合法博彩网站

Euroopa Liidu Kohus on 眉ks ELi seitsmest institutsioonist. See koosneb kahest kohtust: ja . Euroopa Liidu Kohus on p盲dev asju lahendama Euroopa Liidus. Euroopa Kohus ja 脺濒诲办辞丑耻蝉 tagavad Euroopa Liidu esmase ja teisese 玫iguse 玫ige t玫lgendamise ja kohaldamise liidu territooriumil. Nad kontrollivad ELi institutsioonide 玫igusaktide 玫igusp盲rasust ja teevad otsuseid selle kohta, kas liikmesriigid on j盲rginud esmasest ja teisesest 玫igusest tulenevaid kohustusi v玫i mitte. Samuti t玫lgendab Euroopa Kohus liikmesriikide kohtunike taotlusel liidu 玫igust.

Euroopa Kohus

A. 脮iguslik alus

• 补谤迟颈办办别濒听19, artiklid 251鈥�281, Euratomi asutamislepingu artikkel 136 ning ;
• ;
• ELi eelarve (IV jagu).

B. Koosseis ja p玫hikiri

1. Koosseis

a. Liikmete arv (ELi lepingu artikkel听19 ja ELi toimimise lepingu artikkel听252)

脺ks kohtunik igast liikmesriigist (27). Kohut abistab 11听kohtujuristi. Euroopa Kohtu kohtunikud valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi ja asepresidendi, kelle v玫ib tagasi valida.

b. 狈玫耻诲别诲 (ELi lepingu artikkel 19 ja ELi toimimise lepingu artikkel 253)

• Kohtunikel ja kohtujuristidel peab olema oma riigi k玫rgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks n玫utav kvalifikatsioon v玫i nad peavad olema tunnustatud juristid;
• nende s玫ltumatus peab olema v盲ljaspool kahtlust.

c. Ametisse nimetamine (ELi toimimise lepingu artikkel听253)

Kohtunike ja kohtujuristide ametiaja l玫ppemisel nimetavad liikmesriikide valitsuste esindajad 眉hisel kokkuleppel ametisse Euroopa Kohtu kohtunikud ja kohtujuristid p盲rast konsulteerimist komiteega, mille 眉lesanne on anda arvamus esitatud kandidaatide sobivuse kohta (ELi toimimise lepingu artikkel听255).

2. Mandaat

a. Ametiaja kestus (ELi toimimise lepingu artikkel 253 ja p玫hikiri)

Kuus aastat. Iga kolme aasta j盲rel vahetatakse v盲lja pooled kohtunikud ja kohtujuristid. Ametiaja l玫ppemisel v玫ib kohtuniku ja kohtujuristi uueks ametiajaks tagasi nimetada.

b. Privileegid ja immuniteedid (p玫hikiri)

Kohtunikel ja kohtujuristidel on kohtulik puutumatus. Kui nad on ametist lahkunud, on neil j盲tkuvalt puutumatus oma ameti眉lesannete t盲itmisel sooritatud tegude suhtes. Neid v玫ib ametist tagandada vaid kohtu 眉heh盲盲lse otsusega.

c. Kohustused (p玫hikiri)

Kohtunikud ja kohtujuristid

• annavad enne oma kohustuste t盲itmisele asumist vande (s玫ltumatus, erapooletus ja saladuse hoidmine);
• ei tohi pidada poliitilist ega haldusametikohta ega t枚枚tada 眉helgi muul ametikohal;
• kohustuvad t盲itma ametist tulenevaid kohustusi.

C. Korraldus ja toimimine (ELi toimimise lepingu artikkel听253 ja p玫hikiri)

1. Institutsiooniline 眉lesehitus

P玫hikiri tuleb s盲testada eraldi protokollis, mis on lisatud aluslepingutele (ELi toimimise lepingu artikkel 281). Kohtunikud valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi ja asepresidendi, kelle v玫ib tagasi valida (protokolli nr 3 artikkel 9a). President juhib kohtu t枚枚d ning juhatab t盲iskogu ja suurkoja kohtuistungeid ja n玫upidamisi. Kohus nimetab kohtusekret盲ri. Kohtusekret盲r on institutsiooni peasekret盲r ning haldab selle osakondi kohtu presidendi kontrolli all.

2. Toimimine

Kohus kehtestab kodukorra, mille heakskiitmiseks on n玫utav n玫ukogu kvalifitseeritud h盲盲lteenamus. Euroopa Kohus v玫ib tulla kokku 27 kohtunikust koosneva t盲iskoguna, 15 kohtunikust koosneva suurkojana v玫i kolmest v玫i viiest kohtunikust koosneva kojana. Institutsiooni rahastatakse ELi eelarvest, milles tal on eraldi jagu (IV jagu).

D. Saavutused

Euroopa Kohus on n盲idanud end Euroopa integratsiooniprotsessi edasiviiva j玫una.

1. 脺ldine kohtupraktika

Otsustava t盲htsusega oli Euroopa Kohtu 15.听juuli 1964.听aasta otsus kohtuasjas Costa vs. ENEL, mille kohaselt on 眉henduse 玫igus iseseisev 玫iguss眉steem ja liikmesriikide 玫igusnormide suhtes prioriteetsena kohaldatav ning millega kehtestati liidu 玫iguse esimuse p玫him玫te[1]. Sarnaselt kehtestati 5.听veebruari 1963.听aasta otsusega kohtuasjas Van Gend ja Loos p玫him玫te, et 眉henduse 玫igus on liikmesriikide kohtutes otse kohaldatav. Muude t盲htsate otsuste seas, mis k盲sitlevad inim玫iguste kaitset, on n盲iteks 14.听mai 1974.听aasta otsus kohtuasjas Nold. Selles r玫hutati, et p玫hi玫igused on lahutamatu osa 玫iguse 眉ldp玫him玫tetest, mille j盲rgimise tagab Euroopa Kohus (4.1.2).

2. Konkreetsed valdkonnad

• 脮igus vabalt liikuda ja elada liikmesriigi territooriumil: 8.听aprilli 1976.听aasta otsus kohtuasjas Royer, kus kohus toetas liikmesriigi kodaniku 玫igust elada muus liikmesriigis, ilma et vastuv玫ttev riik peaks selleks v盲ljastama elamisloa.
• Kaupade vaba liikumine: 20.听veebruari 1979. aasta otsus kohtuasjas Cassis de Dijon, kus kohus otsustas, et 眉hes liikmesriigis seaduslikult toodetud ja turustatud kaup tuleb p玫him玫tteliselt turule lubada ka teistes liikmesriikides.
• 脺henduse v盲lisp盲devus: Euroopa maanteeveo kokkulepet k盲sitlev 31.听m盲rtsi 1971.听aasta otsus kohtuasjas komisjon vs. n玫ukogu, millega tunnustati 眉henduse 玫igust s玫lmida rahvusvahelisi lepinguid valdkondades, kus kehtivad 眉henduse 玫igusaktid.
• Hiljutised kohtulahendid, millega n盲hti ette liikmesriikidele, kes ei ole direktiive riigisisesesse 玫igusesse 眉le v玫tnud v玫i ei ole seda teinud 玫igeaegselt, kahjuh眉vitise maksmise kohustus.
• Mitmesugused otsused seoses sotsiaalkindlustuse ja konkurentsiga.
• Sellised otsused liidu 玫iguse rikkumise kohta liikmesriikide poolt, mis on esmat盲htsad 眉histuru t玫rgeteta toimimiseks.
• Andmekaitse: 鈥濻afe Harbor鈥� lepingut k盲sitlev otsus kohtuasjas (2015) ja ELi-USA andmekaitseraamistikku Privacy Shield k盲sitlev otsus kohtuasjas (2020), millega tunnistati kehtetuks USAt puudutavad , et kaitsta Euroopa 玫iguse alusp玫him玫tteid ja tagada ranged andmekaitsen玫uded.

脺ks Euroopa Kohtu suurtest teenetest on olnud s玫nastada p玫him玫te, et aluslepinguid ei tule t玫lgendada j盲igalt, vaid neid tuleb vaadelda saavutatud integratsioonitaset arvesse v玫ttes ja aluslepingute eesm盲rkidest l盲htuvalt. See p玫him玫te on v玫imaldanud ELil vastu v玫tta 玫igusakte teatavates valdkondades, mida ei ole aluslepingutega reguleeritud, n盲iteks v玫itlus saaste vastu.13.听septembri 2005.听aasta otsusega kohtuasjas C-176/03 lubas Euroopa Kohus ELil v玫tta kriminaal玫igusega seonduvaid meetmeid, kui need on vajalikud keskkonnakaitse eesm盲rgi saavutamiseks.

2022.听aastal j玫udis Euroopa Kohtusse 806听kohtuasja, mis puudutasid 546听eelotsusemenetlust, 37听hagi ja 209听apellatsioonkaebust 脺ldkohtu otsuste peale. L玫petati 808听kohtuasja menetlus, sh 564 eelotsusemenetlust, 36听hagi ja 196听apellatsioonkaebust 脺ldkohtu otsuste peale. K玫ige rohkem esitati taotlusi Saksamaalt (98), Itaaliast (63), Bulgaariast (43) ja Hispaaniast (41). Menetlus kestis keskmiselt 16,4听kuud[2]. 2022.听aasta 31.听detsembri seisuga oli menetluses 1111听kohtuasja.

脺濒诲办辞丑耻蝉

A. 脮iguslik alus

ELi toimimise lepingu artiklid 254鈥�257, Euratomi asutamislepingu artikkel 40 ning aluslepingutele lisatud protokolli nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu p玫hikirja kohta) IV jaotis.

B. Ametiaja kestus ja p玫hikiri (ELi toimimise lepingu artikkel 254)

1. Koosseis

a. Liikmete arv (ELi lepingu artikkel听19 ja ELi toimimise lepingu artikkel听254)

ELi toimimise lepingu artiklis听254 on s盲testatud, et kohtunike arv m盲盲ratakse kindlaks p玫hikirjaga. on s盲testatud, et 脺濒诲办辞丑耻蝉 koosneb kahest kohtunikust liikmesriigi kohta (hetkel听54). Kohtunikud nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste 眉hisel kokkuleppel p盲rast konsulteerimist komiteega, mille 眉lesandeks on esitada arvamus kandidaatide sobivuse kohta kohtuniku ametikohale. Ametiaeg on kuus aastat ja seda v玫ib uuendada. Kohtunikel v玫idakse paluda t盲ita kohtujuristi 眉lesandeid, kuna erinevalt Euroopa Kohtust ei ole 脺ldkohtul alalisi kohtujuriste.

b. 狈玫耻诲别诲

Samad, mis Euroopa Kohtus (ELi lepingu artikkel 19). 脺ldkohtusse ametisse nimetamiseks peavad kandidaadid olema k玫rgesse kohtunikuametisse nimetamiseks p盲devad.

c. Ametisse nimetamine

Sama, mis Euroopa Kohtus.

2. Mandaat

Sama, mis Euroopa Kohtus.

C. Korraldus ja toimimine

Kohtunikud valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi ja kuueks aastaks kohtusekret盲ri, kuigi 脺濒诲办辞丑耻蝉 kasutab oma haldus- ja keelen玫uete t盲itmiseks Euroopa Kohtu teenistuste abi.

脺濒诲办辞丑耻蝉 v玫tab kokkuleppel Euroopa Kohtuga vastu oma (ELi toimimise lepingu artikli听254 l玫ige听5). 脺濒诲办辞丑耻蝉 tuleb kokku kolmest v玫i viiest kohtunikust koosnevate kodadena. 脺濒诲办辞丑耻蝉 tuleb kokku t盲iskoguna v玫i suurkojana v玫i koosneb 眉hestainsast kohtunikust. Rohkem kui 80% 脺ldkohtusse j玫udnud kohtuasjadest menetleb kolmest kohtunikust koosnev koda.

Vastavalt protokolli nr听3 viimastele muudatusele (artikkel听49a) abistab 脺ldkohut eelotsusetaotluste menetlemisel sarnaselt Euroopa Kohtuga 眉ks v玫i mitu kohtujuristi. 脺ldkohtu kohtunikud valivad seega endi hulgast kolmeks aastaks 眉he v玫i mitu kohtujuristi, keda on v玫imalik 眉he korra tagasi valida.

Kodukorra hiljutised (2023.听aasta aprilli) muudatused v玫imaldavad kohtuistungil videokonverentsi kasutamist (kodukorra artikkel听107a). Muudatustega v玫etakse kasutusele ka pilootkohtuasja m玫iste (kodukorra artikkel听71a). Kui mitmes kohtuasjas t玫statatakse sama 玫igusk眉simus, v玫ib tingimuste t盲itmisel 眉hte nendest asjadest k盲sitada pilootkohtuasjana ja teised menetlused peatatakse.

脺濒诲办辞丑耻蝉 v玫ib esimese astme kohtuna menetleda eelk玫ige f眉眉siliste v玫i juriidiliste isikute esitatud hagisid neid otseselt ja isiklikult puudutavate k眉simuste puhul ning liikmesriikide hagisid liidu institutsioonide, organite v玫i asutuste 玫igusaktide peale ning hagisid, milles n玫utakse institutsioonide v玫i nende t枚枚tajate tekitatud kahju h眉vitamist. 脺ldkohtu otsuste peale v玫ib esitada Euroopa Kohtusse apellatsioonikaebuse, kuid seda on v玫imalik teha ainult 玫iguslike asjaolude suhtes. Keskmiselt vaidlustatakse ligikaudu 30% 脺ldkohtu otsustest.

Parlament ja n玫ukogu v玫ivad moodustada 脺ldkohtu juurde erikohtuid, mille 眉lesanne on lahendada esimese astmena erivaldkondades algatatud teatud liiki kohtuasju. Erikohtute moodustamiseks tegutsevad Euroopa Parlament ja n玫ukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

2022.听aastal j玫udis 脺ldkohtusse 904听kohtuasja, millest 858听menetlemine l玫petati. Nendest 792 olid hagiasjad (270听intellektuaal- ja t枚枚stusomandi, 76听riigiabi ja konkurentsi ning 66听ELi avaliku teenistuse valdkonnas ja 380听muus valdkonnas esitatud hagi). Kui kohtuasja pool ei suuda kohtukulusid katta, v玫ib ta taotleda tasuta 玫igusabi (2022.听aastal 54听juhul). Menetlus kestis keskmiselt 16,2听kuud. 2022.听aasta 31.听detsembri seisuga oli menetluses 1474听kohtuasja[3].

Endine Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus

Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (asutatud 2004. aastal) 眉lesanne oli lahendada p盲deva riigisisese kohtu puudumisel vaidlusi liidu institutsioonide ja nende teenistujate vahel. Seoses Euroopa Kohtu kohtunike koguarvu 眉ldise suurendamisega kaotati 1.听septembrist 2016 Avaliku Teenistuse Kohus ning see liideti 脺ldkohtuga. See muudatus tehti . Kohtuasjad, mis olid Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses 31.听augustil听2016, anti 1.听septembrist听2016 眉le 脺ldkohtule. Nende menetlemist j盲tkab 脺濒诲办辞丑耻蝉 staadiumist, milles need kohtuasjad olid sel kuup盲eval, ja Avaliku Teenistuse Kohtu poolt nendes asjades v玫etud menetluslikke meetmeid kohaldatakse edasi.

Euroopa Parlamendi roll

Alates 1990.听aasta otsusest kohtuasjas, mille algatas Euroopa Parlament osana seadusandlikust menetlusest seoses tervisekaitsemeetmete v玫tmisega p盲rast T拧ornob玫li tuumakatastroofi, andis Euroopa Kohus Euroopa Parlamendile 玫iguse esitada otsuste suhtes t眉histamishagisid, et parlament saaks seadusandlikes menetlustes kaitsta enda 玫igusi.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile听257 v玫ivad parlament ja n玫ukogu seadusandliku tavamenetluse korras moodustada 脺ldkohtu juurde erikohtuid, mille 眉lesanne on lahendada esimese astmena erivaldkondades algatatud teatud liiki kohtuasju. Euroopa Parlament ja n玫ukogu peavad tegema otsuse m盲盲ruste abil komisjoni ettepaneku p玫hjal p盲rast konsulteerimist Euroopa Kohtuga v玫i Euroopa Kohtu taotlusel p盲rast konsulteerimist komisjoniga.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 281 l玫ikele听2 v玫ivad muuta Euroopa Parlament ja n玫ukogu. Seda tehakse seadusandliku tavamenetlusega (Euroopa Parlamendi ja n玫ukogu m盲盲ruse vormis). N盲iteks menetles parlament Euroopa Kohtu 30.听novembri 2022.听aasta p玫hikirja muutmise ettepanekut.

Parlament on 眉ks ELi toimimise lepingu artiklis听263 nimetatud institutsioonidest, kes v玫ib (kohtuasja 眉he poolena) Euroopa Kohtusse hagi esitada.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli听218 l玫ikele听11 v玫ib parlament taotleda Euroopa Kohtu arvamust selle kohta, kas kavandatav rahvusvaheline leping on aluslepingutega koosk玫las. Kui Euroopa Kohtu arvamus on negatiivne, saab kavandatav leping j玫ustuda 眉ksnes juhul, kui seda muudetakse v玫i kui aluslepingud l盲bi vaadatakse. N盲iteks 2019.听aasta juulis k眉sis parlament 玫iguslikku arvamust selle kohta, kas ettepanekud ELi 眉hinemiseks Euroopa N玫ukogu naistevastase v盲givalla ja perev盲givalla ennetamise ja t玫kestamise konventsiooniga (Istanbuli konventsioon) on aluslepingutega koosk玫las ().

Lissaboni lepingu j玫ustumisega peavad kohtuniku ja kohtujuristi kandidaadid n眉眉d saama heakskiidu komiteelt, mis koosneb seitsmest liikmest, kellest 眉he kandidatuuri esitab parlament (ELi toimimise lepingu artikli 255 teine l玫ik ning Euroopa Parlamendi kodukorra artikkel 128) t盲iskogul vastuv玫etava .

Koosk玫las m盲盲ruse (EL, Euratom)听2015/2422 artikli听3 l玫ikega听1 esitas Euroopa Kohus 21.听detsembril 2020 v盲liskonsultandi koostatud . M盲盲ruse听(EL, Euratom)听2015/2422 artikli听3 l玫ike听1 kohaselt tuli aruandes keskenduda eelk玫ige 脺ldkohtu t玫hususele, kohtunike arvu 56-ni suurendamise vajalikkusele ja tulemuslikkusele, ressursside kasutamisele ja m玫jususele ning t盲iendavate erikodade moodustamisele ja/v玫i muudele struktuurimuutustele.

19.听septembril 2023 v玫ttis JURI-komisjon vastu aruande projekti, mis k盲sitleb . Ettepaneku eesm盲rk on anda mitmes konkreetses valdkonnas eelotsuste tegemise p盲devus Euroopa Kohtult 眉le 脺ldkohtule ja laiendada 脺ldkohtu teatud otsuste peale esitatavate apellatsioonkaebuste puhul apellatsioonkaebuse esitamiseks loa saamise n玫uet. P盲rast esimest lugemist parlamendis v玫ttis n玫ukogu 11.听aprillil 2024 玫igusakti vastu. Kokkulepitud tekstis on alaliste kohtujuristide valimist k盲sitlevad s盲tted. Nende kohaselt valib 脺濒诲办辞丑耻蝉 kohtujuristi kolmeaastaseks ametiajaks.

听

Alexandru-George Mo葯 / Udo Bux / Mariusz Maciejewski

05-2024