endiselt on puudusi eelkõige ennetamise ja kriminaalõiguse ning ohvrite kaitse, toetamise ja abistamise osas; arvestades, et veebipõhist seksuaalset sundi ja lastelt väljapressimist ning seksuaalset ärakasutamist laste endi toodetud avameelse veebisisu põhjal soodustab veebiseadmete laialdane kättesaadavus; arvestades, et üha rohkem lapsi ja teismelisi langeb veebipõhise peibutamise ohvriks;
G.arvestades, et seksuaalne ärakasutamine on ELis jätkuvalt kõige levinum inimkaubanduse eesmärk, mitmes liikmesriigis on aga täheldatud ka töise ekspluateerimise eesmärgil toimuva inimkaubanduse kasvu[14]; arvestades, et esitatud süüdistuste ja süüdimõistvate kohtuotsuste arv on aruannetes nimetatud ohvrite arvuga võrreldes endiselt väike; arvestades, et inimkaubanduse ohvrid leitakse peamiselt digitehnoloogia abil ning sotsiaalmeedia ja internetiteenuste kaudu;
H.arvestades, et Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) ja Europoli aruannete kohaselt on ELis ebaseadusliku uimastituru (mis muutub üha keerukamaks, innovatiivsemaks ja paremini kohanenuks) hinnanguline jaeväärtus ligikaudu 30miljardit eurot aastas ning ebaseaduslikust uimastikaubandusest saadav tulu on kuritegelike ühenduste (kes võivad olla seotud ka muu ebaseadusliku tegevuse ja terrorismiga) üks peamisi sissetulekuallikaid; arvestades, et ebaseaduslikust uimastikaubandusest on saamas üks vägivalla ja korruptsiooni kasvu mootoreid ning sellel võib olla ühiskonnale ulatuslik kahjulik mõju; arvestades, et uimastitega seotud surmajuhtumite arv Euroopas näib olevat stabiilne – igal aastal üle 9000 juhtumi[15] –, ning arvestades, et uimastitarbimine on jätkuvalt oluline rahvatervise probleem;
Iarvestades, et 2019.aastal pakkus Europol liikmesriikidele jätkuvalt operatiivanalüüse ja menetlusteavet ning ennetavat tuge kõrgetasemelistele uurimistele kolmes püsivalt liidu sisejulgeolekut ohustavas valdkonnas (küberkuritegevus, tõsine ja organiseeritud kuritegevus ja terrorism);
J.arvestades, et 2019.aastal oli Prümi võrgustikul kõigi liikmesriikide andmebaasidega kokku võrdlemiseks saadaval üle 9,2miljoni DNA-profiili ja samal aastal tehti üle 2,2miljoni DNA-otsingu; arvestades, et 2019.aastal tehti lisaks ligi 400000 sõrmejäljeotsingut, mis andsid 10000 kinnitatud päringutabamust, ning üle 16miljoni sõiduki registriandmete otsingu[16];
K.arvestades, et kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö on üks liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala alustugesid, mille aluseks on kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte; arvestades, et vastastikuseks tunnustamiseks on vaja liikmesriikide vastastikust usaldust; arvestades, et paljude kuritegude uurimiseks on vaja elektrooniliselt talletatavaid tõendeid (e-tõendid); arvestades, et pädevad asutused kogevad sageli teenuseosutajatelt piiriüleste uurimiste käigus vajalike andmete saamisel praktilisi raskusi, kuna sellised praegused vahendid nagu vastastikuse õigusabi lepingud ja Euroopa uurimismäärus ei ole tulemuslikud; arvestades, et kehtivad menetlused võivad olla aeglased ja selleks ajaks, kui taotlus teenusepakkujani jõuab, on vajalikud andmed tihtipeale juba kustutatud; arvestades, et kaasseadusandjad arutavad praegu e-tõendite seadusandlikku paketti;
L.arvestades, et kriminaalmenetluse õigluse tagamiseks vastu võetud menetlustagatiste direktiivi[17] ei ole rahuldavalt rakendatud ning see kahjustab õigusasutuste vastastikust usaldust ja koostööd;
M.arvestades, et Euroopa Kohus on mitmel puhul otsustanud, et üldine andmete säilitamine ja elektroonilise side andmete või reisiandmete massiline jälgimine ei ole kooskõlas põhiõiguste hartaga; arvestades, et liidetud kohtuasjades C-511/18, C-512/18 ja C520/18 tehtud otsuses kinnitas Euroopa Kohus kohtuasjas Tele2 tehtud otsuse, leides, et andmete sihipärane säilitamine on lubatud ainult konkreetsete isikute või konkreetse geograafilise piirkonna puhul; arvestades, et lisaks täpsustas kohus siiski, et sideallikale omistatud IP-aadresse võib rangeid kaitsemeetmeid kasutades üldiselt ja valimatult säilitada tõsiste kuritegude ja tõsiste avaliku julgeoleku ohtude tõkestamise eesmärgil;
N.arvestades, et ohvrite õiguste direktiivi[18] ei ole rahuldavalt rakendatud, eelkõige selle mittetäieliku ja/või ebaõige ülevõtmise tõttu[19];
O.arvestades, et COVID-19 kriisi ajal on märkimisväärselt sagenenud teatavad kuriteod, nagu lapsporno tootmine ja internetis levitamine, ning aruannetes hinnatakse, et selliste materjalide levik on mõnes liikmesriigis suurenenud 25%; arvestades, et 70–85% väärkoheldud lastest tunneb nende tegude sooritajat ja valdav enamik lastest on nende inimeste ohvrid, keda nad usaldavad; arvestades, et pandeemia ajal on märkimisväärselt sagenenud teatud koduvägivallast, eriti naiste ja laste vastu suunatud vägivallast; arvestades, et pandeemia on kogu Euroopas suuresti mõjutanud rasket ja organiseeritud kuritegevust sellistes valdkondades nagu küberkuritegevus, kaupade võltsimine, pettused ja organiseeritud varavastane kuritegevus[20]; arvestades, et kriis põhjustab viivitusi, takistab juurdepääsu õiguskaitsele, abile ja toetusele ning halvendab vanglates valitsevaid tingimusi; arvestades, et kriis on raskendanud migrantide olukorda, muutnud nad kergemaks saagiks kurjategijatele ning muutnud salakaubaveo ja inimsmugeldamise marsruute;
1.väljendab heameelt ELi uue julgeolekuliidu strateegia avaldamise üle ja juhib tähelepanu vajadusele mõjusalt rakendada ja hinnata selle valdkonna kehtivaid ELi õigusakte; nõustub komisjoniga selles, et kui õigus- ja jõustamisraamistikus tuvastatakse puudujääke, tuleb võtta parandusmeetmeid seadusandlike ja muude kui seadusandlike algatuste kujul; rõhutab lisaks, et julgeolekuliidu strateegia raames võetavad meetmed peavad olema küllalt paindlikud, et reageerida pidevalt muutuvatele oludele ja kuritegelike organisatsioonide tegutsemismeetoditele;
2.rõhutab, et iga uue seadusandliku ettepanekuga peab kaasnema selle mõjude, sealhulgas põhiõigustele avalduva mõju ja diskrimineerimise ohtude põhjalik hindamine; rõhutab ELi Põhiõiguste Ameti keskset rolli põhiõiguste järgimise hindamisel;
3.juhib tähelepanu sellele, et sõltumata terrorismi olemusest on igasuguse terrorismi eesmärk ohustada Euroopa demokraatlikke ühiskondi ja Euroopa väärtusi; mõistab hukka viimaste aastate ohvriterohked rünnakud, eriti paremäärmuslaste ja džihadistide terroriteod; rõhutab õiguskaitseasutuste tähtsat tööd, mis on aidanud nurjata paljud rünnakud; märgib, et terrorismioht ELis on siiski endiselt suur; nõuab, et komisjon tagaks terrorismivastase võitluse direktiivi(EL)2017/541 kiire ja täieliku rakendamise kõigis liikmesriikides; palub komisjonil esitada uue ELi terrorismi tõkestamise tegevuskava, mis käsitleks terrorismiohtu lähtuvalt selle eri tõukejõududest, nt Europoli 2020. aasta TE-SAT aruandes nimetatud teguritest; nõuab, et see kava sisaldaks meetmeid tegevuse koordineerimiseks, riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil tehtava koostöö tõhustamiseks ja liikmesriikide pädevate asutuste vahelise teabevahetuse parandamiseks terrorismi rahastamise takistamise, veebis ja mujal toimuva radikaliseerumise tõkestamise, koolitus- ja ennetustegevuse, vihakõne, sallimatuse ja rassismi tõkestamise ning terroriohvrite kaitse, abistamise ja toetamise eesmärgil;
4.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama radikaliseerumise ennetamisel ja tõkestamisel terviklikku käsitlust, mis peaks endas ühendama julgeoleku-, haridus-, sotsiaal-, kultuuri- ja diskrimineerimisvastased meetmed, ning kaasama kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku, rohujuure tasandi kogukondlikud algatused ja ettevõtmised, kogukondades toimuva politseitegevuse, keele- ja väärtuspõhise lõimimise ja elukestva õppe; kordab oma üleskutset komisjonile kasutada selleks tulemuslikumalt ELi vahendeid ning töötada välja meetodid asjaomaste programmide tulemuslikkuse hindamiseks;
5.rõhutab, et haridus, sealhulgas kriitilise mõtlemise võime ning digioskuste ja veebipõhiste ohutusoskuste arendamine on keskmises ja pikas perspektiivis ennetustegevuse seisukohast keskse tähtsusega ning kuritegevuseni viiva radikaliseerumise ja õigusetuse vähendamiseks ülioluline;
6.kordab, et kuigi terroristlik veebisisu ei ole ainuke tegur, on tõestatud, et see mõjub katalüsaatorina üksikisikute ja eriti noorte radikaliseerumisel, kellest mõned panevad toime direktiivis (EL) 2017/541 määratletud terroritegusid; on seisukohal, et sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine on radikaliseerumise algpõhjuste kõrvaldamiseks ülioluline; rõhutab vajadust teha kiiresti kindlaks ja kõrvaldada terroristlik veebisisu, tuginedes selgetele õigussätetele, sealhulgas inimkontrollile ning asjakohastele ja kindlatele kaitsemeetmetele, mis tagavad põhiõiguste ja põhiseaduslike normide täieliku järgimise; toonitab, et selles on küll mõningat edu saavutatud, sellesse protsessi tuleb aga hoopis tugevamalt kaasata ettevõtjad; nõuab, et loodaks läbipaistvad mehhanismid, mis võimaldaksid veebis leiduva terroristliku infosisu kiiret tuvastamist ja sellest teatamist ning lubaksid ELi kodanikel sellist sisu märgistada; rõhutab vajadust tugevdada Europoli ELi internetisisust teavitamise üksuse (EU IRU) suutlikkust;
7.tuletab meelde, et usuvabadus ja sõnavabadus on põhiõiguste harta artiklites10 ja 11 sätestatud põhiõigused; nõuab, hiljutiste usuliselt motiveeritud terrorirünnakute valguses, et EL ja liikmesriigid neid põhiõigusi kaitseksid;
8.tunnustab komisjoni poolt välja kuulutatud organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tegevuskava; kordab oma varasemaid üleskutseid vaadata läbi nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta[21] ja rõhutab vajadust võtta kasutusele organiseeritud kuritegevuse ühtne määratlus; on seisukohal, et ühtses määratluses tuleks võtta arvesse ka vägivalla, korruptsiooni või hirmutamise kasutamist kuritegelike ühenduste poolt majandustegevuse või riigihangete enda kontrolli alla saamiseks või demokraatlike protsesside mõjutamiseks; on veendunud, et organiseeritud kuritegelikke ühendusi saab tõhusamalt purustada, kui võtta neilt kuritegelikul teel saadud kasum; rõhutab sellega seoses vajadust täiendavate meetmete järele varade külmutamiseks ja konfiskeerimiseks, seda ka ilma süüdimõistva kohtuotsuseta, ning kutsub liikmesriike üles tõhustama sellealast koostööd ja teabevahetust; märgib, et uusi kuritegevuse liike, näiteks keskkonnakuritegusid, organiseeritud varavastast kuritegevust või kultuuriväärtustega kaubitsemist ei tohiks tähelepanuta jätta, sest nende tuludest rahastatakse tihtipeale muud liiki kuritegevust;
9.tunnustab komisjoni 7.mai 2020.aasta teatist tegevuskava kohta, mis käsitleb liidu terviklikku poliitikat rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks, millega täiustatakse nende kuritegude vastaseid ELi meetmeid, eelkõige kehtivate õigusaktide jõustamist ja rakendamist; kinnitab vajadust parandada ELi haldus-, kohtu- ja õiguskaitseorganite ning eelkõige liikmesriikide rahapesu andmebüroode koostööd, sealhulgas rahapesu andmebüroode sidevõrgu FIU.net kaudu; on veendunud, et tuleks suurendada turvalisuse valdkonnas praegu toimivate koostöömudelite, näiteks kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT) nähtavust; on veendunud, et EL peab olema eeskujuks rahapesuvastase töökonna hädavajaliku reformimise eestvedajaks; on veendunud, et rahapesuvastast direktiivi tuleb põhjalikult hinnata ja vajaduse korral muuta;
10.kordab oma üleskutset ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele võidelda otsustavalt süsteemse korruptsiooni vastu ning töötada välja tulemuslikud vahendid korruptsiooni ennetamiseks, ärahoidmiseks, selle eest karistamiseks ja pettuste tõkestamiseks, ning jälgida korrapäraselt avalike vahendite kasutamist; palub seetõttu komisjonil viivitamata taas alustada iga-aastast korruptsioonivastast järelevalvet ja aruandlust, mis peaks hõlmama kõiki liikmesriike ja ELi institutsioone, ameteid ja asutusi; rõhutab seetõttu, et uue mitmeaastase finantsraamistiku ja taastekava raames antava ELi rahalise toetuse kasutamine organiseeritud kuritegelike ühenduste poolt korruptsiooni ja pettuste eesmärgil on vaja tulemuslikult ära hoida;
11.tuletab meelde, et liikmesriigid, kus antakse investoritele elukoht ja kodakondsus investeerimiskavade alusel, soodustavad tihtipeale korruptsiooni ja rahapesu ning toovad seeläbi liitu turvariske; tunneb heameelt komisjoni algatatud sellekohaste rikkumismenetluste[22] üle; kordab oma üleskutset komisjonile kasutada täielikult oma seadusandlike algatuste tegemise õigust ja esitada seadusandlik ettepanek selliste kavade keelustamiseks või reguleerimiseks;
12.rõhutab tungivat vajadust liidu ja riiklikul tasandil tõhusamalt võidelda kasvava laste seksuaalse kuritarvitamise vastu nii veebis kui ka väljaspool, sealhulgas tuleb laste seksuaalset kuritarvitamist ennetada ja avastada ja sellest teatada, võtta lapsporno veebist maha ning parandada sellega seotud süütegude uurimist ja nende eest vastutusele võtmist; võtab teadmiseks komisjoni 24.juuli 2020.aasta teatise ELi strateegia kohta, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse kuritarvitamise vastu; võtab lisaks teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada uus põhjalik õigusakti ettepanek, millega nõutakse teenusepakkujatelt veebikeskkonnas toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise avastamist ja sellest teatamist enne juunit 2021; eeldab, et see ettepanek on täielikult kooskõlas põhiõigustega ja sellele lisatakse põhjalik mõjuhinnang;
13.rõhutab, et selliste meetmetega peab kaasnema üldsuse teadlikkuse tõstmise kampaania koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas laste õigusi kaitsvate organisatsioonidega, ning see peab harima lapsi, nende vanemaid ja õpetajaid internetis esinevate ohtude teemal; nõuab laste, sealhulgas nende isikuandmete ja privaatsuse paremat kaitset veebis ning palub liikmesriikidel toetada praegu toimivaid sellealaseid kampaaniaid ja võrgustikke;
14.kutsub liikmesriike üles direktiivi2011/93/EL täielikult rakendama ja eraldama kiiresti selle direktiivi täielikuks rakendamiseks vajalikud rahalised ja inimressursid; taunib asjaolu, et mitme liikmesriigi kriminaalkoodeksid näevad lapsega toimuva sugulise iseloomuga tegevuse eest ette väga leebed karistused, mis ei toimi tulemusliku hoiatava abinõuna[23]; kutsub neid liikmesriike üles neid karistusi ümber hindama ja tegema vajalikud seadusemuudatused, et viia oma seadustik kiiresti vastavusse direktiivi2011/93/EL sätetega; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks, kas nimetatud direktiivi tuleb tõhustada, lisades sinna ohvrite kaitset ja toetamist ja selliste süütegude ennetamist käsitlevad sätted;
15.tuletab komisjonile meelde oma üleskutset nimetada ametisse ELi laste õiguste esindaja, kes peaks toimima kõigi ELis lastega seotud küsimuste ja poliitikameetmete kontaktpunktina; väljendab rahulolu komisjoni otsuse üle lisada 24.juuli 2020.aasta ELi strateegiasse laste seksuaalse kuritarvitamise tulemuslikumaks tõkestamiseks laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamise ja tõkestamise Euroopa keskuse loomine, mida nõutakse Euroopa Parlamendi 26.novembri 2019.aasta resolutsioonis lapse õiguste kohta; keskus peaks endasse koondama Euroopa kooskõlastatud ja eri sidusrühmi kaasava tegevuse, mis hõlmab õiguskaitset, laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamist ja ohvrite abistamist;
16.rõhutab, et otspunktkrüpteerimine toetab kodanike eraelu puutumatust, sealhulgas kaitseb veebis surfavaid lapsi, aitab kaitsta IT-süsteemide turvalisust ja on hädavajalik muu hulgas ka uurivatele ajakirjanikele ja rikkumisest teatajatele; juhib tähelepanu sellele, et nn tagauksed võivad tõsiselt ohustada krüpteerimise kindlust ja tõhusust, ning neid võivad kuritarvitada kurjategijad ja kolmandate riikide jõud, kes püüavad meie ühiskonda destabiliseerida; juhib tähelepanu sellele, et kurjategijad kohanevad kiiresti uute arengusuundumustega ja kasutavad kujunemisjärgus tehnoloogiaid ebaseaduslikel eesmärkidel; kutsub seetõttu liikmesriike ja ELi Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) üles pakkuma õiguskaitseasutustele vajalikes valdkondades kvaliteetset koolitust; palub komisjonil hinnata, kas oleks võimalik leida õiguslik lahendus, mis võimaldaks seaduslikku ja sihipärast juurdepääsu vajalikele andmetele, järgides samal ajal põhiõigusi;
17.juhib tähelepanu sellele, et väärinfo, eriti kui seda võimendavad uued tehnoloogiad, näiteks tehisintellekt ja süvavõltsingud, olgu need siis riiklike või valitsusväliste jõudude juurutatud, võivad ohustada demokraatiat ja julgeolekut; kutsub komisjoni üles seadma väärinfo tõkestamise meie julgeolekuliidu strateegia lahutamatuks osaks ning muu hulgas eraldama selleks piisavalt rahalisi vahendeid; võtab teadmiseks Euroopa demokraatia tegevuskava, milles käsitletakse väärinfot võimaliku ohuna sisejulgeolekule; tuletab meelde, kui olulised on teadlikkuse tõstmise kampaaniad kodanike teavitamiseks asjaolust, et selliseid väärinfo levitamise meetodeid kasutatakse;
18.tunnistab, et võitlus hübriidohtudega, mille eesmärk on nõrgestada sotsiaalset ühtekuuluvust ja õõnestada usaldust institutsioonide vastu, ning ELi vastupanuvõime tugevdamine on julgeolekuliidu strateegia oluline element; rõhutab sellega seoses vajadust tõhustada koostööd liikmesriikide vahel ja paremini kooskõlastada kõigi osalejate tegevust ELi tasandil, et nendele ohtudele vastu seista; väljendab heameelt komisjoni esitatud hübriidohtude vastu võitlemise põhimeetmete üle ja rõhutab vajadust nendega seotud kaalutlusi arvesse võtta üldises poliitika kujundamises;
19.rõhutab, et uued ja arenevad tehnoloogiad hõlmavad läbivalt kõiki julgeoleku aspekte ning tekitavad uusi julgeolekuprobleeme ja ohte; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on kriitiliselt tähtsate taristute, sealhulgas digi- ja sidetaristute turvamine; kutsub komisjoni üles ELi sisejulgeoleku tagamiseks kavandama ennetavalt uute tehnoloogiate uurimist, arendamist ja kasutuselevõttu, austades täielikult põhiõigusi ja Euroopa väärtusi; rõhutab, et EL ei tohi rahastada tehnoloogiaid, millega rikutakse põhiõigusi;
20.juhib tähelepanu sellele, et 5G taristu on Euroopa tulevase julgeoleku strateegiline komponent ja Euroopa strateegilise vastupidavuse oluline osa; kutsub komisjoni üles koostama Euroopa 5G ülesehitamise kava, mis hõlmaks selle arendamise rahastamist Euroopas, ja kavandama põhiõigusi ja Euroopa väärtusi eiravatest riikidest pärineva 5G tehnoloogia järkjärgulise kõrvaldamise ja asendamise;
21.märgib, et inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine on sageli seotud muude organiseeritud kuritegevuse vormidega; loodab, et ajavahemikku2021–2025 hõlmavas ELi tegevuskavas migrantide ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks esitatakse meetmed, millega suurendatakse suutlikkust ebaseadusliku üle piiri toimetamisega tegelevate kuritegelike võrgustike tegevust tõkestada ning selliseid võrgustikke tuvastada, uurida ja vastutusele võtta; on seisukohal, et tegevuskava põhiküsimuste seas tuleb käsitleda sotsiaalmeedia platvormide ja veebisõnumiplatvormide kasutamist, mille kaudu ebaseaduslikult üle piiri toimetajad reklaamivad oma teenuseid ja värbavad kliente; on veendunud vajaduses pöörata erilist tähelepanu saatjata alaealistele, kes moodustavad väga haavatava rühma ja keda ähvardavad mitmesugused ohud, sealhulgas vägivald, väärkohtlemine ja ekspluateerimine ELi suunduvatel ja ELi sisestel rändeteedel[24]; võtab teadmiseks ELi ametite ja üksuste, eriti Europoli sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastase Euroopa keskuse (EMSC) rolli; palub liikmesriikidel vastavalt komisjoni 2020. aasta suunistele järgida rahvusvahelist õigust seoses merehädalistele humanitaarabi andmisega;
22.väljendab heameelt ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastase ELi tegevuskava 2020–2025 vastuvõtmise üle, mis sisaldab asjakohaseid näitajaid ja aruandlussätteid, hõlmab Kagu-Euroopa partnereid (Lääne-Balkani riigid, Moldova ja Ukraina) ning ühtlasi tugevdab koostööd Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikidega; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle kehtestada süstemaatiline ja ühtlustatud andmete kogumine tulirelvade konfiskeerimise kohta;
23.nõuab Euroopa Parlamendi pakutud ettevalmistava meetme kiiret rakendamist tumeveebi tõhusaks jälgimiseks ELi tasandil ning palub liikmesriikidel ja komisjonil kaaluda täiendavaid meetmeid tumeveebis tulirelvadega kaubitsemise tõkestamiseks;
24.väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle kinnitada järgmiseks viieks aastaks vastuvõetava uue ELi uimastitevastase võitluse programmiga liidu ja liikmesriikide tahet kaitsta inimeste tervist ja turvalisust uimastitega seotud ohtude eest; on seisukohal, et liidu uimastipoliitika peaks jätkuvalt järgima integreeritud, tasakaalustatud, multidistsiplinaarset ning tõenditel ja inimõigustel põhinevat käsitlust ja olema tihedalt kooskõlastatud liidu välistegevusega; nõuab, et ebaseaduslike uimastite vastaste liidu meetmete juures pöörataks võrdset tähelepanu nii ebaseaduslike uimastite pakkumisele kui ka nõudlusele ja eraldataks võrdselt vahendeid mõlema aspektiga tegelemiseks, ning nõuab, et ELi tegevuskavas pöörataks suuremat tähelepanu ennetamisele ja rehabiliteerimisele, sealhulgas eeskätt lastele ja noortele suunatud teadlikkuse tõstmise kampaaniate abil;
25.toetab kodanikuühiskonna ja muude asjaomaste sidusrühmade osalemist käimasolevates aruteludes komisjoni teatise üle, mis käsitleb ELi uimastitevastase võitluse programmi ja tegevuskava aastateks 2021–2025; on seisukohal, et kavandades liidu ja liikmesriikide vastuseid uimastiprobleemidele, tuleks võimalikult laialdaselt kaasata asjaomaseid isikuid, sealhulgas uimastitarbijaid; nõuab EMCDDA mandaadi laiendamist, et see hõlmaks kõiki eri sõltuvusi;
26.võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse vaadata läbi Europoli volitused, nii et sellest võiks saada ELi õiguskaitsealase teabevahetuse ja koostöö keskus terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses; rõhutab, et need uued ajakohastatud volitused peaksid andma Europolile vajalikud vahendid tulemuslikumaks koostööks kõigi asjaomaste partneritega; rõhutab, et selliste muudatustega peaks kaasnema suurem poliitiline vastutus ning tõhustatud kohtulik ja parlamentaarne kontroll, kusjuures pööratakse teravdatud tähelepanu vastutusele, läbipaistvusele ja põhiõiguste austamisele; rõhutab, et Europoli volituste muutmisega tuleks ameti andmekaitsekord viia täielikult kooskõlla määrusega (EL) 2018/1725[25]; nõuab, et vastavalt kehtiva Europoli määruse artiklis 68 sätestatule tuleb esitada hinnang Europoli volituste praegusele õigusraamistikule;
27.võtab teadmiseks Prümi otsuste õigusraamistiku võimaliku ajakohastamise; tunnistab eri ekspertide tuvastatud puudusi ja võimalikke parandusi, mis seonduvad muu hulgas andmete ebapiisava kvaliteediga; tuletab meelde Prümi otsuste kasutamiseks vajalike täpsete ja üldkättesaadavate andmete tähtsust ning kutsub komisjoni üles koguma neid andmeid kõigilt osalevatelt liikmesriikidelt, et praegust Prümi raamistikku nõuetekohaselt hinnata ja võimaldada sisulist demokraatlikku kontrolli; nõuab, et iga uus ettepanek peab sisaldama liikmesriikide kohustust esitada need andmed komisjonile, ning neid tuleb kasutada korrapäraste üldkättesaadavate läbivaatamisaruannete koostamiseks; nõuab lisaks, et ettepanekule lisataks põhjalik mõjuhinnang, milles käsitletaks selle mõju põhiõigustele ja näidataks, kas automatiseeritud andmevahetus annaks lisaväärtust ning kas oleks vaja täiendavaid biomeetriliste andmete kategooriaid; rõhutab, et iga uue lahenduse puhul tuleb järgida vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ja andmekaitset käsitlevat ELi õigustikku ning tagada kindlad põhiõiguste kaitsemeetmed;
28.juhib tähelepanu sellele, et reisijaid käsitleva eelteabe direktiiv[26] on aidanud tõhustada piirikontrolli ja tuvastada julgeolekut ohustavaid isikuid; võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada reisijaid käsitleva eelteabe direktiivi uus versioon, mis oleks kooskõlas Lissaboni lepingu sätetega ja andmekaitset käsitleva ELi õigustikuga; loodab, et selle läbivaatamisega kaasneb põhjalik mõjuhinnang, milles käsitletakse ka mõju põhiõigustele;
29.tuletab meelde, et viimastel aastatel on lõpule viidud olulised ELi seadusandlikud algatused, mille eesmärk on tuvastada kurjategijad liidu välispiiridel ja tõhustada politseikoostööd, selleks et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kehtiks kõrge turvalisuse tase; lisaks tuletab meelde, et need algatused hõlmavad ELi infosüsteemide ja nende koostalitlusvõime uut struktuuri ning et nüüd tuleks keskenduda nende õigeaegsele rakendamisele koos põhiõiguste täieliku järgimisega;
30.rõhutab, et õiguskaitseorganite piisav teabe töötlemise võime on kogu liidu kui terviku julgeolekumeetmete oluline osa; juhib tähelepanu sellele, et ühe või mitme liikmesriigi ebapiisav suutlikkus vähendab tõsiselt ELi julgeolekupoliitika tulemuslikkust; kutsub komisjoni üles tegema oma pädevuse piires kõik selleks, et tagada liikmesriikides piisav teabe töötlemise suutlikkus;
31.tunnustab Eurojusti tööd liikmesriikide õigusasutuste töö toetamiseks ja koordineerimiseks rahvusvahelise kuritegevuse uurimisel ja selle eest vastutusele võtmisel; nõuab tõhusamat tegevust õigusasutuste vahelise vastastikuse usalduse edendamiseks, sealhulgas menetluslikku tegevuskava käsitlevate direktiivide tulemusliku rakendamise kaudu, ning Euroopa Liidu õigussüsteemis andme- ja teabevahetuse hõlbustamiseks; rõhutab, et kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö digiteerimine on arengus maha jäänud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma õigusasutustele rahalist toetust, et tagada piisavad analüütilised standardid ja sobivad digitaalsed vahendid nendevahelise koostöö hõlbustamiseks ja kiirendamiseks ning turvalise teabevahetuse võimaldamiseks; tervitab komisjoni 2. detsembri 2020. aasta teatist õigusemõistmise digiteerimise kohta ELis ja ettepanekut võtta vastu määrus piiriülestes tsiviil- ja kriminaalmenetlustes kasutatava elektroonilise sidesüsteemi kohta (e-CODEXi süsteem);
32.juhib tähelepanu vajadusele parandada liikmesriikide õigusalast koostööd ning kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikust tunnustamist, sealhulgas kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö vahendite õigeaegse ja nõuetekohase rakendamise kaudu; juhib tähelepanu asjaolule, et õigusriigi olukorra teatav muutumine mitmes liikmesriigis on mõjutanud sellist teabevahetust ning üldse kogu politsei- ja õigusalast koostööd; rõhutab sellega seoses, et vastastikuse usalduse aluseks on ühtne arusaam Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud ELi väärtustest, sealhulgas õigusriigi põhimõttest, mille olulised osad on sõltumatu kohtusüsteem ja korruptsioonivastane võitlus;
33.kordab oma nõudmist võtta täiendavaid meetmeid, et tugevdada õiguskaitseasutuste koolitust rassismi ja diskrimineerimise vastaste strateegiate vallas ning ennetada ja tuvastada rassilist ja etnilist profileerimist ja vägivalda ning need keelustada; kutsub liikmesriike üles sellesse valdkonda investeerima ning tegema koostööd CEPOLi ja Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga; rõhutab, et radikaliseerumise, terrorismi ja rahapesu suundumuste tundmaõppimiseks on jätkuvalt vaja koolitust;
34.väljendab heameelt Euroopa Prokuratuuri asutamise üle; nõuab, et tuleb säilitada selle asutuse sõltumatus ning tagada tema tulemuslik toimimine riiklikes kohtumenetlustes; väljendab muret komisjoni tegematajätmiste pärast, kuna komisjon ei ole arvestanud Euroopa Prokuratuuri rolli meie julgeolekuliidu tugevdamisel; nõuab, et kui Euroopa Prokuratuur on täielikult toimivaks muutunud, tuleb hinnata võimalust laiendada tema volitusi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 83;
35.kutsub liikmesriike üles tagama ohvrite õiguste direktiivi ja muude ohvrite õigusi käsitlevate ELi eeskirjade täieliku ja nõuetekohase rakendamise; peab tänuväärseks ohvrite õiguste strateegia vastuvõtmist ja ohvrite õiguste koordinaatori ametikoha loomist komisjonis; kordab oma nõudmist pöörata suurimat tähelepanu kaitsetumatele ohvritele ning võimalusele maksta arestitud ja konfiskeeritud varade ja kuritegeliku tulu arvel ohvritele hüvitist; kordab oma nõudmist tagada ohvriabiteenuste jätkusuutlik rahastamine;
36.kinnitab vajadust tulemuslikult kaitsta ja abistada kaitsetuid inimkaubanduse ohvreid ja aidata neid taas ühiskonda integreerida, pöörates erilist tähelepanu saatjata alaealistele; juhib tähelepanu vajadusele koolitada õiguskaitsetöötajaid inimkaubanduse psühholoogiliste aspektide ning diskrimineerimisvastaseid õigusakte rakendava soo- ja lastesõbraliku lähenemisviisi omandamiseks;
37.rõhutab, et sooline võrdõiguslikkus on väga tähtis radikaliseerumise ning seksuaalse ja laste kuritarvitamise tõkestamisel ja koduvägivalla piiramisel; kutsub komisjoni üles lisama olulise tõkestava komponendina oma julgeolekustrateegiasse soolist võrdõiguslikkust toetavad meetmed ning palub, et nõukogu aktiveeriks üleminekuklausli, milleks tuleb ühehäälselt vastu võtta otsus lugeda naiste ja tütarlaste vastane vägivald (ja muud soolise vägivalla ilmingud) üheks ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 määratletud kuritegudest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seadma prioriteediks võitluse perevägivalla vastu ning moodustama selleks spetsialiseeritud õiguskaitseüksused ja võtma selliste kuritegude sooritajad vastutusele; palub komisjonil ja liikmesriikidel esitada vastavad ajakohastatud andmed; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid ratifitseeriksid Istanbuli konventsiooni;
38.peab kahetsusväärseks ELi turvameetmete täieliku ja õigeaegse rakendamise süstemaatilist puudulikkust liikmesriikides; on seisukohal, et turvameetmete rakendamine peab vastama nii seaduse kirjatähele kui ka selle vaimule; märgib, et kui süstemaatiliselt jäetakse turvameetmed täielikult ja õigeaegselt rakendamata, võivad need kaotada oma mõtte ega pruugi turvalisust suurendada ning seetõttu võivad mitte enam vastata vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõuetele; kutsub komisjoni üles alustama rikkumismenetlusi kohe pärast ülevõtmise tähtpäevade kättejõudmist või rikkumise tuvastamist;
39.rõhutab praeguste ELi turvameetmete mõjusust tõendavate andmete tähtsust; juhib tähelepanu asjaolule, et põhiõiguste piiramise vajalikuks ja proportsionaalseks pidamise ulatus sõltub nende meetmete tulemuslikkusest, mida kinnitatakse üldkättesaadavate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tõenditega; kahetseb, et komisjon on seni turvameetmete kohta kättesaadavaks teinud ainult anekdootlikke (subjektiivseid/mittetõendatavaid) tõendeid, kuid ei ole esitanud arvnäitajaid;
40.kutsub komisjoni üles korrapäraselt hindama kehtivat julgeolekupoliitikat ja -lepinguid ning viima need vajaduse korral kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu praktikaga; on seisukohal, et USA ja Austraaliaga sõlmitud broneeringuinfo lepinguid tuleb kiiresti muuta, et need vastaksid Euroopa Liidu Kohtu praktikale, ning leiab, et komisjoni keeldumise seda teha võib lugeda tõsiseks tegevusetuseks;
41.väljendab muret selle pärast, et õiguskaitseasutused tellivad mõningaid meetmeid erasektori teenuseosutajatelt, ning nõuab julgeoleku valdkonnas paremat järelevalvet igasuguse avaliku ja erasektori koostöö üle; kahetseb, et turvasüsteeme või nende osi loovate eraettevõtete ELi poolt rahastamine ei ole läbipaistev;
42.on tõsiselt mures selle pärast, et mõningatele julgeoleku valdkonnas tegutsevatele ELi ametitele ei eraldata nende volituste täielikuks täitmiseks piisavalt vahendeid; nõuab justiits- ja siseküsimustega tegelevate ELi asutuste ja organite nõuetekohast rahastamist ja töötajatega komplekteerimist, et EL saaks julgeolekuliidu strateegia ellu viia;
43.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0022.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0204.
- [3] ELT C 388, 13.11.2020, lk42.
- [4] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0021.
- [5] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0173.
- [6] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0066.
- [7] Terrorismi olukorda ja suundumusi Euroopa Liidus (TE-SAT) käsitlev 2020. aasta aruanne, 23. juuni 2020; 2020.aasta internetipõhise organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnang (IOCTA), 5. oktoober 2020; „Exploiting isolation: Offenders and victims of online child sexual abuse during the COVID-19 pandemic“ (Isolatsiooni viljad: laste seksuaalne kuritarvitamine internetis, selle toimepanijad ja nende ohvrid), 19. juuni 2020.
- [8] Europol, 2020.aasta TE‑SAT aruanne, lk 66.
- [9] Europoli 2020.aasta TE‑SAT aruanne, lk 24.
- [10] Komisjoni 30. septembri 2020. aasta aruanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/541 (terrorismivastase võitluse kohta) artikli 29 lõikele 1 ().
- [11] ELT L 88, 31.3.2017, lk 6.
- [12] ELi julgeolekuliidu strateegia, lk. 19.
- [13] ELT L 335, 17.12.2011, lk 1.
- [14] Kolmandale aruandele inimkaubanduse vastases võitluses tehtud edusammude kohta (2020), mida nõutakse direktiivi2011/36/EL (milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja selle vastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset) artikli20 alusel, lisatud komisjoni talituste töödokument (SWD(2020)2020), lk3.
- [15] EMCDDA, European Drug Report 2020: Trends and Developments (Euroopa uimastiprobleemide aruanne. Arengud ja suundumused), september 2020, lk 66.
- [16] Deloitte Consulting & Advisory CVBA, Study on the Feasibility of Improving Information Exchange under the Prüm Decisions (Prümi otsuste kohase teabevahetuse parandamise teostatavuse uuring), mai 2020, lk 7.
- [17] ELT L132, 21.5.2016, lk1.
- [18] ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.
- [19] Komisjoni 11. mai 2020. aasta aruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL (millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK) rakendamise kohta (), lk 9.
- [20] Europol, How COVID-19-related crime infected Europe during 2020 (COVID-19ga seotud kuritegevuse levik Euroopas 2020. aastal), 12. november 2020.
- [21] ELT L 300, 11.11.2008, lk 42.
- [22] 20.oktoobri 2020. aasta rikkumismenetlused Küprose ja Malta suhtes seoses nende investoritele kodakondsuse andmise kavadega (nn kuldpassi kavad).
- [23] Komisjoni 16. detsembri 2016. aasta aruanne, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud vajalikke meetmeid, et täita 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust (), lk 8.
- [24] Sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane Euroopa keskus (Europol), Neljas iga-aastane tegevusaruanne – 2020.
- [25] ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.
- [26] Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/82/EÜ veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid (ELT L 261, 6.8.2004, lk 24).