Ϸվ

Solidaarsusfond

Euroopa Liidu Solidaarsusfond võimaldab ELil toetada rahaliselt liikmesriiki, ühinemisläbirääkimisi pidavat riiki või piirkonda suure looduskatastroofi korral.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli175 kolmas lõik ning artikli212 lõige2, nõukogu määrus(EÜ)nr2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused(EL)nr661/2014 ja (EL)2020/461, millega muudetakse nõukogu määrust(EÜ)nr2012/2002.

ä

Euroopa Liidu Solidaarsusfond võimaldab Euroopa Liidul tulemuslikult toetada liikmesriiki või ühinemisläbirääkimisi pidavat riiki suure looduskatastroofi või ulatusliku rahvatervise hädaolukorra mõjuga toimetulekuks tehtavates jõupingutustes.

Solidaarsusfond ei ole spetsiifiliste hädaolukordade või looduskatastroofide korral kiirreageerimise võimaldamise vahend. See ülesanne on hädaabireservil.

Solidaarsusfond on peamine ELi vahend, millega toetatakse looduskatastroofidest taastumist, ja selle puhul on tegemist ELi solidaarsuse väljendusega. See võimaldab ELil anda ELi liikmesriigile (või kandidaatriigile) tulemuslikku toetust, et aidata tulla toime selliste suurte looduskatastroofide tagajärgedega nagu üleujutused, metsatulekahjud, maavärinad, tormid või põuad. Solidaarsusfond on alates 2020.aastast hõlmanud ka ulatuslikke rahvatervise hädaolukordi, nagu COVID-19 pandeemia. Kliimamuutustega seotud äärmuslike ilmastikunähtuste ja looduskatastroofide sagenemise ja tõsiduse tõttu tunnistatakse üha enam solidaarsusfondi tähtsust.

Eelarve

Solidaarsusfond loodi 2002.aastal selleks, et anda abi Kesk-Euroopat selle aasta suvel tabanud suurte üleujutuste tagajärgede likvideerimiseks. Sellest ajast alates on selle raames antud toetust rohkem kui 130korral. Solidaarsusfondist on seni saanud toetust 24liikmesriiki (lisaks Ühendkuningriik) ja kolm kandidaatriiki (Albaania, Montenegro ja Serbia) ning kokku on sellest välja makstud rohkem kui 8,2miljardit eurot.

Solidaarsusfondi ja hädaabireservi on alates 2021.aastast rahastatud ühe rahastamisvahendina, mida nimetatakse solidaarsus- ja hädaabireserviks (SEAR). Solidaarsus- ja hädaabireservi maksimaalne aastaeelarve on 1,2miljardit eurot (2018.aasta hindades).

2024. aasta veebruaris muudeti mitmeaastast finantsraamistikku 2021–2027 ning eraldati täiendavaid rahalisi vahendeid ELi ees seisvate uute ja esilekerkivate probleemide lahendamiseks. Muutmise käigus suurendatakse solidaarsus- ja hädaabireservi maksimaalset aastaeelarvet 1,5miljardi euro võrra. Selle suurendamise eesmärk on parandada ELi suutlikkust tulla toime kriiside ja hädaolukordadega.

Rakendamine

Solidaarsusfondist antakse abi toetusena, millega täiendatakse abisaajariigi avaliku sektori kulutusi ning mille eesmärk on rahastada hädaolukorras ja päästeoperatsioonides võetavaid esmatähtsaid meetmeid, et korvata kahjusid, mis on põhimõtteliselt kindlustusega hõlmamata. Rahastamiskõlblikud on järgmised kiireloomulised meetmed:

  • taristu ja seadmete viivitamatu töökorda seadmine energeetika, veevarustuse ja heitvee, telekommunikatsiooni, transpordi, tervise ja hariduse valdkonnas;
  • asjaomase elanikkonna vajadusi rahuldava ajutise majutuse ja päästeteenistuste rahastamise korraldamine;
  • viivitamatu kaitsetaristu kindlustamine ja vahetute meetmete võtmine kultuuripärandi kaitseks;
  • katastroofipiirkondade, sh looduslike alade puhastamine;
  • ulatuslikust rahvatervise hädaolukorrast mõjutatud elanikkonnale kiiresti abi, sealhulgas arstiabi andmine ja elanikkonna kaitsmine selle ohu eest.

EL võib anda rahalist abi igale liikmesriigile või kandidaatriigile, kes taotleb seda pärast suurt looduskatastroofi. Kannatanud riik peab esitama oma taotluse 12nädala jooksul pärast katastroofi. Seejärel hindab komisjon taotlust ja teeb ettepaneku rahalise abi suuruse kohta.

Toetuse andmise menetlus, millele järgneb eelarvemenetlus (parlamendi ja nõukogu heakskiit), võib kesta mitu kuud. Kui vahendid on kättesaadavaks tehtud, sõlmib komisjon abisaajariigiga lepingu ja maksab toetuse välja.

2014.aasta reformi käigus loodi liikmesriikidele võimalus taotleda ettemakseid, mille tegemise üle otsustab komisjon vastavalt piisavate vahendite olemasolule. Ettemaksete maksimumsumma on 25% solidaarsusfondi eeldatavast finantstoetuse kogusummast ning selle ülempiir on 100miljonit eurot.

Abisaajariik vastutab toetuse kasutamise eest ja selle kulutamise auditeerimise eest. Kiireloomulisi meetmeid võib rahastada tagasiulatuvalt, et hõlmata katastroofi esimesest päevast alates võetavaid meetmeid.

Meetmeid ei saa rahastada kaks korda ja abisaajariik vastutab selle eest, et solidaarsusfondi toetusest kaetavaid kulusid ei rahastataks muudest ELi rahastamisvahenditest (eelkõige ühtekuuluvus-, põllumajandus- või kalanduspoliitika vahenditest).

Toetus tuleb ära kasutada 18kuu jooksul alates selle eraldamise kuupäevast. Abisaajariik peab kasutamata jäänud rahalise toetuse osa tagasi maksma. Kuue kuu jooksul pärast 18kuulise tähtaja möödumist peab abisaajariik esitama komisjonile rakendamisaruande. Selles dokumendis on üksikasjalikult välja toodud tehtud kulutused, mis olid solidaarsusfondi jaoks toetuskõlblikud, ning näidatud ära kõik muud rahastamisallikad, sealhulgas ka kindlustussummad ja kolmandatelt isikutelt saadud hüvitised. Selles tuleb esitada ka võetud või kavandatud ennetusabinõud, kirjeldades ka sel eesmärgil Euroopa struktuurifondide ja investeerimisfondide kasutamist, katastroofist või hädaolukorrast saadud kogemused, katastroofiriski ennetamist ja ohjamist käsitlevate asjakohaste liidu õigusaktide rakendamise seis ning muu asjakohane teave võetud ennetus- ja leevendusmeetmete kohta.

Euroopa Parlamendi roll

Parlament rõhutas oma solidaarsusfondi tähtsust peamise vahendina, mis võimaldab Euroopa Liidul reageerida tõsiste katastroofide korral. Samal ajal kritiseeris ta vastuvõetamatult pikka aega, mis kulub abi andmiseks kannatanud piirkondadele või liikmesriikidele, ning nõudis viivituste vähendamist menetluste lihtsustamise ja ettemaksete tegemise võimaldamise kaudu. Need aspektid lisati 2013.aasta juulis esitatud uude seadusandlikku ettepanekusse. Komisjoni ettepanek sisaldas ka muid parlamendi soovitusi, nagu katastroofi mõiste selgem ja täpsem määratlemine ja sekkumise kohaldamisala selgem ja täpsem kindlaksmääramine.

Oma rõhutas parlament „2014.aasta reformi olulisust, kuna sellega ületati nõukogu vastuseis ja reageeriti lõpuks parlamendi korduvatele üleskutsetele suurendada abi kiirust ja tõhusust, et tagada kiire ja läbipaistev reageerimine loodusõnnetuste tõttu kannatada saanud inimeste abistamiseks“.

Oma kutsus parlament komisjoni üles tegema tulevase reformi raames järgmist:

  • jätkama tööd liikmesriikide jaoks taotlusmenetluse lihtsustamiseks ja kiirendamiseks, et tagada kiirem katastroofidele ja hädaolukordadele reageerimine;
  • arvestama paremini piirkondlike katastroofidega tegelemisega;
  • hindama põudade konkreetseid mõjusid ja käsitlema neid tulevases määruses;
  • keskenduma nii palju kui võimalik piirkondadele, mida suured või piirkondlikud looduskatastroofid või ulatuslikud rahvatervise hädaolukorrad kõige rohkem ohustavad, eelkõige äärepoolseimatele piirkondadele, saartele, mägipiirkondadele ja piirkondadele, mis on seismiliselt või vulkaaniliselt aktiivsed või mida tulevikus ohustavad rahvatervisega seotud kriisid;
  • tugevdama ja lihtsustama koostoimet Euroopa Liidu Solidaarsusfondi, Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide ja ELi elanikkonnakaitse mehhanismi vahel (vahend, mille eesmärk on tugevdada ELi liikmesriikide ja kümne ELi mittekuuluva riigi vahelist koostööd elanikkonnakaitse valdkonnas, et parandada katastroofide ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist);
  • võtma projektide abikõlblikkuse kindlaksmääramisel rohkem arvesse uusimaid riskiennetuse põhimõtteid ning integreerima määrusesse parema taastamise põhimõtte;
  • kohustama abisaajariike teavitama kodanikke ELi rahalisest toetusest.

Euroopa Parlament on veendunud, et tulevikus võib olla vajalik Euroopa Liidu Solidaarsusfondi eelarve ümber hinnata, et tagada eelarve, mis oleks piisavalt suur, et tegeleda tulemuslikult suurte ja piirkondlike looduskatastroofide ning ulatuslike rahvatervise hädaolukordadega.

Vajadus solidaarsusfondi reformimise järele tuleb välja ka parlamendi . Parlament nõuab tõhusamat reageerimist ELi saarte probleemidele ning rõhutab vajadust parandada ELi Solidaarsusfondi, et kohandada seda selliste ohtudega nagu looduskatastroofid või kliimamuutuste mõjud.

Lisateavet selle teema kohta leiate regionaalarengukomisjoni veebisaidilt.

Kelly Schwarz