合法博彩网站

Eelarvesse kantavate kulude heakskiitmise eest vastutavad 眉hiselt Euroopa Liidu N玫ukogu ja Euroopa Parlament. ELi aastaeelarve peab j盲盲ma mitmeaastase finantsraamistiku raames eri rubriikide ehk kulukategooriate (nagu 眉htne turg, 眉htekuuluvus ja loodusvarad) jaoks kokku lepitud 眉lemm盲盲rade piiresse. Ootamatu rahavajaduse t盲itmiseks on ELil olemas temaatilised ja mittetemaatilised erivahendid. ELi kulutuste m玫ju suurendamiseks kasutatakse eelarvelisi tagatisi ja rahastamisvahendeid. Lisaks mitmeaastases finantsraamistikus sisalduvatele kuludele kuuluvad ELi 2021.鈥�2027. aasta kogukulude hulka ajutise taasterahastu 鈥濶ext Generation EU鈥� (NGEU) vahendid, mis aitavad ELi majandusel COVID-19 kriisist taastuda.

脮iguslik alus

• Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi 鈥濫Li toimimise leping鈥�) artiklid 310鈥�325 ja 352 ning Euroopa Aatomienergia眉henduse asutamislepingu artiklid 106a, 171鈥�182 ja 203;
• Euroopa Parlamendi ja n玫ukogu 18.听juuli 2018.听aasta , mis k盲sitleb liidu 眉ldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse m盲盲rusi (EL) nr听1296/2013, (EL) nr听1301/2013, (EL) nr听1303/2013, (EL) nr听1304/2013, (EL)听nr听1309/2013, (EL) nr听1316/2013, (EL) nr听223/2014 ja (EL) nr听283/2014 ja otsust nr听541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks m盲盲rus (EL, Euratom) nr听966/2012;
• N玫ukogu 17. detsembri 2020. aasta , millega m盲盲ratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021鈥�2027 (edaspidi 鈥瀖itmeaastase finantsraamistiku m盲盲rus鈥�);
• N玫ukogu 29. veebruari 2024. aasta , millega muudetakse m盲盲rust (EL, Euratom) nr 2020/2093, millega m盲盲ratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021鈥�2027;
• N玫ukogu 14. detsembri 2020. aasta , millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi j盲rgse taastumise toetuseks;
• 16. detsembri 2020. aasta Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu N玫ukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis k盲sitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koost枚枚d ning usaldusv盲盲rset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselev玫tmise suunas liikumise tegevuskava.

贰别蝉尘盲谤办

ELi eelarve 眉ldeesm盲rk on rahastada Euroopa Liidu poliitikat eelarvedistsipliini j盲rgides ning koosk玫las kehtivate reeglite ja menetlustega. ELi eelarve on peamiselt m玫eldud investeeringute tegemiseks. Seet玫ttu v玫tab EL vastu pikaajalised kulukavad ehk mitmeaastased finantsraamistikud, mille kestus on viis kuni seitse aastat (vt allpool).

础濒耻蝉辫玫丑颈尘玫迟迟别诲

ELi eelarve p玫hineb ELi 眉ldeelarve suhtes kohaldatavate finantsreeglite m盲盲ruse artiklites听6鈥�38 s盲testatud 眉heksal eelarvep玫him玫ttel, milleks on eelarve 眉htsus, 玫igsus, aastasus[1], tasakaal, arvestus眉hik (euro), k玫ikeh玫lmavus, sihtotstarbelisus (iga assigneering eraldatakse kindla kululiigi jaoks), usaldusv盲盲rne finantsjuhtimine ja l盲bipaistvus.

Aastasuse p玫him玫tte j盲rgimisel peab aga arvestama sellega, et hallata tuleb ka mitmeaastaseid meetmeid, mille osakaal eelarves on suurenenud. Seep盲rast sisaldab eelarve liigendatud assigneeringuid, mis koosnevad

• kulukohustuste assigneeringutest, millega rahastatakse jooksval eelarveaastal mitu aastat kestvate meetmete elluviimiseks v玫etud juriidiliste kohustustega seotud k玫iki kulusid;
• maksete assigneeringutest, millest kaetakse jooksval eelarveaastal v玫i eelmistel eelarveaastatel v玫etud lepinguliste kohustuste t盲itmisel tekkivad kulud.

16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes on s盲testatud, et komisjon peab koostama aastaaruande, milles antakse 眉levaade ELi eri meetmete finants- ja eelarvem玫judest, olenemata sellest, kas neid rahastatakse ELi eelarvest v玫i v盲ljaspool seda. Aruanne peab sisaldama teavet ELi varade ja kohustuste, mitmesuguste laenutehingute-, sealhulgas Euroopa stabiilsusmehhanismi ja Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (2.6.8) ning muude v玫imalike tulevaste mehhanismide kohta. Ka peab aruanne sisaldama teavet kliimamuutustega seotud kulutuste, bioloogilise mitmekesisuse v盲henemise peatamisele ja 眉mberp枚枚ramisele kaasa aitavate kulutuste, naiste ja meeste v玫rd玫iguslikkuse edendamise ning 脺RO kestliku arengu eesm盲rkide rakendamise kohta k玫igis asjaomastes ELi programmides.

ELi kulude struktuur ja kategooriad

1. ELi kulude jaod

脺ldeelarve on jagatud k眉mneks jaoks 鈥� 眉ks iga institutsiooni kohta. Kui teiste institutsioonide jaod koosnevad peamiselt halduskuludest, siis komisjoni oma (III jagu) sisaldab tegevuskulusid ning meetmete ja programmide elluviimisel tekkivaid halduskulusid (tehniline abi, ametid ja personal). 2024. aastal moodustavad halduskulud 189,28听miljardi euro suurusest kulukohustuste assigneeringute kogusummast eeldatavalt kokku 6,3%.

Komisjon kasutab eelarves liigendust, kus vahendid on esitatud poliitikavaldkondade ja programmide kaupa vastavalt rubriikidele ehk teemavaldkondadele (vt allpool). Nii on k玫igi ELi poliitikavaldkondade kulusid ja tulemuslikkust lihtsam hinnata.

2. Mitmeaastane finantsraamistik (1.4.3)

Alates 1988. aastast on ELi kulud koondatud mitmeaastasesse raamistikku, mille kohaselt on eelarve jaotatud kindlaksm盲盲ratud kulu眉lemm盲盲raga rubriikideks. Need vastavad laiematele poliitikavaldkondadele ja kajastavad peamisi prioriteete, mida tuleb eelarvest raamistiku kehtivuse ajal rahastada. Esimene programmit枚枚 periood kestis viis aastat, sellele j盲rgnenud perioodid aga seitse aastat. Seitsmeaastane on ka praegune periood. Aastaeelarves tuleb kinni pidada mitmeaastases finantsraamistikus s盲testatud 眉lemm盲盲radest.

ELi eelarve suhtes kohaldatakse range tasakaalu p玫him玫tet, mis on s盲testatud ELi toimimise lepingu artiklis 310 ja finantsm盲盲ruses. Praktikas t盲hendab see, et ELi eelarve on kulup玫hine. Teisis玫nu saab koondtulu kasvada ainult nii palju, kui mitmeaastase finantsraamistiku 眉lemm盲盲rade ja nendest v盲lja j盲盲vate erivahenditega on eelnevalt lubatud. Mitmeaastase finantsraamistiku m盲盲ruse artikli 4 kohaselt kohaldatakse selliste 眉lemm盲盲rade suhtes nominaalset automaatset 眉lespoole kohandamist 2听% aastas[2]. Ajavahemikku 2021鈥�2027 h玫lmavas mitmeaastases finantsraamistikus n盲hti ette kulukohustuste assigneeringute kogusumma 1824,3 miljardit eurot 2018. aasta hindades, sellest 1074,3 miljardit eurot mitmeaastasele finantsraamistikule ja 750 miljardit eurot taasterahastule 鈥濶extGenerationEU鈥� (NGEU), mida suurendati mitmeaastase finantsraamistiku m盲盲ruse artiklis 5 s盲testatud programmispetsiifiliste kohanduste tulemusena veel 11 miljardi euro v玫rra.

P盲rast komisjoni 20. juunil 2023 esitatud seadusandlikku ettepanekut j玫udsid Euroopa Parlament ja n玫ukogu 6. veebruaril 2024 kokkuleppele, mis andis v玫imaluse mitmeaastast finantsraamistikku esmakordselt muuta. Kokkulepe m玫jutab kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku j盲relej盲盲nud aastaid, v玫imaldades muuta mitmeaastase finantsraamistiku 眉lemm盲盲rasid ning neid 眉lemm盲盲rasid 眉letavate erivahendite ulatust ja suurust. T盲psemalt n盲hakse kokkuleppega ette 21 miljardit eurot (2024. aasta hindades) t盲iendavaid kulusid nominaalv盲盲rtuses, sealhulgas 17 miljardi euro ulatuses toetusi, mis eraldatakse Ukrainale uue erivahendi kaudu lisaks mitmeaastase finantsraamistiku 眉lemm盲盲radele[3]. See kasv vastab maksimaalsete lubatud kulude 2,8听% suurenemisele praeguse mitmeaastase finantsraamistiku 眉lej盲盲nud perioodi jooksul.

Kokkuv玫ttes v盲henevad ELi reaalsed kogukulud m盲rkimisv盲盲rselt, hoolimata kulude rahastamise nominaalsest suurenemisest aastatel 2021鈥�2023. Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku 2021鈥�2027 esimese 2,5 aasta jooksul on kumulatiivne inflatsioon ELis juba 23,7听%. Nagu on m盲rgitud Euroopa Parlamendi tellitud hiljutises uuringus, peaks see muutus v盲hendama mitmeaastase finantsraamistiku osakaalu ELi kogurahvatulus 2027. aasta l玫puks 0,96听%-ni. Seda on tunduvalt v盲hem kui 1,05听% kogurahvatulust, mida aastaid 2021鈥�2027 h玫lmava mitmeaastase finantsraamistiku vastuv玫tmise ajal eeldati.

Alltoodud tabelis on esitatud 2024. aasta eelarve l盲bil玫ige poliitikavaldkondade kaupa, nagu need on aastaid 2021-2027 h玫lmavas mitmeaastases finantsraamistikus kindlaks m盲盲ratud.

ELi 2024. aasta eelarve (miljonites eurodes): kulukohustuste ja maksete assigneeringud vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku kategooriatele

Allikas: Euroopa Komisjon. Arvandmed on esitatud 2023.听aasta novembri hindades.

3. Paindlikkus ja temaatilised erivahendid

Peale kulutuste, mis on eelarvesse kantud ELi poliitika rahastamiseks mitmeaastaste programmide alusel, on osa rahalisi ressursse ELi eelarves reserveeritud selleks, et tegutseda ootamatute kriiside ja olude korral. Selliseid paindlikkuse ja temaatilisi erivahendeid v玫ib kasutada majanduskriisi korral (nt EGF - Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond), loodus玫nnetuste, rahvatervise kriiside korral ja humanitaarh盲daolukorras (nt SEAR - solidaarsus-ja h盲daabireserv) ning siis, kui ELi liikmesriigis, kandidaatriigis v玫i v盲ljaspool ELi tekib muu ootamatu vajadus (nt paindlikkusinstrument). T盲nu nendele vahenditele on v玫imalik teatava summani katta erakorralist rahavajadust.

Euroopa Liidu taasterahastu - 鈥濶ext Generation EU鈥�

Selle vahendi raames v玫tab komisjon kasutusele 750 miljardit eurot 2018. aasta hindades, millest kuni 390 miljardit eurot v玫ib kasutada toetusteks ja kuni 360 miljardit eurot v玫ib kasutada laenude andmiseks lisaks 2021.鈥�2027. aasta pikaajalisele eelarvele, et aidata ELi COVID-19 j盲rgselt 眉les ehitada. Komisjonil on volitused laenata artikli 5 l玫ike 1 alusel ELi nimel vahendeid kapitaliturgudelt. Kulude katteks kasutatud vahendite p玫hisumma tagasimaksed (390听miljardit eurot 2018.听aasta hindades) ja maksmisele kuuluvad intressid tuleb katta ELi 眉ldeelarvest, sealhulgas p盲rast 2021.听aastat j盲rk-j盲rgult kasutusele v玫etavatest uutest omavahenditest saadavast piisavast tulust. (1.4.1)

NGEU peaks eelk玫ige keskenduma a) t枚枚h玫ive taastamisele ja t枚枚kohtade loomisele; b)听reformidele ja meetmetele kestliku majanduskasvu ja t枚枚h玫ive potentsiaali elavdamiseks, et tugevdada liikmesriikide 眉htekuuluvust ja suurendada nende vastupidavust; c)听ettev玫tjate, eelk玫ige COVID-19 kriisi majanduslikust m玫just puudutatud v盲ikeste ja keskmise suurusega ettev玫tjate toetamiseks v玫etavale meetmetele ning kestliku majanduskasvu hoogustamisele ELis, sealhulgas ettev玫tetesse suunatavatele otsestele finantsinvesteeringutele; d)听COVID-19 kriisile reageerimiseks vajalikele teadusuuringute ja innovatsiooni meetmetele; e)听meetmetele, mille abil suurendada valmisolekut kriisideks ning v玫imaldada ELil reageerida kiirelt ja m玫jusalt ulatuslikele h盲daolukordadele, sealhulgas varuda esmatarbekaupu ja meditsiinivahendeid ning hankida kriisile kiireks reageerimiseks vajalikku taristut; f)听meetmele, mille abil tagada, et COVID-19 kriis ei takistaks 玫iglast 眉leminekut kliimaneutraalsele majandusele; g) meetmele, mille abil leevendada COVID-19 kriisi m玫ju p玫llumajandusele ja maaelu arengule.

Selleks et toetada liikmesriike investeeringute ja reformidega, lepiti 12. veebruaril 2021 kokku uues taaste- ja vastupidavusrahastus. Rahastu kaudu pidi liikmesriikidele tehtama k盲ttesaadavaks 672,5听miljardit听eurot (2018.听aasta hindades) laene ja toetusi, mida rakendatakse riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kaudu[4]. Kavad peavad sisaldama reforme ja investeeringuid, mis h玫lmavad peamisi poliitikavaldkondi (kuus sammast[5]), edendama rohe- ja digip枚枚ret ning v玫tma arvesse Euroopa poolaasta riigip玫hiseid soovitusi.

Seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse avaldas komisjon 18.听mail 2022 , milles esitatakse strateegia ELi s玫ltuvuse v盲hendamiseks Venemaa energiaimpordist. Komisjoni hinnangul eeldaks eesm盲rgi saavutamine sellise strateegiaga abil 210 miljardit eurot lisainvesteeringuid. Seda silmas pidades tegi komisjon muude meetmete seas[6] ettepaneku muuta taaste- ja vastupidavusrahastu m盲盲rust, et jagada 眉mber kuni 225 miljardi euro ulatuses taaste- ja vastupidavusrahastust 眉le j盲盲nud laene ning eraldada kuni 7,5听% Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja 脺丑迟别办耻耻濒耻惫耻蝉fondi kaudu k盲ttesaadavatest vahenditest kava 鈥濺EPowerEU鈥� jaoks. Lisaks tehakse kuni 20 miljardit eurot (2022.听aasta hindades) k盲ttesaadavaks direktiivi 2003/87/E脺 kohase v玫i m盲盲rusega (EL) 2021/1755 loodud Brexitiga kohanemise reservist 眉mber paigutatavatest vahenditest. Nendest vahenditest rahastatakse riiklike taaste- ja vastupidavuskavade uut peat眉kki, milles m盲盲ratakse kindlaks konkreetsed meetmed energiavarustuse mitmekesistamiseks ja fossiilk眉tustest s玫ltuvuse v盲hendamiseks laenude (kuni 225 miljardit eurot) ja toetuste n盲ol (kuni 75 miljardit eurot). Liikmesriigid taotlesid l盲bivaadatud taaste- ja vastupidavuskavade raames REPowerEU m盲盲ruses s盲testatud t盲htajaks 127,24 miljardi euro ulatuses laene.

Eespool nimetatud mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kokkuleppega kehtestatakse eelk玫ige uus astmeline rahastamismehhanism, et katta taasterahastuga 鈥濶extGenerationEU鈥� seotud intressimakse眉lekulusid. Selle mehhanismi kohaldamisel v玫ib v玫tta viimase abin玫una kasutusele uue temaatilise ELi taasterahastu, mis j盲盲b mitmeaastase finantsraamistiku 眉lemm盲盲rade alt v盲lja, kuid 眉ksnes juhul, kui rubriigi 2b raames juba eraldatud summad ei ole p盲rast vahendite kulukohustustest vabastamist, prioriteetide muutmist ja mittetemaatiliste erivahendite raames k盲ttesaadavate vahendite kasutusele v玫tmist.

Euroopa Parlamendi roll

Euroopa Parlament jagab n玫ukoguga eelarvealast p盲devust ja selle valdkonna 玫igused olid 眉hed esimesed Euroopa Parlamendi liikmetele 1970tel aastatel antud 玫igused (1.2.5). Eelarvep盲devus on seotud ELi iga-aastaste kulude kogusumma ja jaotuse kindlaksm盲盲ramise ning eelarve t盲itmise kontrollimisega.

Parlamendi eelarvekomisjon vastutab parlamendi nimel mitmeaastase finantsraamistiku 眉le peetavate l盲bir盲盲kimiste ja aastaeelarve vastuv玫tmise eest ning esindab parlamendi seisukohti l盲bir盲盲kimistel n玫ukoguga. Tavaliselt on parlamendil 玫nnestunud saavutada muudatusettepanekute abil k玫ige olulisemate kulude suurendamine (kuigi mitte alati algses mahus).

2021.鈥�2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku 眉le peetavatel l盲bir盲盲kimistel kaitses parlament suures osas edukalt a) mitmeaastase finantsraamistiku 眉lemm盲盲ra t玫stmist ja mitme juhtprogrammi tugevdamist; b) kohustust v玫tta kasutusele uued ELi omavahendid, et katta v盲hemalt NGEUga seotud kulud (p玫hisumma ja intressid); c) oma rolli taasterahastu rakendamisel koosk玫las 眉henduse meetodiga; d) ELi eelarve panuse t盲htsust kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesm盲rkide ning soolise v玫rd玫iguslikkuse saavutamisel; e)听uue mehhanismi kasutuselev玫tmist, et kaitsta ELi eelarvet 玫igusriigi p玫him玫tete rikkumise eest (1.4.3).

Parlament on samuti s眉stemaatiliselt n玫udnud eelarve l盲bipaistvust ning k玫igi ELi eelarvest rahastatavate toimingute ja vahendite n玫uetekohast kontrolli.

Parlament on eelarve t盲itmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon (ELi toimimise lepingu artikkel 319). Eelarvekontrollikomisjon valmistab ette eelarve t盲itmise poliitilise kontrolli alla kuuluva kogu tegevuse (1.4.5). Igal aastal kajastab eelarve t盲itmisele heakskiidu andmise menetlus parlamendi j盲reldusi selle kohta, kuidas komisjon ning teised institutsioonid ja asutused on ELi eelarvet t盲itnud. Selle eesm盲rk on kontrollida, kas eelarve t盲itmine toimus koosk玫las asjakohaste eeskirjadega (vastavus), sealhulgas usaldusv盲盲rse finantsjuhtimise p玫him玫tetega (eriti tulemuslikkuse n玫udega).

Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon korraldab kord aastas kohtumise Euroopa Investeerimispangaga (EIP) (1.3.15), et kontrollida panga finantstegevust, ning koostab igal aastal raporti EIP senise tegevuse ja tulemuste kohta. Parlamendi eelarvekomisjon ning majandus- ja rahanduskomisjon on kokku leppinud, et igal aastal koostatakse raport, milles hinnatakse EIP praegust ja edasist tegevust. Nad tegutsevad selle 眉lesande t盲itmisel juhtiva komisjonina kordam枚枚da. Parlamendi arvates v玫ivad rahastamisvahendid olla ELi rahalise toetuse m玫ju suurendamiseks k眉ll vajalikud, kuid seejuures on ta r玫hutanud, et neid tuleks kasutada rangetel tingimustel, piirates riske ELi eelarvele. Finantsm盲盲rus sisaldab seet玫ttu liidu eelarvest rahastatavate v玫i sellega tagatud rahastamisvahendite kasutamiseks 眉ksikasjalikke reegleid.

Parlamendi eelarvekomisjon ning majandus- ja rahanduskomisjon vastutavad 眉hiselt taaste- ja vastupidavusrahastu kontrollimise eest. Selleks on loodud oma t枚枚r眉hm ning iga kahe kuu j盲rel toimuvad komisjoniga taaste- ja vastupidavusdialoogid.

听

Francisco Padilla Olivares

04-2024