Ϸվ

Üٱܱܱܳܲt ja Euroopa territooriume toetav taasteabi (REACT-EU)

REACT-EU on programm COVID-19 pandeemia põhjustatud sotsiaalse ja majandusliku kahju korvamiseks ning rohelise, digitaalse ja vastupidava taastumise ettevalmistamiseks. REACT-EU eesmärk on võtta aastatel 2021 ja 2022 struktuurifondidest kasutusele veel 47,5miljardit eurot ja suurendada ühtekuuluvuspoliitika kulutuste paindlikkust.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid177 ja322.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2221, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU).

Taustteave

COVID-19 pandeemia algusest alates on majandustegevuse aeglustumine kogu liidus tekitanud märkimisväärset kahju, eelkõige on suurenenud töötus ja alanud majanduslangus. Komisjon esitas 28. mail 2020 õigusaktide paketi REACT-EU, mille eesmärk on leevendada COVID-19 pandeemia mõju kriisist kõige rohkem kannatada saanud piirkondades. Pakett täiendab kahte varasemat ettepanekut – koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus (CRII) ja koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus+ (CRII+), millega muudeti ühtekuuluvuspoliitika kulutusi käsitlevaid norme. REACT-EUga muudetakse sihipäraselt määrust (EL) nr1303/2013 ehk ühissätete määrust, mis on kehtiva ühtekuuluvuspoliitika programmitöö perioodi õigusraamistik.

Komisjoni ettepanek

Esialgu tegi komisjon ettepaneku eraldada aastatel 2020–2022 Euroopa Regionaalarengu Fondile (ERF), Euroopa Sotsiaalfondile (ESF) ja Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks veel 54,8 miljardit eurot (2018. aasta hindades).

Sellest kogusummast tehti 4,8 miljardit eurot kättesaadavaks 2020. aastal täiendusena olemasolevatele ühtekuuluvuspoliitika programmidele, samas kui 50 miljardit eurot täiendavaid vahendeid eraldatakse ajavahemikuks 2021–2022 Euroopa taasterahastust (NextGenerationEU).

ERFi ja ESFi jaoks tehakse täiendavad vahendid kättesaadavaks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alla kuuluva uue ühtse temaatilise eesmärgi raames, milleks on „toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kaotamist ning teha ettevalmistusi majanduse rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil taastamiseks“.

ERFi puhul nähti lisavahendid ette eelkõige tervishoiuteenuste osutamisega seotud toodetesse ja teenustesse investeerimise toetamiseks ning VKEdele käibekapitali- või investeerimistoetuse andmiseks, sealhulgas tegevus- ja personalikulude ning tervise- ja ohutusmeetmete rahastamiseks.

ESFi puhul olid lisavahendid mõeldud eelkõige selleks, et toetada töökohtade säilimist, muu hulgas lühendatud tööaja kavade ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamise abil, töökohtade loomist, eelkõige haavatavas olukorras olevate inimeste jaoks, noorte tööhõive meetmeid ja oskuste arendamist, samuti selleks, et parandada juurdepääsu, sealhulgas laste juurdepääsu üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele.

Kuni 4% ERFi ja ESFi programmide lisavahenditest võib eraldada tehnilisele abile.

Vahendid jaotatakse liikmesriikide vahel komisjoni rakendusotsuse alusel ja vastavalt teatavatele jaotuskriteeriumidele, mille puhul võetakse arvesse liikmesriikide suhtelist jõukust ning praeguse kriisi mõju nende majandusele ja ühiskonnale. Üٱܱܱܳܲpoliitikale tavapärast piirkondade kaupa jaotust ei ole.

Komisjon tegi ettepaneku kehtestada kõrge eelrahastamise määr (50%), et tagada toetuse kiire andmine reaalmajandusele. Erinevalt ühtekuuluvuspoliitika tavalistest reeglitest võib lisatoetust täielikult rahastada ELi eelarvest, ilma et oleks vaja riigi kaasrahastamist.

Nõukogu seisukoht

Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta tippkohtumisel kiitsid ELi riigipead ja valitsusjuhid Euroopa taastekava käsitleva kokkuleppe raames heaks REACT-EU 47,5 miljardi euro suuruse eelarve aastateks 2021–2022. See on siiski 5% väiksem komisjoni esialgsest ettepanekust. Euroopa Ülemkogu suuniste kohaselt leppis nõukogu 22. juulil 2020 kokku Euroopa Parlamendiga peetavate läbirääkimiste osalistes volitustes. Nõukogu rõhutas vajadust investeerida rohkem kultuuri ja turismi, mis on pandeemiast rängalt mõjutatud sektorid. Nõukogu lisas ka uue sätte, mis võimaldab võtta ajutisi meetmeid rahaliste vahendite paindlikuks kasutamiseks tulevastel kriisiaegadel.

Euroopa Parlamendi roll

REACT-EU ettepaneku eesmärk oli muuta ühissätete määrust. See võeti vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt, mis asetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu võrdsesse olukorda. Seetõttu oli parlamendil oluline roll. Parlamendis hakkas vastutava komisjonina selle küsimusega tegelema regionaalarengukomisjon (REGI), kes kiitis raporti heaks 7. septembril 2020. Raportiga tehti komisjoni ettepanekusse mitu olulist muudatust. Eelkõige rõhutati vajadust säilitada komisjoni kavandatud esialgne eelarve, hoolimata Euroopa Ülemkogu kärbetest. Samuti soovitas parlament keskenduda investeeringutes järgmistele valdkondadele: tervishoiu- ja sotsiaaltaristu, tervishoiusüsteemid ja -teenused kõigile, sealhulgas piirialadel, äärepoolseimates piirkondades, tööstuslikust üleminekust ja rahvastikukaost mõjutatud piirkondades; turism ja kultuur, noorte tööhõive ja ebasoodsas olukorras olevad rühmad. Raportis rõhutati vajadust kasutada eelarveliste kulukohustuste täitmiseks lisavahendeid ka 2023. ja 2024. aastal, millega minnakse kaugemale komisjoni 2022. aastaks seatud tähtajast. Selles tuletati ka meelde, et igasugused erandid ühtekuuluvuspoliitika tavapärastest kulutuste rahastamise reeglitest võivad olla üksnes ajutised ning demokraatliku vastutuse põhimõtteid tuleb kaitsta. Euroopa Parlament kinnitas 2020. aasta septembri täiskogu osaistungjärgul volitused alustada komisjoni raporti alusel nõukoguga institutsioonidevahelisi läbirääkimisi. Viimasel kolmepoolsel kohtumisel, mis toimus 18. novembril 2020, jõuti nõukoguga poliitilisele kokkuleppele, milles võeti arvesse paljusid parlamendi peamisi muresid, sealhulgas sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kliimaeesmärkide toetamise tähtsust kriisist taastumisel ning noorte tööhõive algatuse toetamise võimalust. Kokkuleppes kinnitati ka Euroopa Ülemkogu juulis tehtud otsust, millega kehtestati ajavahemikuks 2021–2022 REACT-EU eelarveks 47,5miljardit eurot, ilma et 2020.aastaks eraldataks täiendavaid ühtekuuluvusvahendeid. Parlament kiitis kokkuleppe heaks 15. detsembri 2020. aasta täiskogu istungil. REACT-EU määrus jõustus 24.detsembril 2020.

Lisaks võttis Euroopa Parlament 12. aprillil 2022 vastu , millega nähakse REACT-EU raames ette rohkem eelmakseid. Need lisavahendid peaksid aitama liikmesriikidel tulla toime probleemidega, mida tekitab Ukrainas toimuva sõja eest põgenevate inimeste erakordselt suur arv. Samuti peaksid need toetama liikmesriikide üleminekut majanduse vastupanuvõimelisele taastumisele COVID-19 pandeemiast.

Frédéric Gouardères