Ϸվ

äõԲ𲵾ٱ
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 18. september 2019-Strasbourg
Paranduseelarve projekt nr1/2019: 2018.aasta ülejääk
Paranduseelarve projekt nr2/2019: peamiste ELi konkurentsivõime programmide „Horisont2020“ ja „Erasmus+“ vahendite suurendamine
Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine toetuse maksmiseks Rumeeniale, Itaaliale ja Austriale
Paranduseelarve projekt nr3/2019: Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine toetuse maksmiseks Rumeeniale, Itaaliale ja Austriale
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine – EGF/2019/000 TA 2019 –Tehniline abi komisjoni algatusel
Ühendkuningriigi väljaastumine EList

Paranduseelarve projekt nr1/2019: 2018.aasta ülejääk
PDF111kWORD49k
Euroopa Parlamendi 18.septembri 2019.aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2019.aasta paranduseelarve projekti nr1/2019 kohta: 2018.eelarveaasta ülejäägi kandmine eelarvesse (11730/2019 – C9‑0115/2019 – )
P9_TA(2019)0011A9-0005/2019

Euroopa Parlament,

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit314,

–võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit106a,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18.juuli 2018.aasta määrust (EL,Euratom)2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr1296/2013, (EL) nr1301/2013, (EL) nr1303/2013, (EL) nr1304/2013, (EL) nr1309/2013, (EL) nr1316/2013, (EL) nr223/2014ja (EL) nr283/2014 ja otsust nr541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL,Euratom) nr966/2012)(1), eriti selle artikli18 lõiget3 ja artiklit44,

–võttes arvesse Euroopa Liidu 2019.aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 12.detsembril2018(2),

–võttes arvesse nõukogu 2.detsembri 2013.aasta määrust (EL,Euratom) nr1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3),

–võttes arvesse 2.detsembri 2013.aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–võttes arvesse nõukogu 26.mai 2014.aasta otsust2014/335/EL,Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(5),

–võttes arvesse paranduseelarve projekti nr1/2019, mille komisjon võttis vastu 15.aprillil2019 (),

–võttes arvesse 3.septembril2019 vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile esitatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr1/2019 kohta (11730/2019 – C9‑0115/2019),

–võttes arvesse kodukorra artikleid94 ja96,

–võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (9‑0005/2019),

A.arvestades, et paranduseelarve projekti nr1/2019 eesmärk on kanda 2019.aasta eelarvesse üle 2018.aasta eelarve ülejääk summas 1,802miljardit eurot;

B.arvestades, et selle ülejäägi põhielemendid on tulude positiivne saldo (1274600000eurot) ja kavandatust väiksemad kulud (527800000 eurot);

C.arvestades, et tulude poolel tuleneb suurim erinevus viiviste ja trahvide laekumisest (1312600000 eurot), kusjuures see tulemus koosneb konkurentsitrahvidest ja viivistest, muudest karistusmaksetest ning trahvide ja karistusmaksetega seotud viivistest;

D.arvestades, et kulude poolel oli maksete alatäitmine komisjoni poolt 2018.aastal 322,2miljonit eurot (sellest 120miljonit eurot hädaabireservist) ja 2017.aastast üle kantud assigneeringute puhul 68miljonit eurot, ning alatäitmine muude institutsioonide poolt 2018.aastal 75,9miljonit eurot ja 2017.aastast üle kantud assigneeringute puhul 61,6miljonit eurot;

1.võtab teadmiseks komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr1/2019, milles käsitletakse üksnes 2018.aasta ülejäägi eelarvesse kandmist 1,803miljardi euro suuruses summas vastavalt finantsmääruse artiklile18, ning nõukogu seisukoha selle kohta;

2.märgib, et komisjoni andmetel moodustasid konkurentsitrahvid 2018.aastal 1,149miljardit eurot; väljendab veel kord seisukohta, et lisaks alakasutamisest tingitud ülejäägile peaks liidu eelarves olema võimalik uuesti kasutada trahvide või hilinenud maksetega seotud tulu, ilma et sellega kaasneks kogurahvatulul põhinevate maksete vähendamine; tuletab meelde oma seisukohta, mille kohaselt tuleks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus suurendada kavandatavat liidu reservi summa võrra, mis on võrdväärne trahvide ja karistuste kohaldamisest saadava tuluga;

3.kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr1/2019 kohta heaks;

4.teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr1/2019 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELTL193, 30.7.2018, lk1.
(2) ELTL67, 7.3.2019.
(3) ELTL347, 20.12.2013, lk884.
(4) ELTC373, 20.12.2013, lk1.
(5) ELTL168, 7.6.2014, lk105.


Paranduseelarve projekt nr2/2019: peamiste ELi konkurentsivõime programmide „Horisont2020“ ja „Erasmus+“ vahendite suurendamine
PDF114kWORD50k
Euroopa Parlamendi 18.septembri 2019.aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2019.aasta paranduseelarve projekti nr2/2019 kohta – Peamiste ELi konkurentsivõime programmide „Horisont 2020“ ja „Erasmus+“ vahendite suurendamine (11731/2019 – C9‑0112/2019 – )
P9_TA(2019)0012A9-0004/2019

Euroopa Parlament,

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit314,

–võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit106a,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18.juuli 2018.aasta määrust (EL,Euratom)2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr1296/2013, (EL) nr1301/2013, (EL) nr1303/2013, (EL) nr1304/2013, (EL) nr1309/2013, (EL) nr1316/2013, (EL) nr223/2014 ja (EL) nr283/2014 ja otsust nr541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL,Euratom) nr966/2012)(1), eriti selle artikli18 lõiget3 ja artiklit44,

–võttes arvesse Euroopa Liidu 2019.aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 12.detsembril 2018.aastal(2),

–võttes arvesse nõukogu 2.detsembri 2013.aasta määrust (EL,Euratom) nr1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3),

–võttes arvesse 2.detsembri 2013.aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–võttes arvesse nõukogu 26.mai 2014.aasta otsust 2014/335/EL,Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(5),

–võttes arvesse paranduseelarve projekti nr2/2019, mille komisjon võttis vastu 15.mail 2019.aastal (),

–võttes arvesse 3.septembril2019 vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile esitatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr2/2019 kohta (11731/2019 – C9‑0112/2019),

–võttes arvesse kodukorra artikleid94 ja96,

–võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (9‑0004/2019),

A.arvestades, et Euroopa Parlamendi nõudmisel otsustasid parlament ja nõukogu 2019.aasta eelarvemenetluse raames eraldada 2019.aasta paranduseelarvega programmidele „Horisont2020“ ja „Erasmus+“ veel 100miljonit eurot; arvestades, et Euroopa Parlament ja nõukogu palusid komisjonil esitada selle paranduseelarve, mis ei sisalda ühtegi muud elementi, 2019.aasta kevadel niipea, kui mitmeaastase finantsraamistiku tehniline kohandamine 2020.aastaks, sealhulgas kulukohustuste koguvaru arvutamine, on lõpule viidud;

B.arvestades, et komisjon tegi ettepaneku 2019.aasta eelarve muutmiseks, et seda kokkulepet kajastada;

C.arvestades, et komisjon tegi ettepaneku eraldada programmi „Horisont2020“ toetuseks täiendavalt 80miljonit eurot ja programmi „Erasmus+“ eelarvesse täiendavalt 20miljonit eurot; arvestades, et 2019.aasta eelarvet käsitlevas kokkuleppes ei täpsustatud iga vahendi osakaalu vahendite üldise suurendamise raames;

D.arvestades, et programmi „Horisont2020“ vahendite suurendamise raames tegi komisjon ettepaneku lisada programmi „Horisont2020“ eelarvereale08020304 „Ressursitõhusa, keskkonnasäästliku, ohutu ja sujuva Euroopa transpordisüsteemi loomine“ 34,6miljonit eurot, et toetada 2019.aastal kliimamuutuse vastaseid meetmeid eelkõige akude, keskkonnasäästlike sõidukite ja lennunduse keskkonnasäästlikumaks muutmise valdkonnas, ning lisada programmi „Horisont2020“ eelarvereale08020102 „Teadusuuringute tugevdamine tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate valdkonnas“ 45,4miljonit eurot uurimisteemadele „Täieliku dekarboniseerimise eesmärgil murranguline heitevaba energiatootmine“ ja „Energia ja kliimamuutustega seotud tehnoloogia“ ettenähtud summade suurendamiseks;

E.arvestades, et komisjon tegi ettepaneku suurendada toetust programmi „Erasmus+“ peamistele liikuvusmeetmetele, eelkõige kõrg- ja kutsehariduse ning koolituse valdkonnas, kuid ka tipptasemel kutsehariduskeskustele; arvestades, et komisjon tegi ka ettepaneku, et osa toetusest eraldataks värskele ja põhjapanevale meetmele „Euroopa ülikoolid“, mida viiakse ellu 2025.aastaks Euroopa haridusruumi loomise eesmärgi raames ja millega soovitakse soodustada kõrghariduse alase tipptaseme, innovatsiooni ja kaasamise saavutamist Euroopas;

1.võtab teadmiseks komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr2/2019, mille eesmärk on eraldada programmidele „Horisont2020“ ja „Erasmus+“ veel 100miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid, et kajastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel 2019.aasta eelarve üle peetud läbirääkimiste raames saavutatud kokkulepet; märgib, et praeguses etapis ei ole ette nähtud maksete assigneeringute suurendamist;

2.märgib kõnealuste programmide profiile arvesse võttes, et programmi „Horisont2020“ maksete assigneeringuid ei pruugi olla vaja 2019.aasta lõpuks suurendada, kuid programmi „Erasmus+“ kulukohustuste assigneeringute suurendamise tõttu tuleb väga tõenäoliselt suurendada veel sel aastal ka maksete assigneeringuid; palub komisjonil teavitada eelarvepädevaid institutsioone sellest, kuidas ta kavatseb neid suurenenud maksevajadusi katta;

3.kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr2/2019 kohta heaks;

4.teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr2/2019 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELTL193, 30.7.2018, lk1.
(2) ELTL67, 7.3.2019.
(3) ELTL347, 20.12.2013, lk884.
(4) ELTC373, 20.12.2013, lk1.
(5) ELTL168, 7.6.2014, lk105.


Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine toetuse maksmiseks Rumeeniale, Itaaliale ja Austriale
PDF120kWORD48k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 18.septembri 2019. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Rumeeniale, Itaaliale ja Austriale ( – C9-0005/2019 – )
P9_TA(2019)0013A9-0002/2019

Euroopa Parlament,

–võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( – C9‑0005/2019),

–võttes arvesse nõukogu 11.novembri 2002.aasta määrust (EÜ) nr2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta(1),

–võttes arvesse nõukogu 2.detsembri 2013.aasta määrust (EL, Euratom) nr1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit10,

–võttes arvesse 2.detsembri 2013.aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3), eriti selle punkti11,

–võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (9‑0002/2019),

1.väljendab otsuse üle heameelt, sest see näitab liidu solidaarsust looduskatastroofide tagajärjel kannatanud liidu kodanike ja piirkondadega;

2.rõhutab, et 2018.aastal looduskatastroofide all kannatanud liidu piirkondadele on kiiresti vaja eraldada Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kaudu (edaspidi „fond“) rahalist abi;

3.väljendab heameelt komisjoni 7.märtsi 2019.aasta ettepaneku(4) üle muuta liidu elanikkonnakaitse mehhanismi, mis on peamine vahend liidu katastroofiohu haldamise võime suurendamiseks, ning kehtestada aastateks 2021–2027 rahastamispakett summas, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL)2019/420(5) seatud eesmärkidele ning on kooskõlas Euroopa Parlamendi 14.novembri 2018.aasta resolutsiooniga mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) kohta(6); on veendunud, et liikmesriikides aset leidvate looduskatastroofide ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel tuleks kasutada nii fondi, kui ka liidu elanikkonnakaitse mehhanismi vahendeid;

4.kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

5.teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

6.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Austriale, Itaaliale ja Rumeeniale

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL)2019/1817).

(1) ELT L 311, 14.11.2002, lk 3.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C373, 20.12.2013, lk1.
(4) .
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.märtsi 2019.aasta otsus (EL)2019/420, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (ELTL77I, 20.3.2019, lk1).
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0449.


Paranduseelarve projekt nr3/2019: Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine toetuse maksmiseks Rumeeniale, Itaaliale ja Austriale
PDF113kWORD48k
Euroopa Parlamendi 18.septembri 2019.aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2019.aasta paranduseelarve projekti nr3/2019 kohta, mis on lisatud ettepanekule Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Rumeeniale, Itaaliale ja Austriale (11732/2019 – C9‑0113/2019 – )
P9_TA(2019)0014A9-0006/2019

Euroopa Parlament,

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit314,

–võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit106a,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18.juuli 2018.aasta määrust (EL,Euratom)2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr1296/2013, (EL) nr1301/2013, (EL) nr1303/2013, (EL) nr1304/2013, (EL) nr1309/2013, (EL) nr1316/2013, (EL) nr223/2014 ja (EL) nr283/2014 ja otsust nr541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL,Euratom) nr966/2012)(1), eriti selle artiklit44,

–võttes arvesse Euroopa Liidu 2019.aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 12.detsembril 2018.aastal(2),

–võttes arvesse nõukogu 2.detsembri 2013.aasta määrust (EL,Euratom) nr1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks2014–2020(3),

–võttes arvesse 2.detsembri 2013.aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–võttes arvesse nõukogu 26.mai 2014.aasta otsust2014/335/EL,Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(5),

–võttes arvesse paranduseelarve projekti nr3/2019, mille komisjon võttis vastu 22.mail 2019.aastal (),

–võttes arvesse 3.septembril 2019.aastal vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile esitatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr3/2019 kohta (11732/2019 – C9‑0113/2019),

–võttes arvesse kodukorra artikleid94 ja96,

–võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (9‑0006/2019),

A.arvestades, et paranduseelarve projekt nr3/2019 käsitleb Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kavandatavat kasutuselevõtmist toetuse maksmiseks Rumeeniale seoses üleujutustega riigi kirdeosas, Itaaliale seoses üleujutuste ja maalihetega pärast tugevaid vihmasadusid Alpide piirkonnast riigi põhjaosas kuni Sitsiiliani ning Austriale seoses samade ilmastikutingimustega Alpide/lõunapoolsetes piirkondades 2018.aastal;

B.arvestades, et sellega seoses on komisjon teinud ettepaneku muuta Euroopa Liidu 2019.aasta üldeelarvet ning suurendada eelarverea130601 „Liikmesriikide toetamine tõsise loodusõnnetuse korral, mis mõjutab oluliselt elutingimusi, looduskeskkonda või rahvamajandust“ kulukohustuste ja maksete assigneeringuid 293551794euro võrra;

C.arvestades, et Euroopa Liidu Solidaarsusfond on mitmeaastase finantsraamistiku määruses määratletud erivahend ning et asjakohased kulukohustuste ja maksete assigneeringud tuleb kanda eelarvesse väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid;

1.kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr3/2019 kohta heaks;

2.teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr3/2019 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

3.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELTL193, 30.7.2018, lk1.
(2) ELTL67, 7.3.2019.
(3) ELTL347, 20.12.2013, lk884.
(4) ELTC373, 20.12.2013, lk1.
(5) ELTL168, 7.6.2014, lk105.


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine – EGF/2019/000 TA 2019 –Tehniline abi komisjoni algatusel
PDF131kWORD52k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 18.septembri 2019.aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (taotlus EGF/2019/000 TA 2019 – Tehniline abi komisjoni algatusel) ( – C9-0026/2019 – )
P9_TA(2019)0015A9-0001/2019

Euroopa Parlament,

—võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( – C9‑0026/2019),

—võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr1927/2006(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

—võttes arvesse nõukogu 2.detsembri 2013.aasta määrust (EL, Euratom) nr1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit12,

—võttes arvesse 2.detsembri 2013.aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (2.detsembri 2013.aasta institutsioonidevaheline kokkulepe), eriti selle punkti13,

—võttes arvesse oma 30.mai 2018.aasta resolutsiooni, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (EGF/2018/000 TA 2018 – Tehniline abi komisjoni algatusel)(4),

—võttes arvesse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku(5) esimest lugemist Euroopa Parlamendis,

—võttes arvesse 2.detsembri 2013.aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (9‑0001/2019),

A.arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et anda lisaabi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neid vajalikus ja kiires tööturule naasmises;

B.arvestades, et vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17.juulil2008 toimunud lepituskohtumisel, peaks koondatud töötajatele antav liidu abi olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) kasutuselevõtmise üle otsustamisel arvesse 2.detsembri 2013.aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.arvestades, et EGFi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet, mille kohaselt tuleb EGFi kriisi korral kasutamise kriteerium uuesti kasutusele võtta, suurendada liidu rahalist toetust kavandatud meetmete hinnangulisest kogumaksumusest 60%‑ni, muuta EGFi kasutuselevõtmise taotluste menetlemine komisjonis ning Euroopa Parlamendis ja nõukogus tõhusamaks, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisaega, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi, et toetada füüsilisest isikust ettevõtjaid ja noori ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.arvestades, et EGFi iga-aastane maksimumeelarve on 150miljonit eurot 2011.aasta hindades, mis on 175748000eurot 2019.aasta hindades, ja arvestades, et EGFi määruse artikli11 lõike1 kohaselt võib komisjoni algatusel kasutada 0,5% nimetatud summast tehniliseks abiks, st EGFi määruse rakendamiseks vajalike ettevalmistus-, järelevalve- ja andmekogumismeetmete ja teadmistebaasi loomise ning vajalike haldus- ja tehnilise toe, info- ja teavitamismeetmete ning auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks;

E.arvestades, et kavandatav 610000euro suurune summa vastab ligikaudu 0,35%‑le EGFi 2019.aasta maksimumeelarvest;

1.nõustub, et komisjoni välja töötatud meetmeid tuleb kooskõlas EGFi määruse artikli11 lõigetega1 ja4 ning artikli12 lõigetega2, 3 ja4 rahastada tehnilise abina;

2.tunnistab järelevalve ja andmete kogumise tähtsust; tuletab meelde, kui olulised on usaldusväärsed statistilised aegread, mis on esitatud asjakohases vormis, et tagada lihtne juurdepääsetavus ja mõistetavus;

3.tuletab meelde, et EGFi veebisaidile peavad ligi pääsema kõik liidu kodanikud;

4.peab kiiduväärseks tööd, mida EGFi taotluste esitamise ja haldamise standardkorra jaoks pidevalt tehakse, kasutades elektroonilist andmevahetussüsteemi (SFC2014), tänu millele on võimalik taotluste töötlemist lihtsustada ja kiirendada ning aruandlust parandada;

5.võtab teadmiseks, et komisjon kavatseb investeerida kasutadaolevast eelarvest 190000 eurot haldus- ja tehnilise toe raames, et korraldada kaks EGFi kontaktisikute eksperdirühma koosolekut (üks liige igast liikmesriigist) ja kaks seminari, kus osalevad EGFi rakendusasutused ja sotsiaalpartnerid;

6.palub, et komisjon kutsuks ka edaspidi parlamenti süstemaatiliselt sellistele koosolekutele ja seminaridele vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe asjaomastele sätetele;

7.rõhutab, et võimalikult suure koostoime saavutamiseks tuleb kõikide EGFi taotlustega seotud asjaosaliste vahel, sealhulgas eelkõige piirkondliku ja kohaliku tasandi sotsiaalpartnerite ja sidusrühmade vahel suhtlemine veel paremaks muuta; rõhutab, et riikliku kontaktisiku ning juhtumitega piirkondlikul ja kohalikul tasandil tegelevate isikute vahelist suhtlemist tuleks parandada ning teabevahetus, toetuse eraldamise kord ning teabevoog (sisejaotus, ülesanded ja vastutusvaldkonnad) tuleks selgelt kindlaks määrata ja kõikide partnerite vahel kokku leppida;

8.tunneb heameelt selle üle, et õigeaegselt algab järelhindamine, mille jaoks komisjon kavatseb investeerida 300000eurot olemasolevast eelarvest;

9.tuletab taotluse esitanud liikmesriikidele meelde nende põhiülesannet anda sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele, kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, sotsiaalpartneritele, meediale ja üldsusele ulatuslikku teavet EGFi rahastatavate meetmete kohta, nagu on sätestatud EGFi määruse artiklis12;

10.kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

11.teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

12.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (EGF/2019/000 TA 2019 – Tehniline abi komisjoni algatusel)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL)2019/1938).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0220.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0019.


Ühendkuningriigi väljaastumine EList
PDF141kWORD56k
Euroopa Parlamendi 18.septembri 2019.aasta resolutsioon Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise hetkeseisu kohta ()
P9_TA(2019)0016B9-0038/2019

Euroopa Parlament,

–võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping),

–võttes arvesse 7.detsembril2000 vastu võetud Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, mis kuulutati välja 12.detsembril2007 Strasbourgis ja jõustus koos Lissaboni lepinguga 2009.aasta detsembris,

–võttes arvesse teadet, mille Ühendkuningriigi peaminister vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli50 lõikele2 esitas 29.märtsil2017 Euroopa Ülemkogule,

–võttes arvesse oma 5.aprilli 2017.aasta resolutsiooni läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda(1), 3.oktoobri 2017.aasta resolutsiooni Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta(2), 13.detsembri 2017.aasta resolutsiooni Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta(3) ja 14.märtsi 2018.aasta resolutsiooni ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta(4),

–võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 29.aprilli 2017.aasta suuniseid (artikkel50) pärast Ühendkuningriigilt ELi lepingu artikli50 kohase teate saamist ning nõukogu 22.mai 2017.aasta otsuse lisa, millega sätestatakse juhised läbirääkimiste pidamiseks Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigiga sõlmitava lepingu üle, milles sätestatakse Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord,

–võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15.detsembri 2017.aasta suuniseid (artikkel50) ja lisa nõukogu 29.jaanuari 2018.aasta otsusele, millega täiendatakse nõukogu 22.mai 2017.aasta otsust, millega anti luba alustada Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord,

–võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi valitsuse läbirääkijate 8.detsembri 2017.aasta ühisaruannet, milles käsitletakse Euroopa Liidu lepingu artikli50 alusel Ühendkuningriigi Euroopa Liidust korrakohase väljaastumise üle peetavate läbirääkimiste esimese etapi edusamme,

–võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingut, mille Euroopa Ülemkogu 25.novembril 2018.aastal heaks kiitis (edaspidi „väljaastumisleping“), ning sellel kuupäeval toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise protokolli kantud avaldusi,

–võttes arvesse Euroopa Ülemkogu poolt 25.novembril 2018.aastal heaks kiidetud poliitilist deklaratsiooni, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik (edaspidi „poliitiline deklaratsioon“),

–võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 13.detsembri 2018.aasta järeldusi (artikkel50),

–võttes arvesse 11.märtsi 2019.aasta ühisavaldust, mis täiendab poliitilist deklaratsiooni ja väljaastumislepinguga seotud instrumenti,

–võttes arvesse kokkuleppel Ühendkuningriigiga 22.märtsil2019 vastu võetud Euroopa Ülemkogu otsust (EL)2019/476, millega pikendatakse ELi lepingu artikli50 lõike3 kohast tähtaega(5),

–võttes arvesse kokkuleppel Ühendkuningriigiga 11.aprillil2019 vastu võetud Euroopa Ülemkogu otsust (EL)2019/584, millega pikendatakse ELi lepingu artikli50 lõike3 kohast tähtaega(6),

–võttes arvesse nõukogu 13.aprilli 2019.aasta otsust (EL)2019/642(7), millega muudetakse nõukogu 11.jaanuari 2019.aasta otsust (EL)2019/274, millega anti luba Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel väljaastumislepingu allkirjastamiseks, eeldusel et see sõlmitakse,

–võttes arvesse kodukorra artikli132 lõiget2,

A.arvestades, et Brexit on pretsedenditu ja kahetsusväärne sündmus, mille negatiivseid tagajärgi leevendaks see, kui Ühendkuningriik astuks Euroopa Liidust välja korrakohaselt;

B.arvestades, et Ühendkuningriik ja EL jäävad lähedasteks naabriteks ja neil on ka edaspidi palju ühiseid huve; arvestades, et selliste tihedate suhete raamistik on sätestatud poliitilises deklaratsioonis, mille kohaselt võib neid ühiseid huvisid kaitsta ja edendada, muu hulgas uute kaubandussuhete kaudu;

C.arvestades, et Euroopa Parlament esindab ELi kodanikke ja tegutseb kogu Ühendkuningriigi väljaastumisprotsessi jooksul kodanike huvide kaitseks;

D.arvestades, et praegu elab Ühendkuningriigis ligikaudu 3,2miljonit ülejäänud 27liikmesriigi (EL‑27) kodanikku ning EL‑27s umbes 1,2miljonit Ühendkuningriigi (Briti) kodanikku; arvestades, et need kodanikud, kes asusid elama teise liikmesriiki, tuginesid õigustele, mis neil on ELi õiguse kohaselt, ning lähtusid teadmisest, et need õigused jäävad neile kogu eluks;

E.arvestades, et lisaks on Põhja‑Iirimaal 1,8miljonit kodanikku, kellel on suure reede kokkuleppe kohaselt õigus saada Iiri kodakondsus ja kellel on seega õigus ELi kodakondsusele ja ELi kodakondsusega seotud õigustele oma elukohas;

F.arvestades, et ELi ja Ühendkuningriigi kui väljaastuva liikmesriigi esmane kohustus on tagada kõikehõlmav ja vastastikune kord Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike ja ELis elavate Briti kodanike õiguste kaitsmiseks;

G.arvestades, et Ühendkuningriigi valitsuse hiljutised avaldused, milles pooldatakse regulatsioonide lahknevust EList, seavad küsimuse alla selle, kui tihedad saavad olla ELi ja Ühendkuningriigi tulevased majandussuhted;

H.arvestades, et Ühendkuningriigi väljaastumine EList ei tohi mingil viisil ohustada Põhja‑Iirimaa rahuprotsessi ega kahjustada Iirimaa saare majandust, mis võib aga juhtuda, kui Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahelist piiri karmistatakse, ning arvestades, et sellise olukorra ärahoidmiseks leppisid Ühendkuningriik ja EL kokku väljaastumislepingusse kaitsemeetme (backstop) lisamises;

I.arvestades, et suure reede kokkuleppes tunnistatakse, et „staatuse valik, mille kasuks enamik Põhja‑Iirimaa elanikke vabalt otsustab, tunnistatakse seaduspäraseks“;

J.arvestades, et Ühendkuningriigi valitsus rõhutab, et kaitsemeede tuleb väljaastumislepingust välja jätta, kuid ei ole seni esitanud õiguslikult toimivaid lahendusi, mis võiksid seda asendada;

K.arvestades, et Ühendkuningriigi valitsus näib olevat seadnud lepinguta väljaastumise oma poliitiliseks prioriteediks ning arvestades, et mõned Ühendkuningriigi valitsuse liikmed on seisukohal, et lepinguta lahkumine on EList väljaastumise protsessi optimaalne tulemus;

L.arvestades, et Ühendkuningriigi peaminister on öelnud, et lepinguta Brexit oleks riigijuhtimise läbikukkumine;

M.arvestades, et vastavalt väljaastumislepinguga seotud instrumendile, milles 11.märtsil 2019.aastal Ühendkuningriigi nõudmisel kokku lepiti, eeldab koostöö alternatiivsete lahenduste valdkonnas väljaastumislepingu ratifitseerimist;

N.arvestades, et Ühendkuningriigi lepinguta lahkumine EList oleks majanduslikult väga kahjulik mõlemale poolele, kuigi ametlikud andmed ja Ühendkuningriigi valitsuse aruanded näitavad, et selline majanduslik kahju tabaks ebaproportsionaalselt suures osas Ühendkuningriiki, sealhulgas tema ülemereterritooriume;

O.arvestades, et ELi institutsioonide ja ELi 27liikmesriigi ühtsus on endiselt väga oluline ja see säilitatakse;

Väljaastumisleping ja poliitiline deklaratsioon

1.leiab, et Ühendkuningriigi ja ELi ülekaalukas huvi on, et Ühendkuningriigi lahkumine EList toimuks korrakohaselt;

2.on jätkuvalt veendunud, et väljaastumisleping, mis võimaldab Ühendkuningriigil EList korrakohaselt lahkuda, on õiglane ja tasakaalustatud ning austab täielikult nii Ühendkuningriigi nn punaseid jooni kui ka ELi põhimõtteid;

3.märgib, et väljaastumislepingu väärtus seisneb selles, et see leping annab õiguskindluse kõigile isikutele, keda Ühendkuningriigi EList väljaastumine mõjutab, ning võimalikult suures ulatuses

kaitseb Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike ning EL‑27s elavate Briti kodanike õigusi ja elus tehtavaid valikuid;
hõlmab kaitsemeedet Iirimaa ja Põhja‑Iirimaa vahelise piiri jaoks, mis tulevaste lepingute kontekstis kokkulepitud lahenduste või samu garantiisid pakkuva toimiva alternatiivse korra puudumisel kaitseb suure reede kokkulepet ja Põhja‑Iirimaa rahuprotsessi ning hoiab ära piiri karmistamise, toetades seeläbi Iirimaa põhja- ja lõunaosa koostööd ja kogu saart hõlmavat majandust ning tagades ELi siseturu terviklikkuse;
näeb ette ühtse finantsarvelduse Ühendkuningriigiga, mis hõlmab kõiki täitmata kulukohustustest tulenevaid juriidilisi kohustusi ning sätestab bilansiväliste kirjete, tingimuslike kohustuste ja muude finantskulude katmise, mis tulenevad otseselt Ühendkuningriigi lahkumisest,
hõlmab vastavalt Ühendkuningriigi taotlusele ning selleks, et tagada õiguskindlus ja järjepidevus ning ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete üle läbirääkimiste pidamise aeg, üleminekuperioodi kuni 31.detsembrini2020, mida võib pikendada ühe korra kuni kahe aasta võrra,
käsitleb muid väljaastumisega seotud küsimusi, mis võimaldavad Ühendkuningriigil EList korrakohaselt lahkuda;
sisaldab haldussätteid, millega tagatakse väljaastumislepingu tõlgendamisel Euroopa Liidu Kohtu roll vastavalt vajadusele;

4.märgib, et Ühendkuningriigi põhimõttelised valikuvõimalused seoses Iirimaa ja Põhja‑Iirimaa vahelise piiriga on samad ja jäävad samaks, olenemata sellest, milline on Ühendkuningriigi valitsus; tuletab meelde, et Ühendkuningriigi valitsus lükkas tagasi ELi esimese ettepaneku Põhja‑Iirimaa kaitsemeetme kohta ning nõudis seejärel selle muutmist niisugusel kujul, nagu see on nüüd väljaastumislepingus kirjas; väljendab valmisolekut pöörduda tagasi ainult Põhja‑Iirimaad hõlmava kaitsemeetme juurde, kuid rõhutab, et ei anna nõusolekut väljaastumislepingule, milles kaitsemeede puudub;

5.märgib, et kaitsemeedet toetab valdav enamus Põhja‑Iirimaa Assambleel esindatud erakondi ning hiljutiste uuringute kohaselt suurem osa Põhja‑Iirimaa kodanikest;

6.tuletab meelde, et kaitsemeede on mõeldud kasutamiseks äärmise ajutise abinõuna, ja tunnustab kõiki vahendeid, mis aitavad seda selgitada; peab eriti tunnustust väärivaks väljaastumislepingus endas sisalduvat nõuet, et tuleb teha tööd ja investeeringuid uurimaks, kuidas saaks tulevikus piiril kasutusele võtta alternatiivse, uutel tehnoloogiatel põhineva korra, et tagada range piirikontrolli vältimine Iirimaa saarel;

7.märgib, et selline alternatiivne kord on vastuvõetav üksnes juhul, kui see võimaldab vältida füüsilise taristu loomist piiril või sellega seotud kontrolle, eesmärgiga kaitsta kogu saare majandust, säilitada suure reede kokkulepe, kaasa arvatud saare põhja- ja lõunaosa koostööks vajalikud tingimused, ning tagada ELi siseturu terviklikkus;

8.on seisukohal, et Ühendkuningriik on kohustatud esitama kirjalikud ettepanekud sellise alternatiivse korra kohta, mis oleks täielikult toimiv, mis hõlmaks terviklikult kõiki ELi välispiiril tehtavaid kontrolle, oleks kooskõlas 8.detsembri 2017.aasta ühisaruande punktidega43 ja49 ning milles võetaks arvesse Ühendkuningriigi ja ELi võimalikke tulevasi regulatiivseid erinevusi; peab kahetsusväärseks, et vaatamata mõne parlamendiliikme väidetele, nagu oleks alternatiivne kord olemas, ei ole Ühendkuningriigi valitsus seni esitanud õiguslikult toimivaid ettepanekuid kaitsemeetme asendamiseks;

9.märgib, et poliitiline deklaratsioon, milles esitatakse ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik, on kooskõlas Euroopa Parlamendi 14.märtsi 2018.aasta resolutsiooniga ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta, milles kutsutakse üles sõlmima assotsieerimislepingut, samuti parlamendikomisjonide üksikasjalike seisukohtadega, ning kajastab Ühendkuningriigi tehtud valikuid, mis puudutavad tema ja ELi tulevaste suhete ulatust ja sügavust;

10.väljendab valmidust muuta poliitiline deklaratsioon rohkem ametlikuks ja juriidiliseks dokumendiks, milles oleks seatud eesmärk sõlmida ELi ja Ühendkuningriigi assotsieerimisleping, mis oleks oma olemuselt selline, et isegi alternatiivse korra puudumisel ei oleks kaitsemeedet vaja kasutusele võtta;

Lepinguta lahkumine

11.tuletab meelde, et kooskõlas ELi lepingu artikli50 lõikega3, milles nimetatakse väljaastumislepingu puudumist või tähtaja möödumist, lõpetatakse Ühendkuningriigi suhtes aluslepingute kohaldamine alates 1.novembrist2019;

12.rõhutab, et kui Ühendkuningriik peaks EList välja astuma lepinguta, jääks vastutus selle eest täielikult Ühendkuningriigi valitsuse kanda; juhib lisaks tähelepanu lepinguta lahkumise mõjule Põhja‑Iirimaa ja Iirimaa vahelisele piirile ning suure reede kokkuleppe toimimisele ja täitmisele;

13.märgib, et Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkojas ja väljaspool seda on täheldatav tugev vastuseis otsusele saata Ühendkuningriigi parlament kuni 14.oktoobrini2019 sundpuhkusele, mis muudab Ühendkuningriigi lepinguta lahkumise EList tõenäolisemaks;

14.tunnustab ELi institutsioonide ja 27liikmesriigiga ELi valmisolekut ja situatsiooniplaneerimise meetmeid Ühendkuningriigi kokkuleppeta lahkumise puhuks; märgib, et need on ühepoolsed, vastavad ELi huvidele ja on olemuselt ajutised; rõhutab peale selle, et neil ei ole samasugust mõju kui kokkuleppel, mis lubaks liidust korrakohaselt lahkuda või kopeerida ELi liikmesusest tulenevaid hüvesid või täita väljaastumislepingus ette nähtud üleminekuaja tingimusi; tunnustab komisjoni viimaseid, 4.septembril 2019.aastal esitatud ettepanekuid, ja kohustub nendega võimalikult kiiresti tegelema, eelkõige mis puudutab rahalise abi andmist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, et tagada haldusmenetlustest tuleneva koormuse hoidmine minimaalsel tasemel;

15.märgib, et väljaastumislepingu puudumise korral ei saa olla ka üleminekuperioodi ega ole võimalik rakendada „minileppeid“, et leevendada häireid, mis tekivad Ühendkuningriigi korrakohase kokkuleppeta lahkumisel EList;

16.rõhutab, et kui Ühendkuningriik lahkub liidust kokkuleppeta, saab uusi läbirääkimisi ELi ja Ühendkuningriigi vahel pidada ainult tingimusel, et Ühendkuningriik täidab täiel määral oma kohustusi seoses kodanike õiguste, finantsarvelduse ja suure reede kokkuleppega;

17.märgib, et lepinguta lahkumise korral jäävad Ühendkuningriigile ikkagi finants- ja muud kohustused; kinnitab, et kui Ühendkuningriik oma kohustusi ei täida, keeldub Euroopa Parlament sellisel juhul andmast nõusolekut ELi ja Ühendkuningriigi vahel mis tahes kokkuleppe või kokkulepete sõlmimiseks;

18.tuletab meelde, et kui need kohustused täidetakse, on ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete läbirääkimistel nõutavad tugevad kaitsemeetmed ja võrdsed tingimused, et kaitsta ELi siseturgu ja vältida ELi ettevõtjatele võimaliku ebaõiglase ja ebasoodsa konkurentsiolukorra tekkimist; kordab sellega seoses oma 14.märtsi 2018.aasta resolutsioonis esitatud tingimusi, eelkõige mis puudutab kõrgel tasemel keskkonna-, tööhõive- ja tarbijakaitse tagamist; märgib, et Euroopa Parlament ei ratifitseeri vabakaubanduslepingut, milles sellist kaitsetaset ei sätestata;

19.tuletab meelde, et Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike ja liidu 27liikmesriigis elavate Ühendkuningriigi kodanike õiguste ja eluvalikute, sealhulgas tööhõivestaatuse ja sotsiaalsete õiguste kaitse on jätkuvalt esmane prioriteet ning tuleks teha kõik selleks, et Ühendkuningriigi EList väljaastumine ei kahjustaks neid inimesi;

20.väljendab muret Ühendkuningriigi püsielanikuks registreerimise programmi rakendamise ja nende taotlejate suure hulga pärast, kellele on määratud vaid esialgne püsielaniku staatus ja kelle osakaal on Ühendkuningriigi viimaste ametlike andmete kohaselt kuni 42%; tuletab meelde, et seda on võimalik vältida, kui Ühendkuningriik otsustab kasutada haldusmenetlust, mis on olemuselt deklaratiivne ja paneb deklaratsiooni vaidlustamise korral tõendamiskohustuse Ühendkuningriigi ametiasutustele; nõuab seetõttu, et Ühendkuningriik kaaluks oma toimimisviisi muutmist;

21.kutsub Ühendkuningriiki ja ELi 27 liikmesriiki üles võtma meetmeid, mis tagaksid õiguskindluse Ühendkuningriigis elavatele ELi kodanikele ja ELis elavatele Briti kodanikele; tuletab meelde oma seisukohta, et EL‑27 peaks järjekindlalt ja vastutulelikult kaitsma neis liikmesriikides elavate Briti kodanike õigusi;

22.on sügavalt mures Ühendkuningriigi siseministeeriumi hiljutiste vastuoluliste teadaannete pärast, mis puudutavad inimeste vaba liikumist pärast 31.oktoobrit2019 ja mis on tekitanud Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike jaoks väga kahjuliku ebakindluse, kuna on oht, et need teadaanded võivad suurendada vaenulikku hoiakut nende inimeste suhtes ja takistada neil oma õigusi kasutamast;

23.tuletab meelde, et paljud Ühendkuningriigi kodanikud on väljendanud tugevat vastuseisu sellele, et nad kaotavad õigused, mis neil praegu ELi toimimise lepingu artikli20 kohaselt on; soovitab 27liikmesriigiga ELil uurida, kuidas seda olukorda ELi esmase õiguse raames leevendada, järgides samal ajal täiel määral vastastikkuse, võrdsuse, sümmeetria ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

Euroopa Liidu lepingu artiklis50 sätestatud perioodi pikendamine

24.märgib, et 9.septembril2019 võttis Ühendkuningriigi parlament vastu seaduse, mis kohustab Ühendkuningriigi valitsust taotlema ajapikendust, kui 19.oktoobriks2019 ei jõuta ELiga kokkuleppele;

25.märgib, et toetab artiklis50 sätestatud perioodi pikendamist, kui selleks on põhjused ja sellel on kindel eesmärk (näiteks vältida kokkuleppeta väljaastumist, korraldada üldvalimised või rahvahääletus, tühistada artikli50 kohane menetlus või väljaastumisleping heaks kiita) ning see ei kahjusta ELi institutsioonide tööd ja toimimist;

26.tuletab meelde, et Euroopa Parlament ei korralda hääletust nõusoleku andmiseks enne, kui Ühendkuningriigi parlament on kokkuleppe ELiga heaks kiitnud;

27.võtab teadmiseks Ühendkuningriigi valitsuse otsuse praeguses olukorras mitte nimetada volinikukandidaati Euroopa Komisjoni uude koosseisu ja mitte saata Ühendkuningriigi esindajaid alates 1. septembrist 2019 teatavatele ELi koosolekutele; toonitab, et see ei mõjuta ELi institutsioonide tõrgeteta toimimist, ja kinnitab omalt poolt veel kord, et Ühendkuningriigist valitud Euroopa Parlamendi liikmed jäävad kuni Ühendkuningriigi liidust väljaastumiseni Euroopa Parlamendi liikmeteks, kellel on kõik sellekohased õigused ja kohustused; tuletab meelde, et senikaua, kui Ühendkuningriik on ELi liikmesriik, jäävad talle liikmesriigi õigused ja aluslepingutest tulenevad kohustused, sealhulgas kohustus järgida lojaalse koostöö põhimõtet;

o
oo

28.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, Euroopa Liidu Nõukogule, Euroopa Komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja Ühendkuningriigi valitsusele.

(1) ELTC298, 23.8.2018, lk24.
(2) ELTC346, 27.9.2018, lk2.
(3) ELTC369, 11.10.2018, lk32.
(4) ELTC162, 10.5.2019, lk40.
(5) ELT L 80 I, 22.3.2019, lk 1.
(6) ELT L 101, 11.4.2019, lk 1.
(7) ELT L 110 I, 25.4.2019, lk 1.

Õܲٱ𲹱-Privaatsuspoliitika