Ϸվ

Resolutsiooni ettepanek - B9-0190/2023Resolutsiooni ettepanek
B9-0190/2023

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKõigusriiki käsitleva 2022.aasta aruande kohta– õigusriigi olukord Euroopa Liidus

22,3.2023-()

komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2

Jaak Madison, Nicolaus Fest, Jean‑Paul Garraud
fraktsiooni ID nimel

ѱԱٱܲ:
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik:
B9-0190/2023
Esitatud tekstid :
B9-0190/2023
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

9‑0190/2023

Euroopa Parlamendi resolutsioon õigusriiki käsitleva 2022.aasta aruande kohta– õigusriigi olukord Euroopa Liidus

()

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikleid2, 4, 5ja7,

võttes arvesse komisjoni 13.juuli 2022.aasta teatist „2022.aasta aruanne õigusriigi kohta – õigusriigi olukord Euroopa Liidus“ (),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.detsembri 2020.aasta määrust(EL, Euratom)2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (õigusriigi tingimuslikkuse määrus)[1],

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 17.mai 2018.aasta arvamustnr1/2018 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2.mai 2018.aasta määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb liidu eelarve kaitsmist, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises[2],

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 10.ja 11.detsembri 2020.aasta järeldusi,

võttes arvesse kodukorra artikli132 lõiget2,

A.arvestades, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine; arvestades, et liit peab ühtlasi austama liikmesriikide võrdsust aluslepingute ees, samuti nende rahvuslikku identiteeti, õigus- ja kultuuritraditsioone ning põhiseaduslikke tavasid;

B.arvestades, et pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele;

C.arvestades, et ELi lepingu artiklis5 on sätestatud pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted, mis piiravad ELi volitusi;

D.arvestades, et liikmesriikidel on küll ühine, kuid mitte ühtne nägemus, ning arvestades, et nende koostöö põhineb peamiselt subsidiaarsuse põhimõttel ja vastastikusel usaldusel ning selles võetakse arvesse riikide eripära;

E.arvestades, et puudub kogu ELi hõlmav õiguslik määratlus selle kohta, mida mõiste „õigusriik“ tähendab; arvestades, et ühelt poolt püüab komisjon siduda liikmesriike ELi õigusega, seades liidu hierarhiliselt liikmesriikidest kõrgemale, ja teisalt püüab ta asendada õigusriigi põhimõtte traditsioonilise sisu, luues subjektiivsete väärtuste ja põhimõtete kogumi; arvestades, et EL on minevikus kasutanud õigusriigi põhimõtte väidetava rikkumise menetlust poliitilistel eesmärkidel;

F.arvestades, et komisjon tegutseb politiseeritud viisil; arvestades, et aluslepingute kohaselt on komisjon aluslepingute täitmise järelevalvaja; arvestades, et politiseerunud komisjonilt ei saa loota õiguse ühetaolist kohaldamist;

1.väljendab muret komisjoni soovi pärast kehtestada õigusriigi mõiste ühtne määratlus, mille puhul ei võeta arvesse liikmesriikide erinevaid põhiseaduslikke tavasid; on seisukohal, et selline soov annab tunnistust õigusriigi kasutamisest poliitilise instrumendina, mille eesmärk on õõnestada demokraatlikult valitud valitsusi ja sundida õigusliku vahendi abil ühtlustama eluviise ELis;

2.tuletab meelde, et komisjon peab austama liikmesriikide suveräänsuse olulist põhimõtet ning nende õigust kavandada ja kaitsta oma kohtusüsteemi;

3.on seisukohal, et koostöö liikmesriikide vahel on ELis demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste edendamiseks eriti tähtis; nõuab tungivalt, et komisjon järgiks omaenda reegleid läbipaistvuse, korruptsioonivastase võitluse ja õiguse valdkonnas;

4.väljendab muret asjaolu pärast, et komisjon kohaldab õigusriigi puhul oma tõlgendust ilma liikmesriikide vahel kokku lepitud selge määratluseta;

5.rõhutab, et ainus legitiimne viis õigusriigi põhimõtte väidetavate rikkumiste menetlemiseks on ELi lepingu artikli7 lõikes1 sätestatud menetlus;

6.kordab, et liikmesriigid on aluslepingute peremehed ja peaksid selleks ka jääma; on seisukohal, et komisjon on talle aluslepingutega antud rolli valesti tõlgendanud ja liialt ületanud;

7.kutsub komisjoni üles mitte kasutama õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste kaitset ettekäändena selleks, et avaldada teatavatele liikmesriikidele poliitilist survet, et nad muudaksid poliitikat, mis kuulub liikmesriikide pädevusse;

8.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

Viimane päevakajastamine: 27. märts 2023
Õܲٱ𲹱-Privaatsuspoliitika