Ϸվ

äõԲ𲵾ٱ
Eelnev
äԱ
Terviktekst
Menetlus :
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0359/2023

Esitatud tekstid :

A9-0359/2023

Arutelud :

Hääletused :

PV12/12/2023-7.18
CRE12/12/2023-7.18

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2023)0460

Vastuvõetud tekstid
PDF177kWORD62k
Teisipäev, 12. detsember 2023-Strasbourg
Äriühingute maksustamise normide edasine reformimine
P9_TA(2023)0460A9-0359/2023

Euroopa Parlamendi 12.detsembri 2023.aasta resolutsioon äriühingute maksustamise normide edasise reformimise kohta ()

Euroopa Parlament,

–võttes arvesse nõukogu 3.juuni 2003.aasta direktiivi 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (intresside ja litsentsitasude direktiiv)(1),

–võttes arvesse nõukogu 30.novembri 2011.aasta direktiivi 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ema- ja tütarettevõtjate direktiiv)(2),

–võttes arvesse nõukogu 12.juuli 2016.aasta direktiivi (EL)2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ehk maksustamise vältimise vastane direktiiv ehk ATADI)(3) ja nõukogu 29.mai 2017.aasta direktiivi (EL)2017/952, millega muudetakse direktiivi (EL)2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas (ATADII)(4),

–võttes arvesse nõukogu 15.veebruari 2011.aasta direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (direktiiv maksustamisalase halduskoostöö kohta)(5), nõukogu 9.detsembri 2014.aasta direktiivi 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas(6), nõukogu 8.detsembri 2015.aasta direktiivi (EL)2015/2376, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas(7), nõukogu 25.mai 2016.aasta direktiivi (EL)2016/881, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas(8), nõukogu 6.detsembri 2016.aasta direktiivi (EL)2016/2258, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses maksuhaldurite juurdepääsuga rahapesuvastasele teabele(9), nõukogu 25.mai 2018.aasta direktiivi (EL)2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul(10), ja nõukogu 22.märtsi 2021.aasta direktiivi (EL)2021/514, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta(11),

–võttes arvesse nõukogu 10.oktoobri 2017.aasta direktiivi (EL)2017/1852 maksuvaidluste lahendamise mehhanismide kohta Euroopa Liidus (ELi vaidluste lahendamise direktiiv)(12),

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24.novembri 2021.aasta direktiivi (EL)2021/2101, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt (avaliku riigipõhise aruandluse direktiiv)(13),

–võttes arvesse nõukogu 14.detsembri 2022.aasta direktiivi (EL)2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (teise samba direktiiv)(14),

–võttes arvesse komisjoni ettepanekuid, mis ootavad vastuvõtmist, eelkõige äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi (), äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi () ja digitaalmajanduse maksustamise paketi kohta ( ja ), samuti Euroopa Parlamendi seisukohti nende ettepanekute kohta,

–võttes arvesse komisjoni 15.jaanuari 2019.aasta teatist „Tõhusama ja demokraatlikuma otsustusprotsessi poole ELi maksupoliitikas“(15),

–võttes arvesse komisjoni 15.juuli 2020.aasta teatist „Õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskava, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat“ (),

–võttes arvesse komisjoni 18.mai 2021.aasta teatist „Äriühingute maksustamine 21.sajandil“ (),

– võttes arvesse komisjoni 22.detsembri 2021.aasta teatist „ELi eelarve uued omavahendid“(16),

–võttes arvesse komisjoni 22.detsembri 2021.aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv hargmaiste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta Euroopa Liidus (), samuti Euroopa Parlamendi seisukohta selle ettepaneku kohta(17),

–võttes arvesse komisjoni 20.juuni 2023.aasta teatist „Uue põlvkonna omavahendite kohandatud pakett“(18),

–võttes arvesse majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 6.detsembri 2022.aasta järeldusi,

–võttes arvesse komisjoni 2022.aasta jaanuari uuringut „Tax compliance costs for SMEs – An update and a Supplement: Final report“ (Maksukohustuste täitmise kulud VKEde jaoks – ajakohastamine ja lisa: lõpparuanne),

–võttes arvesse aruannet Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemuste kohta ja Euroopa Parlamendi 4.mai 2022.aasta resolutsiooni Euroopa tuleviku konverentsi järelduste järelmeetmete kohta(19),

–võttes arvesse komisjoni 11.mai 2022.aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega sätestatakse eeskirjad laenuvahendite kasutamise soodustamise vähendamiseks ette nähtud kompensatsiooni ja intresside mahaarvamise piiramise kohta äriühingu tulumaksu eesmärgil (),

–võttes arvesse nõukogu 6.oktoobri 2022.aasta määrust (EL)2022/1854, mis käsitleb kõrgete energiahindadega seotud erakorralisi sekkumismeetmeid,

–võttes arvesse komisjoni 13.oktoobri 2022.aasta üleskutset esitada tõendid ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv äritegevuse kohta Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik (BEFIT),

–võttes arvesse komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 19.oktoobri 2022.aasta kõnet Euroopa Parlamendi täiskogul 20.–21.oktoobril2022 toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumise ettevalmistamise kohta,

–võttes arvesse komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni poolt 2022.aasta septembris Euroopa Parlamendi täiskogu istungil peetud kõnet olukorrast Euroopa Liidus,

–võttes arvesse komisjoni 2023.aasta riigipõhiseid aruandeid Euroopa poolaasta raames,

–võttes arvesse komisjoni 16.märtsi 2023.aasta teatist „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030.aasta järgsesse aega“ (),

–võttes arvesse komisjoni 2023.aasta maksustamisaruannet(20),

–võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23.märtsi 2023.aasta järeldusi,

–võttes arvesse oma 7.oktoobri 2021.aasta resolutsiooni kahjulikke maksutavasid käsitleva ELi poliitika reformimise (sh käitumisjuhendi töörühma reformimise) kohta(21),

–võttes arvesse oma 15.veebruari 2022.aasta resolutsiooni riikide maksureformide mõju kohta ELi majandusele(22),

–võttes arvesse oma 10.märtsi 2022.aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile õiglase ja lihtsama maksustamise kohta, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat (EP järelmeetmed komisjoni juulis avaldatud tegevuskavale ja 25algatusele käibemaksu, äritegevuse ja üksikisiku maksustamise valdkonnas)(23),

–võttes arvesse oma 10.märtsi 2022.aasta resolutsiooni üleeuroopalise kinnipeetava maksu raamistiku kohta(24),

–võttes arvesse oma 4.oktoobri 2022.aasta resolutsiooni „Uute tehnoloogiate mõju maksustamisele: krüpto- ja plokiahela tehnoloogia“(25),

–võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 19.juuli 2013.aasta tegevuskava maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kohta,

–võttes arvesse komisjoni uuringuid agressiivse maksuplaneerimise näitajate kohta(26),

–võttes arvesse OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise 2015.aasta oktoobri lõpparuandeid,

–võttes arvesse OECD/G20 maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitleva kaasava raamistiku 8.oktoobri 2021.aasta avaldust kahesambalise lahenduse kohta majanduse digitaliseerimisest tulenevate maksuprobleemide lahendamiseks, millega on ühinenud ja milles on kokku leppinud 138liiget 141liikmest alates 16.detsembrist2022,

–võttes arvesse OECD/G20 kaasava raamistikuga 14.oktoobril2020 vastu võetud esimese ja teise samba raporteid ning OECD 12.oktoobri 2020.aasta majandusanalüüsi ja mõjuhinnangu tulemusi pealkirjaga „Tax Challenges Arising from Digitalisation – Economic Impact Assessment“ (Digitaliseerimisest tekkivad maksualased probleemid – majandusliku mõju hindamine),

–võttes arvesse OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku teise samba 20.detsembri 2021.aasta näidiseeskirju ülemaailmse minimaalse 15% maksumäära riigisiseseks rakendamiseks,

–võttes arvesse OECD/G20 maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitleva kaasava raamistiku avaldust kahesambalise lahenduse kohta majanduse digitaliseerimisest tulenevate maksuprobleemide lahendamiseks, millega on ühinenud ja milles on kokku leppinud 137liiget 141liikmest alates 4.novembrist2021,

–võttes arvesse komisjoni 19.juuni 2023.aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta (),

–võttes arvesse 16.augusti 2022.aasta Ameerika Ühendriikide avalikku seadust117–169, mida tuntakse inflatsiooni vähendamise seadusena,

–võttes arvesse kodukorra artiklit54,

–võttes arvesse eelarvekomisjoni kirja,

–võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (9‑0359/2023),

A.arvestades, et liikmesriikidel on vabadus otsustada oma majanduspoliitika, eelkõige oma maksupoliitika üle, nagu on tagatud ELi aluslepingutega, eelkõige nendes sätestatud ühehäälsuse nõudega; arvestades, et hästi toimiv maksusüsteem on liikmesriikide huvides, et tagada nõuetekohane maksude kogumine; arvestades, et kuigi maksupoliitika jääb suures osas liikmesriikide pädevusse, vajab ühtne turg maksupoliitika kehtestamisel koordineerimist ja koostööd liikmesriikide vahel ja ELi tasandil, et edendada ühtse turu integratsiooni, vältida majanduslikke moonutusi ja vältida kahjulikku maksukonkurentsi;

B.arvestades, et maksupoliitika kuulub aluslepingute kohaselt liikmesriikide pädevusse ja maksusuveräänsus on ELi õiguskorra aluspõhimõte; arvestades, et aluslepingutes sätestatud otsuste ühehäälne tegemine tuleb tasakaalustada liikmesriikide väga suure vastutustundega ning see peab olema kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli4 lõikel3 põhineva lojaalse koostöö põhimõttega; arvestades, et see esmase õiguse raamistik võimaldab õigusaktide kõrgetasemelist koordineerimist ja halduskoostööd ELi liikmesriikide vahel; arvestades, et selline koordineerimine ja koostöö on vajalik ühtse turu terviklikkuse ning õiglase ja läbipaistva maksukonkurentsi säilitamiseks;

C.arvestades, et õiglase ja tõhusa maksusüsteemi mõistega ei kaasne tingimata kõrgemat üldist maksustamistaset;

D.arvestades, et Euroopa kodanikel on raske ots otsaga kokku tulla ning lisaks madala sissetulekuga leibkondadele mõjutab see üha enam keskklassi ning et paljud ettevõtted seisavad silmitsi erinevate probleemidega; arvestades, et teised ettevõtted, eelkõige energiasektoris, on samal ajal teeninud ootamatut kasumit;

E.arvestades, et 4.novembri 2021.aasta seisuga leppisid OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku 141liikmest137, sealhulgas kõik ELi liikmesriigid, kokku rahvusvahelise maksusüsteemi reformimises kahesambalise lahenduse abil, et lahendada majanduse digitaliseerimisest tulenevaid probleeme, sealhulgas kehtestades kasumi ümberpaigutamisele mitmepoolselt kokku lepitud piirangud;

F.arvestades, et VKEde arvele langevad praegu peaaegu kõik Euroopa Liidu (EL‑27+1) finantssektorivälised ettevõtted (99,8%), kaks kolmandikku EL‑28 kogu tööhõivest (66,6%) ja veidi vähem kui kolm viiendikku (56,8%) mittefinantssektori loodud lisandväärtusest vastavalt komisjoni 2022.aasta jaanuari aruandele „Tax compliance costs for SMEs: An update and a complement“ (Maksukohustuste täitmise kulud VKEde jaoks: ajakohastamine ja lisa);

G.arvestades, et maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava abil õnnestus OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasavas raamistikus saavutada konsensus, mis ühendas üle 139riigi ja jurisdiktsiooni seisukohad paljudes maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vastase võitlusega seotud küsimustes;

H.arvestades, et agressiivne maksuplaneerimine võib mõjutada maksumaksjate kinnipidamist maksukuulekuse reeglitest ning ettevõtete konkurentsivõimet ja maksutulude stabiilsust; arvestades, et agressiivne maksuplaneerimine ja kahjulik maksukonkurents võivad avaldada negatiivset mõju ühtse turu toimimisele;

I.arvestades, et EL on olnud eeskujuks rahvusvaheliste lepingute ülevõtmisel direktiividesse, mis parandavad koordineerimist ja ELi võitlust maksupettuste, maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu; arvestades, et liikmesriigid näitasid OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava käsitlemisel üles teatavat mitmekesisust;

J.arvestades, et äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühm on jätkanud oma tööd liikmesriikide kahjulike maksumeetmete kindlakstegemiseks ja nende piiramiseks; arvestades, et rahandusministrid leppisid 8.novembril2022 kokku, et tugevdavad käitumisjuhendit; arvestades, et mõned ettevõtted näivad kohanduvat uute maksueeskirjadega ja võivad kohaldada agressiivse maksuplaneerimise skeeme; arvestades, et OECD/G20 osalisriigid kiitsid 2015.aastal heaks maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise lõpliku paketi rahvusvahelise maksusüsteemi reformimiseks, et võidelda maksustamise vältimise vastu;

K.arvestades, et keskmine nominaalne äriühingu tulumaksu määr ELi riikides on langenud 35%-lt 1995.aastal 21,2%-le 2023.aastal;

L.arvestades, et 2023.aasta juuni seisuga olid 143jurisdiktsiooni, sealhulgas kõik ELi liikmesriigid, leppinud kokku rahvusvahelise maksusüsteemi reformis kahesambalise lahenduse abil;

M.arvestades, et 16.detsembri 2020.aasta õiguslikult siduvas institutsioonidevahelises kokkuleppes nähakse ette uute vahendite tegevuskava rakendamine; arvestades, et uued omavahendid, mille kohta komisjon tegi ettepaneku 2021.aasta detsembris, on ette nähtud taasterahastu „NextGenerationEU“ laenude tagasimaksmise osaliseks katmiseks; arvestades, et 2023.aasta juunis tegi komisjon ettepaneku ettevõtlussektoriga seotud omavahendite kohta;

N.arvestades, et maksupoliitika killustatus, keerukus ja ebapiisav digiüleminek loovad ühtsel turul ettevõtjatele, sealhulgas VKEde töötajatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja kodanikele mitmesuguseid takistusi, bürokraatiat, topeltmaksustamise ohtu ja raskusi maksutagastuste taotlemisel; arvestades, et need takistused pärsivad ühtsel turul piiriülest majandustegevust; arvestades, et nende takistuste ületamiseks on vaja liikmesriikidevahelist mitmepoolset koostööd ja seda, et liikmesriigid rakendaksid kiiresti digitaalseid lahendusi, mis lihtsustavad ja vähendavad maksukohustuste täitmisega seotud kulusid ettevõtjate jaoks; arvestades, et poliitika killustatus tekitab ka maksuhalduritele selliseid riske nagu topeltmaksuvabastus ja arbitraaživõimalused (maksuplaneerimine); arvestades, et mõned liikmesriigid on välja töötanud kavad, mis põhjustaksid riiklikust nominaalsest maksumäärast madalamat maksustamist ja asetaksid VKEd ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

O.arvestades, et liikmesriigid kaotavad kahjulike maksutavade tõttu jätkuvalt maksutulu ning kahjulike maksutavade tõttu saamata jäänud tulu ulatub hinnanguliselt 36–37miljardist eurost kuni 160–190miljardi euroni aastas; arvestades, et poliitika killustatus võib suurendada maksuhaldurite jõustamiskulusid;

P.arvestades, et mõne energiasektori ettevõtte ootamatu kasumi suhtes on kohaldatud solidaarsuspanust;

Q.arvestades, et ELi sotsiaalses turumajanduses ei peaks piisavad maksutasemed ning lihtsad ja selged maksuseadused moonutama majanduses osalejate otsustusprotsessi; arvestades, et usaldusväärne maksupoliitika peaks toetama töökohtade loomist ja majanduskasvu ning parandama ELi ja selle liikmesriikide konkurentsivõimet;

R.arvestades, et sellist maksupoliitika killustatust tuleb leevendada suurema koordineerimise ja koostööga ning liikmesriikide selge pühendumisega maksuvaldkonna direktiivide kiirele ja pädevale ülevõtmisele;

S.arvestades, et enamik ELi äriühingute maksustamise süsteeme võimaldavad teha intressimaksetelt heldeid maksusoodustusi(27); arvestades, et omakapitali kaudu rahastamise kulusid, mis hõlmavad dividende, ei saa samal viisil maha arvata; arvestades, et omakapitalipõhisest rahastamisest sõltuvad ettevõtted on struktuuriliselt ebasoodsas olukorras, eriti kui tegemist on noorte ja väikeste ettevõtetega, kellel on kehv juurdepääs laenudele; arvestades, et selline kallutatus loob stiimuleid liigse võlakoormuse tekkeks; arvestades, et mahaarvamised ettevõtjate omavahenditest võivad mõjutada liikmesriikide maksutulu ja neid tuleb hoolikalt kavandada;

T.arvestades, et eraettevõtetel, sealhulgas VKEdel, on ühiskonnas oluline roll, kuna nad on peamised tööhõive loojad; arvestades, et oma äritegevusega loovad need organisatsioonid miljonitele inimestele töövõimalusi, mis omakorda soodustab nende kogukondade majanduslikku ja sotsiaalset arengut, kus nad tegutsevad; arvestades, et konkurentsi ja innovatsiooni edendamisega parandavad eraettevõtted ressursside eraldamise tõhusust, mille tulemuseks on suurem tootlikkus ja majanduskasv; arvestades, et eraettevõtlus annab riigile ka maksutulu, mida saab kasutada oluliste avalike teenuste rahastamiseks; arvestades, et eraettevõtetel kui tööhõive peamistel loojatel on oluline roll ühiskonna majanduslikus ja sotsiaalses arengus, progressi edendamisel ja inimeste elukvaliteedi parandamisel;

U.arvestades, et komisjon esitas ettepaneku ühtsete maksueeskirjade kohta äritegevusele Euroopas („Äritegevus Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik“ ehk BEFIT);

V.arvestades, et komisjoni seadusandlik tõuge maksustamise valdkonnas peaks järgima selgeid prioriteete, mis on seotud maksupettuste ja maksustamise vältimise vastase võitlusega, edendades halduskorra lihtsustamist, bürokraatia vähendamist ja nõuete täitmisega seotud kulude vähendamist, eelkõige VKEde puhul;

1.tuletab meelde, et kuigi maksupoliitika jääb liikmesriikide vastutusalasse, nõuab ühtne turg maksualase koostöö ja ühtlustamise teatava taseme saavutamist, parandamist ja arendamist; märgib lisaks, et ühine lähenemisviis maksupoliitikale on äärmiselt oluline, et lahendada kahjuliku maksukonkurentsi ja kasumi ümberpaigutamise probleemid ning võidelda maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastu; juhib tähelepanu asjaolule, et selline koostöö nõuab kõigi liikmesriikide vastastikust usaldust ja heausksust;

2.kutsub komisjoni ja nõukogu üles aitama ettevõtetel parandada investeerimiskliimat ja muuta äriühingute maksustamine lihtsamaks, kestlikumaks ja Euroopa konkurentsivõime parandamisele suunatuks;

3. rõhutab, et ELi liikmesriikidel on täielik vastutus nõuetekohase maksukogumise eest ja neil on õigus otsustada oma maksusüsteemi üle, austades samal ajal ühtset turgu ja teiste liikmesriikide maksustamisõigusi; rõhutab, et hästitoimivatel maksusüsteemidel ja riiklikel maksuhalduritel on maksude kogumisel keskne roll ning et kestlik maksutulu on liikmesriikide riigieelarvete jaoks oluline;

4.võtab teadmiseks komisjoni esitatud paketi, mis hõlmab maksude lihtsustamist VKEde jaoks ja BEFITit; võtab teadmiseks Euroopa Ülemkogu 23.märtsi 2023.aasta järeldused, milles nõutakse üldise õiguskeskkonna lihtsustamist ja halduskoormuse vähendamist, ning komisjoni 16.märtsi 2023.aasta teatise, milles rõhutatakse, et ELi maksuraamistik on majanduskasvu ja erainvesteeringute toetamisel keskse tähtsusega, eelkõige piiriüleste investeeringute maksutõkete kõrvaldamise kaudu, ning et ELi maksupoliitika rolli eesmärk on tegeleda moonutustega, tagada ühtse turu hea toimimine ja vältida selle killustatust; rõhutab vajadust võtta ELi tasandil vastu hästi kavandatud lahendused, mis võtavad arvesse liikmesriikide olemasolevaid süsteeme ning ei tekita ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, täiendavat, ebaproportsionaalset ja tarbetut koormust;

5.rõhutab, et äärmiselt oluline on võidelda agressiivse maksuplaneerimise(28) ja maksudest kõrvalehoidmise vastu, edendades samal ajal õiglust, läbipaistvust ja kindlustunnet; rõhutab, et maksudest kõrvalehoidmise, maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemine annab täiendavat maksutulu, mis aitab riikide valitsustel hoida maksud tasemel, mis toetab kestlikku majanduskasvu ning ELi maksualast atraktiivsust ja konkurentsivõimet;

6.kutsub komisjoni üles tuletama liikmesriikidele meelde soovituste rakendamist Euroopa poolaasta raames ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade hindamist seoses agressiivse maksuplaneerimisega;

7.tunnustab ELi varasemaid meetmeid maksudest kõrvalehoidmise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu kooskõlas rahvusvaheliste arengutega OECD/G20 tasandil; võtab teadmiseks arvukad maksudirektiivid alates 2011.aastast, mis on viinud äriühingute õiglasema, lihtsama ja tõhusama maksustamiseni ELis ning toonud kaasa suurema hulga maksunõuete järgimise kohustusi äriühingutele ELis(29); märgib, et nimetatud direktiividest saadav tulu peaks ületama nende kulu ning et ELi äriühingute, eelkõige VKEde maksunõuete järgimise kohustused ja asjaomased kulud ei tohiks olla ebaproportsionaalsed; märgib siiski, et nõukogus ka blokeeriti direktiive, näiteks finantstehingute maksu või äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi ja äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi ettepanekud; rõhutab sellega seoses, et Euroopa Parlament võttis 2018.aastal vastu ühise seisukoha äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi direktiivi kohta(30);

8.taunib asjaolu, et teatud juhtudel on liikmesriigid rakendanud ja kohaldanud maksudirektiive erinevalt, mis võib kahjustada ühtse turu nõuetekohast toimimist ning põhjustada maksubaaside ebaühtlust, suuremat bürokraatiat ja suuremaid nõuete täitmisega seotud kulusid; kutsub liikmesriike üles tagama, et maksudirektiivid võetakse täielikult üle ja järgitakse direktiivis sätestatud kavatsusi; taunib sellega seoses asjaolu, et riiklikud maksusüsteemid, maksuhaldurid ning erinevused riikide avalikus halduses üldisemalt mõjutavad nõuete täitmisega seotud koormust, eelkõige VKEde jaoks, kuna nad peavad toime tulema kuni 27erineva maksusüsteemiga, nagu märkis komisjon 2022.aasta jaanuaris; kutsub komisjoni üles andma järjepidevaid, õiglasi ja selgeid soovitusi üksikutele liikmesriikidele direktiivide ülevõtmiseks ning nende tõhusaks jõustamiseks; kutsub liikmesriike ja Euroopa Komisjoni üles kasutama parimal viisil ära ELi olemasolevaid foorumeid, et tagada ELi maksualaste õigusaktide sidus rakendamine kõigis liikmesriikides;

9.rõhutab, et maksukeskkond, eelkõige seoses äriühingute maksustamisega, mõjutab investeerimisotsuseid ja on seetõttu üks teguritest, mis mõjutab töökohtade loomist, kestlikku majanduskasvu ja konkurentsivõimet;

Nõuete täitmise koormuse vähendamine ELi äriühingutele, eelkõige VKEdele

10.märgib, et komisjoni andmetel moodustavad maksukohustuste täitmisega seotud kulud suurte hargmaiste ettevõtjate jaoks hinnanguliselt ligi 2% tasutud maksudest, samas kui VKEde puhul moodustavad need hinnanguliselt umbes 30% tasutud maksudest; taunib asjaolu, et mõned liikmesriigid on välja töötanud maksuskeemid, mis võimaldavad erinevusi hargmaiste ettevõtete ja VKEde vahel, seades VKEd ebasoodsamasse konkurentsiolukorda; tuletab meelde, et VKEd on peamised majanduskasvu ja töökohtade loomise soodustajad; kutsub Euroopa Komisjoni üles kujundama maksupoliitikat nii, et seda oleks väiksemate ettevõtete jaoks lihtne rakendada, vähendades nende kantavaid kulusid ja vähendades maksualastest õigusaktidest tulenevaid halduskohustusi;

11.kutsub komisjoni üles viima läbi kogu ELi hõlmava uuringu maksukohustuste täitmisega seotud kulude taseme kohta riikide kaupa ja andma üldhinnangu kindlaksmääratud stsenaariumile; kutsub lisaks komisjoni üles võtma sellise hindamise suhtes järelmeetmeid algatusega, mille eesmärk on vähendada nõuete täitmisega seotud suuri kulusid ja tõhustada koostööd halduskoormuse vähendamiseks;

12.märgib, et ühtsel turul on töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate piiriülene tegevus maksude ja sotsiaalkindlustuse osas ikka veel halduslikult keerukas; märgib lisaks, et kaugtöö suurem levik on seda probleemi süvendanud;

13.kutsub komisjoni üles esitama üldhinnangu äriühingute maksustamise valdkonnas alates 2011. aastast võetud varasemate meetmete kohta ning avaldama põhjaliku mõjuhinnangu parimate võimaluste kohta ettevõtete, eelkõige VKEde halduskoormuse vähendamiseks, et kaardistada kõik ELis esinevad erinevused ülevõtmise valdkonnas, teha kindlaks lihtsustamist vajavad valdkonnad ja tagada, et juba niigi surve all olevatel ettevõtetele antaks poliitikameetmete rakendamiseks mõistlik tähtaeg; rõhutab Euroopa Ülemkogu 22.märtsi 2023.aasta taotlust, et komisjon kontrolliks uute seadusandlike ettepanekute, sealhulgas maksustamist käsitlevate ettepanekute konkurentsivõimet, ning rõhutab, et iga uue ettepaneku esitamine, kui see on vajalik, peaks aitama kaasa ühtse turu sujuvale toimimisele, terviklikkusele ja võrdsetele võimalustele ega tekitama ettevõtetele ebaproportsionaalset koormust; kutsub komisjoni üles võtma uutes maksustamist käsitlevates seadusandlikes ettepanekutes arvesse ka ühilduvust üksikutes liikmesriikides juba kasutusele võetud lahendustega (sealhulgas digitaalsete lahendustega), mis aitavad vähendada ettevõtjate koormust;

14.võtab teadmiseks 9.mai 2022.aasta Euroopa tuleviku konverentsi tulemused ja ettepanekud ELi konkurentsivõime suurendamise ja ühtse turu edasise süvendamise kohta, eesmärgiga saavutada maksupoliitika teatav ühtlustamine ja koordineerimine liikmesriikides, et ennetada maksudest kõrvalehoidmist ja maksustamise vältimist, toetades samal ajal ettevõtete majanduslikku edukust; ootab komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni poolt 19.oktoobri 2022.aastal välja kuulutatud ettepanekut kehtestada ELi õigusaktides standardne konkurentsivõime kontroll; juhib tähelepanu sellele, et uute maksualaste õigusaktide väljatöötamisel tuleks arvesse võtta ELi majanduse konkurentsivõime säilitamist; eeldab, et see konkurentsivõime järgib täielikult ELi kehtivaid töö- ja sotsiaalseid standardeid;

15.väljendab heameelt kava „REPowerEU“ ja selle prioriteetide üle ning kutsub liikmesriike üles kaaluma maksumeetmete integreerimist, et kiirendada rahaliste vahendite kasutamist, saavutada suurem konkurentsivõime ning aidata VKEdel, äriühingutel ja tööstussektoril saavutada selle programmi eesmärke oma muudetud riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades, nagu soovitas komisjon;

16.võtab teadmiseks taasalustatud arutelu maksusoodustuste üle tulenevalt teise samba näidiseeskirjade vastuvõtmisest, millega tagatakse äriühingu tulu tegeliku maksustamise miinimumtase 15%, ning reaktsioonina USA inflatsiooni vähendamise seadusele; kutsub komisjoni üles analüüsima maksuvähendustega tehtud katsetusi, eelkõige ELi riigiabi läbivaadatud raamistikus; märgib siiski, et kõik otsused tuleks teha kooskõlastatult, et säilitada ühtse turu toimimine kooskõlas konkurentsiõigusega ja vältida rahvusvahelist subsiidiumikonkurentsi; rõhutab, et maksusoodustuste eesmärk peaks olema reaalinvesteeringute ligimeelitamine, võttes arvesse muret vananeva ühiskonna, inimväärsete töö- ja sotsiaalsete standardite ning rohe- ja digiülemineku pärast;

17.märgib, et liikmesriigid võivad kaaluda kapitaliinvesteeringute täieliku ärakasutamise poliitikat ja muuta kapitalitoetused püsivaks, et parandada tegelikke investeeringuid, eelkõige investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, saavutada kliimaeesmärgid ning toetada Euroopa konkurentsivõimet; on seisukohal, et kapitaliinvesteeringute täielik ärakasutamine nõuab kooskõlastatud rakendamist, hoolikat kavandamist ja märkimisväärset haldustuge, et vältida selle kasutamist põhjendamatuteks maksusoodustusteks või maksukuritarvitusteks; on seetõttu seisukohal, et sellise poliitikaga peaks kaasnema korrapärane järelevalve ja ülekanduva mõju analüüsimine;

18.kutsub kõrgeid inflatsioonimäärasid arvesse võttes liikmesriike üles leevendama äriühingute, eelkõige VKEde koormust, näiteks ajutiste maksumeetmete abil, et leevendada energiakulude kasvu, ning kasutama kõrgematel energiahindadel põhinevaid lisatulusid otseseks ja sihipäraseks abiks, et aidata kõige haavatavamaid kodanikke ja keskklassi ning leevendada nende kodanike ja äriühingute, eelkõige VKEde koormust, keda kriis on tõsiselt mõjutanud;

Teise samba leping

19.väljendab heameelt asjaolu üle, et kahesambaline lahendus lepiti kokku OECD/G20 kaasavas raamistikus seoses maksustamise õiguse jagamise ja 15% minimaalse maksumäära kehtestamisega hargmaiste ettevõtjate globaalsele kasumile, ning et võeti vastu teise samba direktiiv, millega rakendatakse seda rahvusvahelist kokkulepet ELi õiguses; kutsub komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile aru teise samba lepingu ratifitseerimisprotsessi edukusest kolmandates riikides;

20.märgib, et lisaks toimetulekule muutliku ettevõtluskeskkonna ja üha suurema arvu ELi maksudirektiividega keskendavad ettevõtted oma rahalised ja inimressursid teise samba eeskirjade kohaldamisele ning järgivad OECD edasisi suuniseid ja tõlgendusi üksikute liikmesriikide poolt; võtab teadmiseks komisjoni 12.septembril 2023.aastal esitatud paketi, mis käsitleb maksude lihtsustamist VKEde jaoks, BEFITit ja siirdehindu; ootab läbirääkimiste alustamist eri toimikute üle ning teise samba eeskirjade tõhususe ja mõju hindamist, eelkõige eeldatavate eesmärkide, kulude-tulude analüüsi, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastase võitluse, kahjuliku maksukonkurentsi ja suurema maksutulu kontekstis;

21. märgib, et esimese samba eeskirju kohaldatakse ainult nende hargmaiste ettevõtjate suhtes, kelle käive ületab 20miljardit eurot ja kasumlikkus on suurem kui 10%, ning teise samba eeskirju nende hargmaiste ettevõtjate suhtes, kelle käive ületab 750miljonit eurot; märgib, et enamikku ettevõtjatest, eelkõige VKEsid, see leping seetõttu ei puuduta; võtab teadmiseks komisjoni jõupingutused rajada BEFIT rahvusvahelisele teise samba lepingule ja ELi teise samba direktiivile;

22.mõistab, et OECD/G20 kaasava raamistiku leping oli kavandatud paketina, eesmärgiga tagada, et mõlemad sambad kehtiksid samaaegselt; võtab teadmiseks OECD/G20 kaasava raamistiku 11.juuli 2023.aasta lõppavalduse kahesambalise lahenduse kohta majanduse digitaliseerimisest tulenevate maksustamisprobleemide lahendamiseks; peab kahetsusväärseks esimese ja teise samba erinevat ajakava; võtab nõuetekohaselt teadmiseks esimese ja teise samba direktiivide ülevõtmise rahvusvahelise stsenaariumi;

23.võtab teadmiseks käitumisjuhendi töörühma hiljutise reformi selle kohaldamisala laiendamiseks 2022.aastal; kutsub komisjoni, liikmesriike ja äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma üles esitama hinnangu varasemate reformide kohta; tuletab meelde oma 7.oktoobri 2021.aasta seisukohta lisada hindamisse maksumeetmed, mis toovad kaasa madala maksustamistaseme kooskõlas teise sambaga;

24.märgib, et komisjon kaalub võimalust võtta kasutusele uus omavahend, mis põhineb BEFITi raamistikul, kohe kui see on vastu võetud, kooskõlas Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (institutsioonidevaheline kokkulepe)(31); tuletab meelde, et komisjon on võtnud kohustuse esitada digimaksu ettepanek, kui esimese samba rakendamine lükkub üle komisjoni praeguse ametiaja; võtab teadmiseks, et komisjon kordas oma kinnitust seoses BEFITi asjakohasusega ka omavahendite seisukohast;

25.tuletab meelde, et parlament on juba varem ja korduvalt, sealhulgas hiljuti vastu võetud resolutsioonis omavahendite kohta: uus algus ELi rahandusele, uus algus Euroopale(32), väljendanud toetust uutele omavahenditele, mis on seotud äriühingute maksustamisega, nagu äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas, digiteenuste maks, ning viimati seoses OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistikuga nn esimese samba põhistele omavahenditele; tuletab lisaks meelde oma üleskutset kehtestada kogu ELi hõlmav finantstehingute maks ning hinnata täiendavate võimalustena aktsiisi kehtestamist äriühingute aktsiate tagasiostmisele, nagu on kavandatud USA inflatsiooni vähendamise seaduses, ning ühist ja standarditud kinnipeetava maksu raamistikku;

26.rõhutab, et hästi läbimõeldud uued äriühingu tulumaksul põhinevad omavahendid peavad olema täielikult kooskõlas lihtsustatud maksusüsteemi eesmärgiga ning võivad edendada õiglast maksustamist; kutsub komisjoni üles tegema kindlaks koostoime maksueeskirjade ajakohastamise ja võimalike maksupõhiste omavahendite vahel;

27.võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku võtta üleminekumeetmena kasutusele ettevõtlussektoriga seotud statistikapõhised omavahendid, mida võiks rakendada kuni BEFITiga seotud omavahendite võimaliku kehtestamiseni; on seisukohal, et sellised sidusalt kavandatud omavahendid peaksid motiveerima liikmesriike BEFITi üle peetavaid läbirääkimisi kiirendama;

28.kordab oma üleskutset liikmesriikidele võtta võimalikult kiiresti kasutusele uued omavahendid, mis on ette nähtud taasterahastu „NextGenerationEU“ laenukulude tagasimaksmiseks ning selle poliitika ja prioriteetide piisavaks rahastamiseks.

Koordineeritum ja lihtsustatum äriühingu tulumaksu süsteem (BEFIT)

29.võtab teadmiseks, et BEFIT ja VKEde toetuspakett maksustamise valdkonnas täiendavad teineteist ja mõlemad on suunatud tõhusamale lihtsustamisele ettevõtjate jaoks; kutsub komisjoni üles pakkuma välja meetmeid, mis aitaksid kõigil liikmesriikidel liikuda lihtsustatud, tõhusa ja konkurentsivõimelise maksusüsteemi suunas, et vähendada ettevõtjate, eriti VKEde halduskoormust; tunnistab, et muud lahendused halduskoormuse vähendamiseks, eriti VKEde jaoks, on tagastamismenetluste, mahaarvamiste ja kohtuvaidluste lihtsustamine; võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni 2023.aasta juuni ettepaneku ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste (FASTER) kohta, mille eesmärk on suurendada piiriüleseid investeeringuid ja aidata ära hoida maksukuritarvitusi kinnipeetava maksu menetluste reformi kaudu, ning nõuab selle kiiret vastuvõtmist ja rakendamist;

30.märgib, et alates 1997.aastast on äriühingute maksustamise käitumisjuhend olnud ELi peamine vahend äriühingutevahelise kahjuliku maksukonkurentsi ennetamisel; rõhutab, et selles raamistikus peaksid liikmesriigid uuesti läbi vaatama, muutma või tühistama oma olemasolevad maksumeetmed, mis kujutavad endast kahjulikku maksukonkurentsi, ning hoiduma tulevikus uute kehtestamisest; väljendab sellega seoses heameelt nõukogu 8. novembri 2022. aasta järelduste üle äriühingute maksustamise käitumisjuhendi reformi kohta, milles käsitletakse kontrollitavate maksumeetmete ulatust kahjulike maksutavade uurimisel ELis; kutsub äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma üles oma muudetud volitusi täielikult ära kasutama;

31.kutsub nõukogu üles jätkama viivitamata läbirääkimisi nn unshell-ettepaneku üle; tuletab meelde komisjoni esialgset kavatsust ja Euroopa Parlamendi 17.jaanuari 2023.aasta seisukohta(33);

32.ootab BEFITi ja HOTi eeldatavat mõju äriühingu tulumaksu süsteemide õigusraamistiku keerukuse vähendamisele, mis aitaks ligi meelitada välismaiseid otseinvesteeringuid, parandades ELi konkurentsivõimet ja vähendades seega ohtu, et ettevõtjad paiknevad ümber kolmandatesse riikidesse; võtab teadmiseks komisjoni teatise äriühingute maksustamise kohta 21.sajandil, milles märgitakse, et „ühtse äriühingu tulumaksu süsteemi puudumine ühtsel turul pärsib konkurentsivõimet“ ja „tekitab ebasoodsa konkurentsiolukorra võrreldes kolmandate riikide turgudega“; tuletab meelde, et lihtsam raamistik vähendab ka agressiivse maksuplaneerimise võimalusi;

33.võtab teadmiseks komisjoni BEFITi ettepaneku, mille eesmärk on töötada välja uued ja ühtsed ELi äriühingu tulumaksu eeskirjad ning ettevõtete tulumaksu ühtne maksubaas; kutsub sellega seoses komisjoni üles tagama, et uus ettepanek pakuks äriühingutele selgust ja prognoositavust ning hõlbustaks piiriülest majandustegevust; rõhutab, et mis tahes sellises ettepanekus tuleb arvesse võtta ülemaailmsel tasandil saavutatud kokkuleppeid või käimasolevaid arutelusid, mis kaitsevad ELi huve; kordab, et äriühingu tulumaksu raamistikke käsitlevad kokkulepped on kõige tõhusamad, kui nendeni jõutakse ülemaailmsel tasandil;

34.märgib, et BEFITi algatus annab võimaluse tegeleda maksunõuete täitmise kuludega ja vähendada halduskoormust, aidates seejuures minimeerida agressiivset maksuplaneerimist ja edendada VKEde võrdseid võimalusi; on seisukohal, et maksualastes seadusandlikes algatustes tuleks käsitleda maksudest kõrvalehoidmist, maksustamise vältimist ja pettust võimaldavate lünkade kõrvaldamist; märgib, et sellega seoses on vaja teha pidevat tööd äriühingu tulumaksu raamistikuga;

35.tuletab meelde, et BEFITi algatust tuleks toetada poliitilise protsessiga, mis seisneb muutustele suunatud poliitika toetamises; võtab teadmiseks läbivaadatud mõjuhinnangu aruande, milles selgitatakse varasematest äriühingu tulumaksu algatustest saadud õppetunde ja lisatakse seosed OECD kahesambalise lähenemisviisiga;

36.väljendab heameelt BEFITi kavandatud eesmärkide üle, mida on käsitletud komisjoni üleskutses esitada tõendid mõjuhinnangu koostamiseks, suurendada ettevõtjate vastupanuvõimet, vähendades keerukust, mida põhjustavad erinevad riiklikud maksueeskirjad ja nõuete täitmisega seotud kulud, mida ELi ettevõtjad peavad piiriüleselt tegema, kõrvaldada takistused piiriülestelt investeeringutelt ja muuta ühtne turg rahvusvaheliste investeeringute jaoks atraktiivsemaks, luua õiglast ja kestlikku majanduskasvu soodustav keskkond, sillutades teed halduslikule lihtsustamisele, ning tagada liikmesriikide eelarvetele kestlik maksutulu, mis on eriti oluline praeguste keeruliste majanduskliima ja sotsiaalsete probleemide tõttu; on seisukohal, et ühtsete maksueeskirjade rakendamine võib aidata vähendada kahjuliku maksukonkurentsi ja maksustamise vältimise võimalusi liikmesriikide vahel, lihtsustades samal ajal äriühingu tulumaksu eeskirju ELis;

37.rõhutab maksuhaldurite olulist rolli BEFITi reformi rakendamise tagamisel; soovitab, et liikmesriigid ja tulevane programm „Fiscalis“ eraldaksid selleks piisavalt vahendeid, sealhulgas koolitust;

38.tuletab meelde, et liidu varasemates katsetes määrata kindlaks ühised õigusnormid kaaluti kolme tegurit: tööjõud, varad ja müük; võtab teadmiseks komisjoni võetud kohustuse hinnata üleminekueeskirja põhjaliku läbivaatamise käigus võimalikku muudatust, et kehtestada BEFITi maksubaasi jaoks valemipõhine jaotus;

39.märgib, et ettevõtjad, kes tegutsevad kogu ELis, peavad tegelema erinevate maksuseaduste ja maksuhalduritega; rõhutab ühtse kontaktpunkti ideed, mis võimaldaks neil esitada ühe konsolideeritud maksudeklaratsiooni, vähendades nii halduskoormust ja minimeerida ühtse turu maksutõkkeid; kutsub sellega seoses liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et võtta kasutusele elektrooniline deklareerimissüsteem, millest oleks kasu maksumaksjale; kutsub komisjoni üles hindama, kas ühtse kontaktpunkti loomine nõuab äriühingu tulumaksubaasi edasist ühtlustamist ning õiglase ja tõhusa maksustamisõiguste jaotamise valemi loomist liikmesriikide vahel; kutsub komisjoni üles hindama, kas ühtset kontaktpunkti võiks katsetada ühtsel turul tegutsevate kontsernide puhul, kes kohaldavad teise samba eeskirju, ning millele järelmeetmena lisataks hiljem uued BEFITi eeskirjad; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni 16.märtsi 2023.aasta teatise () üle, milles rõhutati ühtsete kontaktpunktide kasulikkust tõkete kõrvaldamisel;

40.on seisukohal, et kõik ELis tegutsevad väga suured ettevõtted peaksid kuuluma tulevase BEFITi ettepaneku kohaldamisalasse; kutsub komisjoni üles tagama, et VKEde erinõudmised oleksid täidetud, jättes VKEdele, eriti nendele, kes ei tegele piiriülese äritegevusega, BEFITi vabatahtlikuks; väljendab siiski heameelt mis tahes ettepaneku üle, mis võimaldaks väiksematel ettevõtetel tugineda vabatahtlikule, lihtsustatud ja ühtlustatud äriühingute maksustamise raamistikule;

41.rõhutab, et laenuvahendite kasutamise soodustamine äriühingute maksustamisel, mis võimaldab intressimakseid heldelt maha arvata, samas kui omakapitali kaudu rahastamise kulusid ei saa samal viisil maha arvata, toob esile struktuurilised puudused, millega seisavad silmitsi omakapitalipõhisest rahastamisest sõltuvad ettevõtted, kes on sageli nooremad ja väiksemad ettevõtted, kellel on kehv juurdepääs laenudele; võtab teadmiseks, et varasemalt on ettevõtte omakapitali hüvitisi ebaseadusliku tegevuse käigus väärkasutatud; võtab teadmiseks komisjoni 11.mai 2022.aasta ettepaneku, milles käsitletakse laenurahastamise vähendamise asemel laenuvahendite kasutamise soodustamist kui vahendit, millega edendada rahastamist kapitaliturgude kaudu, tunnistades samal ajal liikmesriikide isevastutust maksuküsimustes, ning nõukogu 6.detsembri 2022.aasta otsuse peatada selle ettepaneku läbivaatamine; kutsub nõukogu üles komisjoni abiga uuesti hindama ja võimaluse korral taasalustama läbirääkimisi selle ettepaneku üle; toetab tugevate maksustamise vältimise vastaste sätete, sealhulgas artikli5 sätete lisamist komisjoni ettepanekusse ning kutsub sellega seoses liikmesriike üles tagama kõrgetasemelise kaitse maksubaasi kahanemise vastu;

42.on seisukohal, et maksukindlus suureneks, kui liikmesriikidel oleks ühine arusaam sellest, millised maksusoodustused ei ole moonutava mõjuga; kutsub komisjoni üles hindama patenditulu ja muude intellektuaalomandi režiimide tõhusust uue seosepõhise lähenemisviisi alusel, mis on kindlaks määratud kahjulikke maksutavasid käsitleva maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava 5.meetmes;

43.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles märkimisväärselt suurendama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelarvet, et jõuda kooskõlastatud viisil eesmärgini 3% ELi SKPst; rõhutab, et sihtotstarbelised maksusoodustused, mida kohaldatakse eelarveliselt vastutustundlikul viisil erasektori teadus- ja arendustegevuse jaoks (nt maksusoodustuste, suurendatud hüvitiste või kohandatud amortisatsioonigraafikute kaudu), võivad aidata suurendada erakulutusi nende eesmärkide saavutamiseks, mis võivad sageli kaasa tuua positiivseid välismõjusid; rõhutab, et selliseid positiivseid välismõjusid tuleks korrapäraselt analüüsida ja kohandada või need tühistada, kui stiimulid ei anna soovitud tulemust, ning võtab teadmiseks hinnangu, et sellised stiimulid on VKEde jaoks tõhusamad, kui need on kulupõhised(34); rõhutab, et sellised maksusoodustused peavad olema rangelt kooskõlas kehtivate õigusaktide ja ELi üldiste poliitiliste prioriteetidega; tuletab meelde, et äriühingute kulutused teadus- ja arendustegevusele olid Euroopa Investeerimispanga investeerimisaruande2022/2023 kohaselt 2020.aastal vaid 1,5% ELi SKPst, võrreldes 2,6%-ga USAs ja Jaapanis; märgib, et see puudujääk võib vähendada ELi pikaajalist konkurentsivõimet; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni 16.märtsi 2023.aasta teatise üle, millega julgustatakse liikmesriike toetama teadus- ja innovatsioonitegevust; kutsub komisjoni üles esitama hinnangut erasektori teadus- ja arendustegevuse kõige tõhusamate ja tulemuslikumate maksusoodustuste kohta;

44.kutsub komisjoni üles viima läbi mõjuhinnangu uute tehnoloogiate kasutamise kohta, et parandada maksudega seotud haldusmenetluste kiirust, tõhusust, usaldusväärsust, läbipaistvust ja vastupanuvõimet; mõistab, et komisjon võib mõjuhinnangu järelmeetmena esitada ettepaneku maksuhaldurite vahelise koostöö tõhustamiseks, kasutades kindlaks tehtud häid tavasid, mis annavad tulemuseks ettevõtlussõbraliku keskkonna, kus on vähem bürokraatiat, nõuete täitmisega seotud kulusid ja halduskoormust;

o
oo

45.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTL157, 26.6.2003, lk49.
(2) ELTL345, 29.12.2011, lk8.
(3) ELTL193, 19.7.2016, lk1.
(4) ELTL144, 7.6.2017, lk1.
(5) ELTL64, 11.3.2011, lk1.
(6) ELTL359, 16.12.2014, lk1.
(7) ELTL332, 18.12.2015, lk1.
(8) ELTL146, 3.6.2016, lk8.
(9) ELTL342, 16.12.2016, lk1.
(10) ELTL139, 5.6.2018, lk1.
(11) ELTL104, 25.3.2021, lk1.
(12) ELTL265, 14.10.2017, lk1.
(13) ELTL429, 1.12.2021, lk1.
(14) ELTL328, 22.12.2022, lk1.
(15) https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_19_225.
(16) https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_21_7025.
(17) ELTC479, 16.12.2022, lk89.
(18) https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_23_3328.
(19) ELTC465, 6.12.2022, lk109.
(20) https://taxation-customs.ec.europa.eu/taxation-1/economic-analysis-taxation/annual-report-taxation_en.
(21) ELT C 132, 24.3.2022, lk 167.
(22) ELT C 342, 6.9.2022, lk 14.
(23) ELT C 347, 9.9.2022, lk 211.
(24) Euroopa Parlament, Raport Euroopa kinnipeetava maksu raamistiku kohta, veebruar2022.
(25) ELTC132, 14.4.2023, lk15.
(26) „Study on Structures of Aggressive Tax Planning and Indicators – Final Report“ (Agressiivse maksuplaneerimise ja näitajate struktuuride uuring – lõpparuanne) (Taxation paper No61, 27.jaanuar2016), „The Impact of Tax Planning on Forward‑Looking Effective Tax Rates“ (Maksuplaneerimise mõju tulevikku suunatud tegelikele maksumääradele) (Taxation paper No64, 25.oktoober2016) ja „Aggressive tax planning indicators – Final Report“ (Agressiivse maksuplaneerimise näitajad – lõpparuanne) (Taxation paper No71, 7.märts2018).
(27) Euroopa Komisjon, Mõjuhinnang, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega sätestatakse eeskirjad laenuvahendite kasutamise soodustamise vähendamiseks ette nähtud kompensatsiooni ja intresside mahaarvamise piiramise kohta äriühingu tulumaksu kohaldamisel“, (SWD(2022)0145).
(28) OECD, Agressiivne maksuplaneerimine.
(29) Vt eelkõige maksustamise vältimise vastased direktiivid (ATADI ja ATADII), maksustamisalase halduskoostöö direktiivi muudatused (DAC1–DAC7), ema- ja tütarettevõtjate direktiivi läbivaatamine, ELi vaidluste lahendamise direktiiv, avalik-õigusliku riigipõhise aruandluse direktiiv või teise samba direktiiv.
(30) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0087.
(31) ELTL433I, 22.12.2020, lk28.
(32) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0195
(33) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0004.
(34) Maksuküsimuste allkomisjon, kuulamine teemal „Maksusoodustuste ja -vabastuste roll äriühingute maksustamise reformi raames ja Euroopa majanduse konkurentsivõime edendamisel“, 11.juuli2022.

Viimane päevakajastamine: 29. mai 2024Õܲٱ𲹱-Privaatsuspoliitika